Gümnaasium referaat Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009 Sissejuhatus Elemendist üldiselt Tina on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element, selle sümbol on Sn(lad. k. stannum)ja järjenumber on 50 .Looduslik tina koosneb kümnest stabiilsest isotoobist, mille massiarvud on 112, 114-120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Tina on õhu käes väga aeglaselt tumenev hõbevalge, pehme, plastne ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. See on püsiv õhuhapniku ja vee suhtes, sest kattub kaitsva oksiidikihiga. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Looduses on see väheesinev element, teda leidub maakoores pealmiselt kassiteriide ehk tinakivi (SnO2) kujul, millest teda saadakse redutseerimisel söega. Tina esineb kolme kristallmo...
muld). O-metsakõduhorisont- erineva lag astmeda puuvaris, taimed. Seob vett, väh aurumist, regul.soojusreziimi, mikrobiol tegevust. A-huumushorisont- tekib org aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub, tume, kõrgeima biol aktiivsuse ja huumusesisaldusega. E-väljauhtehorisont- laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja vees sis aineid alumistesse horisontidesse, värvus hele(valkjas) B-sisseuhtehorisont- siin kuhjuvad saviosakesed, huumus ja keemil üh(Fe, Al), tume, tihenenud. C-lähtekivim- koon mullaprotsessidest mõjutamata setetest. D-aluskivim- tard-, sette-, moondekivim, selle peal seisab muld. *T-turbahorisont-tekib(kõrge põhjavee taseme ja veega küllastunud aladel) soodes lag-mata taimejäänuste ladestumisel *G-gleihorisont- veega küllastunud aladel hapnikuvaeguses oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tul tekkinud sikakas-/rohekashall horisont. 1
Ester-Karboksüülhappe ja alkoholi kondendatsiooni saadus üldvalemiga Füüsik omadus-tahked, kristalsed ,lahustuvad orgaanilistel lahustes, vähepolaarsed,hüdrofoobsed,lenduvad,lõhnavad ning vedelad on 1-4 süsinikuga. Kasutamine-toiduessentsid-pagaritööstus, tekstiilitööstus-polümeeride valmist. Saamine- karb.happe ja alkoholi reageerimine ehk esterdamine Taimedest(destil teel) ja õli saamine pressimine abil(oliivid,raps) Keemil omad- esterdamine karbhape+alkohol >ester + vesi, happeline hüdrolüüs: ester + vesi >karbhape + alkohol- (metüülpropanaat)CH3CH2COOHCH3+H2O>CH3CH2COOH+CH3OH, ümberesterdamine ester+alkohol>ester'+alkohol' - aluseline hüdrolüüs-ester+leelis>karb.happe sool + alkohol AMIIDID-karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus OH rühma asemel on amino või asendatud aminorühm. Füüsik omadused-vähepolaarne,hüdrofoobne(ainult 1 C
või hemi: "Egiptus" või "must".Keemia - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid on ainete sellist laadi muundumised, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides.mittemeteoriitne raud vähemalt 2100 a. e.m.a..esimesed vaskesemed enne 9 tuh. a. e.m.a Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine (2500.a. paiku e. Kr. valmistati nelja õllesorti), värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat (Nuubia kullapahtlad), hõbeda saamist (sulamist pliiga), vaske ja pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsessi - ?), pliid (pärast Fe), elavhõbedat: amalgaame, keraamikakunsti, sh. glasuuriga katmist, klaasi (Egiptuse ja Hiina varased tsivil.- d, Kreeka V saj
komponent, mis põlemisel eraldub. FT loojaks Georg Ernst Stahl Henry Cavendish sai ja kirjeldas H2 määras selle tiheduse, H2+õhk puhas vesi. Carl Wilhelm Scheele sai O2 ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides. Eraldas või sünteesis esimesena mitmeid As, F, Mo, W ühendeid, anorg. ja org. happeid: HCN, H 3AsO4, H2SiF6, oblik-, viin-, õun-, sidrun-, kusi- ja gallushapet, glütseriini jt. Mihhail Lomonossov -Massi säilivuse seadus keemil. reakts. soojuse kineetiline teooria 4) Flogistonivastase teooria etapp -XVIII saj. Antoine Laurent Lavoisier hapniku tegelik roll põlemis- ja oksü. Reaktsioonides, lihtainete uus tõlgendus, keemil. elemendi mõiste täpsustus, “aine säilivuse seaduse” eksperimentaalne tõestus, flogistoniteooria vastane võitlus, keemianomenklatuuri loomine jm. Claude Louis Berthollet kasutas esimesena kloori pleegitamiseks,. Massivahekordade uuringud.
lahustites, neile on iseloomulik (erinevalt suurest enamikust teistest sooladest), et nad praktiliselt ei dissotsieeru vesilahustes. Soolade MHal (M = Na, K, Rb) vesilahustes hästilahustuvad kompleksid M2HgHal4 II rida 1. Väärisgaaside elektronkihi omadused väliselektronkihi konfiguratsioon : s2p6 välise energiataseme orbitaalid täiesti täitunud (alates Ar-st täiel. täitunud nii s - kui p - nivood) Väliselektronkihi suur püsivus keemil. passiivsus Oktetireegel: aatomid püüavad keemil. reaktsioonides saavutada 8-elekronilist väliskihti - max stabiilsus He, Ne, Ar - ühendeid ei tunta seniajani (v.a. eksimeerid ArO + jmt) Esimesed väärisgaaside ühendid saadi alles 1962 (N.Bartlett, sünd 1932) Kanadas, Briti Kolumbia provintsis I reaktsioon : Xe + PtF6 XePtF6 Bartlett, N. Proc. Chem. Soc., 218 (1962) 2. Plaatinametallide kasutusalad · peam lihtainetena ("vabade metallide" kujul) ·
Nende ühendeid kasutatakse argielus värvipigmendina värvide ja emailide mis on organismidele väga mürgised. Siirdemetallide hüdroksiide on võimalik saada valmistamisel(SnO2), korrosioonivastaste kruntvärvide koostises(Pb3O4), kaudselt, lisades vastavate soolade lahustele leeliste lahust. Vaserühma metallid: Cu, elektroodimaterjalina pliiakudes(PbO2). Ag, Au. Keemil. sidemeid moodustavad nii väliskihi kui ka eelviimase kihi elektronid ja d-METALLID ehk siirdemetallid asuvad perioodilisustabeli B-rühmades, enamasti IV orbitaalid. Rühmale iseloomulik kompleksühendite moodustamine: selles osalevad perioodis. Nimetus tuleneb sellest, et viimasena elektronidega täitunud alakiht on vabad orbitaalid. Tuumalaengud suuremad. Tsingirühma metallid: Zn Cd Hg. (d10s2). eelviimase kihi d-alakiht. Tuntumad Fe, Cu, Zn
Vesiniksidemete olemasolu soodustab ainete lahustuvust 3) Gibbsi energiad Entalpiat (termodünaamilise keha siseenergia (u) ja rõhuenergia (pv) summa) ja entroopiat(korrapäratuse mõõt) ühendav termodünaamiline funktsioon G = H TS G Gibbsi energia H entalpia S entroopia Gibbsi energia abil väljendatakse keemiliste protsesside tasakaalu. Keemil protsesside termodünaamilise tasakaalu väljendamine Gibbsi en kaudu. Keemiliste reaktsioonide käigus Gibbsi energia väheneb 4) Sõna keemia tähendus ja päritolu Tuleneb kreekakeelsest sõnast khemeia, mis tähendab kunst muuta ,,tavalisi" metalle väärismetallideks või nende sulamiteks (Suidase järgi). Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: ,,Egiptus" või ,,must"
P +15/2)8)5) 1s22s22p63s23p3 Looduses · Fosforiit Ca3(PO4)2 · Apatiit Ca3(PO4)2 ,CaCl2 , CaF2 Saamine: Fosforiit+süsi+liiv elektriahjus: Ca3(PO4)2+3SiO2+5C3CaSiO3+5CO+2P Allotroopia Valge fosfor P4 Punane fosfor Pn · Kergesti süttiv · Süttib 250 ° C · Hoitakse vee all · Ei lahustu vees ega · Ei lahustu vees CS2- s · Lahustub CS2- s · mürgine · Ei ole mürgine Keemil. om. · Valge fosfor on aktiivsem kui punane. · Reag.metallidega 3Zn +2P=Zn3P2 · Erinevate mittemetallidega: 4P+3O2=2P2O3 või 4P+5O2=2P2O5 2P+3S=2P2S3 või 2P+5S=2P2S5 2P+3Cl2=2PCl3 või 2P+5Cl2=2PCl5 vesinikuga otse ei reageeri Fosfaan PH3 Saadakse kaudselt fosfiididest: Mg3P2+6HCl=3MgCl2+2PH3 Fosfaan on värvusetu väga mürgine gaas P4O10 Valge väga hügroskoopne aine. Kasutatakse ainete kuivatamiseks. Happelise oksiidina reag. veega annab happe:
Keemia ja materjaliõpetus 1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omad. Suurtes perioodides nn pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omad korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi
Evolutsioon- elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim. Elu evolutisooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks Füüsikaline evol- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni Keemil evol- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni Bioloogiline evol- elu areng maal esimestest eluosolestest inimeseni Sotsiaalne evol- inimühiskonna areng Molekulaarbioloogia- bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel Prokarüoot- eeltuumne organism Looduslik valik- looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb ende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest Geenisiire- kombinatiivset muutlikkust suurendab erinevatesse populatsioonidese kuuluvate isendite ristummine, nn geenisiire Mutatsioon- muutused raku geneetilises materjalis Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest...
Kasutatakse peam. 30%-lise lahusena (“perhüdrool”) 2.2. Leelismetallid (LM) 2.2.1. Sissejuhatus Per.-süst. I rühm: Li Na K Rb Cs Fr Leelismetallid: veega → Leelised (tugevad, lahustuvad alused) - tüüpilised s-elemendid välis-elektronkihi konfiguratsiooniga s 1, o.-a. alati I - tüüpilised metallid Perioodide esimeste elementidena on LM-del suhtel. madala tuumalaengu tõttu suur aatomiraadius – valentselektron on tuumaga nõrgalt seotud → keemil. aktiivsus Ühendites iooniline side Aktiivsus kasvab koos raadiuse kasvuga : Li → Fr (kasvab ka sideme ioonilisuse aste, aktiv.-energia väheneb) Paiknevad pingerea alguses (kõige tüüpilisemad metallid) Reageerivad energiliselt paljude ainetega juba toatemperatuuril - tormiliselt Hal-ga, hapetega kolm kõige aktiivsemat süttivad õhus spontaanselt Avastamine Na, K (sodium, potassium) – H. Davy (elektrolüüsiga); Li - veidi hiljem
III NIMETA 1. Kombinatiivse M põhjused vanematelt kandub edasi järglastele, vanemad ei pruugi haigust põdeda, võivad olla ka kandjad. Lühinägelikkus, daltonism, hemofiilia. 2. Gnoommutatsioonidest tingitud haigusi sirprakuline aneemia, Dauni tõbi, Patau tõbi, Edwardsoni tõbi. 3. Keemilisi, füüsikalisi mutageene keemil- ravimid, aromaatsed ühendid, raskemetallid, putukamürgid jms. füüsikal- kiirgused (uv, röntgen, radioaktiivne kiirgus) 4. Laia reaktsiooninormiga fenotüübilisi tunnuseid 5. Kitsa reaktsiooninormiga fenotüübilisi tunnuseid 6. Pärilikke haigusi lühinägelikkus, daltonism, hemofiilia, aneemia, Martin Belli tõbi, Dauni tõbi, Patau tõbi, Edwardsoni sündroom. 7. Päriliku eelsoodumusega haigusi rasvtõbi, alkoholism, kõrgvererõhutõbi, II tüüpi suhkruhaigus, kopsuvähk. 8. Mittepärilikke haigusi luumurrud, ...
Üldtu Sidus I I I ntuks . Uraa mille sai ni pani mi U J ohan saksa raan, n Ele astro rt Bo noom de. Uraani e ja sarna i keemil ine selge ne Neptu ine koost planelt suuremunile, eri is on ni tek uurim koo etide J uate gaasi nedes stises piteri liste Uraani t. ja Sa turni peam sisemu iselt k s koo "Voyag ivimitestsneb Uraa
kõiki gaasilisse olekusse (temp tõustes ja rõhu langemisel osad ained lagunevad); tavaolekus tahke aine võib viia vedelasse olekusse, aga mitte kõiki gaasilisse olekusse. Samuti on aineid ja mat mis eksisteerivad ainult kahes olekus (parafiin vedelikuks kuid vähesel määral gaasiliseks; jood läheb kiiresti gaasiliseks). Ainete ja materjalide omadused sõltuvad nende elementkoostisest ja struktuurist. Füüsikal omad sõlt osakeste massist ja nende ,,kokkupakitusest" (tihedus), keemil sideme tüübist ja struktuurist (kõvadus, sepistatavus, venitatavus, sulamis- ja keemistemp), laetud osakeste liikumisvõimest (elektrijuhtivus) jne. Keemil omad sõlt elektronide paigutusest aatomis (elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutustest. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse
ta peaks seal kindlale kohale minema, mitte suvaliselt asuma. ja siis välissfäär omab sisesfääriga vastasmärgilist laengut ja koosneb ioonidest ning sise- ja välissfääri vahel on elektrostaatilised jõud. 2. Litosfäär(koostis) Ülemine vahevöö + maakoor. Suhteliselt õhuke (5 - 70 km) - siit saab inimkond kogu keemilise tooraine: kütused, metallid, soolad, ehitusmaterjalid, tooraine keemil. sünteesiks (eriti plastid, lõhkeained kaevandamiseks, määrdeained, ravimid jpt.) 112. tuntud elemendist leidub looduses 94. 84% maakoorest 3 elementi: O 47%, Si 30%, Al 8%. Levinud metallid on ka Fe, Ca, Na, K. Elemendid looduses on peam ühenditena.Levinumad on väikese järjekorranumbriga(kuni26) ja paari- järjenumbriga elemendid. 3. Sideme polaarsus Ühine elektronpaar nihkub aktiivsema mittemetalli poole, see on suurema elektronegatiivsuse poole. Selle tagajärjel muutub
t; b)värvus; c)tahke aine korral: osakese kuju, suurus, pinna iseloom; d)vedelike korral: viskoossus erinevatel temperatuuridel; e)tihedus; f)sulamistemp., keemistemp. g)koostis: kas elementide või ainete sisaldus, lisandainete sisaldused h) mitmesugune lisainfo: tule- või plahvatusohtlikkus, eripind, hoidmistingimused, säilivusaeg jm. 6) Aatom-keemilise elemendi väikseim osake, mis koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Tal on elemendile omased keemil omadused. Elektron- negatiivse elektrilanguga püsiv elementaarosake. Molekul-lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt ja samal ajal säilitab selle elemendi keemil omadused. Ioon-elektriliselt laetud osake,mis tekib siis, kui aatom loovutab või liidab ühe või mitu elektroni,et moodustada stabiilselt väliselektronkihti. Jagunevad katioonideks ja anioonideks. Ainete valemite mõiste:
mõiste sionaal- jarel- lised saamine, ne rühm liited omadused kasutamine -OH -oos Heksoosid: Vees Sahhariidid tekivad Monosahhariidide keemil. Sahhariidid lahustuv, taimedes fotosünteesil: omadused tulenevad rühmad magusa funktsionaalsetest : C6H12O6 glükoos maitsega
Alkohol-ained,mille molekulis C-aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga.CnH2n+1 -OH;R-OH Mitmehüdroksüülne.al-alkoholi mol.on mitu hüdrok.rühma Vesinikside-mol.veheline side mis tekib ühe mol. + osalaenguga H-aatomi & teise mol. vahel.;Hape-loovutab prootoneid;alus-seob prootoneid;Funktsionaalne rühm-Mol. kõige kergemini muundatav osa.;Diool-alkohol , milles 2OH rühma; eetrid-R1 -O-R2 Metanool-CH3OH(puupiiritus) kasut.keemiatööstus. lahustite koostisosana. Väga mürgine,värvuseta,iseloomuliku lõhnaga vedelik,lahustub hästi vees,,hea lahusti. Etanool (samad om.)C2H5OH,piiritus.Kasut. lahustina ja sünteeside lähtainena. Inimesele mõju-mõjutab närvisüsteemi.narkootilise toimega.kahj.maksa ja neere. Etanool-atanaal-etaanhape-CO2+H2O Etaandiool-HOCH2CH2OH, 198¤tp. Lahust.hästi vees,vesilahused madala külmumis temp.kasut. automootorijahutuss.koostises. Propaantriool(glütserool)HOCH2CH(OH)CH2OH Looduslik ühend,isegi toitaine. ...
assotsiaatide(H2O). Vesiniksidemete olemasolu vees avaldub enamikes biol.protsessides. Üldiselt on vesiniksidemetel oluline mõju *molekulide assotsiatsioonile/dissotsiatsioonile *ainete lahustumisele, kristallumisele jne *molekulide, eriti makromolekulide konformatsioonile jpm.Vesiniksidemete esinemine/puudumine mõjutab aine omadusi.olemasolu soodustab ainete lahustuvust, puudumine kahandab. 3) Gibbsi energia J.W.Gibbs- ameerika füüsik-teoreetik, peam.tööd keemil. termodünaamika ja statistilise mehaanika alalt, üks vektorarvutuse loojaid. Entalpiat ja entroopiat ühendav termodünaamiline funktsioon(G).G= H-TS (G-Gibbsi energia, H-Entalpia, S-entroopia). Gibbsi energia abil on mugav väljendada keemiliste protsesside tasakaalu(selles on tema kasutamise mõte). 4) Sõna keemia tähendus ja päritolu Tuleb kreekakeelsest sõnast khemia(mis omakorda egiptusekeelsest sõnast kham või hemi. kunst muuta ,,tavalisi"metalle väärismetallideka või
See ei näita iga elemendi aatomite koguarvu kovalentses või keemilise sideme tüüpi ühendis. 2)molekulivalem (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkis, nt N2, CH4). Molekulivalem kujut. lihtaine või ühendi ühe molekuli koostist ja näitab, milliseid elemente molekul sisaldab ja milline on iga elemendi aatomite arv molekulis, kuid ei näita keemilise sideme tüüpe molekulis. 3)lihtsustatud struktuurivalemis on näidatud aatomite rühmade (nt karboksüülrühm) järjestus molekulis ja keemil. sideme tüüp nende aatomite rühmade vahel (näidatud kriipsukestena). 4)täielik struktuurivalem näitab molekulis aatomite paigutust üksteise suhtes. Valemis on märgitud ka kõik molekulis esinevad sidemed. Keemiline reaktsioon on muundumine, mille tulemusena muutuvad aine keemil. omadused või moodustub uus aine. Keemilisel reaktsioonil tekivad lähteainetest saadused. Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine. Keemilisel reaktsioonil katkeb vähemalt üks ja
mood. elektonpaari. Spinnkvantarv isel-b ekt-e pöörl-st ümber Cu2+ tsentraalaatom 4 - kordinatsioonarv 5.1 Keemilise termodünaamika põhimõisteid. oma telje ja vastavalt pöörl-suunale. 2 arv-st väärtust 1/2; +1/2. NH - ligand K= ( [Cu2] [NH3]4 ) /( [Cu2 (NH3)4 ] 2+ ) Reaktsi seaduspärasusi võim-b avaldada keemil. termodünaamika, Aatomite eletronkihtidemahutavust isel-b: Tasakaalu olukorras tasakaalukonstant = ebapüsivuskonstant. mis uur eri en.vormide üleminekuid keem-s protsessides,seejuures 1) W.Paul (1925) printsiip aatomis ei saa olla kahte täpselt Kompleksühendi sisesfääri püsivust isel. ebapüs-konstandiga, isel-b süst-i oleku parameetritega ja oleku funkts-dega. Oleku funi ühesuguses energiaolekus st
Na2CO3, Na2SO4, KOH jt.). Kõiki LM leidub looduses, kuid nende sisaldus maakoores varieerub drastiliselt: suurim on see Na-l ja väikseim Fr-l (kogu sisaldus maakoores veidi üle 20 g). Lm-del on palju isotoope (nagu teistelgi elementidel);neist on tähelepanu äratav radioakt. isotoobi 40K 2. rühm - Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra - leelismuldmetallid (LMM); s-elemendid; väliselektronkihi konfigur. s2; metallilised omadused tugevasti väljendunud; o.a alati II. --> aktiivsus suureneb. Keemil. aktiivsuselt siiski LM-dele lähedased, metallide pingereas kõrvuti 2. rühma elementidest: Be ja Mg suhteliselt eraldiseisvad Leidumine looduses: ainult ühenditena. Sisaldus maakoores eri rühma elementidel erinev: varieerub ligi 10 suurusjärku (suurim Ca, väikseim – Ra). Be - Berüll 3BeO . Al2O3 . 6SiO2 – tuntuim mineraal;esineb vääriskividena. Mineraale palju – 54 mineraali, looduses vaid üks stab. isotoop 9Be. 2. rühma elementidest levinuim Ca. Ca-sisaldavaid
nende aatomite gruppide arvulist vahekorda. · Molekulivalem (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkis, nt N 2, CH4). Molekulivalem kujutab aine ühe molekuli koostist ja näitab, milliseid elemente molekul sisaldab ja milline on iga elemendi aatomite arv molekulis, kuid ei näita keemilise sideme tüüpe molekulis. · Lihtsustatud struktuurivalemis on näidatud aatomite rühmade (nt karboksüülrühm) järjestus molekulis ja keemil. sideme tüüp nende aatomite rühmade vahel (näidatud kriipsukestena). · Täielik struktuurivalem näitab molekulis aatomite paigutust üksteise suhtes. Valemis on märgitud ka kõik molekulis esinevad sidemed. 6. Keemiline reaktsioon on muundumine, mille tulemusena muutuvad aine keemilised omad. või moodustub uus aine. Keemilisel reaktsioonil tekivad lähteainetest saadused. On
mitokondrites 3.Areneb lihaste energiavarustus *Lihastesisesed muutused aeroobsel tööl- aeglaste lihaskiude läbimõõt kasvab, aeglaste ja kiirete kiudude omavaheline proportsioon ei muutu, max.pingutuse sooritamisel kasvab lihaste jõud. *Energiaallikad aeroobsel tööl- Süsivesikud, teenitud inimese lihastes on rohkem glükogeeni kui treenimatutel; suurem glükogeenivaru tõstab koormustaluvust. . LIHASKONTR tulemusena muutub keemil energia lihaspinge potentsiaalseks meh energiaks ja/või kehaosa liikumise kineetil energiaks. Lihaste sisene töö toimub nende kontr ja lõõgastumise protsessis lihaskiudude müofibrilaaraparaadis ristsillakeste aktiviseerumisel ja lahihaakumisel, samuti lihasesisese hõõrdum ületam. Lihaste väline töö toimub raskuste tõstmisel ja sõltub koormuste suurusest. Inimese liikumisap täidab kahte põhifunkts soorit liigutusi (dünaamil töö) ja säilit
Klaas SiO2 Na2O CaO Al2O3 B2O3 Omadused Kasutamine 1. Sulatatud kvarts >99,5 Väga väike Tiiglid, joonpais. tegur konteinerid 2. Kvartsklaas 96 4 Termolöökide kindel, Laboriklaas (Vycor) keemil. vastupidav 3. Boorsilikaatklaas 81 3,5 2,5 13 - ,,- Laboriklaas, (Pyrex) toidunõud 4. Aknaklaas 74 16 5 1 (4MgO)Madal sulamistemp, Aknaklaas kerge töödelda 5. Klaaskiud 55 16 15 10(+4MgO) Kergelt kiududeks
Klaas SiO2 Na2O CaO Al2O3 B2O3 Omadused Kasutamine 1. Sulatatud kvarts >99,5 Väga väike Tiiglid, joonpais. tegur konteinerid 2. Kvartsklaas 96 4 Termolöökide kindel, Laboriklaas (Vycor) keemil. vastupidav 3. Boorsilikaatklaas 81 3,5 2,5 13 -,,- Laboriklaas, (Pyrex) toidunõud 4. Aknaklaas 74 16 5 1 (4MgO)Madal sulamistemp, Aknaklaas kerge töödelda 5. Klaaskiud 55 16 15 10(+4MgO) Kergelt kiududeks
- Katarraalne - hemorraagiline; - mädane; Eksudaadi kogunemiskohad: a) kehaõõned ja õõneselundite valendikud; b) põletikust haaratud koed, mis immutuvad läbi eksudaadi e. põletikulise infiltraadiga; Eksudaat rakulise koostise alusel: 1. polümorfonukleaarne (ülekaalus neutrofiilid, eosinofiilid; 2. mononukleaarne/ümarrakuline (makrofaagid, plasmarakud; lümfotsüüdid); Eksudaadi bioloogiline tähendus: - kahjustava faktori (toksiin, mikroobid, keemil. ühend.) lahjendamine; - kahjustava faktori kahjutustamine (opsonisatsioon, antikehad) ja immobilisatsioon (fibriin), rakuliste reaktsioonide kulgemise võimaldamine; 3) Rakulised reaktsioonid 1. leukotsüütide ääreseis e. marginatsioon ja primaarne adhesioon: leukotsüütide väljumine tsentraalsest verevoolust ja kinnitumine endoteelile (P-selektiin; Lselektiin); 2. aktivatsioon ja stabiilne adhesioon (IL-8; LFA-1, CD18, ICAM-1); 3. vererakkude emigratsioon:
Klaas SiO2 Na2O CaO Al2O3 B2O3 Omadused Kasutamine 1. Sulatatud kvarts >99,5 Väga väike Tiiglid, joonpais. tegur konteinerid 2. Kvartsklaas 96 4 Termolöökide kindel, Laboriklaas (Vycor) keemil. vastupidav 3. Boorsilikaatklaas 81 3,5 2,5 13 -,,- Laboriklaas, (Pyrex) toidunõud 4. Aknaklaas 74 16 5 1 (4MgO)Madal sulamistemp, Aknaklaas kerge töödelda 5. Klaaskiud 55 16 15 10 (+4MgO) Kergelt kiududeks
22. Ainete ohutuskaart. Ohutuskaart on igal ainel antud aine iseloomustamiseks. 1) nimi, sünonüümid, valmistaja nimi; 2) koostis – keemiline, CAS, EINECS; 3) ohtlikkus – omaduste kirjeldus jm vajalik; 4) esmaabi kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel ja sattumisel nahale; 5) tegutsemine tulekahju korral 6) õnnetuste vältimise abinõud (kaitsevahendid, seadmed); 7) käitlemine ja hoiustamine 8) mõju inimesele ja isikukaitsevahendid 9) füüs ja keemil omad 10) püsivus (stabiilsus) ja reaktsioonivõime 11) terviserisk 12) keskkonnarisk 13) jäätmekäitluse viis 14) veonõuded 15) reguleerivad õiguaktid 16) muu teave. 23. Mis on REACH? Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus,mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet. Vastu võetud kaitsmaks inimeste tervist ja keskkonda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
