üldaktidega samuti üldaktidega peavad olema kooskõlas ka üksikaktid ja eraõiguslikud lepingud. 6. Õigusallikad-mingisuguses tajutavas vormis avalduvad allikad, mis sisaldavad endas õigusnorme ja omavad teavet kehtiva õiguse kohta. Õigusallikad jagunevad kohustuslikeks(Rahvusvahelised lepingud, EL aluslepingud) ja soovituslikeks õigusallikateks(kohtulahendid, maa, haldus, ringkonna).Õiguse rakendaja on rangelt seotud ja ei ole seotud. Kehtivusala järgi: siseriiklikud ja rahvusvahelised õigusallikad. 7. Õigussuhe-õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Juriidiline fakt-õigusnormi hüpoteesis tekkiv asjaolu või tingimus, millega seadusandija seob juriidilise tagajärje tekkimise. 8. Õigusnorm-käitumisreegel mis sisaldub õigusaktis. Kehtestatakse riigi pädeva institutsiooni
PS §9 komm 5. Füüsilised isikud on ka siis põhiõiguste kandjad, kui nad asutavad nt mittetulundusühingu. Kui avalik võim kitsendab mittetulundusühingu tegevust, siis riivab ta iga ühingu liikme põhiõigusi. Küsimusele, kas ka ühingu enda õigused on riivatud, annab vastuse § 9 lg 2, mille õiguslik tagajärg näeb ette, et põhiõigused laienevad vähemalt osaliselt ka juriidilistele isikutele. See säte laiendab üksikute põhiõiguste kehtivusala teatud isikute ühendustele. Ilma § 9 lga 2 oleksid põhiõigused ainult füüsiliste isikute õigused. Lõike 2 koosseisu moodustavad kolm kumulatiivset tunnust: 1) tegu peab olema juriidilise isikuga § 9 lg 2 tähenduses; 2) juriidilise isiku põhiõigusvõime peab olema kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega; 3) juriidilise isiku õigusvõime peab olema kooskõlas vastava põhiõiguse olemusega.
4. Tolliõigusega reguleeritavad õigussuhted Kolme sorti suhteid: - Suhted liikmesriigi ja komisjoni vahel (nt komisjon kontrollib liikmesriigi tollieeskirjade täitmist) - Suhted liikmesriigi ja isiku vahel (nt toll ja isik – tollideklaratsiooni esitamine) - Suhted isiku ja komisjoni vahel (nt tolliotsuse puhul vähendada makset, ärakuulamise õigus) TOLLIÕIGUSE REGULEERIMISALA JA PÕHIMÕISTED 5. Tolliõiguse esemeline ja ruumiline kehtivusala Esemeline kehtivusala: EL tolliõigust kohaldatakse ühenduse ja kolmandate riikidevahelise kaubanduse suhtes. Ruumiline kehtivusala: ÜTS-i kohaldatakse ühetaoliselt kogu ühenduse territooriumi. Sellest põhimõttest võib erandeid teha: 1) piiratud majandusliku ulatuse tavadest tulenevalt või 2) ühenduse autonoomsest meetmest tulenevalt. Tollieeskirjad koosnevad: ÜTS’st ning ühenduse tasandil või siseriiklikult nende eeskirjade rakendamiseks vastuvõetud sätetest. 6. Ühenduse isikud; Eesti isikud
(1) Tarbijalemüügi puhul peab müügigarantii sisaldama tarbija jaoks arusaadavalt esitatud andmeid garantii põhisisu ja sellest tulenevate õiguste kasutamise korra kohta. Muu hulgas tuleb garantiis märkida: 1) müügigarantii andja nimi ja aadress; 2) isik, kelle poole garantiist tulenevate õiguste kasutamiseks tuleb pöörduda; 3) millised õigused garantii tarbijale annab; 4) garantiist tulenevate õiguste kasutamise kord; 5) garantii tähtaeg; 6) garantii kehtivusala; 7) selgitus, et lisaks garantiist tulenevatele õigustele on tarbijal ka muud seadusest tulenevad õigused. (2) Tarbijale tuleb anda võimalus vabalt tutvuda müügigarantii tingimustega enne müügilepingu sõlmimist. Tarbija nõudmisel tuleb garantii esitada talle kirjalikult või muul püsival andmekandjal, mida tarbija saab kasutada. (3) Kui müügigarantii andja on jätnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed esitamata, ei välista ega piira see garantii kehtivust.
Teenuse lõpphind ehk hind koos kõigi maksudega, tuleb tarbijale teatavaks teha enne teenuse osutamist. Sealhulgas peate tarbijale nähtavale kohale välja panema teenuste hinnakirja või tariifid, mille alusel hind arvutatakse. 1.3 Garantii Garantiiga kauba puhul tuleb teil teha vastav märge maksekviitungile või anda kaubaga kaasa eraldi garantiikiri. Muu hulgas tuleb garantiimärkes välja tuua müüja andmed, garantii tähtaeg, selle sisu ja kehtivusala ning garantiist tulenevad õigused. Garantiitähtajal asendatud asjale peate andma uue garantii, mille kestus on võrdne algse müügigarantiiga. Eseme parandamise puhul pikeneb müügigarantii parandamise aja kestuse võrra. 1.4 Vaidlused Juhul kui teie poolt müüdud kaup või osutatud teenus ei vasta lepingutingimustele, on vastutus teil. Tarbijal on õigus asja või teenuse lepingutingimustele mittevastavuse osas teie
Enne kodumasina soetamist peaks tarbija täpsustama, kuidas on kodumasina võimalike garantiiprobleemide lahendamine organiseeritud. Kauba ostmisel tuleb täpsustada, mis on garantiis kajastatud: · Müügigarantii andja nimi ja aadress. · Isik, kelle poole garantiist tulenevate õiguste kasutamiseks tuleb pöörduda. · Millised õigused garantii tarbijale annab. · Garantiist tulenevate õiguste kasutamise kord. · Garantii tähtaeg. · Garantii kehtivusala. · Selgitus, et lisaks garantiist tulenevatele õigustele on tarbijal ka muud seadusest tulenevad õigused. Sarnaselt pretensioonide esitamise kaheaastase tähtajaga peatub ka garantiitähtaja kulg ajal, mil ostja ei saa asja kasutada selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, mille eest vastutab müügigarantii andja. Garantiitähtajal asendatud asjale antakse algse müügigarantiiga samaväärne uus garantii. Garantiitingimused ei tohi
Tuleb lähtuda põhimõttest, et lugeda määrusteks haldusakti teooriast lähtuvalt kõik need aktid, mis sisaldavad üldnorme (õigusnorme). § 154 – KOV otsustab kohalikku elu, selle volikogud ja valitsused võivad vastu võtta määrusi. Pädevust reguleerig KOV korralduse seadus. Tööõigus tunneb õiguse allikana kollektiivlepingut. Enamlevinud on käsitlus kollektiivlepingust kui eraõiguslikust lepingust, mis normatiivselt mõjutab kolmandaid. Kui selle siduvus ulatub väljapoole kehtivusala, siis vajab ta selleks riigiorgani abi. Kollektiivleping on Saksamaal „tariifleping”, Šveitsis „ühtne tööleping”. Sellist üldist seotust kolmandatega käsitlevad mõned autorid kui määrust ja teised kui õigusakti mis seob riikliku pidamiskorra eraõigusliku lepinguga. Erinevatele lähenemistele vaatamata kuulub kollektiivleping õigusallikate hulka. Tsiviilõiguslikud põhimõtted ei ole nende normatiivse reguleerimise puhul selle muutmise eesmärgil kasutatavad.
juhinduma eriolukorra juhi korraldustest; 6) muud Vabariigi Valitsuse poolt kasutusele võetavad meetmed eriolukorra väljakuulutamist põhjustava hädaolukorra lahendamiseks; 7) massiteabevahendite valdajate kohustus avaldada korraldus viivitamata ja muutmata kujul. MAAKONNA NING VALLA JA LINNA RISKIANALÜÜSI METOODIKA 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Kehtivusala Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika (edaspidi riskianalüüs) on juhindumiseks maakonna ning valla ja linna territoriaalse riskianalüüsi koostamisel. §2. Riskianalüüsi eesmärk (1) Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada ja hinnata maakonna ning valla ja linna territooriumil esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks ülevaadet sellest, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda.
07. 2001. Muudetud järgmiste aktidega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 21.06.2002/85 (RTL 2002, 78, 1203) 20.07.2002.a Määrus kehtestatakse «Hädaolukorraks valmisoleku seaduse» (RT I 2000, 95, 613) paragrahvi 11 lõike 2 punkti 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kehtivusala Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika (edaspidi riskianalüüs) on juhindumiseks maakonna ning valla ja linna territoriaalse riskianalüüsi koostamisel. § 2. Riskianalüüsi eesmärk (1) Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada ja hinnata maakonna ning valla ja linna territooriumil esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks ülevaadet sellest, mis ohustab riigi
rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratletud riigi ülemvõimu kehtivusala. Riigi jurisdiktsiooni kuuluvad nt: registris õhu- ja kosmosesõidukid, avamere põhjas ning avameres riigile kuuluvad rajatised, sõja- ja kabalaevad, sõja- ja tsiviillennukid. Riigi jurisdiktsiooni ei kuulu: teiste riikide välisesindused; võõrriikide sõjaväebaasid; teiste riikide sõjalaevad ja õhusõidukid; teatud õigusliku reziimiga alad. Rahvas - riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elav või viibiv inimkogum, mille üle kehtib selle riigi võim.
Tarbijalemüügi puhul peab müügigarantii sisaldama tarbija jaoks arusaadavalt esitatud andmeid garantii põhisisu ja sellest tulenevate õiguste kasutamise korra kohta. Muu hulgas tuleb garantiis märkida: 1) müügigarantii andja nimi ja aadress; 2) isik, kelle poole garantiist tulenevate õiguste kasutamiseks tuleb pöörduda; 3) millised õigused garantii tarbijale annab; 4) garantiist tulenevate õiguste kasutamise kord; 5) garantii tähtaeg; 6) garantii kehtivusala; 7) selgitus, et lisaks garantiist tulenevatele õigustele on tarbijal ka muud seadusest tulenevad õigused. Tarbijale tuleb anda võimalus vabalt tutvuda müügigarantii tingimustega enne müügilepingu sõlmimist. Tarbija nõudmisel tuleb garantii esitada talle kirjalikult või muul püsival andmekandjal, mida tarbija saab kasutada. Kui müügigarantii andja on jätnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed esitamata, ei välista ega piira see garantii kehtivust.
rahvusvahelises IT-ettevõttes töötava programmeerija konkurentsipiirang, nii et see oleks ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud, nagu nõuab TLS § 23 lg 3. Vt seejuures riigikohtu lahendit tsiviilasjas 2-15-1668 (2019): - mida tuleb sellest lahendist lähtuvalt silmas pidada konkurentsipiirangu esemelist piiritlemist kokku leppides? - kas piirang on kehtiv, kui selle kehtivusala on jäänud kokku leppimata? 13. A. töötas spaas teenusearendajana kuupalgaga 2000 eurot kuus ning tema ülesandeks oli panna klientide jaoks kokku erinevaid tervise- ja lõõgastuspakette. Tänu A. heale tööle olid spaa paketid väga populaarsed – külastajaid oli palju, sh naaberriikidest. A. töölepingus oli kokku lepitud, et pärast töölepingu lõppemist ei tohi ta ühe aasta jooksul töötada ega tegutseda tööandja konkurentide juures Eestis,
selle üleandmiseni uuele valdajale, kellele laienevad käesoleva seaduse nõuded kemikaali vastuvõtmise hetkest. [RT I 2006, 28, 209 jõust. 30.06.2006] MAAKONNA NING VALLA JA LINNA RISKIANALÜÜSI METOODIKA Vastu võetud siseministri 26.06. 2001. a määrusega nr 78 (RTL 2001, 82, 1112), jõustunud 06.07. 2001. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kehtivusala Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika (edaspidi riskianalüüs) on juhindumiseks maakonna ning valla ja linna territoriaalse riskianalüüsi koostamisel. § 2. Riskianalüüsi eesmärk (1) Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada ja hinnata maakonna ning valla ja linna territooriumil esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks ülevaadet sellest, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või
Tarbijamüügi puhul peab müügigarantii sisaldama tarbija jaoks selgelt ja arusaadavalt esitatud andmeid garantii põhisisu ja sellest tulenevate õiguste kasutamise korra kohta. Muu hulgas tuleb garantiis märkida: 1) müügigarantii andja nimi ja aadress 2) isik, kelle poole garantiist tulenevate õiguste kasutamiseks tuleb pöörduda 3) millised õigused garantii tarbijale annab 4) garantiist tulenevate õiguste kasutamise kord 5) garantii tähtaeg 6) garantii kehtivusala 7) selgitus, et lisaks garantiist tulenevatele õigustele on tarbijal ka muud seadusest tulenevad õigused. Tarbijale tuleb anda võimalus vabalt tutvuda müügigarantii tingimustega enne müügilepingu sõlmimist. Tarbija nõudmisel tuleb garantii esitada talle kirjalikult või muul püsival andmekandjal, mida tarbija saab kasutada. Seda õigust on tarbijal põhjust alati rakendada, kuna tarbijal tuleb garantiivaidluse tekkimisel tõendada garantii seotust nõudega.
algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus – rahvas. Riigile on omased kolm tunnust: avalik võim, territoorium (avaliku võimu kehtivusala), rahvas. Riigi tekkimine tähendas ühiskonna sees uue institutsiooni sündi, mis võttis endale mitte ainult keskse seisundi, vaid ka juhi rolli. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, selle ühiste asjade ajaja, esindaja ja kaistjana. Riigil lasub kohustus toimida ühiskonnaliikmete enamuse huvides, rahuldama selle enamuse kõiki elulisi vajadusi, vältima vastuolude tekkimist ühiskonnas ja õigeaegselt lahendama tekkinud konflikte. Ta peab olema ühiskonna teener
Kõige väiksem ruumilne üksus on koht, nt elukoht. Ruum õiguses on eeskätt seotud inimeste elamis- ja tegutsemisruumina. – nii siseriiklikus kui ka rahvusvahelises õiguses üldtunnustatud territoriaalsuse põhimõte à riigi õigus kehtib selle territooriumil; rahvusriikide valmisolek kohaldada rahvusvahelisel tasandil tunnustatud põhimõtteid ja käitumisnorme oma territooriumil – rahvusvahelise õiguse kehtivusala määratletav ka teatud hulga rahvusriikide territoriaalruumide summaga à ruum mitte üksnes õiguse objekt, vaid ka selle kehtivuse üks eeldus. Aeg: aja mõiste on väga erinev ja seda saab süstematiseerida järgnevalt: a) minevik, olevik ja tulevik – ajadimensioonilised mõisted, nt kohene; b) aja kestvuse mõisted – kulgev aeg ehk ajaline kestvus, nt abielu kestvus; c) aja suhte mõisted – olemasoleva või möödunu ajalist suhet millessegi muude, nt sõja kestel,
annaabi.ee 
