Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"ohuõpetus" - 74 õppematerjali

thumbnail
12
doc

Keemilised ohutegurid ja kuidas kaitsta

TALLINNA TEENINDUSKOOL Allan Part 011MT KEEMILISED OHUTEGURID JA KUIDAS KAITSTA Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Allan Part Keemilised ohutegurid ja kuidas kaitsta Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ÕIGUSAKTID...............................................................................................................4 1.1 SEONDUVAD SEADUSED.............................................................................4 2. KEMIKAALIDE OHT TÖÖTAJATELE......................................................................5 3. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMIN...

Ohuõpetus
40 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Minu töökeskkond

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Referaat Minu töökeskkond Koostaja: Alvaro-Mati Viilver Juhendaja: Kersti Ojavee Aasta. 2012 Sissejuhatus 1 1................ Tiitelleht 2.................. Sissejuhatus 3-4.............. Eriala 5.................. Töötingimused 6.................. Nõuded tervisele 7.................. Üldnõuded kokale 8.................. Isiklik hügieen 9.................. Toidutöötlemise vahendid 10-12......... Seadmed 13.............. Kasutatud kirjandus Suurköögi kokk Enne toiduvalmistamise alustamist veendub kokk vajaminevate toiduainete olemasolust ja kvaliteedist. 2 Vajadusel tellib kokk varustajalt juurde otsakorral olevaid toiduaineid. Ta valmistab ette (nt marineerib, praeb, hautab, suitsutab, keedab) ja tükeldab toorained. Sel ajal kui põhiroog valmib, v...

Ohuõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Seadusandlus 1. kodutöö

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEVTÖÖ NR 3: SEADUSANDLUSE UURIMINE I Töö nr: Nimi: 3 Mihkel Pedak...

Riski- ja ohuõpetus
179 allalaadimist
thumbnail
43
doc

RISKIHINDAMISJUHEND

1. Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon 1 RISKIHINDAMISJUHEND SISUKORD: Lehekülg: I OSA: ÜLDINFO o Mis on ohutegur? Mis on risk? 2 o Miks peaks riski hindama? 2 o Kuidas riski hinnata? 2 o Kuidas käesolevat juhendit kasutada? 3 II OSA: RISKIHINDAMINE ­ ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ­ ÜLDINE...

Ohuõpetus
33 allalaadimist
thumbnail
4
xls

Konspekt

Süsteem Managers Central Risk Unit Sisendid Protsessid Väljundid Tagasiside Möödaühendus Mudel wordi tõestuseks Globaalne 1. Globaalne 2. Euroopaliit 3. Eesti Vabariik 4. Kohalik omavalitsus Eesti Vabariik Euroopaliit 5. Organisatsioon 6. Indiviid (pere) Kohalik o.v Indiviid inimene tehnika Inimene Tehnika Keskkond Inimene inimene inimene inimene tehnik...

Riski- ja ohuõpetus
145 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Praktikum

101: II korruse suur koridor: 35 lux Trepi stend: 136 lux Fuajee: 48 lux Stend I korrusel: 30 lux Taksofoni laud: 65 lux Kelder: 11-13 lux Klassiruum 130: 350 lux Tuule kiiruse mõõtjaga väljas: 9-11 m/s Müra tugevus eelnimetatud hoones ja selle lähistel: Vaikselt olles hoones sees: 58 db Jutuajamine: 70-75 db Õues: 90 db Seisvas trammis: 85 db Vilistamine: 112 db Sissepuhumine 160 db Foon: 80-90 db Järeldus: Valgustatus: Arvestades, et normaalne valgustatus peaks olema 300-800 luksi, seda siis klassiruumides, stendidel jne. ehk kohtades, kus vaja midagi lugeda, kirjutada jne...

Riski- ja ohuõpetus
121 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Prax nr. 1

1 Auto müra mõõtmine 27.9.2001 EAE-71 EAK-51 EAK-51 1. Eesmärk Tutvuda müra mõõtmise mõõteriistadega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks, kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. 2. Kasutatud töövahendid TES müramõõtur Mõõdesti kahe auto müratasemeid: VW Golf 93 ja Opel Kadett 86 3. Järelduste tegemiseks vajalik teooria Müraks nimetatakse igasugust kestvat heli, mis võib teatud tingimustel ja te...

Riski- ja ohuõpetus
143 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Labor 2

2 Kuvari töökoha valgustustiheduse 11.10.2001 mõõtmine EAE-71 EAK-51 EAK-51 1. Eesmärk Tutvuda valgustustiheduse mõõtmise põhimõtetega ja piirnormidega. Määrata riskitasemed mõõdetud tulemuste põhjal. 2. Kasutatud töövahendid Valgusmõõtja 3. Järelduste tegemiseks vajalik teooria Valguse otsest mõju inimese nägemismeele ja seeläbi ka tema töökeskkonnale iseloomustavad järgmised karakteristikud: - heledus, nägemismeele omadus,mille abil pind tundub kiirgavat rohkem või vähem valgust [cd/m2] - valgustustihedus, valgustatus pinnaühikule e. pinnaühikule langev valgusvoog [lx] Inimese silma ja nä...

Riski- ja ohuõpetus
130 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Füsioloogilised ja psühholooglised ohutegurid töökeskkonnas

Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas TALLINNA TEENINDUSKOOL Mart Pulst T11K FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2008 1 Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 3 FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS..4 1. OHT...

Ohuõpetus
114 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ergonoomika ja tööohutus tööstustes

Referaat Ergonoomika ja tööohutus tööstustes Koostaja: Kursus: Juhendaja: 2007 Sissejuhatus Tööstuses omab ergonoomika väga tähtsat, kui mitte isegi strateegilist osa. On oluline, et töötajaid ei kimbutaks seljavalud, tööõnnetused, haigused ega muud tervisega seotud probleemid. Vajalik on küll kohe alguses ettevaatlik, täpne ning hea tervisega personal muretseda, kuid kui ei hoolitseta heade töötingimuste ning tööturvalisuse eest, võivad varsti töötajad lahkuda või neist jääb järele vaid inimvare, mis ei suuda efektiivselt töötada. Heade töötingimuste loomine on kulukas,kuid arvata võib, et see loob tööstusele suurema lisandväärtuse kui on ergonoomilise töökohaga seotud kulud. Tööstusergonoomika Põhilised vigastused, mis tekitav...

Ohuõpetus
48 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Külmakahjustused ja alajahtumine

Keha väljaulatuvad osad nagu kõrvad, nina, põsesarnad, sõrmed ja varbad kaotavad normaalseks toimimiseks vajalikku temperatuuri kõige kiiremini. Jahtumise põhjustab meie verevarustussüsteem, mis üritab säästa külmumisest siseelundeid. Soojareguleerimine kehas toimub läbi vereringluse ning välisele külmale reageerib organism nahaaluste veresoonte ahenemisega. Veresoonte ahenemine toob aga kaasa külma mõju käes oleva kehaosa kiire jahtumise ja külmakahjustused selles piirkonnas. Katmata või liiga vähe kaetud kehaosadel tekib külmanäpistus või külmakahjustus. Ekstreemsetes tingimustes või peale pikka aega külma meelevallas olemist kaotab keha sedavõrd palju sooja, et tagajärjeks on hüpotermia ehk alajahtumine. Külmanäpistus kerge külmakahjustus, kus ainult naha pealmine osa külmub. Naha rakud ei saa piisavalt hapnikku ni...

Ohuõpetus
42 allalaadimist
thumbnail
19
ppt

Presentatsioon - tööstress, kuisamine, töövägivald

TÖÖSTRESS, KIUSAMINE JA TÖÖVÄGIVALD TÖÖSTRESS ­ KIUSAMINE ­ TÖÖVÄGIVALD ­ KIUSAMINE SISSEJUHATUS MIS ON KIUSAMINE MIKS KIUSAMINE ASET LEIAB KIUSAMISE TAGAJÄRJED KUIDAS HOIDA ÄRA KIUSAMIST TÖÖKOHAS Sissejuhatus Kiusamine tööl on Euroopa töökeskkonnas tõsine probleem, mille tekitatud kahju on märkimisväärne nii töötajale kui ka organisatsioonile. Kiusamist tuleb pidada ebaeetiliseks, rõhuvaks käitumiseks ning seetõttu töökeskkonnas vastuvõetamatuks. Kiusamise ärahoidmine tööl on Euroopa Komisjoni töötervishoiu ja ­ohutusalase strateegia üks põhilisi eesmärke. Mis on kiusamine Kiusamine töökohal on korduv põhjendamatu käitumine, töötaja või töötajate rühma suhtes, mis põhjustab riske nende tervisele ja ohutusele. Selles määratlu...

Riski- ja ohuõpetus
179 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kemikaalid

Kemikaali käitlemine ­ Valmistamine, töötlmine, pakendamine, hoidmine, kasutamine, müümine, vedamine jne. Ebaõigel kasutamine kahjustavad kemikaalid tervist, põhjustavad põlenguid, võivad plahvatada, põhjustavad kahju keskkonnale. Kemikaalid satuvad organismi hingamisteede kaudu, suu kaudu, naha kaudu. Ohtliku kemikaali toime inimese organismile: 1. Mürgised kemikaalid põhjustavad surma, nt metanool, elavhõbe. 2. Kahjulikud kemikaalid põhjustavad ka surma või siis tervisekahjustusi, nt ksüleen, torueen. 3. Sööbivad kemikaalid ­ happed, leelised, kokkupuutes eluskoega hävitavad eluskoe. 4. Ärritavad kemikaalid põhjustavad naha või limaskestapõletikku, nt ksüleen, sooda. 5. Ülitundlikkust põhjustavad ehk sensibiliseerivad nt kroom ja nikkel. 6. Kantserogee...

Ohuõpetus
29 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Pneumaatika alused

2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .......................................................................................................... 3 1.4 Õhu kokkusurutavus......................................................................................................... 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist .............................................................................. 7 2 Suruõhu saamine...

Ohuõpetus
238 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses

TALLINNA TEENINDUSKOOL Sille Jürimaa 031PK KEEMILISED OHUTEGURID TOIDUAINETÖÖSTUSES Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Sille Jürimaa Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses Tallinn2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................3 OSOON....................................................4 ABSEST...................................................5 KEMIKAALI OHUTUSKAART......................6 SOOVITUSED RISKI VÄHENDAMISEKS........7- 8 KEEMILISED ÜHENDID..............................9 MÕNINGAD OHUTUSMÄRGID....................10 KOKKUVÕTE..........................................11 KASUTATUD KIRJANDUS..........................12 2 Sille Jürimaa Keemili...

Ohuõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Ehitusvaldkonna õppuritele haigused ja nende vältimine ehitustööstuses.

Eesti Ametiühingute Keskliit Noored inimesed, kes tööd alustavad, on riskidele avatud. Töökoht ja töö on uued ning noorel puudub igasugune tervise ja ohutusega seotud riskide kogemus. Nooruki soov saada täisväärtuslikuks töötajaks võib veelgi vähendada ettekujutust võimalikest riskidest töökohal. Noortel on õigus töötada tervislikus ja ohutus keskkonnas ning saada vajalikku juhendamist ja väljaõpet. Tegurid, mis võivad põhjustada tööõnnetusi ehitustööstuses. kukkumine kõrgustest (redel, telling või katusel töötamine) raskeid õnnetusjuhtumeid võivad põhjustada mitmesugused kukkuvad esemed kukkumine katmata ja piirdeta avaustesse, kaevudesse, süvenditesse tootmisjääkide kuhjumine tööplatsil suurendab komistamisohtu töötajate vähene koolitus või selle puudumine enne tööde läbiviimist ü...

Ohuõpetus
25 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Elektromagnetkiirguse töö

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ärikorralduse instituut Töökeskkonna- ja ohutuse õppetool Laboratoorne töö aines RISKI- JA OHUTUSÕPETUS Elektromagnetväljade mõõtmine Juhendaja: Hilja Taal Tallinn 2008 Töö eesmärk: Mõõta kuvari elektromagnetkiirguse tase kuvariga töötamiskohal ja kontrollida selle normidele vastavust. Laptopi mark on HP Pavilion dv5000 MV ruumis = 26 nT Rel. Niiskus = 41% Teoreetilised alused: Elektromagnetvälja mõju inimese tervisele o EMV mõjutab inimese harmonaaltasakaalu o Elektromagnetväljad suruvad maha melatoniini tootmise inimese organismis, selle hormooni mõjul surutakse maha stressi hormooni cortisoli mõju. Seetõttu suurendab elektromagnetväljas viibimine stressi teket. o Paljusid mõjusid ei ole suudetud teaduslikult tõestada, kuid need on siiski olemas näiteks leukeemiasse haigestumise riski...

Riski- ja ohuõpetus
187 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Elektriohutuse Kriteeriumid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Riski- ja ohutusõpetus ­ Praktikum Elektriohutuse Kriteeriumid Tallinn, 2005 Teooria Peamisteks elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks on inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, voolu toime kestus, ümbritseva tootmiskeskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused ning inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust. Vahelduvvoolu (sagedusel 50 Hz) jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised: · Kestvalt mõjuva elektrivoolu korral ­ kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus (ärrituslävi) 1 mA; · 20...30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral ­ mittehalvava voolu lävi (voolutugevus 6 mA), sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid, kuid omal jõul vooluringist v...

Riski- ja ohuõpetus
180 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Trammi müra mõõtmine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Riski- ja ohutusõpetus ­ Praktikum Trammi müra mõõtmine Tallinn 2008 Teooria Müra on ebameeldiv heli, füüsika seisukohalt atmosfäärirõhu kiired ostsillatsioonid. Tänapäeva inimene puutub müraga kokku ettevõttes, transpordivahendis, kodus. Müra tase ruumis on seotud eeskätt ruumisiseste müraallikate ja reverberatsiooniga, müra peegeldumisega, aga ka ruumi tuleva müraga väljastpoolt. Reverberatsioon toimib, kui müra ei absorbeeru ruumi seintel, sisustusel, seadmetel, kui nende pinnad on siledad. · Ergonoomika ei uuri enamasti probleeme, kui müra vähendamise vajadus on ilmselge, kui esineb norme ületav tugev müra, mille vähendamine on seotud eeskätt tehniliste probleemidega või antifoonide kasutuselevõtuga. · Ergonoomika käsitleb esmajoones keerukaid situatsioone. Siis tuleb otsida lahendusi, mis on ettevõtte seisukohalt, sealhulgas majanduslikul...

Riski- ja ohuõpetus
170 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Riski ja ohutusõpetus iseseisev töö

Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskkonnas on: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised- mis ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid: mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhu...

Riski- ja ohuõpetus
429 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun