Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, läbimõõt 10-10m. Aatomi tuuma suurus 10-15 m. Aatomituum koosneb nukleonidest – positiivse laenguga prootonitest ja laenguta neutronitest. Thomsoni aatomimudel: aatomit kujutati positiivselt laetud kerana, millesse olid pikitud elektronid. Rutherfordi planetaarse aatomimudeli järgi on aatomil tuum ja selle ümber liiguvad elektronid. Katses uuriti alfaosakeste hajumist, nende läbi minekut õhukesest metalllehest. Kõige olulisem tulemus: sündis uus nn planetaarne aatomimudel, mille järgi aatomil on olemas tuum ja tuuma ümber liiguvad elektronid. Bohri 3 postulaati: 1)statsionaalsete olekute postulaat – aatom võib viibida ainult kindlate energiatega olekutes
Maa suurim. · Maa on Kuust ligikaudu 81 korda massiivsem, kuid Päikesest 33 000 korda kergem. · Keskmine tihedus on 5,5 g/cm³. Seega on Maa keskmine tihedus vee tihedusest 5,5 korda suurem. · Kuult ja kosmoselaevadelt saab vaadelda Maa faase, mis sarnanevad Kuu faasidega. ... Lisaks veel ajaloost ka veidi! · Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. · Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. · Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2. sajandil m.a.j ., millel oli kujutatud Lõuna - Euroopat, Põhja - Aafrikat ja osa Aasiast. · Alles Kopernikuse ajal (16. sajand) saadi aru, et maa on vaid üks planeetidest. · Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Maa siseehitus Maakoor Vahevöö Tuum
kui kaks eelmist planeeti (päikeseööpäev Merkuuril kestab 176 päeva ja Veenusel 117 päeva) Tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi Kuu on üks suuremaid kaaslasi päikesesüsteemis Kuu on Maa poole pööratud koguaeg ühe küljega teist külge pildistati esmakordselt 1959.aastal Kuul puudub magnetväli Maa ,,avastamise" ajalugu Pythagaros avastas 6.sajandil e.Kr, et Maa on kerakujuline Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid Esimene maailmakaart koostati 2. sajandil ning sellel oli kujutatud Lõuna-Euroopat, Põhja-Aafrikat ja osa Aasiast Alles 16.sajandil saadi aru, et Maa on ainult üks planeetidest Marss Marsil on läbipaistev atmosfäär ja hulgaliselt pinnadetaile Marsi kaaslased on Phobos ja Deimos Marsil vahelduvad aastaajad Marsi pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3 % ning telje
aastat, et jõuda üherakulistest organismidest inimolenditeni, protsess eelajaloolisest inimolenditest kaasaegsete inimolenditeni võttis aga 5 500 aastat. Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2. sajandil m.a.j ., millel oli kujutatud Lõuna - Euroopat, Põhja - Aafrikat ja osa Aasiast. Alles Kopernikuse ajal (kuueteistkümnes sajand ) saadi aru, et maa on vaid üks planeetidest. Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Koostis ja omadused Maad saab uurida ilma
orbiit:149,600,000 km diameeter: 12,756.3 km mass: 5.9736e24 kg Maa kogupindala: 510 065 284,702 km2;. Maa ruumala: 1 083 230 000 000 km3;. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Muidugi on olemas sadu teisi nimesid planeedi kohta teistes keeltes. Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2. sajandil m.a.j ., millel oli kujutatud Lõuna - Euroopat, Põhja - Aafrikat ja osa Aasiast. Alles Kopernikuse ajal (kuueteistkümnes sajand ) saadi aru, et maa on vaid üks planeetidest. Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Maad saab muidugi uurida ka ilma kosmoselaeva abita
Ookeanide keskmine sügavus on aga 3, 8 km. Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Maal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on 89,6° C. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2. sajandil m.a.j., millel oli kujutatud Lõuna - Euroopat, Põhja - Aafrikat ja osa Aasiast. Alles 16. sajandil saadi aru, et maa on vaid üks planeetidest. Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Maad saab uurida ka ilma kosmoselaeva abita. Sellele vaatamata ei olnud kuni kahekümnenda
esemeid.Popkunstist said mõjutusi ka mitmed tolleaegsed noored eesti kunstnikud, sealhulgas näiteks Leonhard Lapin ja Malle Leis oma lille-puuviljamaalidega. · Postimpressionism(147) Kunstnikud, kes lõid oma loomingu kandvama osa pärast impressionistide viimast näitust 1886.a. Pariisis.Paul Cezanne , kelle maalid olid rohmakad,maalis asjade juures nende sisemist ehitust, seda, milliseid geomeetrilisi kujundeid nad peidavad.(mägi koonus ja inimese pea kerana). Tema lemmikmotiiviks oli natüürmort. Vincent van Gogh oli hollandlane aga kunstis tegutses siiski prantsusmaal.Muidu vaimuhaige ja töid ei hinnatud, müüs eluajal ainult ühe maali. Paul Gauguin oli tavaline igapäeva kodanik kuid loobus kõigest ja hakkas tegelema maalimisega. Ta polnud rahul ühegi Euroopa kunstiga ja hakkas valmistama oma loomingut. Parimad maalid tegi Thaiti saarel Vaikse ookeani avarustes. Maalid dekoratiivsed oma puhaste säravate värvidega
Maa kaugus Päikesest: 150 miljonit kilomeetrit; Maa läbimõõt ekvaatoril: 12 756 km; Maa ümbermõõt: 40. 000 kilomeetrit; Maa pindala : ~ 510 miljonit km2; vesi moodustub maast 70. 8% ; Maa kõrgeim tipp on Dzomolungma mäetipp Himaalajas; Maa päev: tavaliselt 23 tundi ja 56 minutit; Maal on üks kaaslane - Kuu. Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2. sajandil m.a.j ., millel oli kujutatud Lõuna - Euroopat, Põhja - Aafrikat ja osa Aasiast. Alles Kopernikuse ajal (kuueteistkümnes sajand ) saadi aru, et maa on vaid üks planeetidest. Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Maa koos oma loodusliku
Kõik need kvaliteedid koondatakse kaheks vastanduvaks kvaliteedipaariks: soojus-külmus ja kuivus-niiskus, milliste neljast võimalikust kombinatsiooniast omakorda tuletatakse nelja põhielemendi olemasolu. Soe ja kuiv annavad tule, soe ja niiske annavad õhu, külm janiiske annavad vee ning külm ja kuiv annavad maa. Kõik mis maailmas toimub on aiendatud nende erinevuste vastuoludest. 3. Aristotelese kosmoloogia. Ülesehituselt või struktuurilt nähakse maailma paljukorruselise kerana, mille keskmes asub tema raskeim osa, maa. Siinpoolsus ulatub kuuni. Sealpool kuud algab aga juba taevane maailm, sealpoolsus. Mida kaugemale maast ja lähemale taevale, seda täiuslikumad vormid hakkavad esinema. Aristoteles arvas, et taevases olemissfääris on tegemist uue, täiusliku liikumisega kvalifitseeritud elemendiga, mida ta nimeta eetriks. Sellest elemendist koosnevad kõik taevakehad.
vastassuunalised jõud, siis see on samaväärne jõu puudumisega. Seega tavaolekus aine korral osakeste vahel jõud puudub. Aineosakeste püsiva tasakaalu asendis on osakeste resultantjõud null. Aineosakeste sellist kaugust, kus tõmbejõud ja tõukejõud on tasakaalus nimetatakse osakese mõjuraadiuseks. Mõjuraadiusest lähtuvalt kujutatakse ehk modelleeritakse aineosakest kerana. Lihtainete mõjuraadiuse suurusjärk on 1010 m. Keha venitamisel osakesed eemalduvad teineteisest. Nii tõmbejõud kui ka tõukejõud väheneb. Tõukejõud aga Aineosakeste eemaldumisel väheneb tõukejõud rohkem kui3 tõmbejõud.
vedeliku oma dissotseerunud molekulid. Lisandite dissotseerumine on intensiivsem vedeliku polaarsuse kasvul. Eriti polaarsed vedelikud juhivad voolu nii hästi, et nad kuuluvad ioonjuhtivusega pooljuhtide või isegi elektrijuhtide hulka. Vedelike elektrijuhtivus sõltub tugevalt temperatuurist. Peamisi põhjusi on kaks: Temperatuuri tõusul väheneb vedeliku viskoossus, Temperatuuri tõusul suureneb vabade laengukandjate arv. Kui iooni vedelikus vaadelda viskoosses keskkonnas liikuva kerana, saab kirjutada kus on vedeliku 2 n q γη 6πr dünaamiline viskoossus ja r on iooni raadius. Kui laengukandjate kontsentratsioon ei sõltu temperatuurist (dissotsatsiooniaste ei muutu)
Ta soovis ühendada looduse vaatlemist klassikalise maalikunsti kompositsiooni kestvusega. Ise ütles ta selle kohta, et tahab impressionismist teha midagi kindlat ja igikestvat, nagu on muuseumides olev kunst. Samuti väitis ta, et loob uuesti Nicolas Poussini, ainult looduse järgi. Cézanne'i huvitas looduses esinevate vormide lihtsustamine nende geomeetrilisele algkujule. Ta kohtles loodust silindrite, kerade ja koonustena. Näiteks kändu käsitles ta silindrina, õuna ja apelsini kerana, mäge koonusena. Lisaks sellele viis tähelepanu keskendamine sellele, mida ta oma loodusvaatluste käigus nägi, binokulaarse nägemise põhjaliku uurimiseni. Binokulaarne nägemine tähendab seda, et kumbki inimese silm võtab vastu pisut erineva pildi, mis ajus ühendatakse. See pakub meile sügavustaju ja üksikasjaliku teadmise objektidevahelistest ruumilistest suhetest. Fovism on 20. sajandi algul väljakujunenud kunstivool, mis on omane
elu ainus pelgupaik. Teadlased on ka teinud NASA-le ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse "elanikest" Maa peale. Maa Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2. sajandil m.a.j ., millel oli kujutatud Lõuna - Euroopat, Põhja - Aafrikat ja osa Aasiast. Alles Kopernikuse ajal (kuueteistkümnes sajand ) saadi aru, et maa on vaid üks planeetidest. Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Maad saab uurida ilma kosmoselaeva abita, siiski ei olnud enne 20
teha. Siis lähenes ta avausele, istus lävele, väga ettevaatlikult ja tagasihoidlikult, käega piidast kinni pidades. Popi vaatas oma madratsilt hirmunult tema poole, poolistuli, tagasääred konksus, küür seljas ja karvad püsti. Huhuu istus ainult hetke seal imestades. Siis ajas ta rinna ette, vajutas lõua vastu rinda, tõmbas hänna kõveraks ja astus puusast kinni hoides kaks väikest sammu Popi poole. Ja siis korraga turtsatas ta ja näugus ning hüppas! Popi vajus ulguva kerana astjakirstu alla. Sinna jäi ta lömitama, sest kirstualune oli madal. Ta süda lõi nõnda, et küüned põrandakivil rabisesid, kuigi ta ise oli liikumatu. Esmalt oli mõni silmapilk vaiikust. Siis kuulis ta, kuis Huhuu pehmeil kätel põrandal kõndis, siis peatus ja vait jäi. Popi roomas tasakesi kirstu ääreni, nii et silmad ulatusid nägema. Väljas oli õhtu jõudnud, toas oli videvik. Keset hämarat tuba kükitas Huhuu ja sõi salatilehte, mõlema käega sellest kinni hoides
Siis lähenes ta avausele, istus lävele, väga ettevaatlikult ja tagasihoidlikult, käega piidast kinni pidades. Popi vaatas oma madratsilt hirmunult tema poole, poolistuli, tagasääred konksus, küür seljas ja karvad püsti. Huhuu istus ainult hetke seal imestades. Siis ajas ta rinna ette, vajutas lõua vastu rinda, tõmbas hänna kõveraks ja astus puusast kinni hoides kaks väikest sammu Popi poole. Ja siis korraga turtsatas ta ja näugus ning hüppas! Popi vajus ulguva kerana astjakirstu alla. Sinna jäi ta lömitama, sest kirstualune oli madal. Ta süda lõi nõnda, et küüned põrandakivil rabisesid, kuigi ta ise oli liikumatu. Esmalt oli mõni silmapilk vaikust. Siis kuulis ta, kuis Huhuu pehmeil kätel põrandal kõndis, siis peatus ja vait jäi. Popi roomas tasakesi kirstu ääreni, nii et silmad ulatusid nägema. Väljas oli õhtu jõudnud, toas oli videvik. Keset hämarat tuba kükitas Huhuu ja sõi salatilehte, mõlema käega sellest kinni hoides
sammu Popi poole. öömüts peas, kuue kaelus üle kõrvade tõmmatud, ning magas. Ja siis korraga turtsatas ta ja näugus ning hüppas! Popi vaatas teda mõne silmapilgu liikumata, Koon voodi poole tõstetud. Siis Popi vajus ulguva kerana astjakirstu alla. Sinna jäi ta lömitama, sest taganes ta tasakesi jälle kirstu alla ja roomas värisedes kaugemasse nurka. kirstualune oli madal. Ta süda lõi nõnda, et küüned põrandakivil rabisesid, kuigi Tema väikesed ajud olid segi minemas. Mingi uni, mingi jamps toimus ta ta ise oli liikumatu. ümber, tema aga lömitas kirstu all, kõledusest värisedes.
sammu Popi poole. öömüts peas, kuue kaelus üle kõrvade tõmmatud, ning magas. Ja siis korraga turtsatas ta ja näugus ning hüppas! Popi vaatas teda mõne silmapilgu liikumata, Koon voodi poole tõstetud. Siis Popi vajus ulguva kerana astjakirstu alla. Sinna jäi ta lömitama, sest taganes ta tasakesi jälle kirstu alla ja roomas värisedes kaugemasse nurka. kirstualune oli madal. Ta süda lõi nõnda, et küüned põrandakivil rabisesid, kuigi Tema väikesed ajud olid segi minemas. Mingi uni, mingi jamps toimus ta ta ise oli liikumatu. ümber, tema aga lömitas kirstu all, kõledusest värisedes.
Meresõiduastronoomial neid puudusi ei ole. Töökindluse suhtes on siiani ainukeseks konkurentsivõimeliseks süsteemiks inertsiaalnavigatsioonisüsteem, kuid selle ülikõrge hind sunnib laevaomanikke niisugusest luksusest loobuma. Seepärast on vähetõenäoline, et rneresõiduastronoomia laevajuhtide koolitus-programmist niipea kaob. 2 Taevasfääri võib ette kujutada hiigelsuure kerana, mille sisepinnale on kinnitatud kõik taevakehad. Ettekujutatava kera suurus pole oluline, tähtis on manada taevakehad ühe ja sama sfääri pinnale, olenemata nende tegelikust kaugusest. Taevasfääri keskpunktiks on Maa, see tähendab vaatleja ise. Teatavasti pöörleb Maa ümber oma telje, kuid kuna meresõiduastronoomia tegeleb taevakehade näiva liikumisega, siis peame ette kujutama, nagu pöörleks taevasfäär koos taevakehadega ümber Maa.
Vedeliku struktuuri aktiivsed. Aatomi tuumadel on kindel sisestruktuur, mis mõjutab tugev keemiline side. peegeldab viskoossus ja pindpinevus. tuuma stabiilsust. Aatomi tuuma kehalise ehituse kohaselt, vaadel- metalli katioonid (+) Viskoosuseks nim.ühe vedeliku kihi võimet takistada teise kihi dakse tuuma kerana, milles prootonid ja neutronid paiknevad sfää- Delokaliseeritud elektroonid (-) liikumist või avaldada vastupanu mõne teise keha liikumisele ve- ridena. Tuuma püsivus sõltub prootonite ja neutronite vahekorrast. 3.6 Vesinikside. Keemilise sideme oluline liik on vesinikside, delikus. Vedelike pinnakihis ja sisemuses asuvate molekulide vas-
Tähis - p (Pa) Et leida ôhu suhtelist niiskust, tuleb jagada veeauru osarôhk antud temperatuuril ôhku küllastava veeauru rôhuga (p0) . = p / p0 . 100% (Rôhud p ja p0 saab vastavast tabelist teades kastepunkti ja ôhu tegelikku temperatuuri.) Kastepunktiks nim. temperatuuri, mille juures ôhus sisalduv veeaur muutub seda ôhku küllastavaks (tekib kaste). Pindpinevusnähtus seisneb selles, et vedelik püüab kokku tômbuda minimaalse vaba pinna suuruseni antud ruumala juures. (Seega kerana) Vedeliku pindpinevustegur näitab, kui suur vedeliku piirjoonega risti olev pindpinevusjôud tekib iga piirjoone pikkusühiku kohta. = F / l (N/m) Märgava vedeliku molekulide ja tahke keha pinna molekulide vahelised tômbejôud on keha molekulide omavahelistest tômbejôududest suuremad. Mittemärgaval vedelikul on vastupidi. Kapillaarid on hästi peenikesed torujad moodustised, milles märgav vedelik tôuseb ja mittemärgav langeb üldisest nivoost madalamale.
Samalajal on maal oma kaaslane kuu, mis mõjutab tugevalt elu maal. Näiteks loodete tekke (tõus ja mõõn). Gravitatsioon tõmbab maale ka meteoriite mis muudavad maa pinda. Maa kõiki suuremaid sfääre nimetatakse goesfäärideks, kui geograafilisi võõndeid ( tundra, kõrbe väänd jne) eristatakse maa pinnal. Siis geosföörid paiknevad kontsentriliselt alates sügavalt Maa sisemusest ja ulates kaugele ava kosmosesse. Seega võime Maad ette kujutada mitme kihilise kerana. Tavaliselt ei ole sfäärid Maas ja Maa õmber ültsegi kontsentrilised ja pidevad vaid arenevvad ja muutuvad nii päevaste, aastate kui ka pikemate tsüklite kaupa. Otseselt osalevad meid ümbritsevas loodue kujunemises järgmised sfäärid: · Atmosfäär · Hõdrosfäär · Liptosfäär · Pedosfäär · Biosfäär ehk biogeosfäär Kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul kujuned goegraafiline ehk maastiku sfäär. Liptosfäär.
300 isotoobi, millest u 250 on stab. ja üle 50-ne ebastab. e. Radio- 3.8 Kompleksühendit. 4.6 Olekudiagrammid. akt. Aatomi tuumadel on kindel sisestrukt, mis mõj. tuuma stab-st. Ühendite klassi, kus iooni või mok-i mood-te ühendite vaheline Vedela agregaatoleku kohal esin aurufaas. Tahke aine aurustumist Aatomi tuuma kehalise ehituse kohaselt, vaadel-kse tuuma kerana, keem side on tekkinud doonor-akseptor mehhanismi järgi, temp-i tõusuga nim.sublimatsiooniks. Kõverjooned isel-d milles prt-d ja neutronid paikn-d sfääridena. Tuuma püsivus sõlt. nim.kompleks e.kordinatiivseteks ühenditeks. tasakaalu sõltuvust tingimustest piirnevate faaside vahel. N: kõver prt-te ja ntr-te vahekorrast
Elemendi põhi iseloomustajaks on põhilaeng, mis määrab elemendi omadused. Ühe ja sama prootonite arvu juures on erinev arv elektrone. Antud elemendi erimassiarvuga aatomit nim. ISOTOOBIKS. NT: 1/1H, 2/1H (deuteerium) 3/1H (triitum). Looduses on teada üle 300 isotoobi, millest ligikaudu 230 on stabiilsed, 50 ebastabiilsed, radioaktiivsed. Aatomituumadel on kindel sisestruktuur, mis mõjutab tuuma stabiilsust. Aatomituuma kihilise ehituse kohaselt vaadeldakse tuuma kerana, milles prootoneid ja neutronid paiknevad SFÄÄRIDENA. Tuuma püsivus sõltub prootonite ja neutronite vahekorrast, kui prootonite ja neutronite kihid tuumas on täidetud, on tegemist eriti stabiilse tuumaga. NT: 2/2He, 16/8 O jt. 2.2 Aatomi elektronstruktuur. Kvantarvud. Elektronvalemid kaasaegse aatomite ehituse teooria sisu kohaselt on elektroni täpse liikumise tee määramine võimatu. Saab vaid
Maal avastati ta esmakordselt uuringute ajal Hubble'I teleskoobiga. Vastavuse tasandid ilmumise järjekorras on: Suur Vaimu Tasand; Suur Mentaal Tasand; Suur Füüsiline Tasand ehk Kolmainsus (ajas tagasi minev olemise ja elu kaal). 25. Laiendamise seadus. See on järkjärgulise evolutsioonilise teadvuse laiendamise seadus. Ta elutseb igas päikesesüsteemi eluvormis ja põhjustab eluvormide pöördellipsoidse kuju. Looduse seadus on, et kõik, mis eksisteerib, püsib koos kerana. Kera vajab kaht tüüpi jõudu keerlevat ja spiraaltsüklilist tootmaks oma sisemist tegevust. Relatiivsusseadus või ka suhe kõigi aatomite vahel, mis toodab nn Valgust ja mis on haruldaste ilmingute kogum, moodustab ühendsfääri, päikesesüsteemi. See seadus on teada ka kui laiendatud vastavus ja tema sümbol on põlev roosivärviline päike märgiga keskel. Märk sümboliseerib tule ja vee ühendust... Kiire energia on paisuv 3nda kiire energia, kohandatud vahendaja. 26
siis suureneks kahe keha vaheline gravitatsioonijõud kehade lähenemisel kiiremini ühemõõtmelise joonena. kui praegu. Planeetidel ei oleks siis stabiilseid orbiite oma päikeste ümber. Nad kas kukuksid oma päikesesse või siis pageksid kaugesse pimedusse ja külma (joon. 3.5). Ka aatomite elektronide orbiidid ei oleks stabiilsed ja ainet kui sellist ei saaks olemas olla. Kõige lihtsam imaginaarajas kulgev Universumi arengulugu on kujutletav ümariku kerana, justkui maakera, ainult mõõtmeid on tal kahe võrra rohkem (joon. 3.6). Arengulugu imaginaarajas Joon. 3. 6 Arengulugu reaalajas Lihtsaimat piiramatuse tingimust rahuldavat Universumi arengulugu imaginaarajas võib kujutada sfäärina. See määrab ära Universumi reaalajalise arenguloo, milles ta paisub inflatsiooniliselt. Selline arengulugu määrab ära sellesama reaalajalise Universumi, mis on antud meie kogemustes. Selles on
lähenemisel kiiremini kui praegu. Planeetidel ei oleks siis stabiilseid orbiite oma päikeste ümber. Nad kas kukuksid oma päikesesse või siis pageksid kaugesse pimedusse ja külma (joon. 3.5). Ka aatomite elektronide orbiidid ei oleks stabiilsed ja ainet kui sellist ei saaks olemas olla. Kõige lihtsam imaginaarajas kulgev Universumi arengulugu on kujutletav ümariku kerana, justkui maakera, ainult mõõtmeid on tal kahe võrra rohkem (joon. 3.6). Arengulugu imaginaarajas Joon. 3. 6 Arengulugu reaalajas Lihtsaimat piiramatuse tingimust rahuldavat Universumi arengulugu imaginaarajas võib kujutada sfäärina. See määrab ära Universumi reaalajalise arenguloo, milles ta paisub inflatsiooniliselt. Selline arengulugu määrab ära sellesama reaalajalise Universumi, mis on antud meie kogemustes. Selles on
Et oleme igavesed. A: Proovida muidugi võib. Aga kui igaüks hakkab mõtlema veel muule, et enda soovi lisada? D: Iga sõna kiirgab teatud energiat ja valgust. Sellesse mõttevormi-energiasse, mille me lõime, saavad sisse vaid need, kes kiirgavad välja sama tüüpi vibratsioone. Sellesse ei saa siseneda midagi muud, sest see on loodud teatud lainepikkusel, teatud sagedusel. A: Hästi, nii teemegi. D: See väärib seda. A: Sa rääkisid, et kõik, mida inimene loob, ilmub ennekõike kerana ja alles seejärel materiaalses plaanis. Mis juhtub asjadega, mis on teiste tehtud ja seejärel ostetud? D: Neil on oma kera. Näiteks ostad arvuti. Selle aluseks oli idee, mis lõi mõttevormi- energia Maatriksis sellele lisandusid kõik hilisemad teod, seotud arvutiga. A: Tuleb välja, et kui ostan T-särgi, pole sel oma kera? D: Ei, see on ühendatud algse keraga. A: Hästi. Aga näiteks, kui tead, on olemas neetud briljandid, mis kannavad endaga nende omanike hukatust.
annaabi.ee 
