KLOONIMINE Koostajad: Maris Kallus Lilian Varblane MIS ON KLOONIMINE? Identse genoomiga organismi loomine MILLISED ON KLOONIMISE MEETODID? Erinevad vegetatiivse paljundamise võtted - silmastamine, oksastamine, pistokstest kasvatamine, tütartaimede võtmine. KUIDAS KLOONITAKSE KÕRGEMAID LOOMI? · Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi. Viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda tahetakse kloonida. · Teine võimalus kõrgemate loomade kloonimiseks on embrüo jagamine. See peab aga toimuma väga varajases embrüonaalarengu järgus (moorula staadiumis, kui loode koosneb 8 -16 rakust). MIDA VÕIMALDAB DNA KLOONIMINE? · Huvipakkuvate DNA fragmentide piiramatus koguses paljundamist · Geeniproduktide, enamasti valkude tootmist · Uurida geeni struktuuri ja funktsiooni KES ON ESIMENE KLOONITUD LOOM? 1996.aastal viisid esimese imetaja
Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut, vaid peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta. Teiseks suuremaks haruks geenitehnoloogiaga tegelemisel on osutunud kloonimine. Paljud teadlased väidavad et see on täiesti ohutu ja naturaalne tegevus, aga paljud inimesed on selle vastu, nii ateistid kui ka usklikud. Kloonimise protsessi jooksul eraldatakse suvalisest keharakust mikroskoobi all rakutuum ja see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Kloonimisel on kaks suuremat probleemi. Esimene probleem on see, et looted surevad kas enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnituse järgselt. Teine suur probleem on see, et looma sündides kannatavad need sageli erinevate tervisehädade käes.
Kloonimine Kloonimist on laias laastus kahte sorti embrüonaalkloonimine ja tuumkloonimine. Kui on viljastatud munarakk, mida nimetatakse sügoodiks, ta jaguneb ja tekib moorula. Ühemunaraku kaksikud on kloonid. Kui moorula lammutada rakkudeks, hakkab see arenema uuesti. Seda kasuatatkse tõuaretuses. Nii saab ühest moorulast tekitada väga palju uusi embrüoid. Iga embrüo on teisega identne. Lammas Dolly. Oli vaja tõestada, et saab kloonida ükskõik millisest keharakust. On vaja munarakku (n kromosoomi) ja ükskõik millist keharakku (2n kromosoomi). Munaraku tuumast eemaldatakse n kromosoomi ja asemele pannakse keharakust võetud 2n kromosoomi. Nüüd on diploidne munarakk, millele antakse signaal jagunemiseks. Munarakust areneb organism, mis on identne selle organismiga, kellelt võeti kromosoomid. Õp: Mozarti kloonimisel võiksime saada hea pagari või hea traktoristi.
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tuumkloonimine Dolly meetodil Esimene kloonitud loom - Dolly 1996.aastal viisid esimese imetaja kloonimise läbi Soti teadlased Roslini Instituudist. Saadud kloonlammas Dolly oli täpne koopia loomast, kelle keharakust oli võetud tuum. Dolly suri 2003. aastal kopsuhaiguse tagajärjel Dolly saamine Tuumasiirdamiseks kasutati 277 munarakku, neist saadi 29 erinevat embrüot, mis siirati asendusuttedele, ja sündis kolm elusat lambatalle, kellest 2 surid varakult ainult üks, Dolly, jäi ellu ja kasvas täiskasvanuks Teised katsetused Veise kloonimise 9000 katsest saadi 70 vasikat, kellest kolmandik suri noorelt. Esimene kloonhobune saadi 328 korduskatse tulemusena. Kloonide iga
väljatöötamine, eriomadustega taimesortide loomineMeristeempaljundus sai võimalikuks tänu algkoerakkudepaljunemiseuurimisele(..totipotentsed)Monokloonne toodab ühte tüüpi antikehasid. Embrüosiirdamine+saadakse ühest vanemapaarist palju heade omadustega järglasi & tänu külmutamisele kergem transportida-ei pruugi alati õnnestuda & on vaja kasut. hormoone, mis võib mõjutada organismide tervist. Tuumkloonimisel võetakse keharakust rakutuum &sellestuusorganism, aga embrüonaalkloonimisel (lõhestuse meetodil) 1)munarakk viljastatakse in vitro meetodil 2)varajane embrüo jaotatakse osadeks 3)osad taastuvad & need siiratakse eri vastuvõtjateemakasse.Tuumkloonimisevastuseis:õnnestub väga harva, pole eetiline kloonida teisi organisme, rakud pole noored.Tüvirakkude iseärasus: ´võib muutuda sellele koele omaseks rakuks...Kasutatakse organite saamiseks Juuretise kasutamine .. nt
Tallinna Tehnikaülikool Molekulaardiagnostika õppetool Geenitehnoloogia eetilised, õiguslikud ja ärilised aspektid ,,Kas loomade kloneerimine on eetiline?" Referaat Maria Simmul YAGM-31 1. Sissejuhatus Mis on kloonimine? Teadlased on tänapäeval suutelised saama järglasi ka loomade keharakust. Seda protseduuri nimetatakse kloonimiseks. Niisugusel teel arenema hakkav organism on täiesti identne selle loomaga, kelle keharakust ta klooniti. Praegu on enamikus riikides inimese kloonimine seadusega keelatud. Ometi võib kloonimisest ka kasu olla. Näiteks arvavad teadlased, et kloonimise teel võiks paljundada hävimisohtu sattunud loomaliike. DNA kloonimise etapid: Tavalises kloonimise katses koosneb iga DNA fragmendi kloonimine seitsmest etapist 1
ORGANISMIDE ARENG 1. Mitoos Eriline paljunemisviis, mida kasutavad päristuumsed organismid uute rakkude tekkeks · Vaja: *Taastada vanu, vigaseid ja hävinuid rakke *Raku kasvamiseks · Ühest päristuumsest keharakust tekib kaks TÄPSELT SAMASUGUST keharakku · Keharakkudes on iga kromosoom esindatud paarina - Diploidne 2. Mitoosi käik (interfaas) · Kromosoomid koosnevad valkudest ja DNA-st · Kromosoome näeb ennem seda kui nad jagunema hakkavad · Enne jagunemist pakitakse DNA kromosoomides tihedalt kokku · Rakutsükkel Raku eluring ühe mitoosi lõpust teise alguseni · Interfaas Raku I faas. Ettevalmistav faas · Interfaasis toimub:
Kloonimine Essee Kloonimine on täiskasvanust organismist pärit geneetilise materjali kasutamine uue, temaga identse organismi loomiseks.Suvalisest keharakust eraldatakse mikroskoobi all rakutuum ja see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eraldatud.Üks parimaid näiteid sellest on lamba Dolly kloonimine 1996 aastal. Kloonimise ajalugu sai laguse konna kloonimisest 1952 aastal.Kloonijaks olid Thomas J.King ja Robert W.Briggs.1984. Aastal üritasid Mcgrath ja Solter kirjeldatud meetodil kloonida hiirt, kuid see ebaõnnestus.Ebaõnnestumisi oli palju, ligi kolmsada.
keha kahjustatud ja haiged osad. b) meristeemmeetodit meristeemmeetod, taimede paljundamise ja viirushaigustest tervendamise meetod: c) imetajate kloonimist Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Loomadega toimib kloonimine palju raskemalt. Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi ehk viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda tahetakse kloonida. d)embrüosiirdamist Poolt/vastu argumendid. 3.Kuidas saadakse GMO-sid?(2 võimalust). Poolt/vastu argumendid GMO-de kasutamise kohta koos konkreetsete näidetega. 4.Inimese kloonimise 2 võimalust, poolt/ vastu argumendid. Lisaks küsimused viirustest ja bakteritest: a) nende ehitus, paljunemine, haigused, ravi b) antibiootikumid( avastamine, kasutamine, kuidas mõjuvad bakterile, resistentsus)
kloonivad embrüorakkudest kaks lammast · 2003 Itaalias kloonitakse esimene hobune. Megani ja Morgani. · 2003 Prantsuse ja Hiina teadlastel õnnestub laboriroti kloonimine. Rotti · 1997 Roslini teadlased teatavad lammas kloonida on keeruline, sest tema munarakk Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud kipub jagunema juba enne uue tuuma keharakust kloonitud imetaja. siirdamist. · 2005 Lõuna-Korea teadlane Woo Suk · 1998 Hawaii Ülikooli teadlased kloonivad Hwang teatab esimese koera kloonimisest kolm järjestikust põlvkonda hiiri. · 1998 Jaapanis kloonitakse tapamaja jääkidest kaheksa uut vasikat, pannes aluse lootusele, et loomi saab kloonida toiduks. Kloonlammas Dolly Dolly sündis 5.juulil 1996. aastal, kuid kloonlooma
Me võime küll võtta kudedest rakke ning kasvatada neid mõnda aega kunstlikul söötmel, kuid need rakud jäävad sellisteks või ligilähedaselt sellisteks, nagu nad olid koes. Neist pole mingil juhul võimalik indutseerida embrüo teket, mida saaks viia emaslooma emakasse ning saada sel moel kloon. Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi. Viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda tahetakse kloonida. Teine võimalus kõrgemate loomade kloonimiseks on embrüo jagamine. See peab aga toimuma väga varajases embrüonaalarengu järgus (moorula staadiumis, kui loode koosneb 8 -16 rakust). 5 2. KLOONIMISE VERSTAPOSTID 1938 Saksamaa Freibergi Ülikooli teadlane Hans Spermann visandab kloonimistehnoloogia, soovitades asendada munaraku tuuma keharakutuumaga. 1952 Pennsylvania teadlased kloonivad konna.
Võtame näiteks taime kehaosa ja kasvatame sellest uue taime, siis saadu on geneetiliselt identne lähtetaimega Seda nimetatakse vegetatiivseks paljundamiseks, mida eriti kasutatakse aianduses. Põhimõtteliselt on silmamine, oksastamine, tütartaimede võtmine jne. erinevad kloonimise meetodid. Loomadega toimib kloonimine palju raskemalt. Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi ehk viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda tahetakse kloonida. Teine võimalus loomade kloonimiseks on embrüo jagamine. See peab aga toimuma väga varajases embrüonaalarengu järgus (moorula staadiumis, kui loode koosneb 8 -16 rakust). Nii kloonisid hiljuti Ameerika teadlased ahv Tetra, kes arenes neljandikust 8 raku staadiumis olevast embrüost. Selline kloonimismeetod toimib ka looduses - nii arenevad ühemunakaksikud. Alates 1997. aastast, mil Wilmut üllatas maailma teatega, et ta kloonis edukalt lamba, on ilmunud
KLOONIMISE POOLT VÕI VASTU Kloonimine on täiskasvanust organismist pärit geneetilise materjali kasutamine uue, temaga identse organismi loomiseks .Suvalisest keharakust eraldatakse mikroskoobi all rakutuum ja see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eraldatud. Kloonimise ajalugu sai laguse konna kloonimisest 1952 aastal.Kloonijaks olid Thomas J.King ja Robert W.Briggs. [ 1; 2010, 07,03 ] Mina olen kloonimise vastu ning seda erinevatel põhjustel. Loomulikult oleks hea, kui saaksime oma kõige paremat sõpra, ema, isa, õde või venda nii öelda ,,paljundada," et vältida sellist olukorda, kus mõnes keerukas situatsioonis poleks kedagi meid aitamas
SUGURAKKUDE MÕJUSTAMINE Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse - see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut, vaid peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta KLOONIMINE Täiskasvanud organismist pärit geneetilise materjali kasutamine uue, temaga identse organismi loomiseks. Suvalisest keharakust eraldatakse mikroskoobi all rakutuum ja see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Ajalooliselt olulised hetked: · Konna kloonimine 1952. aastal (Thomas J. King and Robert W. Briggs). · 1984. aastal üritasid McGrath ja Solter kirjeldatud meetodil kloonida hiirt, kuid ebaõnnestusid. · 1996. aastal klooniti lammas Dolly (elas 6 aastaseks suri kopsuhaigusesse) · Sellele eelnes ligi 300 ebaõnnestunud eksperimenti.
Ülesanne 7 HIV-i nakatunute graafik Ülesanne 8 1) Geeniteraapia on oluline: Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõbede raviks. 2) Kloonimine on: Täiskasvanud organismist pärit geneetilise materjali kasutamine uue, temaga identse organismi loomiseks.Suvalisest keharakust eraldatakse mikroskoobi all rakutuum ja see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud.
Kloonimine- poolt või vastu? Kloonimine on üks teemadest mis annavad ainet eetilisuse ja inimlikkusega seonduvatele aruteludele. Protseduur oma olemuselt tähendab täiskasvanud organismist pärit geneetilise materjali kasutamist uue, temaga identse organismi loomiseks. Juhuslikust keharakust võetakse rakutuum, mis süstitakse munarakku, millest tema enda tuum on eelnevalt eraldatud. See on Jumala tahtesse ja evolutsiooniprotsessi sekkumine, seega mitte loomulik. Niigi on meditsiini tohutu areng, mis võimaldab päästa inimelusid lootusetuna tunduvast seisust, takistanud looduslikku valikut oma tööd tegemast. Olgugi, et vahel oleks hea, kui saaksime kloonida oma parimat sõpra või kalleid inimesi, kui
Inimese keharakus on 46 kromosoomi. Mitu kromosoomi on pärast keharaku jagunemist moodustunud tütarrakkudes ? Märkige tütarrakkude tuumadesse numbritega kromosoomide arv. 23 46 46 23 17. Selgitage, miks on pärisimetajate munarakud rebuvaesed, lindude munad aga reburikkad. 18. Iseloomusta organismide erinevaid paljunemisviise ja too näiteid. Mittesuguline-uus organism saab alguse eosest või keharakust, pole vaja spetsiaalsed rakke, üks vanem, muutlikus on väike, järglane pärib ühe vanema päriliku materjali. Suguline-uus organism saab alguse viljastatud munarakust, kaks vanemat, muutlikus suurem, on vaja spetsiaalseid sugurakke, järglasel kombineerub kahe vanema pärilikkus. 19. Miks suguline paljunemine on evolutsiooni seisukohalt olulisem paljunemisviis ? Selliselt saab uus organism pärilikku materjali kahelt erinevalt allikalt
Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng Ovogenees - munarakkude areng Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine Sügoot - viljastatud munarakk Embrüogenees - looteline areng Postembrüogenees - pärastlooteline areng Ontogenees - individuaalne areng Fülogenees - liigi ajalooline areng Partenogenees - areng viljastamata munarakust Mittesuguline paljunemine Uus organism saab alguse eosest või keharakust/ keharakkudest Pole vaja spetsiaalseid rakke Üks vanem Järglane pärib ühe vanema päriku materjali Muutlikkus on väike Suguline paljunemine Uus organism saab alguse viljastatud munarakust On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke) Enamasti kaks vanemat Järglasel kombineerub kahe vanema pärilikkus Muutlikkus on suurem Rakutsükkel mõistet kasutatakse eukarüootse raku eluperioodi iseloomustamiseks Interfaas Vaheaeg kahe järjes-tikkuse jagunemise vahel
kloonimistehnoloogia, soovitades asendada munaraku tuuma keharakutuumaga. 1952 Pennsylvania teadlased kloonivad konna. 8 1984 Hiina teadlased kloonivad karpkala, kasutades neerurakke. 1996 Sotimaa Roslini instituudi teadlased kloonivad embrüorakkudest kaks lammast Megani ja Morgani. 1997 Roslini teadlased teatavad lammas Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud keharakust kloonitud imetaja. 1998 Hawaii Ülikooli teadlased kloonivad kolm järjestikust põlvkonda hiiri. 1998 Jaapanis kloonitakse tapamaja jääkidest kaheksa uut vasikat, pannes aluse lootusele, et loomi saab kloonida toiduks. 1998 Uus-Meremaal kloonitakse ühe lehmaliigi viimane elus olev esindaja. Kloonimist hakatakse pidama ohustatud liikide päästerõngaks. 2000 Soti firma PPL Therapeu-tics kloonib viis geneetiliselt modifitseeritud siga.
· Sügoot - viljastatud munarakk · Embrüogenees - looteline areng · Postembrüogenees - pärastlooteline areng · Ontogenees - individuaalne areng · Fülogenees - liigi ajalooline areng · Partenogenees - areng viljastamata munarakust Paljunemisviisid Mittesuguline Suguline paljunemine paljunemine · Uus organism saab alguse · Uus organism saab alguse eosest või keharakust/ viljastatud munarakust keharakkudest · On vaja spetsiaalseid rakke · Pole vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke) · Üks vanem · Enamasti kaks vanemat · Järglane pärib ühe vanema · Järglasel kombineerub kahe päriku materjali vanema pärilikkus · Muutlikkus on väike · Muutlikkus on suurem Rakutsükkel (mõistet kasutatakse eukarüootse raku eluperioodi
26) *Saadakse 4 viburitega varustatud spermi 27) *Kestab kõrge vanaduseni 28) -Ovogenees: *Algrakkudeks on ovogoonid 29) *Toimub munasarjades 30) *Algab loteeas, peatub 1.eluaasta lõpus ja jätkub suguküpsuse saabudes 31) *Protsess on perioodiline 32) *saadakse 1 munarakk ja 3 polotsüüti 33) *Kestab umbes 50.elu-aastani 34) 3. VÕRDLE 1) Suguline/ mittesuguline paljunemine Mittesuguline- *Uus organism saab alguse eosest või keharakust/ keharakkudest *Pole vaja spetsiaalseid rakke *Üks vanem *Järglane pärib ühe vanema päriku materjali *Muutlikkus on väike Suguline- *Uus organism saab alguse viljastatud munarakust *On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke) *Enamasti kaks vanemat *Järglasel kombineerub kahe vanema pärilikkus *Muutlikkus on suurem 2) Karüokineesi / Tsütokineesi - Karüokinees on tuuma jagunemine ja tsütokinees tsütoplasma jagunemine 3) Mitoosi/ Meioosi Mitoos:
· Sügoot - viljastatud munarakk · Embrüogenees - looteline areng · Postembrüogenees - pärastlooteline areng · Ontogenees - individuaalne areng · Fülogenees - liigi ajalooline areng · Partenogenees - areng viljastamata munarakust Paljunemisviisid Mittesuguline Suguline paljunemine paljunemine · Uus organism saab alguse · Uus organism saab alguse eosest või keharakust/ viljastatud munarakust keharakkudest · On vaja spetsiaalseid rakke · Pole vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke) · Üks vanem · Enamasti kaks vanemat · Järglane pärib ühe vanema · Järglasel kombineerub kahe päriku materjali vanema pärilikkus · Muutlikkus on väike · Muutlikkus on suurem Rakutsükkel (mõistet kasutatakse eukarüootse raku eluperioodi
Miks on embrüosiirdamine suurendanud kaksikute sünnisagedust? Ebrüosiirdamise käigus siirdatakse hormonaalselt ettevalmistatud naisele 2-3 embrüot vältimaks siirdamise läbikukkumist. Kui kõik embrüod hakkavad arenema sünnivadki mitmikud. Mis on Teie arvates põhjuseks, et Eestis ei ole asendusema kasutamine inimesel seaduslikult lubatud? Tekib vastuolu embrüoseadusega, mis ütleb, et laps on selle oama, kes ta sünnitab. Kuidas toimub kloonimise protsess? Keharakust eraldatakse rakutuum ja see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eraldatud. Embrüonaalkloonimine ja tuumkloonimine-põhimõte. EMBRÜONAALKLOONIMINE varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks TUUMKLOONIMINE somaatilise keharaku tuuma viimisel munarakku saadakse uue organism Kirjelda lammas Dolly kloonimist (millal klooniti, kui vanaks elas, millised probleemid ilmnesid). 1996.
Keskkonna puhastamine Geneetiliselt muundatud mikroorganisme kasutatakse õlireostuse kõrvaldamiseks. Pesu- ja puhastusvahendid kasutavad bakteritest kasvatatud ensüüme, mis omakorda lagundavad rasvu, valke, värvaineid ja muud. Kloonimine Täiskasvanud organismist pärit geneetilise materjali kasutamine uue, temaga identse organismi loomiseks. Suvalisest keharakust eraldatakse mikroskoobi all rakutuum See süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Soodustatakse munaraku jagunemist ja kasvamist. Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Isikute tuvastamine Bioloogilise põlvnemise tuvastamine (peamiselt isaduse määramiseks). DNA analüüsi tulemus võib olla kahesugune:
Kokkuvõte secunda neljandast bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2004- 2010) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Gameet organismi sugurakk. -) Meioos sugurakkude jagunemine, mille käigus tagatakse kromosoomide arvu kahe kordne vähenemine. -) Mitoos ühest keharakust saab mitoosi teel kaks. Tuumas on vahetult enne seda toimunud DNA replikatsioon ja nüüd tekib kaks isengile vastava kromosoomide arvuga tütarrakku. -) Rakutsükkel raku eluring ühe mitoosi lõpust teise lõpuni. -) Spermatogoon meessuguraku eellane, millest areneb spermatogeneesi kaudu sperm. -) Spermatogenees spermi areng spermatogoonist spermini. -) Postembrüogenees loote järgne areng sünnist surmani.
Miks on embrüosiirdamine suurendanud kaksikute sünnisagedust? Ebrüosiirdamise käigus siirdatakse hormonaalselt ettevalmistatud naisele 2-3 embrüot vältimaks siirdamise läbikukkumist. Kui kõik embrüod hakkavad arenema sünnivadki mitmikud. Mis on Teie arvates põhjuseks, et Eestis ei ole asendusema kasutamine inimesel seaduslikult lubatud? Tekib vastuolu embrüoseadusega, mis ütleb, et laps on selle oama, kes ta sünnitab. Kuidas toimub kloonimise protsess? Keharakust eraldatakse rakutuum ja see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eraldatud. Embrüonaalkloonimine ja tuumkloonimine-põhimõte. EMBRÜONAALKLOONIMINE varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks TUUMKLOONIMINE somaatilise keharaku tuuma viimisel munarakku saadakse uue organism Kirjelda lammas Dolly kloonimist (millal klooniti, kui vanaks elas, millised probleemid ilmnesid). 1996.
piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud munarakust- sugurakud ühinevad Pole vaja spetsiaalseid rakke On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke ehk Eoseline- eoste ehk spooride abil (seened, gameete) samblad, sõnajalgtaimed) Seemnerakk e sperm Vegetatiivne Munarakk e ovotsüüt Pooldumine (bakterid, ainuraksed algloomad) Pungumine (pärmseened, hüdra)
PALJUNEMINE JA ARENG 1. Mitoosi ja meioosi eesmärgid, tulemused, võrdlus( 3 sarnasust, 3 olulist erinevust). Mitoos eesmärk teha ühest keharakust (somaatilisest rakust) 2 samasugust rakku; asendada vanu, hävinenud ja vigaseid rakke; organismi kasvatada tekib 2 samasugust keharakku Meioos eesmärk saada 4 erinevat sugurakku (gameeti); paljuneda; tekitada uus organism tekib 4 erinevat sugurakku Sarnasused: 1. Tekivad uued rakud 2. Faaside nimetused samad ja nendes toimuv enamvähem sama 3. Mõlemale eelneb interfaas, kus toodetakse juurde DNA-d, energiat ja rakuorganelle
c. Loomarakud: hübridoomsed rakud, mille eripäraks on spetsiifiliste antikehade saamine. Hübridoomrakkude abil saab toota vaktsineerimiseks vajalikke antikehi Paljunemine Vegetatiivne paljundamine o Taimedel o Seentel kasvusubstraadi nakatamine seeneniidiga o Loomadel kloonimine: Embrüokloonimine (sügoodi või embrüo jagamine kaheks või enamaks osaks Tuumkloonimine (keharakust võetakse tuum ja see asendatakse sügoodi tuumaga Suguline paljunemine: o Polüovulatsioon hormoonide abil kümnete munarakkude valmimine o Munarakkude eraldamine kehast munarakud loputatakse munajuhadest välja o Kehaväline viljastamine o Embrüode teke o Kahe embrüo siirdamine emakasse (sama metoodikat kasutatakse ka loomadel. Loomadel kannab see nimetust embrüo siirdamine, inimesel kunstlik kehaväline viljatamine)
piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862 Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist. Sellega algas eesti punase tõu aretus. Itaallasel Lazzarro Spallanzanil õnnestus esmakordselt 1780 KS teel tiinestada emane koer ja sündisid elusad kutsikad. 2. aretusõpetuse areng XX sajandil 1997 Roslini teadlased teatavad lammas Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud keharakust kloonitud imetaja Sperma sügavkülmutuse tehnoloogilise lahenduse pakkusid 1964 Trento maailmakongressil jaapanlased Nakase ja Nishikava graanulimeetodi ja prantslased Robert Cassau juhtimisel kõrremeetodi. Mõlemad meetodid on kasutusel ka tänapäeval. Kunstliku seemenduse ja sperma sügavkülmutuse rakendamine on XX sajandi suurim võit tõuaretuse praktikas. 3. aretusõpetuse areng eestis Edgar Keevallik (1908...1985) alustas veiste kunstliku seemendamisega Kuusiku katsejaamas 1938
blastomeerid on kõik võimelised arenema normaalseks tervikorganismiks- nad on totipotentsed. Sellisel teel on võimalik saada ühest embrüost mitu isendit. Sel viisil tekkinud või tekitatud kloon isendi on identsed omavahel, kuid sama genotüübiga vanemisendit pole (selleks on sügoot). Somaatiliste ehk diferentseerunud keharaku tuuma siirdamine munarakku, mille tuum on kõrvaldatud. Seda nimetatakse ka tuumkloonimiseks. Keharakust kloonitakse uus isend. Diferentseerunud keharaku tuumas on organismi arenguks 44 vajalik geneetiline info olemas ja on realiseeritav. Kloonindiviidide eluiga on normaalsest lühem, sõltudes tuumadoonori vanusest. Kloonisendid on genotüübilt identsed kuid ei pruugi olla fenotüübilt. Kloonida saab ainult nendest rakkudest, mis on elutegevuses (elus).
annaabi.ee 
