Tähelepanu Tähelepanu psüühilise aktiivuse seisund. Väljendub teadvuse keskendumises mingile objektile. Tähelepanu jaotab meie tajuvälja kaheks osaks: OBJEKT peegeldub selgelt, täpselt FOON peegeldub üsna ebatäpselt. Tähelepanu ei ole psüühiline protsess. Tähelepanu on SEISUND, ta on mingi psüühilise protsessi lahutamatu saatja. Hajameelsus tähelepanu nõrkus. Seda on kahte liiki! Tähelepanu liigid: tahtmatu tähelepanu ja tahtlik tähelepanu. Üks liik võib minna üle teiseks! Tähelepanu omadused: Maht Intensiivsus
välja. 2. Adaptatsioon kohanemine, ( lähed pimedasse tuppa) 3. Sünesteesia ühele meeleelundile iseloomuliku ärrituse teke, teise meeleelundi ärritamisel. Taju: Mõju avaldavad varajasemad kogemused, ka mõtlemine, hoiakud ja emotsioonid. Tajul on muutumatu iseloom. Taju liigid: 1. isiku taju mehhanism - *stereotüpiseerimine 2. samastumine Tähelepanu psüühilise aktiivsuse seisund, mis väjendub teadvuse keskendumises mingile objektile. Tahtmatu tähelepanu kandub objektile iseenesest. Tahtlik tähelepanu suunatakse objektile jõupingutuse varal. Tähelepanu omadused: 1) Tähelepanu maht väljendub objektides mida tähelepanna on võimalik (5-9 objekti). 2) Intensiivsus tähelepanu tugevus 3) Koondamine ja jaotamine koondan ja jaotan tähelepanu kas siis ühe või mitme objektile. 4) Püsivus väljendab tähelepanu ajaliselt.
Tähelepanu seisneb keskendumises mingile objektile, nähtusele või tegevusele. Figuur see, mida tajutakse väga täpselt. Foon see, mida tajutakse üsna ähmaselt. Tähelep. saab koondada: Igal ajahetkel mõjub meile palju erinevaid ärritajaid. Ajju saabuvad erutused on erineva tugevusega. Valitsevaks saab optimaalse tugevusega erutus on keskmise tugevusega, antud momendil kõige olulisem erutus, ta kutsub esile pidurduse teistes ajupoole osades. Tähelepanu liigid: 1)Tahtlik tähelep. suunatakse objektile ja tegevusele tahte abil, kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus, on oluline uue õppimisel, vilumuste tekkimisel osatähtsus väheneb. 2) Tahtmatu tähelep. sünnipärane, kandub objektile iseenesest, ilma tahte pingutuseta. Tegurid, mis tahtliku->tahtmatuks: ärritaja suurus, tugevus, kontrast, liikumine, kordumine, uudsus, endast tulenevad tegurid (tervis, vajadused). Tähelep. Omadused: maht (5-9 objekti), jaotuvus, koondamine, püsivus, ...
Et tõeliselt kuulata tuleks iseenda mõtted ajutiselt kõrvale jätta ja teadvustada, millised on kuulaja tunded ja millised rääkija omad, see aitab paremini partnerile keskenduda. Läbikukkumisele on vestlus määratud siis, kui hakkame hinnanguid andma, nõu jagama, võrdlema partnerit kellegi teisega, kritiseerima, süüdistama, rahustama, haletsema või mõnel muul moel ennast temast tähtsamaks tegema. . NELI KUULAMISE PÕHILIIKI .1 Arusaav kuulamine Arusaav kuulamine seisneb keskendumises säärase info (ideede, arvamuste, faktide) tähelepanemisele ja mõistmisele, millest kuulajal võib edaspidi kasu olla. Ta eristab kõneleja sõnumis selle eesmärgi, võtmeinfo, faktid, hinnangud ja argumendid. .2 Hindav kuulamine Hindav kuulamine leiab aset siis, kui kuulaja kaalub rääkija esinemise läbi, kontrollides näiteks tema argumentide paikapidavust või ettepaneku tugevaid ja nõrku külgi. .3 Empaatiline kuulamine
Belgias, Prantsusmaal, Luksemburgis leiti kindlalt, et seal on suhteliselt madalad töönõuded ja madal kontroll töökohas. Mitmed Euroopa riigid tunnistavad,et lisaks kvantitatiivsetele nõuetele, on ka oluline informatsioon teiste tüüpide nõuete seast. Soomes on kasvavaid muutusi kvantitatiivsetes nõuetes mõõdetud, mis väljendub peamiselt ülesannete edasiarendustes. Rootsis on muutused tähelepanus ja keskendumises, mille nõudlus tööl kasvas järsult, peale seda uuesti stabiliseerus. Uus-Meremaa kvalitatiivsete nõuete andmed on saadaval ainult pärast 2000.a ning need väljendusid väheses languses. Mis aga puutub emotsionaalsetesse nõuetesse või emotsioonide varjamisse, siis selle kohta esines vähesel määral levinud andmeid. 4 1.2 Variant B- Tööstress Villa Wessetis ettekandjatel (toitlustuse valdkond) Töö sisu
harjumine Taju omadused, selektiivsuse tegurid Taju on püsiv, valiv. Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused. Tajule avaldavad mõju emotsioonid. Selektiivsust mõjutavad elukutse, tervid, vanus, sugu, huvid. Kus kasutatakse illusiooni, kunstivaldkonna näited Moekunst, arhitektuur jm. Näiteks saab sisekujunduses ruumi värvuste abil illusoorselt suuremaks või väiksemaks muuta. Milles seisneb tähelepanu Tähelepanu seisneb keskendumises mingile objektlie, nähtusele või tegevusele Nimeta mäluprotsessid Meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine Too lühimälu ja pikaajalise mälu kohta paar iseloomustavat näidet Lühimälus salvestatakse info ajutiselt, unustamist põhjustab uue info lisandumine. Info kättesaamine kiire. Pikaajalises mälus võib info säilida kaua, mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem. Püsimälu liigid, too nende kohta paar näidet
· Ruumitaju · Liikumistaju · Ajataju KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED Mis on aisting ? Kuidas tekib aisting ? Nimeta aistingute liigid. Välis- ja siseaistingud. Erinevate aistingute tekkimine. Nägemishäired ja nende põhjused. Aistingute dimensioonid. Aistingute seaduspärasused. Mis on taju ? Kuidas tekib taju ? Kuidas tekib taju ja selle terviklikkus ? Taju omadused. Taju liigid. Mis on illusioon ? Tähelepanu Seisneb keskendumises mingile objektile, nähtusele või tegevusele. Igal ajahetkel mõjub meile palju erinevaid ärritusi. Ajju saabuvad erutused on erineva tugevusega. Valitsevaks saab optimaalne erutus. Optimaalne erutus on keskmise tugevusega, antud momendil kõige olulisem erutus. Optimaalne erutus kutsub esile pidurduse ajukoore teistes osades. Näiteks : põnev koht filmis ei näe, ei kuule, ei tunne ümbritsevat. Optimaalne erutus võib esile kutsuda keha teatud füüsilise hoiaku.
inimesel, ühiskonnal, sotsiaalsel klassil oma dharma. Hindud usuvad ka, et inimese dharma elu jooksul muutub. On neli traditsioonilist elustaadiumi, millest igaühel on oma dharma. Esimese staadiumi, lapsepõlve dharmas on esikohal haridus. Järgmises majapidamisega seotud staadiumis keskendutakse perekonnale ja laste kasvatamisele. Kolmandas staadiumis saadakse vanavanemateks ja selle staadiumi dharma seisneb tööst eemaletõmbumises ja vaimsetele aspektidele keskendumises. Viimane staadium märgib elu lõppu, kui pühendunud hindu loobub maailmast ja keskendub absoluudile. 6 2. Moksa Ülim eesmärk, mis arvatakse olevat enamiku inimeste jaoks saavutamatu, on väljumine surma ja taassünni tsüklist ja jõudmine transtsendentsesse olekusse (moksa). Selle saavutamiseks tuleb inimesel realiseerida aatman, hing, mis on identne brahmaniga, ja sulada ühte absoluudi iseendaga. On mitmeid teid, mis võivad sellesse olekusse viia
mida ühiskond arvab - Eneseteadvus – iseenda teadmine ja arusaamine, peegeldamine. Mida inimene teab iseendast (füs, sots, vaim) minevikust, olevikus ja tulevikus (James) - Tegijad: Bahtin ja Võgotski – eneseteadvus tekib tänu dialoogile, eeldab kõne ja keele arengut. Tart – samastumine, erinevad rollid. Tähelepanu on psüühilse aktiivsuse seisund, mis väljendub teadvuse keskendumises mingile objektile. - Liigid: tahteline/valikuline: keskendumine, ümberlülitumine, eesmärgipärane käitumine; tahtmatu: reageering ärritajale; tahtelisjärgne - Omadused: valivus (filter), maht (max korraga 6-7 ühikut), jaotuvus (kuulan ja kirjutan üles), koondumine (keskendumine), püsivus (täiskasv 15-20min, laps 5min), ümberlülitavus. Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoore ja mõndade selle
Suur kirjandus juhib mõtlemist, sõrestikuks moraalisüsteem. Veidruste kontekstis töötamine annab märgatavalt rohkem vabadust (mängulisus, iroonia). Suurde kirjandusse hakkas tulema teistsuguseid kirjandusi. Väikese-suure kirjanduse opositsioon on seotud kaanoni küsimusega. Krull kutsub üles ümber mõtestama. ,,Kunst kunsti pärast. Teese" Wellesto infolehes. Luulemenetlus peaks seisnema luulekeele puhastamises kõigest kogemusel põhinevast, võimalikult jäägitus keskendumises ,,grammatilisele kujundile" ja rõhutatud hoolimatuses ,,leksikaalse komponendi" vastu. 4. Üldised muutused 90ndate luule poeetikas. Kõigepealt ja kõige silmatorkavamalt muutis ilmet KEEL. Luulesse paiskuvad kõikvõimalikud allkeeled (släng, võru murre), võõrkeeled, keeledeformatsioonid, eri ajastukeelte stilisatsioonid, taasavastatakse Aaviku keeleuuenduse äärmisi võimalusi jne.
ladina virtus voorus tuletamine sõnast vir(mees). Algupäraselt tähendas virtus lihtsalt mehisust, hilisemad kreekaliku mõtlemisviisi mõjutused nihutasid virtuse kasutuse üldmõisteks(tugevus, südikus, vahvus). 2) Rooma põhivoorus: gravitas Gravitas-tõsius hoiak mis välistab igasuguse kergemeelsuse.Selle peamiseks on pühendumus isamaale. Sügav hierarhia tunnetus. Igaüks peab hoidma oma kohta ja vastavalt sellele ka elama. Gravitas väljendus mehe tõsiduses, kindluses, keskendumises olulistele asjadele, muuhulgas kohustuses tõele alati au anda. Rooma ja Ateena suhe vallutajana ja vallutatuna oli unikaalne. Ühelt poolt olid roomlased alistajad, teiselt poolt oli neil piisavalt gravitas`t, et mitte pidada enda kultuuri seetõttu paremaks. Vastupidi, roomlased olid veendunud, et Kreeka kultuur neid ületab. Et nad on sõjanduses leidlikumad ja targemad. Mille roomlased omakorda kompenseerisid kõrgema lahingumoraaliga ja suuremate harjutusmahtudega.
See tähendab ühtlasti meediaorganisatsiooni vajaduste kohandamist. Meedia loogika osutab olemasolevale ,,meedia grammatikale", mis määrab aja kasutamise, sisustuselementide järjestuse ning verbaalsete ja mitteverbaalsete kommunikatsioonivahendite (koodide) kasutamise. Sisu koostatakse vastavalt formaatidele, mis on omakorda vastavuses kuulaja/vaataja eelistuste ja eeldatava kompetentsiga. Mazzoleni järgi väljendub meedia loogika kasutuselevõtt poliitiliste kampaaniate keskendumises pigem isikutele ja sündmuste üksikasjadele kui abstraktsetele poliitilistele ideedele. 50. Auditooriumi mõiste Kõik need, kelleni jõuab konkreetne meediasisu või kes on kontaktis teatud meediakanaliga. Auditoorium võib eksisteerida ka kui kujuteldav sihtgrupp või eesmärgipärane vastuvõtjaskond. Auditoorium võib ühte langeda reaalse sotsiaalse grupiga või avalikkusega. Auditooriume võib defineerida vastava meediumi,
* Aistingu eristuslävi Kõige väiksem ärritajate erinevuste lävi, mida inimene on võimalik märkama. Tähelepanu * Tähelepanu ei peeta psüühiliseks protsessiks, aga see on mingi teatud seisund, mis kaasneb alati psüühiliste protsessidega nagu tajumine, mõtlemine, mälu ja fantaasia. Tähelepanu ilma psüühilise protsessita ei esine. -) Tähelepanu on inimese psüühilise aktiivsuse seisund ja väljendub see meie teadvuse keskendumises millelegi. -) Kui inimene keskendub oma tähelepanu millelegi siis seda nimetatakse fookuseks ehk tähelepanu keskpunkt muutub figuuriks. *) Kui proovida oma tähelepanu keskenduda rohkem kui ühele asjale, siis kas hakkab su fookus kiirelt hüppama ühelt teisele või muutuvad asjad hägusamaks. *) Kui proovida fokuseerida mitmele asjale, siis eksimuste hulk suureneb. *) Teoreetiliselt on võimalik teha mitut asja korraga, kuid kui tahta parimat tulemust, siis
kui mina pühendan vaid ühele.Kui nad võtaksid kõnealuse ajahulga ja rakendaksid selle ühele asjale, saadaks neid suur edu." Sisekaemuslikul juhil on selge eesmärgitaju ja ta teab täpselt, mida selle eesmärgi saavutamiseks teha. Ta tunneb hästi tulemuslikku tegevust, sellist, mis toob kaasa edasimineku, mida on vaja nende teel sinna, kuhu nad jõuda soovivad. Isikliku tõhususe tõeline saladus on eesmärgile keskendumise võime. Emerson: ,,Keskendumises peitub jõud nii sõjas kui ka kaubanduse; lühidalt, inimseikades." Peter Drucker:"Lülita sebimiselt ümber tulemuste saavutamisele./---/ Pole midagi tulutumat millegi sellise tõhusast tegemisest, mis võiks hoopiski tegemata jääda." Idamaade filosoof Kong Fuzi: ,,Kes kahte jänest taga ajab, ei taba ühtegi." Joogi Raman: ,,Inimene, kes püüab teha kõike, ei saavuta midagi." Oluline ongi teada, millised asjad võivad tegemata jääda. See ongi isikliku tõhususe rituaal.
üleminekuvormid. Tüüpide asemel on mõistlikum paigutada dimensioonidesse, kus saab võimalikuks isiku sujuvaim paigutamine teatud tunnuste ruumi. Jõud- nõrk nn melanhoolik. Tasakaal- tasakaalustamata, nn koleerik. Liikuvus- sangviinik vs flegmaatik. Aktiivsuse eripära- ekstra- ja introvertsus. Carl Gustav Jung. Introvert- endasse tõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailma eelistav- keskmisest kõrgem KNS erutustase e aktivatsioon. Püsivamad keskendumises, mõjub ebasoodsamalt ergutav. Ekstraverdid- realistlikumad, agressiivsemad, seltsivamad, välismaailmale orienteerunud, väsivad vaimsete ül täitmisel. Ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam. Martindale- loovseisund eeldab ajukoore erutuskollete laia levikut ja väikseid erinevusi erinevate erutuskeskmete vahel- soodustab ja võimaldab ebatavaliste assotsiatsioonide teket, vaimse töö algoritmi.
üleminekuvormid. Tüüpide asemel on mõistlikum paigutada dimensioonidesse, kus saab võimalikuks isiku sujuvaim paigutamine teatud tunnuste ruumi. Jõud- nõrk nn melanhoolik. Tasakaal- tasakaalustamata, nn koleerik. Liikuvus- sangviinik vs flegmaatik. Aktiivsuse eripära- ekstra- ja introvertsus. Carl Gustav Jung. Introvert- endasse tõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailma eelistav- keskmisest kõrgem KNS erutustase e aktivatsioon. Püsivamad keskendumises, mõjub ebasoodsamalt ergutav. Ekstraverdid- realistlikumad, agressiivsemad, seltsivamad, välismaailmale orienteerunud, väsivad vaimsete ül täitmisel. Ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam. Martindale- loovseisund eeldab ajukoore erutuskollete laia levikut ja väikseid erinevusi erinevate erutuskeskmete vahel- soodustab ja võimaldab ebatavaliste assotsiatsioonide teket, vaimse töö algoritmi.
populaarseiks. Ilmingutena arenenud sotsiaalseist oskustest saab käsitleda oskust meeskondi luua ja juhtida. Professionaalne veenmisoskus on eneseteadvuse, eneseregulatsiooni ja empaatia kombinatsioon ja ilming. Veelgi enam, suhtlemisoskus on EI kõigi teiste komponentide tulemus. Suhtlemisoskus ilmneb aga aeg-ajalt eelnevatest komponentidest täielikult iseseisvana töötaja näilises tegevusetuses ja kolleegide ning mitte-kolleegidega sotsialiseerumisele keskendumises. Näiline eesmärgitus on aga ajendatud tegelikust eesmärgist laiendada suhtlusvõrgustikku. Võrreldes EI teisi komponente suhtlemisoskusega siis ilmneb , et see on neist viiest ainus, mida kaasaegseis firmades tunnustatakse olulise eestvedamise osana. Inimesed näivad intuitiivselt teadvat, et juhid peavad oskama suhteid luua ja säilitada. Suhtlemisoskus laseb juhtidel oma EI rakendada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõik kolm EI esimest komponenti (eneseteadvus,
Nendel sõjaveteranidel ilmnesid koldelised ajukahjustused, mis seisneb selles, et kahjustada on saanud ajukoe mingisugune kindel piirkond. Niimoodi ongi võimalik inimeste ajufunktsioone uurida ja analüüsida, sest siis aju teatud osa ei funktsioneeri. Inimeste ajusid uuritakse kompuutertomograafia abil, kuid nende peal sooritatakse ka erinevaid kognitiivseid teste, mis võimaldab uurida inimeste intelligentsust. Näiteks inimese intelligentsus võib ilmneda mälus, tähelepanus, keskendumises, kummunikatsiooni- ja arusaamisvõimes. Selle uurimuse käigus selguski, et inimeste intelligentsus ei ole lokaliseerunud mingisugusesse kindlasse aju piirkonda, vaid see ilmneb erinevate ajupiirkondade omavahelisel funktsioneerimisel. Kuid neid ajupiirkondi ühendabki just eelpool mainitud võrgustik inimese aju vasakus ajupoolkeras. Ajus olevad neuronid on kommunikatsioonile spetsialiseerunud närvirakud. Närvisüsteemis olev informatsioon liigub elektrisignaalidena ühest neuronist teise
Nendel sõjaveteranidel ilmnesid koldelised ajukahjustused, mis seisneb selles, et kahjustada on saanud ajukoe mingisugune kindel piirkond. Niimoodi ongi võimalik inimeste ajufunktsioone uurida ja analüüsida, sest siis aju teatud osa ei funktsioneeri. Inimeste ajusid uuritakse kompuutertomograafia abil, kuid nende peal sooritatakse ka erinevaid kognitiivseid teste, mis võimaldab uurida inimeste intelligentsust. Näiteks inimese intelligentsus võib ilmneda mälus, tähelepanus, keskendumises, kummunikatsiooni- ja arusaamisvõimes. Selle uurimuse käigus selguski, et inimeste intelligentsus ei ole lokaliseerunud mingisugusesse kindlasse aju piirkonda, vaid see ilmneb erinevate ajupiirkondade omavahelisel funktsioneerimisel. Kuid neid ajupiirkondi ühendabki just eelpool mainitud võrgustik inimese aju vasakus ajupoolkeras. Ajus olevad neuronid on kommunikatsioonile spetsialiseerunud närvirakud. Närvisüsteemis olev informatsioon liigub elektrisignaalidena ühest neuronist teise
annaabi.ee 
