Edith Leht 11c ,,Punane ja must" Stendhal´i iseloomustus ja elulugu on vihikus olemas!! Julien Sorel oli tore ja andekas noor poiss, kes alati on pidanud oma ideaaliks Napoleoni. Ta armastas väga lugeda raamatuid, kuid ta ei tunne, et kuuluks oma perekonda ja seetõttu läheb ta linnapea majja koduõpetajaks, lootes sealt leida rikkust ja kuulsust. Ta oli küll alguses lahke ja hea,kuid hiljem muutus auahneks ja tundetuks, ta armastas ka kuulsust. Samas teadis ta, et peab selle nimel ka vaeva nägema. Peab olema kaval, et saada see, mida tahta. Ta kasutas väga palju ära teisi inimesi, et saavuada see, mis oli ainult talle oluline. Hiljem kolis ta teise linna,kuna seal pakutakse sekretärki kohta, mille ta vastu võtab. Seal hakkab talle meeldima Mathilde, kellega ta plaanis abielluda, kuid armukade de Renali kiri peatab selle mõtte. Ja Mathildele saab selgeks, et Julien ei ole talle ikka see õige ja t...
,,Juudit" 1.Kuidas käitub Juudit oma abikaasaga? Miks? Juudit oli abielus aga ta oli väga õnnetu ja ei käitunud oma abikaasaga hästi, ta oli enda meelest kõige õnnetum inimene maailma peal. 2.Missugused loomuomadused kaunistavad Juuditit? Juudit on väga lahke ja helge naine.Ta on paljusid vaeseid inimesi toitnud ja paljaid katnud, pakkunud peavarju inimestele kellel ei ole kodu.Ta on lesk ja tal ei ole ainustki last.Tal on vagaduse ja tarkuse kuulsus iisraeli naiste seas.Tema halastus on kurt, tema heldus on surnudTa on tark, ta kuulas juba lapseeas vana Siimeoni õpetussõnu.Ta pole kunagi kiitust otsinud. Juudit oli noor, ilus, meeldiv,sõnakas,auahne. Ta oli julge ja käitus mehelikult. Isegi Olovernes ütles talle, et mõni meeski ei ole nii julge nagu tema. Ta julges teha kõike, mida oli vaja teha rahva heaks. Ta armastas Olovernest. Ta oleks väga tahtnud talle kuninga poegi ja tütreid ilmale ...
Rehepapp Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk on Eesti kirjanik, kes on sündinud 17.augustil 1970. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste esmaavaldatakse. Tema raamatut ,,Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Raamatu ,,Rehepapp" kaane on kujundanud Mari Kaljuste. ,,Rehepapp" algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. K...
Ilus ja inetu romaanis ,,Jumalaema kirik Pariisis." Prantsuse kirjaniku romaan räägib elust 15. sajandi Pariisis. Selle aja sündmused olid pigem sünged, kui helged ja ilusad. Palju oli vaesust ja vihkamist. Rahvas tundis rõõmu kummalistest meelelahutustest nagu üles poomine, piitsaga peksmine. Võlla abil hoiti inimesi sõnakuulmises. Inimesed, kes olid puhtad, aga keda alusetult süüdistati, põgenesid kiriku rüppe, kuna uskusid, et pääsevad seeläbi karistuse saamisest. Ilus ja inetu vastanduvad ja põimuvad teineteisest läbi, erinevate inimsaatuste kaudu. Näiteks nagu Esmeralda ja Quassimodo. Esmeralda, kui romaani ilusümbol, oli mustlasneiu, kes lapsena mustlaste poolt ema käest ära varastati ja seejärel mustlaste poolt ka üles kasvatati. Ta oli imeilus tütarlaps, kelle nimigi tähendas kaunist kalliskivi- smaragdi. Ilust hoolimata ei olnud Esmeralda elu kerge. Ta armastas üle kõige loomi, tantsida ja zonglöör...
Mariliis Tisler 11.B ,,Anna Karenina" Lev Tolstoi 1. Iseloomusta Annat, Alekseid, Vronskit, Levinit, Kittyt. Tee seda järgmiselt: vali 5 konkreetset iseloomjoont, mis peaks olemas olema keskmise inimese jaoks. Arutle, kuidas ja mil viisil need iseloomujooned esinevad eelloetletud tegelastel. Iga inimene peaks olema: armastav, hooliv, aus, südamlik ja abivalmis. Anna puhul olid need kõik iseloomujooned olemas. Ta oli nii lihtne oma imearmsate heledate juustega ja siniste silmadega. Ta armastas oma meest, aga kui kohtus Vronskiga siis tunded kadusid ja jättis oma mehe maha. Hooliv, ta siiski hoolis oma pojast kuigi ta loobus hiljem temast, aga ta ei suutnud leppida sellega. Anna oli igati aus inimene, ta ütles seda mida mõtles ja ei valetanud.Ta ütles oma mehele kohe otse, ...
Tüdruk keda mõisteti valesti! Paljud inimesed arvavad, et nad ei ole väärt midagi, aga iga inimene on väärt ainult parimat. Iseasi on see, et kas sa leiad selle õige ja kas sa suudad ka seda hoida, mis sulle antakse. See juhtum leidis aset meie maal ühes kauges kohas, kus elas palju ilusaid noori tütarlapsi ja noormehi. Selle koha nime jätan ma nimetamata, et mitte heita kurja kuulsust selles kohas elavatele inimestele. Seal elas üks ilus noor tütarlaps, kellele meeldis pidu panna ja üks noor kena poiss, keda tüdruk armastas. Poiss loomulikult tüdrukut ka, nad olid imeline paar. Palju teisi inimesi loomulikult elas seal ka. Poiss ei olnud tüdrukuga enam peale mitut kuud rahul, sest ta hakkas teiste sõprade mõjutusel uskuma, et tüdruk kasutab teda ära ja kulutab tema raha enda huvides ära. Kuigi tüdruk oli väga heasüdamlik ja ei oleks kunagi niimoodi teinud. Poiss otsustas tüdruku maha jä...
Kõver Maja(Agatha Christie) 1. Tsitaadid: ,,Nad muudkui tuhnivad võõrastes laualaegastes, loead võõraid kirju ja nuhivad võõraid saladusi välja. Aga nad on rumalad. Nad ei tea, kust otsida." Kriminaalromaanide lugemine oli Josephinest teinud uudishimuliku tüdruku, kes armastas teiste jutte pealt kuulata ning kõikjal nuhkimas käia ning ta uskus, et suudab oma raamatutest saadud oskuste ja teadmistega ning ennast detektiivina näidates, sooritatud mõrva piisavalt hästi varjata. ,,Peame lõpuni siia jääma. Aga, Charles, on väga raske elada, teades, et keegi selles majas siin, kellega ma iga päev kokku saan ja vestlen, on külmavereline kalk mürgitaja." Sophia andis mõista, et ta ei saa rahuliku südamega ära sõita ennem kui ta on teada saanud, kes nende hulgast on vana Leonidese mõrvar. ,,Majauksed on alati lahti, keegi neid lukku ei pane. Varastel ja röövlitel on väga lihtne siia sisse tulla." Nannie tahtis, et kod...
Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" Raamat on Leemeti jutustus sellest, kuidas ta suureks kasvas. Jutustus toimubki ajal, kus viimased inimesed elasid metsas, mil enamik hakkasid linnadesse ja küladesse kolima. Metsas elavad inimesed oskasid ussisõnu, mida eestlastele õpetasid kunagi rästikud. Ussisõnu hakatakse aegamisi unustama, ainult Leemet õpib neid veel enda onult Voolelt. Metsas elas vähe rahvast ja needki jäid vanaks. Leemet jääb suhteliselt üksikuks. Tal õnnestub küll kaks korda abielluda, kuid abielud lõppevad õnnetult. Nimelt Hiie tapetakse huntide poolt ning Magdaleena raudmeeste poolt. Mõlemat tüdrukut armastas Leemet väga. Metsas oli Leemetil kolm sõpra, kelleks olid Pärtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprus hääbub. Ints on rästik, kellega Leemet on väga hea sõber. Kuna Leemet oskab väga hästi ussisõnu, siis ta saab kõikide ussidega hästi läbi ja oskab nendega rääkida. Kahjuks aga raudmehed...
Ludwig van Beethoven ,,Keelatud armastus" ,,Keelatud armastus" on dramaatiline lugu Ludwig van Beethoveni elust ja tema surematust armastusest. Peategelasteks on Beethoven, kolm naist, hotellihoidja ning helilooja sekretär Schindler. Peale peategelase Beethoveni on veel üks filmi keskseid tegelasi tema vennapoeg Karl, kellele olid Luigil hooldamisõigused ja keda ta väga armastas, hoolimata oma karmist ja talumatust iseloomust. Selles filmis on väga hästi välja toodud tema kurdistumine, vahepeal näidati tseene läbi Beethoveni enda maailma, kus ta oli harjunud hääli tajuma. Vähesed mõistsid teda, sest tegelikult oli Beethoven andnud neile väga palju rohkem, kui sai tagasi. Üks nendest oli Joanna. Filmi lõpul tuleb ilmsiks, et tema ongi Beethoveni igavene armastus ja laps kes pidi olema tema venna, osutub Luigi omaks, kuna neil oli olnud varem armusuhe ja Joanna oli teda kunagi armastanud. Vahepeal näidatakse hetki ka helilooja lapsepõlv...
,,Leegitsev süda" August Gailit 1. Meespeategelase elu jooksul tehtud rängad vead, mis ei lasknud tal elu nautida. 2. Miks ta süda koguaeg valutas nähtamatult, isegi elu lõpul. Tõesta näidetega. 3. Kuidas naispeategelane kannatustele vastu suudab seista. 4. Kuidas õnnestus peategelaste laste kasvatamine. Võrdle! Kes kummagi lastest said? 5. Meeida roll kunstniku ,,loomisel" 6. Kultuurivaatlused, mõtted... Mis on aegunud? Mis tänapäevani? 1. Meespeategelasi oli samas kaks, Joosep Maarva ja Taavet Rabaraud. Kuid Taavet Rabaraud tegi elus päris mitmed vigu. Ta võttis endale teenjaid, kelle ta põhimõtteliselt ära kasutas ja paljud neist said lapsed, aga seda ta ei kahetsenud. Ta kahetses, et oli abiellunud Kai- Kadriga, rikka naisega, keda ta ei armastanud ja abiellus temaga raha eest. Tavaliselt kõik teenjad, ähvardasid meest kohtusse anda ja raha nõuda, kuid Anu oli täiesti teistsugune ...
Kuressaare Ametikool Gerto Kasesalu EV-1 ,,Ivanhoe" Walter Scott Juhendaja: Anne Rand. Kunagi ammu Inglismaal olid ohtlikud ajad,võimuahne prints John ning julmad,ja nende halastamatud rüütlid töid maale verevalamist ja kannatusi. Keegi ei teadnud, keda usaldada ,kõige vähem teadis seda, noor rüütel Ivanhoe, kes pöördus päranduse ja auta tagasi kodumaale. Ta pidi võitlema oma nime, õiguste, rahva ja naise pärast, keda armastas. Rebeccal arvati olevat mingid salapärased võimed ja rahvas pidas teda isegi nõiaks, teda taheti isegi põletada tuleriidal. Rebecca oli juba lootust kaotamas, kuid äkki ilmus hobuse seljas rahvaseast noormees, kes oma mõõgaga vabastas Rebecca köidikutest, Nönda pääses ta kohutavast surmast. Raamat oli põnev ja huvitav. Sisu oli huvitav ja sündmused hästi lahti mõtestatud. Soovitan teistelgi seda lugeda. Peategelased: Robin Hood ...
,,Arc de Triomphe" Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque (kodanikunimi Erich Paul Remark; 22.juuni1898-25.september 1970) oli saksa kirjanik. Remarque on saanud kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna, ehkki ta kirjutas nooruses ka esseid ja lühijutte. Romaani ,,Triumfikaar" tegevus toimub 20. sajandi keskel enne II maailmasõda Prantsusmaal Pariisi linnas. ,,Triumfikaar" on kontrastne raamat. Kokku on pandud sünge sõjaeelne aeg, kättemaks ja armastus. Teose esimseks probleemiks võib nimetada armastust. Teose peategelane Ravic on emigrant, kes elab Prantsuse pealinnas ebasoovitava välismaalasena. Ravic on sügavas rutiinihalluses, küll parema eluga kui enamik tema suguseid pagulasi, kuid mingit märkimisväärset rõõmu ta elus ei olnud. Joan oli täiesti abitu, tal polnud kedagi, kellele toetuda, sellisena Ravic ta leidiski. Joani ja Ravici armastus äratab nad mõlem...
Marmeladovite pere Inimese jaoks on pere ja lähedased kõige olulisem. Pere hoolib, hoiab kokku, kasvatab. aitab ja armastab, kui need funktsioonid puuduvad, tekivad probleemid. Inimesed ei mõista teineteist, nad ei oska aidata nii ennast kui ka teisi - pere laguneb. Semjon Zahharovitš Marmeladov vedas oma perekonna põhja, ta oli karjääriredelil ja ühiskonnas allakäinud alkohoolik. Ta oli kunagi lugupeetud riigiametnik, kes teenis nii palju, et oma perekonda üleval hoida. Kuid nüüd ei mõlkunud Semjoni mõttes midagi muud - ainult, kust saaks uue pudeli. Ta teadis, et ta veab alt nii ennast kui ka enda pere, kuid ta siiski ei suutnud lõpetada. Marmeladov armastas oma perekonda, kuid ikka ja jälle viis tee ta kõrtsu. Ma ei tunne Marmeladovile kaasa, sest tema pärast lagunes kogu pere, ta võttis oma tütrelt viimsegi raha, et alkoholi saada ja ta lasi oma haigel naisel teha kogu majapidamistööd, kõik mis ...
Dostojevski "Idioot" Peale üle nelja aasta viibimist Sveitsi vaimuhaiglas oli peategelane vürst Moskin, keda peeti idioodiks, rongiga teel Varssavist Peterburi. Idioodik peeti teda teda sellepärast et tal oli lihtsalt teistsugused maailmavaated, Moskin oli väga helde, abivalmis, lihtsameelne ja läbinisti hea inimene. Rongis kohtus vürst ka esimest korda Rogoziniga ja Lebedeviga. Peterburi jõudes, läks Moskin kohe Jepatsinite majja kus elavat ta sugulane. Seal kohtas vürst esimest korda üht tütart kolmest, kes oli Moskini jaoks väga rabavalt ilus, kuid mitte nii ilus kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud pilt Nastasjast. Vürst sai endale üüritud korteri Ganja juures, kus tutvus ta esimest korda ka Nastasjaga. Kui Moskin kutsumata Nastasja korterisse sadas ja talle abielu ettepaneku tegi, otsustas Nastasja, et ta ei abiellu ei Ganja ega Moskiniga. Nastasja oli müüdud Ganjale abiellumiseks, kuid Nastasja ...
Pole tähtsamat armastusest Paulus kirjutas oma esimeses kirjas korintlastele: "Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus!" On tõsi, et armastus on üks suurim väärtus. See selgitab ka tõika, et märkimisväärselt suure hulga muusika- ja kirjandusteoste teema on armastus. Viimane inspireerib ka paljusid kunstnikke. Miks on armastusel nii suur roll meie elus? Et saada vastust sellele küsimusele, mõtleme, mida armastus endast kujutab. Üks sõnaraamat ütleb armastuse kohta järgmist: "Armastus on mitmetahuline nähtus ja seda on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida." Minu arust on parim definitsioon kirjas Piiblis. Seal ütleb: "Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustele, ta ei ole iseennast täis; ta ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha; ta ei rõõmutse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega; tema vabandab kõik, usub ...
Elu ilu ja valu. Essee raamatu ,,Isa Goriot" põhjal Honore De Balzaci kurikuulus ,,Isa Goriot" on väga hea näide elu ilu ja valu kohta. Raamat räägib meile loo ühe pansionaadi elanikest. Loo keskmes on vananev mees Goriot, kellel on olnud üsnagi huvitav, põnev ja samas kurb, südantmurdev elu. Tema elu muutus päevapealt ja seda ainult halvemuse poole, kuigi ta ise seda läbi ,,õnne" ei märganud. Goriot oli väga austatud ja tunnustatud nuudlikaupmees, kelle äriettevõte kasvas nii suureks, et temast sai väga rikas mees. Kuid see ei olnud see, mis muutis selle toreda härrasmehe õnnelikuks. Õnnetoojad olid tema kaunid tütred, Delphine ja Anastascie, keda Goriot siin ilmas kõige rohkem armastas. Nende nimel oli Goriot kõigeks valmis. Ühel ilusal päeval olid tüdrukud saanud täiskasvanuks ja nad abiellusid. Üks sattus kõrgema kihi seltskonda, teine oli samuti jõuka mehe ot...
E.Vilde raamatus ,,Mahtra sõda" toimus armukolmnurk kolme noore inimese vahel. Nendeks olid Miina, Päärn ja Prits. Miina ja Päärn armastasid üksteist, aga Miina isa tahtist Pritsule mehele panna, et mõisas ise paremat kohta saada. Kupja Prits oli salakaval ja kuri. Tal oli vähe sõpru ja palju vaenlasi. Kuid hoolimata sellest ta armastas Miinat. Pritsu õnnetuseks ei armastanud Miina aga teda. Miina vihkas Pritsu. Prits üritas Miinat iga hinna eest endale võita. Ta mõjutas Miina isa, et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas siis Prits igal viisil Mihklit aidata. Esiteks pidi muidugi Mihkel parema talukoha saama. Mihkel hakkaski seetõttu omakorda tütart mõjutama, et too Pritsule läheks. Miina aga polnud sellega nõus ja jooksis kodust mõneks ajaks ära. Kui Prits Miinale kosja läks siis Miina oli alguses korralikult Pritsu juures, aga siis mingil hetkel põgenes Pritsu eest oma õe juurde. Ka teised katsed Miinat endale saada läksid Prits...
Mõrv kättemaksuks Viis päeva on möödas sellest, kui Isabellat pole kodus. Isabella on heledate juustega, tumedate silmadega, väga ilus ja hoolitsev abikaasa. Isabella abikaasa Jack oli tööreisil, aga tuli kohe koju, kui oma naise kadumisest kuulis. Jack on hoolas ja töökas abikaasa, aga oma töö pärast pidi ta palju reisima. Jack jõudis koju ja kohe esimese asjana helistas ta parimale detektiivile Thomasele, kes oli nõus seda asja uurima. Ta alustas kohe oma tööd. Majas töötas ka teenija, kes oskas sellest päevast rääkida, mil Isabella kaduma oli läinud. Teenija oli aus ning armastas Isabellat ja Jacki väga. Teenija rääkis: ,,Oli reedene päev ning Isabella oli väga heas tujus. Hommikul tuli Isabella juurde üks naine. Kui ma õigesti mäletan, siis oli tema nimi Helen. Neil oli väike sõnavahetus. Ma ei olnud teda varem näinud ja ma ei tea ka, et Isabellal oleks Heleni nimeline sõbranna. Isabella oli mulle nagu o...
Marja Gavrilovna iseloomustus 1.Marja oli ilus noor naine. 2.Ta ei olnud kuri - ta oli sbralik, ja rkis sbralikul toonil. Talle meeldsid prantsuse romaanid, seega kasutas ta tundlikuid ning mttelisi lauseid 3. Marja oli kasvaunud prantsusre romaanide varal. Ta oli pehme hingega, ning ratuld armunud. Ta tundis end kui vangis - ta ei tohtinud rkida inimesega keda ta armastab. 4.Meie armastajad pidasid kirjavahetust ja kohtusid iga pev nelja silma all kas mnnikus vi vanas kabelis. 5. Marjale meeldis lugeda, seega oli tal snapruuk ilus ning graatsiline. 6. Tal polnud eriti palju sbrannasid. Kige rohkem suhtles ta oma toatdrukuga, kes aitas tal ka kodust pgenemist korraldada. 7. Ta oli hsti kirglik ja tundeline. Tema vljavalitu oli vaene sjavelipnik, keda ta armastas rohkem kui midagi muud. Nad totasid vanas kabelis ksteisele igavest armastust.
E. Brontë ,,Vihurimäe" tegelase Catherine analüüs Kätlin Nedo 11.klass Kuidas jutustaja mrs.Dean esitab tegelast Catherine`i? Kui Catherine veel noor oli, oli ta käitumine niisugune, mida mrs.Dean varem näinud ei olnud, ta pani kõigi kannatuse viiskümmend korda päevas proovile. Tegi sageli pahandust. Catherine`i tuju oli alati kõrgpunktis, ta suu oli alati tegevuseslaulmas, naermas ja tüütamas kõiki neid, kes sedasama ei teinud. Samas oli ta ka hooliv ning mänguhuviline. Kui Catherine juba vanem oli, oli mrs.Dean talle ikka nagu ema eest majapidajanna. Nad said omavahel hästi läbi, jagasid oma muresid ning toetasid üksteist. Kuid Cathy ei olnud alati see hea tüdruk, ta võis mrs.Deaniga vahepeal päris ülbe olla. ,,Ta oli tõepoolest üks pöörane ja patune plikanähvits, aga tal olid kõige kenamad silmad, magusam naeratus ja kergem jalg üle kogu kihelkonna." ,,Ja pealegi ma ei usu, et ta midagi paha mõtles, sest ku...
Tegelased: *Luke Fitzwilliam-tark,asjalik ja kaval uurija,kes asus uurima nnetusena nivaid mrvu,mis olid tema arvates kahtlased. Tal olid suhteliselt lhikesed juuksed,ta oli pikk ja sale. Ta kandis vahest prille. Oli vga detailne. *Bridget Conway-Pikk,sale,pikkade tumedate juustega,vga tark kaunitar. Aitas Luke'i mrvade uurimisel. Ta oli mrvari naine ja sekretr. *Lord Esterfield-Ta oli mrvar,vanaaegne ja armastas klassikat. Ta oli tse,kiilakas ja kandis prille. Ta oli karmi kasvatusega ja oli Wychwood under Ashe'i kla omanik. *Mr Ellsworthy-antiikpoe omanik,kes korraldas ,,Nidade aasal" imelike ja veidraid orgijaid. Ta oli pikk,khn ja lapsik. Ta kitus nagu ullike,kes koguaeg keksis ja irvitas. Wychwood under Ashe'i klakeses toimusid mrvad,mis tundusid nnetustena. Surid kik,keda klas eriti ei sallitud,seega arvas mrvar,et teeb klale teene. Esimesena suri Lavina Fullerton. Ta oli vana,seniilne vanamutike,kes oli vga taiubukas. Tema rkisk...
Barbizoni koolkond Barbisoni koolkond, rühm Prantsuse maastikumaalijaid, kes töötasid 19. Sajandi keskpaiku Fontainebleau lähedal Barbizonis Millise uuenduse tõi maalikunsti Barbizoni koolkond? Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. Keskse tähtsusega meister oli nende hulgas Théodore Rousseau (18121867), kes asus Barbizoni alaliselt elama 1836. aastal. Rousseau oli realist. Ta armastas looduses tabada kindlaid, jõulisi vorme ja maalis neid võltsimatu asjalikkuse ning täpsusega, minnes paiguti kuivakski. Ka tema pintslitehnika on selge ja kindel, osalt peaaegu raskepärane, värvid tugevad. Rousseau`d huvitas see, mis on püsiv, selgejooneline ja plastiline. Tema töödes valitseb eepiline ja tõsine, tihti kurvameelne põhitoon. Ikka näeb neis suuri, jämeda tüve ja jändrike okstega puid. Barbizoni meistrite hulka kuulus Jules Dupré (18111889). Ta töötas algul...
Filmi analüüs Ludwig van Beethoven ,,Keelatud armastus" Rezhissöör Bernard Rose´i film ,,Keelatud armastus" (,,Immortal Beloved") (,,Surematu armastus", ,,Igavene armastus") valmis aastal 1944. Filmivõtted toimusid Prahas ja selle läheduses. Filmi peaosas Gary Oldman Beethovenina. ,,Keelatud armastus" on dramaatiline lugu Ludwig van Beethoveni elust ja tema surematust armastusest. Film on ehitatud üles kolme naise, hotellihoidja ning helilooja sekretäri Schindleri vestlustena, kus viimane peab välja selgitama Beethoveni igavese armastuse, kuna kogu tema pärandus oli pärandatud just sellele daamile ja Schindler pidi kindlameelselt oma sõbra viimase soovi täitma. Draama avaneb killukaupa, kokku sulandatud Beethoveni elu ning väljamõeldistega. Filmist käib taustamuusikana läbi palju helilooja teoseid, näiteks ,,Kreutzer", ,,Für Elise", ,,Kuupaistesonaat" ning teisigi. Peale peategelase Beethoveni on veel üks filmi keskseid tegelasi t...
De Profundis Oscar Wilde ,,De Profundis" on Wilde vanglapäevil mõned kuud enne vanglast vabanemist kirjutatud kiri lord Alfred Douglasele. See pole armastus ega ka mitte vihkamiskiri, vaid segu autobiograafiast ja kristlikust epistlist ühe segaduses mehe sulest, kes avastas ennast Savoy restorani asemel äkki vangikongist. Tema kiri, dramaatiline monoloog, lord Alfredile on liigutav kirjeldus "armastusest, millele pole nime". Pikk ennastanalüüsiv ülestunnistus tühisele inimesele, kelle isa pärast ta lõpuks vangi sattus ja keda ta ometi surmatunnini armastas. See on intiimne raamat, mille homoseksuaalne põhi võib ehk aidata peategelase kirglikke pöördumisi mõista, ometi pole selles tekstis esmane mitte peategelaste seksuaalne ori...
Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" 1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: -Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke -Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja -Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT Raamatu alguses on Darja Aleksandrovna Oblonskaja (Dolly) saanud teada oma mehe, Stepan Arkadjits Oblonski (Stiiva) armusuhtest endise guvernandiga. Nende majja on oodata Stiiva õe Anna saabumist. Samuti on saabumas Stiiva lapsepõlvesõber Levin, kes on juba pikemat aega armunud Dolly nooremasse õesse, Kittysse. Stiiva sõnad annavad talle palju enesekindlust (räägib...
· Kellele, millele vastandub Indreku elutunnetus? Miks? Kes kannavad endas kasumiiha? Tõesta näidetega teosest. Kirjelda Köögertali pidusid. Hinnang moraali seisukohalt. Hinnang Indrekule, Karinile. Paralepp - seelikukütt. Ava sisu. Tõesta näidetega teosest. Iseloomusta Karini kriitikameelt. Keda, miks ja kus peitis Indrek? Tõesta Karini isekus. Miks ja mil moel hakkab Karin äritsema? Kuidas läheb? Kes on Tiina? Kuidas suhtub ta Karinisse, kuidas Indrekusse? Kes kannavad naudinguiha teoses? Tõesta Näidetega teosest. Iseloomusta Köögertali mahhinatsioone, nende ohvreid ja ohvrite kaotusi. Kes on Itamid ja nende suhe Paasidega. Kirjelda seltskonda, kus Karin armastas viibida. Miks ei suutnud Indrek teda sellest välja tirida? Millest tuli see, et Karin oma meest nii vähe mõistis? Tõesta näidetega teosest. Tänu millele olid Karini vanemad jõudnud haljale oksale. ...
Lord George Noel Gordon Byron (1788 1824; suri 36aastaselt) Byron oli luuletaja, kes oli oma eluajal üle-euroopaliselt tuntud nii tormilise elukäigu, erakordse isiksuse kui suurepärase loomingu tõttu. Sündis 22. jaanuaril 1788 Londonis. Byroni isa "Kapten" Jack Byron oli abielus juba varem ja sellest abielust sündis 1784 Byroni poolõde Augusta, kellest hiljem kujunes üks luuletaja lähedasemaid inimesi. Pärast Augusta ema surma (poolõde kasvas üles oma vanaema juures) abiellus isa samal aastal (1894) uuesti Byroni emaga Catherine Gordon oli väike, paks ja pika ninaga; samas aga pärines vanast soti suguvõsast, oli väga rikas, haritud, kokkuhoidlik, äkkvihaga ja uhke oma päritolule. Isa poolt põlvnes tulevane luuletaja põlisest aadlisoost, ning Byroni isa Jack oli priiskaja, julge, ilus ja kindlameelne. Catherine maksis pidevalt pillava isa võlgu, kuid armastas oma mehega koos ka pidutseda. Catherine armastas oma meest piiritult...
„Kolm musketäri“ 1. Selgita, miks võib „Kolme musketäri“ nimetada ajalooliseks romaaniks -romaan kirjeldab selle aegse Prantsusmaa õukonna elu. Millised olid valitsejad ja kes neid kaitsesid. Musketärid elasid ka tegelikult Bearni provintsis. D'Artagnan, Athos, Porthos ja Aramis, on tõepoolest kunagi elanud ja nad kõik teenides kuningat. Raamat «Härra d'Artagnani memuaarid ...» ilmus umbes kolmkümmend aastat pärast d'Artagnani surma. Elustades möödunud ajastut, muutes tõelised ajaloolised faktid haaravateks pitoreskseteks kirjeldusteks, ei püüdnudki autor seejuures anda tõepärast pilti XVII sajandi suurtest ajaloolistest sündmustest. seiklusromaaniks -seiklusromaan, sest see on väga seikluslik, põneva sündmustikuga teos. Kangelased võitlevad pidevalt oma au ja kuulsuse eest. armastusromaaniks -romaanis on väga palju armastust. 2. Teose kolm põ...
Kätlin Ilves 12B Mitte elu, vaid ennast tuleb kergelt võtta Elu ei ole kerge ja seda ei saa ka kergelt võtta. Elus tuleb vaeva näha, lihtsalt sellest läbi liuelda on võimatu. Tihti tundub elu liiga keeruline, sest inimene ise on enda vastu liiga karm. Enda üle naermine annab märku sellest, et inimene teab, kes ta on. Enda nõrkuste üle naermine ei ole enne võimalik kui inimene teab missugused on tema nõrkused, seega annab oskus enda üle nalja teha märku, et inimene teab, kes ta on. H.Hesse romaanis ,,Stepihunt"on peategelase Harry Halleri kõige suurem probleem leida endas üles rõõmsameelsus, naer ja optimism. Harryt ajavad endast välja inimesed, kes tunduvad võtvat elu mängleva kergusega. Naerdes, tantsides, kuulates sama m...
Armastus ja surm Tammsaare loomingus Pea iga eestlane, kes on vähegi tunneb Eesti kirjandust, on enamasti lugenud või kokku puutunud Anton Hansen Tammsaare loominguga. Tammsaare 5-köitelises romaanis ,,Tõde ja õiguse" kirjeldatakse eestlaste elu-olu 19.sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi teise kümnendini. Tammsaare kujutab eestlaste elu kõne all olevas romaanis väga tõepäraselt ning kohati ka pessimistlikult ja süngelt. Romaani saab vaadelda erinevatest nurkadest. Keskendudes armastusele leian, et teos räägib armastusest üsna palju. Samuti on Tammsaare armastuse teemat käsitlenud ka oma esimeses romaanis ,,Kõrboja peremees", milles otsiti Kõrbojale peremeest. Katku Villu oli keerulise ja vastuolulise iseloomuga mees, kelle elu ei olnud just väga lilleline. Ta jõi palju ning sellest tulenevalt sattus ta ka palju kaklustesse. Ta isegi istus inimese tapmise eest mingi aja vangis. Ühel päeval, naases Kõrboja talu...
Rahutu noorus J.D. Salinger „Kuristik rukkis“ Romaani „Kuristik rukkis“ on peategelaseks poiss nimega Holden. Ta on kuueteistkümne aastane. Ta on väga isepäine ning omab kohati raskesti mõistetavaid elupõhimõtteid. Holden on maailma vastu väga sõjakas. Tal pole asjad kooliga just kõige paremas korras, õigemini teda visati koolist välja. Aga miks ta elu on just sellise suuna võtnud? Holden on noor mees, kes mässab koolis vastu, seal mitte käimisega ning õppimise vastu, ükskõikse hoiakuga. Teda ei huvita tema haridustee, ega sellega kaasnev tulevik. Holden valetab ennast vanemaks, et saada kätte alkoholi, tubakat ning pääseda kohtadesse, kuhu temavanused veel minna ei tohiks. Milleks on seda kõike vaja, mis kasu sellest saab? Tänapäeva ühiskonna suureks murekohaks ongi sageli noored, kes mässavad riigi, vanemate ja kooli vastu ning ei taha mahtuda piiridesse ning järgida reegleid, mis neile seatud on. Nad teevad ...
Kättemaks ja aukartus elu ees Kirjutan kirjandi W.Shakespeari näidendi ,,Hamlet" põhjal. Prints Hamlet leinab oma isa , kes hiljuti suri . Kuninga surma järel on troonile tõusnud tema onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvas. Lisaks sellele abiellub onu Claudius Hamleti ema Gertrud'iga kohe peale isa surma. Kas pole piisav põhjus , miks Hamlet ei võiks kättemaksta ? Kas tõesti Gertrud ei armastanud Hamleti isa , et nii ruttu uuesti mehele läks! Või oli see Claudiuse plaan, et Hamletit närvi ajada? Hamlet näeb välja oma isa vaimu , kes kinnitab , et Claudius on ta mürgitanud ja käsib mõrtuskale kättemaksta. Hamlet , kes oma isa väga armastas on valmis soovi täitmiseks. Hamlet tõmbub endasse , tal on aukartus elu ees , talle on määratud tähtis ülesanne , isa kättemaks mõrtsukale. Hamlet asub tegutsema. Lossi kutsutakse näitegrupp ja taaslavastatakse vana kuninga ...
Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk. Paljastab Vautrini Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees. Käis tihti pansionaadis lõunastamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Vautrin juuksed lühikesed telliskivi punased, kandis parukat , michoneau uimastas ta, väga arukas, kaval, ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pide...
Voltaire elulugu Voltaire'i vanemad olid François Arouet ja Marie-Marguerite Daumart või D'Aumard. Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet'd olid juba ammu elanud Pariisis, kus Voltaire'i vanaisa oli edukas kaupmees. François-Marie oli perekonnas viies laps. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite-Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas, abiellus varakult. Vanem vend Armand oli range jansenist ning sai François'ga halvasti läbi. Ema sõber abee de Châteauneuf õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le-Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütit...
Armastus päästja või mitte? ,,Armastada see tähendab leida õnn teise inimese õnnest," on öelnud filosoof Leibnitz. Armastus on tunne, mida pole kunagi osatud lõplikult sõnadesse panna. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes ja käitumises ning põhineda vanemlikel instinktidel, harjumustel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Millised tagajärjed võivad olla pimesi armastamisel? Kas armastus võib olla päästja? Kuidas armastus muudab meid? Armastus asetab roosad prillid meie ninale ning näitab maailma ja inimesi just sellisena, nagu me seda näha tahame. On inimesi, kes kaotavad armudes pea ning näevad armastatud inimeses ainult head. Armastus muudab mõned inimesed pimedaks. Gustave Flaubert'i romaani ,,Madame Bovary" tegelane Charles on pimesi armunud Emmasse. Naine ihkab rikkust ja kingitusi. Ta tahab käia teatrites ja kontsertidel, kuid Charlesile sellised tegevused ei meeldi. Emma peab om...
Küsimused romaani " Jumalaema kirik Pariisis" kohta. 1. Nimeta Pariisi kolm linnaosa. Vanalinn,Ülikoolilinn ja Uuslinn 2. Millises Pariisi linnaosas asus Jumalaema kirik? Vanalinnas 3. Mis ametit pidas Claude Frollo? Ta oli ülemdiakond ning ta oli Jumalaema kiriku juhataja. Ta oli preester. 4. Mis ametit pidas Quasimodo? Ta oli jumalaema kirikus kellalööja. 5. Miks jäi Quasimodo kurdiks? Quasimodo oli kirikukellade tugevast helinast kurdiks jäänud. 6. Miks oli Quasimodo Claude Frollo kõige kuulekam teener? Sest ta oli ainuke inimene kes teda kaitses. Claude Frollo oli talle pere eest. 7. Kelleks valiti Quasimodo rahva poolt? Quasimodo sai narride kuningaks. 8. Mida tähendas Esmeralda nimi? 9. Kes esines alati koos Esmeraldaga? Kits. 10. Kuidas oli Esmeralda tegelik ema pandud nimi? Agnes. 11. Miks Esmeralda ei elanud koos oma emaga,kuigi ema teda väga armastas? Sellepärast, et mustlased olid ta ema käest ära varastan...
Misantroop 1. Tegevus toimub Pariisis ning taas arvatavasti Moliere´i anda ajastut silmas pidades ehk sündmused leiavad aset 17.sajandil. 2. Peategelasteks olid Alceste ja Céliméne. Alceste oli mees, kes ei talunud võltsi austust ja imalat sõbralikkust. Ta ei sallinud neid, kes olid kõigi vastu alatasa head ja lahked. Samas armastas ta Céliméne´i, kes polnud sugugi vastav tema ,,ideaalsele inimesele", vaid oli samasugune nagu teised. Célimene, nagu lõpuks välja tuli, oli üks reetlik ja otsustusvõimetu naine. Céliméne pidas mitut meest korraga ja näitas valelikkust, varjates tõde austajatest . 3. Probleemiks on Alceste isiksus. Tema hallist massist eristumine tema otsekohesuse, aususe ja põhimõttekindluse tõttu. Samas aga valmistas Alceste´ile probleemi kogu inimkond, kes tema arvates oli hukas. Kõik olid üksteise vastu näiliselt head, samas oma olemuselt kahepalgelised ja valmis noa ka oma ...
Tõde ja õigus, esimene osa. Raamat räägib noorest Andresest, kes oma kaasa Krõõdaga. Elama asuti Vargamäele, kus olid soised ja vesised maad. Mehel olid oma taluga suured plaanid, selgus ka, et naabrimees Oru Peauru on kange loomuga. Ühel päeval hakkas naabrimees aeda lõhkuma, nii et Andrese ja Krõõda Peauru maale läksid. Krõõt läks aga laps süles ja karjus oma ,,heleda jaalega ,, nagu Peaurle öelda meeldis,ja sead sörkisid kõik naise järel kodu. Vargamäe elu ei olnud kerge, tuli palgata sulaseid neist meeldejäävimad olid kõverjalgne Juss ja Mari. Vargamäele saabudes oli Mari rõõmsameelne ja lõbus tüdruk, kes laulis vahet pidamata. Marile meeldis Jussi kallal norida, ning ühel korral läks Juss ja tahtis end oksa külge riputada, kuid selle asemel lubas Mari end hoopis Jussile ära. Mari ja Juss said ka lapsi esimene neist olid poiss, keda oli ka pererahvas tahtnud, kuid saadi tüdruk. Lõpuks kui Krõõt sünnitas poja sai tema elu otsa. Mari...
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Stendahl ,,Punane ja must" Juhendaja:Anne Rand Shendahl ,,Punane ja must" Julien on noormees, kes on 19 aastane kes ei ole kordagi lahkunud oma kodukülast. Ta on väga kaval poiss. Ta peab ennast teistest paremaks ja tal on häbi oma perepärast. Ta saab vendadelt tihti peale peksa ja isa arust on tegu lihtsalt nii sama leiva sööjaga. Linnapea kutsub ta enda lastele koduõpetajaks, sellega olid kõik rahul, isa sai raha ja sai parema elu peale. Härra linnapea maksab talle väga hästi kuna ta kardab , et tema rivaal maksab temast üle ja Julien läheb hoopis tema lapsi õpetama. Julien hakkas kohe algul laste ja proua Renaliga hästi läbi saama ja proua hakkab talle vaikselt meeldima kuigi ta ei olnud selles väga kindel. Ajapikku hakkab ta siiski prouat armastama. Julienile meeldis ka väga lugeda, aga ta ...
Oscar Wilde ''De profundis'' TEGEVUSE KOHT JA AEG: kirja kirjutamise kohaks on Readingi vangla, tegevus toimub Inglismaal, aga ka mujal Euroopas; tegevus toimub 19. sajandi lõpus. PEATEGELASTE ISELOOMUSTUSED: · Sir Alfred Douglas noor inglise aristokraat, kes on harjunud hea eluga ja kasutab teisi ära, et lõbutseda ja elu nautida. Tegemist on väga tujuka mehega, kes näitas ühel päeval enda kõige armsamat külge, teisel oli valmis oma armastatule tõsist kahju põhjustama. · Oscar Wilde geniaalne ja ääretult andekas kirjanik, kes oli sattunud sir Douglase lummusesse, nagu üks tema raamatutegelane Dorian Grayst vaimustusse. Ta oli pühendanud enda elu kunstile, kuid oli valmis enda karjääri ohtu pannes tegema mööndusi mehele, keda ta armastas, sattudes selle tõttu vanglasse. PROBLEEMID: · Sir Alfred Douglase lõbujanu ja soov elada Oscar Wilde'i kulul. · ...
Raffael oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide väljendaja, ta töötas palju Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Raffael oli tugevasti mõjustatud Leonardost, kuid erinevalt viimase uunduslikust ja rahutust temperamendist oli Raffael pigem tugevdav ja arendav, ka inimesena lahke ja sõbralik. Kõige täuslikumaks peetakse kompositsiooni Ateena kool, millel on kujutatud uhkete kaarte ja võlvidega raamistatud trepistikku, kus antiikaja filosoofid ka. Platon ja Aristoteles, mõtisklevad ja vaidlevad. Viimased on pildil ootuspäraselt kesksel kohal, nende õlgade kokkupuutepunkti koonduvad kogu pildi perspektiivjooned. Tema teoste tavaline kompositsioon ingi sümmeetriline, sageli kolmnurkne keskel kõrgem figuur, mis on tähtsaim pildi teema seisukohalt, figuuri mõlemal küljel asuvad madalamad, näteks põlvitavad figuurid. Ühe sellise näitena võib tuua tema töö nimega Sixtuse madonna. Raffael armastas luua ideaalkujusid, keda ...
13 PÕHJUST Valisin lugemiseks Jay Asheri, tuntud Ameerika Ühendriikide noorsookirjaniku 2007.aastal avaldatud teose “13 põhjust” , mida saatis eriti suur edu peale samanimelise noortesarja valmimist 10 aastat hiljem, ehk selle aasta alguses. Valisin selle raamatu eelkõige seetõttu, et see raamat pöörab tähelepanu sellisele teemale, mis on ühiskonnas sageli mahavaikitud ning mis vajaks tähelepanu, selleks on kiusamine ja enesetapp. Raamat räägib Clay Jensenist, kelle sõber, töökaaslane ja koolikaaslane Hannah Baker on sooritanud enesetapu. Raamat jutustab juhtunust nii läbi Hannahi kui ka Clay silmade. Peale Hannahi enesetappu hakkavad ringi tiirlema kassetid, mis noor neiu enne oma enesetappu lindistas. Igal kassetil on kaks põhjust, miks ta endalt elu võttis. Kui salapärane karbike järjega Clay uksele ilmub, ei oska ta midagi arvata, kuni hetkeni, mil kuuleb oma surnud sõbratari häält. Ta sõna...
ESMERALDA 1. Esmeralda on väidetavalt mustlane, kuid tegelikult on ta ema Paquette, kes on prantslane. Esmeralda isa oli tõmmu nahaga. 2. Esmeralda ei sobitu oma aega ja miljöösse. Ta on liiga vabameelne ja ükskõikne. Esmeralda on iseenda peremees, kes teeb ainult seda mida ise soovib (näiteks: esineb kirikuplatsil, kannab nuga endaga kaasas jne.). Esmeralda on suutnud välja treenida oma kitse, keda ta kohtleb, kui võrdset. Tol ajal seda ei mõistetud, sest loomi kasutati ainult töö jaoks. 3. Esmeralda on iseloomult naiivne, vabameelne, tujukas, ebausklik, tähelepanunautija ja tulise temperamendiga. 4. Esmeralda armastab Phoebust, sest Phoebus päästis ta, kui Quasimodo ja Frollo teda röövida üritasid. Tema jaoks oli Phoebus meesideaal. 5. Quasimodo vastu oli Esmeralda ükskõikne. Quasimodo armastas teda, kuid nende tunded ei olnud vastastikused. Esmeralda ei hoolinud temast väga vaid...
Kuningas Arthuri lood Arthur oli kuulsa ja ülla kuninga Utheri ja Cornwalli suursuguse daami Igraine poeg. Kuningas Utheril oli nõuandja Tark Merlin , kelle abita ta ei oleks oma vaenlasi võitnud. Kui neile oli poeg sündinud , tõi see kaasa suurt piina. Merlin ennustas Utherile, et ta jääb haigeks ja sureb palaviku kätte , siis aga satub tema poeg Arthur, kõigi õigete brittide lootus , surmaohtu, sest paljud vaenlased tahavad teda tappa. Nii lasi Uther oma poja Merlinil viia kindlasse varjupaika kuni meheikka jõudmiseni .Arthur sai kuningast , kui oli seda tõestanud . Ta tõmbas välja kivist mõõga kus oli kirjas ,et see kes selle mõõga kivist välja tõmbab,on Britannia õigupärane kuningas.Paljud mehed püüdsid ,kuid ainult Arthur suutis seda.Nii sai Arthur teada , et ta polegi õilsa sir Hectori poeg.Nii algasid seilused Britannias. Arthur sai endale Järveemanda käest võimsa mõõga , Excaliburi. Senikaua kui mõõga tupp on ...
Ande Andekas-Lammutaja Kunstiajalugu - Kõrgrenessanss Andrea Palladio elustas antiikstiili ning üllitas 4 arhitektuurialast raamatut (1570), mis said teistele kunstnikele suureks eeskujuks. Seal arendas ta oma teooria, mida kutsuti palladionismiks (armastus antiigi vastu; ehitise välisvaate kujundamine sammastega, kreeka antiigi motiivid). Kolossaalorder on hiigelsammas(tik), mis ulatub läbi mitme korruse. 16.saj hakati eristama lihtsalt loomist ja kunsti. Rõhutati kunstniku erinevust tavainimesest, looja on geniaalne. Kunstniku inspiratsioon arvati pärinevat Jumalalt. Leonardo da Vinci (ehk Leo Vinci linnast; 1452-1519) oli tõeline suurmeister, tal oli küll vähe lõpetatud töid, kuid see-eest palju kavandeid. Esimeseks iseseisvaks tööks oli "Maarja kuulutamine". Milano hertsog...
Romaani tegevusaeg ja kolm teemat, millest romaan räägib. II maailmasõda. Teemadeks on sõda, pagulus, armastus Miks vajas Josef Schwarts inimest, kellele oma lugu rääkida. Nimeta vähemalt kaks põhjust. Josef Schwarts tahtis, et kui ta ära sureb, siis oleks keegi, kes tema lugu teaks - kõik selleks, et mälestused edasi elaksid. Kui neid teistega ei jaga, siis surevad need koos sinuga. Samuti tahtis ta vabaneda valust. Jagatud mure on pool muret, täpselt nagu jagatud rõõm on poole suurem. Kuidas sina mõistad, miks Josef pärast 5-aastast pagulaselu Osnabrücki tagasi läks? Põhjenda oma seisukohti. Josef läks tagasi Osnabrücki, et tuua sealt ära oma naine, keda ta väga armastas, päästa ta sõjast ja koos põgeneda Ameerikasse. Leia romaanist vähemalt 2 seika, kus tekivad küsimused "Kes me oleme?- - - Mis on tõeline, kas peegelpilt või see, kes selle ees seisab?" Kirjelda lõksus olemist ja seda, kuidas sinna satuti. Josef oli pidev...
Reelika Oissar 206MRA Teoseanalüüs Stepihunt-Hermann Hesse 1.) Hermann Hesse 2.) 1927 3.) Saksamaa 4.) Seal oli palju kõrtse ja baare. 5.) Minu jaoks oli põhisündmus see,kui Harry tappis Hermine , ainukese inimese, keda ta armastas. 6.) Teose probleemistikuks on Harrys esinevad kaks vastandlikku poolust, kes omavahel läbi ei saa. Alati käib võimuvõitlus hea ja kurja vahel. Seepärast leiab ta endale sobivaks nimetuseks Stepihunt. Ta on üksik ega ole sugugi rahul oma eluga, seepärast võib ta igal ajal sooritada enesetapu. 7.) Teose peategelaseks on viiekümnendale eluaastale lähenev mees. Pool oma elust juba selja taga ja ta ei ole veel õppinud naerma, elu nautima ja asjadest rõõmu tundm...
Kirjandusteose analüüs A. Christe ,,Kerge on tappa" 1. Kirjuta teosest välja 5 tsitaati. 1) ,,Ükski inimene ei tea teisest inimolendist täit tõde. Isegi oma kõige lähemast ja kallimast" 2) ,,Pean käima läbi elu üksinda, kuni kukun teele" 3) ,,See ei ole raamat, vaid elu." 4) ,,Muidugi armastan ma sind, väike linnuke, rohkem kui suurt rumalat poissi!" 5) ,,Oh, miks sa kõnnid üle põllu, kindad käes, kõhetuhall naine, keda keegi ei armasta?" 2. Lühike ülevaade sündmustest. Keegi paneb toime 3 mõrva, mis tunduvad kõik olevat juhuslikud surmajuhtumid. Lavinia Fullertion mõistab ainukesena, et tegemist polnud siiski õnnetustega. Ta rääkis oma kahtlustes Luke Finzwilliamile, et järmiseks ohvriks on Dr. Humbleby. Kuid ta eksis. Järgmiseks ohvriks ostutus ta ise. Mõni tund peale vestust sai neljandaks ohvriks Laviana Fullerton. Ja Dr. Humble...
Muusikal "Hüljatud" Põhineb Victor Hugo romaanil Muusika: Claude-Michel Schönberg Lavastaja: Samuel Harjanne 6.mai 2018, Alexela Kontserdimaja Sisukokkuvõte: Jean Valjean, kes on 19 aastat olnud sunnitööl, vabaneb vanglast. Oma mineviku pärast ei saa ta kuskil enam tööd ning otsustab oma elu muuta vahetades oma identiteeti ning saades linnapeaks. Fantine on lihtne tööline selles samas linnas. Kuna aga tuleb välja, et tal on väike tütar Cosette, kelle ta on andnud kõrtsipidajatest perekond Thenardieridele, lüüakse ta töölt minema ja ta peab hakkama pidama prostituudi ametit. Jean Valjean korjab naise tänavalt üles ning viib haiglasse, kus naine sureb. Enne surma lubab mees Fantine'ile, et ta võtab Cosette'i oma kaitse alla ja hoolitseb tema eest. Politseiinspektor Javert on aga jälitanud Jean Valjean'i, kuna tema arvates ei muutu kurjategijad kunagi. Jean põgeneb koos Cosette'iga, kelle ta on paaripidajatelt raha eest enda juurde võtnu...
PILET NR 1 Gailiti teos „Ekke Moor“ 1)Teose aeg ja koht: 20 saj algus. Ingeland, rannaküla (Eesti aladel) 2) Sisukokkuvõte: Ekke moor lahkub kodust oma armastatu, Eneken Üüve soovil, otsima end ja lahtisi allikaid. Ema ja pruut Eneken jäävad koju. Ekke otsib erinevaid rolle ja elab nad ka läbi: teater elus. Erinevad rollid annavad kogemnusi, teadmisi ning Ekke jõuab endas selgusele. Pöördub koju tagasi mõistes, et tema sisemised allikad on kodus asuvad juured. Eneken ootab teda kodus. Kodus leiab ta eest oma poja. 3) Probleem: 1) Tihti tuleb näha elu mujal, mõistmaks, et kodus on ikkagi kõige parem. Ekke rändas palju ringi, seikles koos rändnäitlejatega, käis Lapimaal tundrates ja mujalgi, enne kui taipas, et tema sisemised allikad asuvad siiski kodus. Paralleeliks päriselust võib tuua üliõpilaste (noorte) minekud välismaale, et saada uusi kogemusi ja avardada silmaringi. Siiski...
annaabi.ee 
