Renessanss 1) See oli ajajärk mil toimus üleminek keskajalt uusajale 2) Sai alguse Itaaliast 14 saj. lõpul 3) Teistesse Euroopa riikidesse jõudis 15 saj. teisel poolel. 4) Enamikel maadel kestis 16 saj, lõpuni. 5) Renessanss jaguneb kolmeks *Vararenessanss (14saj lõpp 15saj) *Kõrgrenessanss ( 16 saj. esimene veerand ) *Hilisrenessanss (16saj) 6) Ehitustüübid: kuppelehitised, teatrid, raamatukogud, linnalossid e. Palazzod, maamajad, villad, lodzad
taassündi. 2) Millisest varasemast ajastust renessanss lähtus? Mis sellest ajastust üle võeti?’ See tuli üle keskajast?? 3) Kus ja millal tekkis renessanss kunstis? Muusikas? Renessans kunstis tekib Itaalias, muusikas aga Prantsusmaal. 4) Millised muutused kunstis tõi renessanss kaasa võrreldes keskajaga? 5) Iseloomusta 14. sajandi muusikat! Mis näitab, et tegemist on üleminekuajaga keskajalt renessansile? Gregooriuse koraali ja organumi asemel hakkavad domineerima missa ja motett, kirikumuusika kõrvale ilmus olulise žanrina mitmehäälne ilmaik laul, erinevalt keskajast muutub oluliseks teose autor 6) Miks kandus muusikaelu keskus 15. saj Prantsusmaalt Madalmaadesse? Sellepärast, et Prantsusmaa oli sõdadest nõrgestatud ja õukondadel ei olnud raha. 7) Koolkonna mõiste. Nimeta 2 renessansiaja tähtsamat koolkonda koos 1 esindajaga.
renessansi ajastu hõngu. Lisaks ka Hortus Musicuse liikmed, kes olid ajastukohaselt riides, lisasid hõngu juurde. Liikmete riietuse eest hoolitseb toimetaja Laine Lillepruun. Riieteks olid üle pea tõmmatavad särgid, mis olid valmistatud linasest ning olid üsna tumedates toonides. Lauljad laulsid ajakohaselt, mitte nii nagu me oleme tänapäeval harjunud kuulma. Kontserdil esitati õukonnalaule, peolaule ja töölaule. Kokku esitati 14 laulu. Nendest kaks esimest laulu oli pärit keskajalt, kaks hiliskeskajalt ning ülejäänud renessansi ajalt. Enamik laule olid rõõmsameelsed ning tempokat, kuid osad keskaja laulud olid sünged ja aeglased. Palad olid kirjutatud hispaania, saksa, inglise ning ladina keeles. Laulude tekstist polnud väga midagi aru saada, kuna lauluviis oli selline. Kuid tänu sellele, et iga laulu esitamise alguses seletati laulu mõte ära, ei jäänud midagi arusaamatuks. Lisaks, mis kontserti väga huvitavaks
Kõige tavalisemad on 2 ja 4- realised stroofid. Ühe sõnaga SALM 12)intertekstuaalsus Tekstide omadus suhestuda teiste tekstidega, võõraste tekstide olemasolu konkreetses tekstis 13) Arhetüüp Sarnaste isikute objektide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud. 14) Antiik Antiikkirjandus on vanakreeka ja vanarooma kirjandus, Euroopa vanim kirjandus. 15) Renessanss 14.-17. saj Taassünd, Kesk-ja Lääne-Euroopas. Üleminek keskajalt uusajale. Sünnimaaks Itaalia. Võidab inimlikkus, ilmalikkus, oluline on maine elu, mitte enam surmajärgne. Optimism, usk inimesesse, maadeavastamise aeg, inimeste teadmisjanu kasvas. Huvi looduse vastu suurenes. Kirjanikud: Shakespeare 16) Klassitsism 17.saj, Matkis kõiges antiiki, sel ajal hinnati kergemat sorti luulet, mõistus, selgus, korrapära, ranged reeeglid. Hästi iseloomustab Descartes tsitaat ,,Mõtlen, järelikult olen olemas." Tragöödias ei tohtinud olla labasust.
1) RENESSANSS-''taassünd''; 14 saj Itaalias alguse saanud ajajärk, mida iseloomustas antiigi juurde tagasipöördumist ja selle taaselustamist. R. tähendas üleminekut keskajalt uusajale, millega kaasnesid sotsiaalsed, ideoloogilised ja kultuurilised murrangud. Maailmavaateks kujunes humanism, kasvas inimese eneseteadvus, algas inimese vabaareng. Langes rüütellik moraal ning tõusis enesekesksus ja ükskõiksus. 2) R. sündis Itaalias, kuid sellel ajal oli Itaalia jaotatud erinevate valitsejate vahel, ilmaliku ja kirikliku võimu vahel. Põhja-Itaalia suurlinnad olid sel ajal üsna autonoomsed ning üks tugevamaid ja
RENESSANSS JA KLASSITSISM: SARNASUSED JA ERIPÄRAD STILISTILISELT. LÄHTEKOHAD Renessanss oli Euroopas ajajärguks, mil sotsiaalse, ideoloogilise ja kultuurilise murrangu tagajärjel toimus üleminek keskajalt uusajale. Tõusis huvi "maiste asjade" vastu, tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg
1. Millist ajastut peetakse renessansiks ja millised on selle omased tunnust? Tähendab taassündi. Renessanss hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnetuse. Toimus naasmine antiikkultuuri. Sai alguse 14. Saj Põhja-Itaaliast. Selle võttis kasutusele Giorgia Vasari. Renessanssi peetakse keskajalt uusaega mineku perioodiks. Renessansikirjanduse keskuseks kujunes Firenze. Selle tunnusteks on: · Inimene kui looja tähtsustamine · Humanism · Trükikunsti areng · Kunstiteoste signeerimine · Poeetiliste väljendusvahendite uuendamine · Kirjandusteoste peamine kujutamisobjekt oli inimene Itaalia renessanss 1. Dande Alighieri (,,Jumalik komöödia") Dante oli üleminekuaja luuletaja- keskaja viimane, uusaja esimene. Teda nimetatakse Lääne-
eesti keelsed, kajastasid nad siiski eestlasi ja Eestit. 1554. aastal Valmieras peetud maapäeval kehtestati usuvabadus. (I. Talve, 2004) Muistse vabadusvõitluse tulemusel langes Eesti ristisõdijate võimu alla, kes rajasid siin oma riigid, mis kestsid kuni Liivi sõjani. Liivi sõda ning Vana-Liivimaa riikide likvideerumist võibki pidada tinglikult piiriks, mil keskaeg lõppes. Samas ei saa ka väita, et sellest algas kohe uusaeg. Eestis kulges üleminek keskajalt uusajale valulise ning kahe valitsuse vahelise aja jooksul, mis langes kokku Liivi sõja toimumisajaga Maarahva usu alused olid lihtsad. Oli vaja tunnistada esivanemaid ja maad enesega samaväärsena ning kodukoha ainsate peremeestena. Esivanemaid tuleb pidada pühaks- meie oleme üksnes viiv ajas ja peame talitama ettevaatlikult, et neid mitte pahandada. Nende heasoovlikkuseta ei saa me õnnelikult elada, liiga palju on nende nimel siin verd valatud ja needusi lausutud
käsitööline, kellel on teatud eeldused ja kes loob kunsti vastavalt kindlatele reeglitele Luule nagu ka kunst ei ole eesmärk omaette, vaid seotud teatud funktsiooniga, ta on millegi vahendiks Poeesia sõltub artes liberales' alla koondatud teadusvaldkondadest Trivium grammatika, dialektika, retoorika Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia Renessanss - Renacimiento - Renaissance - Üleminek keskajalt uusaega Dante tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt Kesksed teoreetikud: Itaalias Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro Inglismaal: Sidney Prantsusmaal: Du Bellay 14.-15. sajand kirjandus peab meeldival viisil õpetama, pühitsema voorusi ja piitsutama pahesid; alul lähtutakse Horatiusest, hiljem Aristotelesest (esimene itaaliakeelne tõlge 1498) Marco Gitolamo Vida (1527) De arte poetica (ladina keeles, heksameetris)
..............12 Lisa1 Pildid.......................................................................13 2 Sissejuhatus Renaissance - sõna renessanss tuleneb prantsuse keelest ja tähendab taassündi. Taassünni all mõeldakse antiikaegsete võtete taas kasutuselevõtmist. Renesansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiikkultuurist ja looduses tiivustatud vaimuliikumist Lääne- Euroopas 14- 16 sajandil. Toimus üleminek keskajalt uusajale. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Lemmikkangelaseks oli Taavet, sest ta võitis Koljati, küll mitte eriti rüütellikult. Taavetis nähti nutikuse ja inimliku võimekuse võrdkuju. Maailm õigustas selle kogemuslikku tundmaõppimist, aga ka meeleliste naudingute väärtuslikuks pidamist. Renessansiaegne riietus tõstab esile kehavorme ja jäsemeid.
võib toimuda. teadusvaldkondadest Seetõttu on luule filosoofilisem ja tõsisem kui ajalugu: Trivium – grammatika, dialektika, retoorika kõneleb ju luule rohkem üldisest, ajalugu aga üksikust. Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia Üldine on see, milliseid asju iseloomult mingisugune tegelane Renessanss Üleminek keskajalt uusaega vastavalt tõenäosusele või paratamatusele juhtub kõnelema Dante – tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt või tegema, mida taotlebki luule, kuigi tegelastele nimesid Kesksed teoreetikud: andes, üksik aga on see, mida näiteks Alkibiades tegi või Itaalias Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro tundis. Inglismaal: Sidney (tõlge Jaan Unt vt http://www.ut
Eesti keskaeg algas muistse vabadusvõitlusega (1208-1227) ning lõppes Liivi sõjaga (1558-1629). Muistse vabadusvõitluse tulemusel langes Eesti ristisõdijate võimu alla, kes rajasid siin oma riigid, mis kestsid kuni Liivi sõjani. Liivi sõda ning Vana-Liivimaa riikide likvideerumist võibki pidada tinglikult piiriks, mis keskaeg lõppes, kuid samas ei julgeks väita, et sellest algas kohe uusaeg. Pigem võib öelda, et Eestis kulges üleminek keskajalt uusajale valulise ning ränga interregnumi jooksul, mis langeb üldjoontes kokku Liivi sõja toimumisajaga. Söök ja jook Keskaegsed söögikombed erinesid kaasaegsetest üsna oluliselt. Kujutame ette üht pidusöömaaega, mis peeti Tallinnas Suurgildi hoones. Pidulaud oli kindlasti kaetud linaga. Toidunõusid oli laual vähe: soola- ja sinepitopsid, iga suu jaoks peeker ja nuga. Toidu ettetõstmiseks kasutati lusikat ja kahvlit
tõlkes 1977. aastast. Ainuke, mis suurtest keskaja kangelaslauludest on tervikuna eesti keeles) 4) Keskaja rüütlikirjandus ( Wolfram von Eschenbach Parzival, värssteos, erandiks, kuna pole tervikteos) 5) Kirjandus keskaegses linnas. Ldnkeelne kirjandus. Keskaja draama. Rahvaluule. (Keskaja hispaania luule). Villon (Testament) 6) Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. 7) Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri (Jumalik komöödia tõlkimisel, seni olemas vaid katkendid õpikutes) ja Chaucer (Canterbury lood värssnovellid, ei ole terviklik teos, ei jõudnud lõpetada.) 8) Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio (Dekameron (semperi tõlge), Secretum) 9) Renessansi lüüriline luule (15. 16. sajand) (Shakespeare'i Sonetid.) 10) Renessansi eepiline luule. (15.-16. saj)
Loodusteadused. Trükikunsti leiutamine. Ühiskondlikud vapustused ja võitlused: reformatsioon XVI saj alguses, Ameerika avastamine ja vallutamisele järgnenud sõjad, Otomani impeeriumi ähvardused Euroopale. Vallandusid ka individualism ja saamahimu, Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Montaigne’i esseed ja Shakespeare’i tragöödiad, ajastule omased enesekahtlused. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, vältas seal 3 sajandit. 7. Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri (Jumaliku komöödia „Põrgu“, „Puhastustuli“; Vita nuova. Uus elu), Geoffrey Chaucer (Canterbury lood), MKL, KA. Dante: keskaegsed sümbolid ja maailmapilt + loovisiksuse geenius. „Jumalik komöödia“. Esikteos uues mahedas stiilis, rõhutas armastuse filosoofilist käsitust. Armastus Beatrice vastu. Autobiograafiline luuleraamat. Armastuses hakati põlastama tavalist meelelist kirge. Armastus kui puhas hingeline tunne ja voorus
õpetatav; luuletaja ei ole mitte niivõrd geenius kui pigem käsitööline, kellel on teatud eeldused ja kes loob kunsti vastavalt kindlatele reeglitele. Luule nagu ka kunst ei ole eesmärk omaette, vaid seotud teatud funktsiooniga, ta on millegi vahendiks. Poeesia sõltub artes liberales' alla koondatud teadusvaldkondadest. Trivium grammatika, dialektika, retoorika. Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia. - Renessanss. Üleminek keskajalt uusaega. (Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro, Sidney, Du Bellay, Marco Gitolamo Vida, Julius Caesar Scaligeri ) Dante tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt Kesksed teoreetikud: · Itaalias Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro · Inglismaal: Sidney · Prantsusmaal: Du Bellay 14.-15. sajand kirjandus peab meeldival viisil õpetama, pühitsema voorusi ja piitsutama pahesid; alul lähtutakse Horatiusest, hiljem Aristotelesest Marco Gitolamo Vida
Charlesi katedraal. Pariisi jumalaema kirik, Reims. Ulmi katedraal. Inglismaa Katebourghi. Welss. Gooti kirikud on sellepärast nii kõrged, sest nad on ehitatud linnadesse. Seal on vähe ruumi ja peabki kõrgustesse minema. Samas Inglismaal on linnu vähe ja kirikutel on ruumi, seega kõrgust vähe samas põhiplaan on välja venitatud. Renessanss Renessanss oli ajajärk Euroopas, mil toimus murrang nii ideoloogilisuses, kui ka kultuuris ja toimus üleminek keskajalt uusajale. Sünnimaa Itaalias. Inimestele ei meeldinud pime keskaeg ja nad ootasid muutust. Juhtivaks kunstiliigiks oli maalikunst. Aluseks on uudne majandus, on tekkinud linnad. Uskumus/moto, mida hästi tähtsaks peeti, oli et kõik mõistuspärane on õige; inimene on kõikide asjade mõõt: eesmärk pühitseb abinõu. Religioon küll jäi, aga muutub tunduvalt vähemtähtsaks. Sünnikohaks täpsemalt on Firenze, aga pealinnaks kui nii saab öelda on Rooma. Algusajaks on 15 sajand.
Nad tegelesid vastavalt oma teadmistele ja ajastu iseloomule samade küsimustega, millega tegelevad tänapäeva keemikud vastavalt tänapäeva teadmistele ja ajastu iseloomule. 16. sajandil võttis niiöelda klassikaline alkeemia meditsiinilise alkeemia, nn. iatrokeemia kuju (kreeka keeles tähendab iatros arsti). Osad keemia-ajaloolased peavad iatrokeemiat kui alkeemiast erinevaks keemia arengu faasiks, kuid teised jälle vaatlevad seda kui renessansiajastu alkeemiana. Renessansiajastu oli keskajalt uusajale ülemineku vaimse ja kultuurilise murrangu periood. Seoses manufaktuuride tekkega ja rahalis-kaubaliste suhete arenguga kasvasid 16. sajandi Euroopas linnad. Seetõttu hakkas linnadesse koonduma üha rohkem rahvast ja see lõi soodsa pinna nakkushaiguste levikuks, epideemiate puhkemiseks, eriti kui silmas pidada elanikerohkeks muutunud või äsja küladest tekkinud linnade halba sanitaarset olukorda, kuna puudus kanalisatsioon jne. Lisaks laienes
· 16. sajandil asendub varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse ja inimese võimetesse vaikselt skepsisega ning edasi toimub renessansi kriis ja teisenemine barokki. · Renessanss sai alguse ja oli ulatuslikem Itaalias, vältas seal ligi 3 sajandit. Teistes Euroopa maades piirdus renessanss 16. sajandiga. 8 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 6. Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri ja Chaucer (KA, MKL, Chaucer Canterbury lood) Dante Alighieri · Poolenisti keskajas, poolenisti renessansis. Loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid, ent tema loomingulisus küündib üle keskaegse kujutlusvõime. · ,,Jumalik komöödia" on nii vormilt kui filosoofiliselt isikupäralt kordumatu teos. · Dante-aegsed linnriigid majanduslikult arenenud, huvi kultuuri ja kunsti vastu. Firenze kodulinnaks renessansi häll.
Istemööblist levisid pingid, klapptoolid ja järid, tugitoole oli vähem, neist paistavad silma arhitektuursete motiividega dekoreeritud puust tugitoolid ja klapptoolist edasi arendatud tugitool. Üheks istmevariandiks oli ka liigutatava seljatoega pikk pink. Lauad olid klappjalgadega, lauaplaat võis olla intarsiatehnikas kaunistatud (Itaalia). Mööbli materjaliks kuusk ja tamm. RENESSANSS Renessanss. Sotsiaalse, ideoloogilise ja kultuurilise murrangu tagajärjel toimunud üleminek keskajalt uusajale. Sai alguse Itaalias 14. saj lõpul, teistesse Euroopa riikidesse jõudis 15. saj II poolel ning kestis enamikel maadel 16. saj lõpuni, Põhja-Euroopas isegi kuni 17. saj keskpaigani. Jaguneb tavaliselt vara-, kõrg- ja hilisrenessansiks; jagunemine on eri maades erineva ulatusega ja ilmneb kõige paremini Itaalias. Vararenessanss (14. saj lõpp –15. saj) Kõrgrenessanss (16. saj I veerand) Hilisrenessanss (16. saj)
realistlikke püüdlusi, maad võtab formalism. Jäljendatakse antiikaja ning vararenessansi suurkirjanikke. Kirjanduses kasutatakse loodusekirjeldust. Loodus ei sümboliseeri enam luuletaja hingelisi elamusi ega anna tunnistust jumala headusest, vaid võlub kirjanikku oma reaalse iluga. Kirjandusteoste peamiseks kultusobjektiks saab inimene kogu oma elulises liikumises ja muutuvuses. Pöördutakse realismi poole: eemaldutakse keskaegse kirjanduse allegoorilisusest. 7) Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri ja Chaucer Renessanss (renaissance ehk taassünd) on kultuuriepohh üleminekul keskajast uusaega, algas 14. saj lõpul Põ-Itaalia linnriikides, kust levis Lä- ja Kesk-Euroopasse. Kestis 16.saj lõpuni. Avaldus kultuurilise murranguna, millele olid iseloomulikud humanism ja huvi antiigi vastu. Keskmesse tõusis vabalt arenev ja kordumatu isiksus oma õiguste ning loomupäraste huvidega
Inimese vaim on jumaliku vaimu pilt. Tunnetuses on eri koht matemaatilistel vormelitel. Võrdleb vaimu kosmograafiaga (meeled, mille põhjal kaardi teeb, samas kindlad vormid, proportsioonid). Tunnetab maailma enda joonistatud proportsioonide kaudu. Maailmaruumil pole keskpunkti, maa pole selle kese, maa liigub. Universumil pole piire - tung lõpmatusse. Samas rõhutab erinevust ja individuaalsust. RENESSANSS Prantsuse keelest, tähendab "uuestisünd." Üleminek keskajalt uusajale. Ei ole suurte filosoofiliste süsteemide aeg. Eksperimenteerimine, poovimine. Antiigiideaalid. Äärmine uudishimu. Rida leiutisi, avastusi. 1453 langes Konstantinoopol - suur hulk põgenikke idast (N: El Greco). Maadeavastused tänu kompassile, trükikunst. 1492 avastati Ameerika, Magalhaesi reis. Saadi teada, et maakera on ümmargune. Võeti kasutusele Gutenbergi trükipress, mida kasutati nii headele kui halbadele tekstidele. 15.saj. lõpul oli juba igas suuremas keskuses oma
saj. kodakirikuna, 15.sajandil aga ehitati ümber basiilikaks). Soome keskaegsed maakirikud on tavaliselt ühe-, kahe või kolmelöövilised enamasti tornita kodakirikud, mille kooriosa liitub orgaaniliselt pikihoonega. 63 RENESSANSS Renessanss oli Euroopas ajajärguks, mil sotsiaalse, ideoloogilise ja kultuurilise murrangu tagajärjel toimus üleminek keskajalt uusajale. Saanud alguse Itaaliast 14,saj. lõpul, vallandus see teistes Euroopa maades 15.saj. II poolel, kestes kõikjal 16.saj. lõpuni, Põhja Euroopas isegi kuni 17.saj. keskpaigani. Terminit renessanss (pr. K. renaissance, it.k. rinascimento taassünd) kasutas esimesena itaalia renessansiajastu kunstnik ja kunstiajaloolane Giorgio Vasari, mõeldes selle all eelkõige antiikkultuuri taaselustamist. Laiemas tähenduses mõistame
annaabi.ee 
