KORRAPÄRA VÄHENDAMISEKS JA NENDE LIIKUVUSE SUURENDAMISEKS · VEDELIKU AURUMISES- VÕI MUUL JÄÄVAL TEMPERATUURIL VAJALIK ENERGIAKOGUS (SOOJUSHULK Q) ON VÕRDELINE VEDELIKU MASIIGA (M) NING SÕLTUB VEDELIKU MATERJALIST Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/? auth=dGFza3V0YXJr Q=L m · Q aine poolt keemise ajal saadav soojushulk, mõõtüh · L keemissoojus keevale ainele iseloomulik suurus · m keemisel aurustunud aine mass, mõõtühik 1kg Vedeliku keemissoojus (L) on soojushulk, mis on vajalik 1kg antud aine aurustamiseks tema keemistemperatuuril. Keemissoojuse mõõtühik on 1J/kg Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/?auth=dGFza3V0YXJr NÄITED ELUST: · KEETMISEL HUKUVAD VEES LEIDUVAD MIKROORGANISMID JA SADESTUVAD VÄLJA MINERAALID NING LENDUVAD GAASID
9. Mida näitab erisoojus? C soojushulk, mis on vajalik 1kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. J/kg*oC 10. Sulamine ja tahkumine ( mõisted , arvutusvalem ) Üleminek mis olekust mis olekusse? Q= lambda * m 11. Mida näitab sulamissoojus? Soojushulk, mis on vajalik ühe kg aine sulatamiseks tema sulamistemperatuuril. J/kg 12. Aurumine ja kondenseerumine ( mõisted, arvutusvalem ) Üleminek mis olekust mis olekusse? Q= L*m 13. Mida näitab aurumissoojus ( keemissoojus ) ? Soojushulk, mis on vajalik 1kg aine aurustamiseks jääval temperatuuril. Kui jäävad temp-ks on keemistemperatuur, siis on L ka keemissoojus. J/ks 14. Põlemine ( mõiste, valem ) Põlemine on oksüdatsiooniprotsess. Q=km 15. Mida näitab kütteväärtus? Soojushulk, mis vabaneb 1kg kütuse täielikul põlemisel. 16. Termodünaamika I seadus ( sõnastus, valem ) Süsteemile antud soojushulga arvel suureneb tema siseenergia ning süsteem teeb pärisjõudude ületamiseks tööd
Soojendamine: Q=cmto | c=erisoojus Sulatamine: Q=m | =sulamissoojus Aurutamine(keetmine): Q=Lm | L=keemissoojus Põletamine: Q=km | k=kütteväärtus cvesi=4200 J/kgCo, cjää=2100 J/kgCo, ksüsi=30 mJ/kg, jää=330 kJ/kg, Lvesi=2300 kJ/kg, jää=900 kg/m3, vesi=1000 kg/m3, kbensiin=46 mJ/kg, 1l=1 dm3, 1m3=1000 dm3, 1 kJ=1000 J, NB! = tihedus!
A töö (J) N võimsus (W) F jõud (N) p rõhk (Pa) F jõud (N) A töö (J) m mass (g) F jõud (N) s teepikkus (m) t aeg (h, s) g 10 S pindala Q = mc (tk tm) Q = Lm Q = m Q soojushulk (J) Q soojushulk (J) m mass (g) c erisoojus (J/kg*oc) L keemissoojus (J/kg) sulamis- t temperatuur (oc) m mass (g) I=q:t I=U:R U=A: q I voolutugevus (A) I voolutugevus (A) U pinge (V) q elektrilaeng (C) U pinge (V) A elektrivälja töö (J) t aeg (s) R takistus () q elektrilaeng (C) R = (l : S) l juhtmelõigu pikkus (m) S ristlõike pindala (mm2) - eritakistus
E - koguenergia E-J Soojushulk sulamisel Q = Lm Ep - pot. energia Ep - J Soojushulk keemisel Q = λm Ek - kin. energia Ek - J Voolutugevus I = q/t Q - soojushulk Q-J Pinge U = A/q c - erisoojus c - J/kg°C Takistus R= ρ l/S L - keemissoojus L - J/kg Ohmi seadus I = U/R λ - sulamissoojus λ - J/kg Voolutugevus I=I1=I2 t2 - lõpptemp t2 - °C jadaühendusel t1 - algtemp t1 - °C Pinge U=U1+U2 I - voolutugevus I-A jadaühendusel U - pinge U-V Takistus R=R1+R2
· Ainetel ei ole aurumistemperatuuri, arumine toimub pidevalt. Aurumise kiirus sõltub: · Õhu liikumisest, · Õhu niiskusest, · Vedeliku temperatuurist, · Ainest. Aurustumissoojuseks nimetatakse: · Soojushulka (Q), mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. · Tähis L · Valem L=Q/m · Ühik 1J/kg · Antakse kindlal temperatuuril, milles on vedeliku keemistemperatuur- keemissoojus · Igal puhtal ainel on oma keemistemperatuur. · Keemine on vedeliku aurumine kogu vedeliku ulatuses. Sõltub: · rõhust vedeliku pinnal, · kõrgusest üle merepinna, · vedeliku puhtusest. Kondenseerumine on protsess, mille käigus gaasiline aine muutub vedelaks. Sublimeerumine on protsess, mille käigus tahke aine muutub gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta. Andmed =m/V=>m=V
ERISOOJUS c = Q / m . t (J / kg . K) AURUSTUMISSOOJUS L=Q/m (J/kg) Keemis- ehk aurustumissoojus (L) on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust on vaja 1 kg antud aine aurustumiseks või kui palju soojust eraldub 1 kg aine kondenseerumisel keemistemperatuuril. L-i saame tabelist (õpiku tagakaanelt, ülesannete kogu tagant) Näidisülesanne 2 Mida näitab vee keemissoojus 2,3·10 J/kg. Vastus: 1 kg vee aurustumiseks on vaja 2 300 000 J soojust/energiat. 1 kg vee kondenseerumisel eraldub 2 300 000 J soojust/energiat. SULAMISSOOJUS = Q : m (J / kg) Sulamiseks nim. aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse. Temperatuuri, mille juures aine sulab, nim selle aine sulamistemperatuuriks.
muutu · Aurumisel vedelik jahtub Aurustumissoojus · Soojushulka (Q), mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks · On füüsikaline suurus · Tähis L · Valem L=Q/m · Ühik 1J/kg · Näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustumiseks või kondenseerumiseks jääval temperatuuril · Sõltub temperatuurist · Antakse kindlal temperatuuril, milleks on vedeliku keemistemperatuur keemissoojus · Aine aurustumiseks kuluv soojushulk Q=Lm Mõningate ainete keemissoojused Kondenseerumine on: · Aurumise pöördprotsess · Vabaneb energia (soojushulk Q) · Vabanev soojushulk on võrdne aurumisel neeldunud soojushulgaga (tingimusel: auruva vedeliku ja kondenseerunud vedeliku temperatuurid on võrdsed) Olekumuutused · . Hetkel, mil kogu jää on · Vesi keeb 100 °C juures. See on muutunud veeks, on vee vee keemistemperatuur. Vett
Kolmikpunkt – Kindla rõhu väärtused, kus 3 faasi on tasakaalus. Aur- Gaasiline faas vedeliku pinna lähedal. Gaas – Kui (T > Tkr) nimetame gaasilist faasi (gaasiks). Küllastunud aur – aur (auru konstrentatsioon) antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus. Keemistemperatuur – Väärtus, millest alates muutub aurumise iseloom. Kriitiline temperatuur – Temperatuur, mille kõrgemal väärtusel ei ole võimalik enam gaasi vedelikuks muuta. Keemissoojus – Vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril. Õhuniiskus – Veeauru sisaldus õhus. Õhu absoluutne niiskus – Väljendab veeauru massi ühes kuupmeetris õhus. Valemid: 1 p= n∗mv 3 2 mv =const . 2 T 1−T 2 Q=κ S∗t I Q=λm (Sulamis ja tahkussoojuse valem) Q=L∗m Q=C ¿ m ¿ t Q1+ Q2=Q3 +Q4 A v =M 0∗L/ N A Pt S rel = ∗100 P tk ρt
Mille poolest erinevad aur ja gaas? Gaas on gaasilises olekus aine, kus temp on kõrgem kriitilisest. Aur on ka gaasilises olukus aine, kuid kriitilisest madalam temp 131. Milline on aurustumissoojuse tähendus? Milline on ühik? on soojushulk, mis on tarvis anda ühele vedeliku kilogrammile selle aurustamiseks jääval temperatuuril. g/s 132. Miks aurustumissoojus sõltub temperatuurist? mida suurem temperatuur, seda kiiremini hakkavad osakesed liikuma 133. Mille poolest aurustumissoojus ja keemissoojus erinevad? Keemissoojus vedeliku aurustumis-soojus keemistemperatuuril. Aurustumissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub või antakse massiühiku vedeliku aurustumiseks või kondenseeru- miseks jääval temperatuuril 134. Miks jää sulamistemperatuur on 0ºC? sest nii on kokku lepitud 135. Milleks kulub energia, kui tahkis sulab? 136. Milleks kulub energia, kui aine soojeneb? 137. Mida nim absoluutseks niiskuseks? Ühes kuupmeetris gaasis leiduva veeauru mass grammides (g/cm3) 138
·Ained võivad olla erinevates olekutes ka ühe agregaatoleku (tahke, vedel, gaasiline) piires. ·Ühesuguse keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega termodünaamilise süsteemi osa nimetatakse faasiks. ·Üleminekut ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. ·Faasisiirdeid tahke oleku piires nim. rekristallisatsiooniks. Näit. tinakatk, terase karastamine, jää 1... jää 7 Tahke->vedel(sulamine); vedel->tahke(tahkestumine e- kristalliseerumine); vedel->gaasiline(aurustumine); gaasiline->vedel(kondenseerumine); tahke->gaasiline(sublimatsioon); gaasiline->tahke(härmatumine). Antud aine puhul on iga rõhu väärtuse jaoks olemas temperatuuri väärtus, mille korral aine võib olla kahes faasis korraga. Seda temperatuuri nim. siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuuril on 2 faasi tasakaalus. Kolm faasi võivad antud aine jaoks olla tasakaalus ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Seda olekut nim. kolmikpunktiks. Iga aine jaoks on olemas temperat...
Q – soojushulk (1J) L– keemis-, aurustumissoojus (1 ) m – mass (1kg) 9 Aurustumine/keemine, kondenseerumine Keemis- ehk aurustumissoojus (L) on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust on vaja 1 kg antud aine aurustumiseks või kui palju soojust eraldub 1 kg aine kondenseerumisel keemistemperatuuril. L-i saame tabelist (õpiku tagakaanelt, ülesannete kogu tagant) Näidisülesanne 2 Mida näitab vee keemissoojus 2,3·10⁶ J/kg. Vastus: 1 kg vee aurustumiseks on vaja 2 300 000 J soojust/energiat. 1 kg vee kondenseerumisel eraldub 2 300 000 J soojust/energiat. 10 Kütuste energia Mida sa tead aine ehitus? Molekulid koosnevad aatomitest. Iga molekuli võime jagada aatomiteks. Molekulide jagamisel aatomiteks tuleb ületada aatomite vastastikused tõmbejõud, st tuleb teha tööd, kulutada energiat.
Q = Lm Q soojushulk (1J) L keemis-, aurustumissoojus (1 ) m mass (1kg) 9 Aurustumine/keemine, kondenseerumine Keemis- ehk aurustumissoojus (L) on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust on vaja 1 kg antud aine aurustumiseks või kui palju soojust eraldub 1 kg aine kondenseerumisel keemistemperatuuril. L-i saame tabelist (õpiku tagakaanelt, ülesannete kogu tagant) Näidisülesanne 2 Mida näitab vee keemissoojus 2,3·10 J/kg. Vastus: 1 kg vee aurustumiseks on vaja 2 300 000 J soojust/energiat. 1 kg vee kondenseerumisel eraldub 2 300 000 J soojust/energiat. 10 Kütuste energia Mida sa tead aine ehitus? Molekulid koosnevad aatomitest. Iga molekuli võime jagada aatomiteks. Molekulide jagamisel aatomiteks tuleb ületada aatomite vastastikused tõmbejõud, st tuleb teha tööd, kulutada energiat. Aatomite ühinemisel molekulideks aga
4. Kui vedelikust väljuvate osade arv on võrdne tagasitulevatega on tegemist küllastunud aurumisega. · Kondenseerumise korral tulevad vedelikuosad vedelikku tagasi. · Kondenseerumisel vedeliku temperatuur tõuseb Soojushulga arvutamine aurumisel ja kondenseerumisel Q=+Lm Q-soojushulk J +L-aurustamissoojus J/kg m-mass kg Aurustamisoojus Füüsikaline suurus, mis näitab kui suur soojushulk on vaja anda ühe massi ühiku aine aurustamiseks kindlal temperatuuril. Vee keemissoojus on 2.3x10J/kg see tähendab et ühe kilogramm vee aurustamiseks keemistemperatuuril, tuleb talle anda soojust 2.3x10J Põlemine 1. Põlemisel süsinik ühineb hapnikuga, millest eraldub soojust. 2. Põlemisel eralduv soojus sõltub kütusest ja tema kogusest. Soojushulga arvutamine kütuse põlemisel Q=Km Q-soojushulk J K-kütteväärtus J/kg m-mass kg Kütteväärtus Füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust eraldub ühe massi ühiku kütuse täielikuks põlemiseks.
andmisel kasvas selle temperatuur 2K võrra. Millise aine või milliste ainete segu see võiks olla? A British Thermal Unit (BTU) is the amount of heat energy needed to raise the temperature of one pound of water by one degree F. 1 BTU = 1 055,05585 J= .......cal 9I füüsika (10) 8.oktoober 2012 Tunni teema: Aine agregaatolekute muutumine. Sulamine ja tahkumine. Aurustumine ja kondenseerumine. Sulamissoojus ja aurustumissoojus (keemissoojus) Lk.39-48 1. Milline agregaatolekute muutus on sulamine? 2. Milline agregaatolekute muutus on tahkumine? 3. Millisel temperatuuril (Celsiuse ja Kelvini kraadides) vesi tahkub ja jää sulab? 4. Milline agregaatolekute muutus on aurustumine? 5. Milline agregaatolekute muutus on kondenseerumine? 6. Millisel temperatuuril (Celsiuse ja Kelvini kraadides) vesi keeb normaalrõhul? 7. Mis on keemine? 8. Defineeri sulamissoojus, kuidas seda füüsikalist suurust
mis on määratud aine vedela ning gaasilise faasi tiheduste vahega ning osakestevaheliste tõmbejõudude sõltuvusega kaugusest gaasilises faasis. Kriitiline temperatuur- Temperatuuri väärtus, millest kõrgemal ei ole võimalik antud gaasi veeldumine rõhu mõjul. Nt H2O puhul tkr= 373° C Küllastunud aur- Aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus. Keemine- Aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud. Keemissoojus- Vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril. Õhuniiskus- Õhus olev veeauru sisaldus. Absoluutne niiskus- Suurus, mis väljendab veeauru massi ühes kuupmeetris õhus. Relatiivne niiskus- Protsentides väljendatud suhe, kus veeauru osarõhk antud temperatuuril on jagatud küllastusele vastava veeauru osarõhuga samal temperatuuril.
-il (J/kg). Sulamisele vastupidine protsess on tahkumine, tahkumisel energia eraldub. Eralduv energia on samasuur, mis kulus sulamisel Q=-×m Aurustumine Aurustumine on kõige intensiivsem keemistemp.-l. Keemisel tekivad aurumullid ka vedeliku sees. Keemise jooksul temp. ei muutu. Keemisel juurdeantav energia kulub siseenergia ja molekuli vaheliste kauguste suurendamiseks. Aurustumiseks kuluv energia leitakse valemist Q=L×m, L-keemissoojus, aurustumissoojus keemis temp.-l. Ohmi seadus G.S.Ohm. Voolutugevus vooluringis on võrdeline pingega juhiotstel ja pöördvõrdeline takistusega. I= U/R U=I×R R= U/I
Keemissoojuseks L nimetatakse aurustumissoojust keemistemperatuuril. Vedelik keeb talle omasel keemistemperatuuril. Keemistemperatuur antud vedeliku korral sõltub välisrõhust (mida kõrgem on välisrõhk, seda kõrgem on keemistemperatuur). Soojushulka, mille peab keemistemperatuuril mingile vedelikukogusele andma, et ta täielikult aurustuks, arvutatakse järgmisel: Q=Lm, kus L-keemissoojus, aurustumissoojus (), m-vedeliku mass (kg) ja Q- soojushulk (J) Keemise ajal vedeliku temperatuur ei muutu. Kondenseerumisel vabaneb sama suur soojushulk, kui aurustamiseks vajati. 8. Küllastumata ja küllastunud aur Lahtine anum vedelikuga Aurumine ja kondenseerumine toimuvad tavaliselt samaaegselt. Kuna õhu ja auru molekulid liiguvad korrapäratult, siis see viib auru hajumisele kogu ruumis. Sellises lahtises
Aurumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse Kondenseerumine- faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse Kriitiline temperatuur- temperatuuri väärtus, millest kõrgemal ei ole võimalik antud gaasi veeldumine rõhu mõjul Küllastunud aur- aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus Keemine- aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud Keemissoojus- vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril Absoluutne niiskus- suurus, mis väljendab veeauru massi grammides ühes kuupmeetris õhus Relatiivne niiskus- protsentides avaldatud suurus, mis väljendab õhu absoluutse niiskuse suhet antud temperatuuril küllastunud aurule vastava absoluutse niiskuse väärtusesse samal temperatuuril Sublimatsioon- faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse Härmatumine- faasisiire, kus aine läheb gaasilisest faasist tahkesse
Aur muutub veeks kondenseerumine. Vesi muutub auruks aurumine. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, õhuniiskusest, vedeliku temperatuurist, ainest. Aurumisel vedelik jahtub. Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks, nimetatakse aurustumissoojuseks. Aurustumissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks või kondenseerumiseks jääval temperatuuril. Aurustumissoojus keemistemperatuuril on keemissoojus. Kondenseerumisel vabaneb soojushulk, aurumisel neeldub. Tahkete ainete aurumine sublimeerumine. L=Q/m Q = Lm 11) keemine Keemise tunnus mullid paisuvad ja lõhkevad veepinnal ( tekib mulin ). Keemistemperatuur sõltub rõhust. Keemine on intensiivne aurumine.
Kondenseerumisel energia eraldub. laeng –q Q= Nq – [q]=1C ehk kulon erisoojus c Erisoojus näitab materjali. elektronide arv N eritakistus ρ kütteväärtus k • aurustumissoojus • kondenseerumis- L soojus • keemissoojus • sulamissoojus Λ • tahkumissoojus jõu õlg l Ujumise tingimus Fü Fü= Rõhk vedelikes ja p p=ρhg gaasides kg ρ(vesi)=1000 ühes kuupmeetris on 1000 kg puhast vett +4°C juures. m³ J c(alumiinium)= 880 - 1 kg alumiiniumi soojendamiseks 1ºC võrra kulub 880 J soojust. 1 kg 1ºC
Rekristallisatsioon Faasisiire, kus aine muudab oma kristallstuktuuri tahke agregaatoleku piires. Siirdetemperatuur Temperatuuri väärtus aintud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, magalamal aga teises faasis. Kolmikpunkt Kindel rõhu ja temeratuuri väärtus, millel 3 faasi on tasakaalus. Sulamissoojus Soojushulk, mis tuleb ühele kilogrammile ainele anda, et ta sulaks. J/kg Aurustumissoojus - L Näitab, milline soojushulk kulub aine aurustumiseks antud temperatuuril. Keemissoojus Vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril. Aur - Gaasiline faas vedeliku pinna lähedal. Gaas - Kui temperatuur on üle kriitilise. Küllastunud aur Aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus. Keemine Aurumise eriliik,kus on anud aine auru rõhk on küllastunud. Keemistemperatuur - Õhu absoluutne niiskus väljendab, veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta.
pindala – S(1m²); kõrgus – h(1m); mehaaniline töö – A(1J); võimsus – N(1W); jõumoment – M(1Nm); kasutegur – η(loe eeta; %); võnkeperiood – T(1s); võnkesagedus – f või ν(loe nüü, ühik 1Hz); lainepikkus – λ(loe lamda,1m); soojushulk – Q(1J); temperatuur – t(1°C või 1K), erisoojus – c(1J/kgK); sulamissoojus – λ(ühik 1J/kg); aurustumis- ehk keemissoojus – L(1J/kg); voolutugevus – I(1A); laeng – q(1C); elektripinge – U(1V); takistus – R(1Ω, loe oom). Nagu näed võib mõni sümbol tähendada ka erinevaid suurusi. Nende suuruste seas on osa selliseid, mille ühik defineeritakse (selgitatakse lühidalt) mõne nähtuse kaudu ja säilitatakse kui etaloni, neid ühikuid nimetatase põhiühikuteks (1m;1s;1K;1kg;1A;1mol) Ülejäänud ühikud saadakse vastavalt valemitele põhiühikute seostena.
annaabi.ee 
