Kaltsiumkarbonaat katlakivi, lubjakivi, paekivi Kaltsiumvesinikkarbonaat - Ca(HCO3)2 , põhjustab mööduvat karedust , karstinähtust Kare vesi põhjuseks vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsoolad. Karbonaatne ehk mööduv ja mittekarbonaatne ehk jääv karedus. Esimest (põhjus. Kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees) eemaldatakse kuumutamisel, kuid see tekitab katlakivi. Teist (kaltsiumi- ja magneesiumsoolad kloriidid, sulfaadid jne) ei saa eemaldada. Karstinähtus - selle käigus reageerib lubjakivi vee ja süsihappegaasiga ning saaduseks on lahustuv sool Katlakivi põhiliselt kaltsium- ja magneesiumkarbonaadist koosnev sade, mis tekib vesinikkarbonaate sisaldava kareda vee kuumutamisel Katlakivi eemaldamine - seda saab eemaldada äädikaga (CH3COOH) Kriit - CaCO3 ehk kaltsiumkarbonaat Kustutamata lubi kaltsiumoksiidi argielus kasutatav nimetus Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiidi argielus kasutatav nimetus
1) tasane pinnamood; lainjad tasandikud 1) tasane pinnamood + ürgorud (kõrgeim koht Emumägi) (kõrgeim koht Rutu mägi) 2) lubjakivi; liivakivi; moreen 3) kulutusvorm Haanja: Otepää(kuutse mägi, 1, 2 ja 3 samad) 1)künkad; nõod (Suur Munamägi) Karula(Tornimägi, 1 , 2, 3samad) 2)liivakivi; moreen 3)kuhjevormid 10.Karstinähtus Pinnaja põhjavees lahustuvad lubjakivi ja dolomiit. Karstivormsalajõed kaovad maa alla ning ilmuvad välja karstiallikatena. Asuvad Põhja ja LääneEestis. 11.Tuuletekkelised pinnavormid luited(rannaja mandriluited) Peamiselt mere ja järvede levikualadel(aga ka seal, kuhuni kunagi meri ulatus, aga nüüd on sisemaa) 12.Inimtekkelised pinnavormid Inimtegevuse tagajärg(linnamäed, põlevkivi karjäärid,tuhaplatood,terrikoonid). Viljandimaal lossimäed
maavärinad, vulkanism, laamade liikumine, kivikihtide kurrutamine. Uuendab ehk noorendab reljeefi. 2) MAA VÄLISJÕUD (eksogenees) Päikese energia. Protsessid : kivimite murenemine, tahke materjali ärakanne, tuule, vooluvee ja raskusjõu mõjul. välisjõud hakkavad kulutama reljeefi. Pinnavormide jaotus tekke järgi: 1) STRUKTUURSED PINNAVORMID (maa sisejõud) -Tekkinud maa sisejõudude toimel. Mäestikud on tekkinud laamade kokkupõrkel. 2) MURENEMISPINNAVORMID (maa välisjõud) karstinähtus (karstumine) 3) KULUTUSPINNAVORMID ( maa välisjõud) on tekkinud tahke materjali edasikandel. 4) KUHJE PINNAVORMID (maa välisjõud) Jõe deltad, maa sääred. EROSIOON pinnase ärakanne. KARSTUMINE kivimite füüsikaline ja keemiline reageerimine veega. KIVIMID On looduslike mineraalide kogumid. Mineraal on kindla ehitusega tahke anorgaaniline aine. GRANIIT (kivim) päevakivi (roosa)
22) Mööduv karedus (mis põhjustab, kuidas eemaldada) On tingitud: Ca(HCO3)2, Mg(HCO3)2 (NT KRAANIVESI) Saab eemaldada keetmisega 23) Püsiv karedus (mis põhjustab, kuidas eemaldada) On tingitud: MgCl2, CaCl2, MgSO4, CaSO4. (NT Jõe ja mere vesi) Eemaldatakse iooni vahetus meetodiga (Kaltsiumi ja Mg ioonid asendatakse naatriumi ja Kaaliumi ioonidega.) 24) Mis on vee pehmendamine? Karedust põhjustavate ainete eemaldamine 25) Mis on karstinähtus? Looduses toimub keetmisele vastastikuline nähtus, kus puhtast veest tekib kare vesi ja tekivad karstikoopad Ülesanded a) Kristallhüdraadiga ☺Mitu g tuleb kaaluda CuSO4•10H2O ja mitu ml võtta vett, et valmistada 200 grammi 10% vask(II)sulfaadi lahust? b) Molaarsusega ☺Mitu g tuleb kaaluda naatriumhüdroksiidi, et valmistada 200 ml 0,4M naatirumhüdroksiiidi lahust? c) Lahuste %ülesanded (tihedusega)
kivistumine>TARDKIVIMID *Astenosfäär- kõrge rõhu ja temp all oleva poolvedela kivimass, mille peal liiguvad maakoore loomad. *Litosfäärpealisp kuju nim reljeefiks e pinnamoeks. *Pinnamood- koosneb erineva suurusega kuju ja koostisega pinnavorm. *Mägi- pos. pinnavorm, mille suht kõrgus on üle 200m PINNAVORMIDE LIIGITUSED TEKKEVIISI JÄRGI 1)Strukt.pv- tek. maa sisejõudude toimel(endogeensed jõud) mäestikud, vulkaanid, süvikud 2)Murenemis pv- maa välisjõudude toimel (eksogeensed) *karstinähtus ja sellega kaasnevad pv- kivimite füs ja kem reag. veega 3)kultus pv- välisjõudude toimel, rannaastangud(pangad), liustikuorud ja jõeorud 4)kuhje pv- välisjõudude toimel, jõedeltad, luited, maasääred *Erosioon- pinnase ärakanne tuule, vooluvee, jää, raskusjõu toimel. LAAMTEKTOONIKA- õpet. laamade ehitusest ja liikumisest (maakoor koos 35. erinevast laamast) *Protsessid laamade servaaladel 1) Tõukuvad/lahknevad- peale üks. erandite esineb ainult ookeani põhjas.
H2O C C Lubjakivi C CaCO3 CO2 Mööduva karedusega vesi sisaldab: kaltsiumvesinikkarbonaati või magneesiumvesinikkarbonaati. Kirjuta eelneva jutu põhjal reaktsioonivõrrand! Eelnev selgitus võrrandina Karstinähtus: CaCO3 + H2O + CO2 Ca(HCO3)2 paekivi/ vihmavesi/ õhust kare vesi lubjakivi põhjavesi süsihappegaas Karstinähtuse käigus tekivad koopad http://en.wikipedia.org/wiki/Karst Katlakivi tekkimine Karbonaatne vesi satub meie kodudesse (keedupottidesse jne) . Kuumutamise tulemusel kaltsiumvesinikkarbonaat laguneb katlakiviks, veeks ja süsihappegaasiks. katlakivi http://commons
algkivim murenema, tekib murest, millest hakkab tekkima muld Reljeef kaldus pinnamoe korral ei saa muld korralikult tekkida, sest see muld mis tekib, veereb mäest alla, erosioon 6. 105-40=65 (m) 65m/137km=0,47(m/km) Jõe langus on väga väike, seega voolukiirus on väike. Jõgi kulutab peamiselt jõe külgi ning kannab kaasa hulgaliselt setteid. Põlsamaa jõgi. Keskjooksul on tasane ala, jõgi algab kõrgustikult ja suue on umbes 40m kõrgusel. 7. Põhja-Eestis on karstinähtus. Lubjakivi ei pea vet ja liigub põhjavette. On salajõed. Põhjavesi kujuneb kiiremini. Vesi on mineraalirikas. Kagu-eestis on happeline muld ja ka vesi saab selle omaduse. Põhjavesi tekib pikema ajaliselt. Vesi on pruunikam 1. Kirjelda Põltsamaa jõge Põltsamaa jõgi asub Peipsi-Pihkva järve vesikonnas, lähe asub Väike-Maarja küljel ja jõgi suubub Võrtsjärve. Parempoolne lisajõgi on Vardja jõgi ja vasakpoolne Nõmme jõgi
Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2 kaltsiumhüdroksiid - kustutatud lubi. Be nt. Veega ei reageeri , kõrgel temperatuuril annab oksiidi, Mg on külmas vees enam-vähem püsiv, kuid keeva veega reageerib hästi Hapetega reageerivad kõik Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 magneesiumsulfaat- kasut. Lahtistina Ainult Be reageerib , ka leeliste lahustega, olles seega amfoteerne metall 2KOH + Be + 2H2O = K2[Be(OH)4 ] + H2 Kaltsiumkarbonaat looduses: karstinähtus, kare vesi katlakivi CaCO3 peamine mineraal kaltsiit ( lubjakivi , marmor , kriit...) Harva leidub aragoniiti ka pärlid sisaldavad viimast. Looduses on ta üsna püsiv ja seetõttu hea ehitus- ja viimistlusmaterial. Viimasel ajal on happevihmad (põhiline kahjulik komponent on väävelhape) kahjustanud antiikseid marmorskulptuure *Kui vees on lahustunud CO2 siis lubjakivi aeglaselt lahustub vesinikkarbonaadi tekke tõttu
- Millised kivimid juhivad vett hästi? Kuidas hinnata konslideerunud savikivimi veejuhtivust? - Mille poolest erinevad aeratsiooni ja küllastusvöö? - Mis iseloomustab maapinnalähedase põhjaveekihti? - Millised kivimid on enamasti veepidemeks? - Mis on piosemeetriline tase? - Mis juhtub intensiivse pumpamise tagajärjel puurkaevust põhjavee tasemega? - Mis iseloom karsti kui nähtust, nim karsti vorme? - Millised kivimtüübiga on karstinähtus seotud? - Millistel tingimustel toimuvad maalibisemised ja varingud? - Mis on soliflukatsioon? Järved ja sood Millised on järvede peamised setted? Millised on järvenõgude võimalikud tekked? Mis iseloomustab sood kui geoloogilist piirkonda? Millised setted on iseloomulikud? Iseloomusta soode arengu etappe. Millised on soostumise põhilised viisid? Kuidas toimub turbast grafiidi tekkimine? Mis tingimused on selleks vajalikud
Kokkuvõte Võhmuta küla keskkonnaseisundi analüüs näitas, et meie küla on looduslikult üpris heas seisus. Tegeldakse aktiivselt põllumajandusega, mis hoiab põllumaa kasutuses ja aitab toota tulu põllumajandussaaduste tootmise ja müügiga. Kuna maad harib põllumajandusühistu, on nende tegevus n-ö pädev, st, et maad koheldakse mõistlikult. Põhjavett kasutatakse põllumajanduse tarbeks üpris palju, aga kuna meil on sage karstinähtus, siis pole põhjavee taseme langemise probleem kuigi tõsine. Prügi vedamine on aktiivne ning Sääse jäätmejaam võtab vastu kõiksuguseid ehitsjäätmeid, ohtlikke ja suuremõõdulisi jäätmeid. Metsa raiumiseks on tarvis teha metsamajanduskava ja seega ei ole eriti tõenäoline, et puid liiga palju maha võetaks, küll aga on ohus metsade sööti jäämine või ebapiisav istutamine. Siinsel paerikkal pinnasel on võimalik karjäärides aktiivset tööd teha, ilma et pinda väga
Mageda põhjavee tase langeb ja soolase põhjavee tase tõuseb - Mis iseloomustab karsti kui nähtust? Karstunud kivimid Tektoonilised lõhed/poorid Vest st piisavalt sademeid Hõre hüdrograafiline võrk Paks aeratsioonivöö - Nimeta karsti vorme Pindmine Süva Avatud Suletud - Millised kivimtüübiga on karstinähtus seotud? settekivimiga - Millistel tingimustel toimuvad maalibisemised ja varingud? Kui kivimkihid on nõlva suunas kaldu Kui kergestideformeeruvad setted lamavad monoliitsete kivimite all Kui vett mitteläbilaskvad setted (nt savi) lamavad vett läbilaskvate setete (nt liiv) all - Mis on soliflukatsioon? Maavool Järved ja sood Järv mageda-, riim-, või soolaseveeline siseveekogu, millel puudub väinaline
pinnavormid. Karstikoobaste tekke eelduseks eestis on lahustuvaid karbonaatkivimeid katvad kobedamad kvaternaarsed setted, pikimad Iida urked, kõrgemad Kata koopad, sügavamad Kata ja Pudivere koopad. Kurisu Hiiumaal ja Saaremaal. Karr, Raplamaal, Vilsandi ja Vaika kaljusaartel. Karstialad Pandivere kõrgustikul, Raplamaal Kuimetsas, Harjumaal Nabalas, Jõhvi kõrgendikul, Lääne-Eesti saartel. Tuntuim karstinähtus Tuhala nõiakaev. 16. Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited) Jääsulamisvee äravooluorg- vana org, mida jää sulamisvesi on äravoolu teena kasutanud ja kus sulavee orgu kujundav tegevus ei ole 4 tarvitsenudki kuigi märkimisväärne olla. Enamus neist orgudest on kujunenud aluspõhja ning täidetud kvaternaarsete setetega nn mattunud orud
§ Poorsus § Veemahtuvus § Veeläbilaskvus Mis iseloomustab maapinnalähedast põhjaveekihti? Väike mineraalsus Mis iseloomustab karsti kui nähtust? § Karstunud kivimid § Tektoonilised lõhed/poorid § Vest st piisavalt sademeid § Hõre hüdrograafiline võrk § Paks aeratsioonivöö Nimeta karsti vorme § Pindmine § Süva § Avatud § Suletud Millised kivimtüübiga on karstinähtus seotud? settekivimiga Millistel tingimustel toimuvad maalibisemised ja varingud? § Kui kivimkihid on nõlva suunas kaldu § Kui kergestideformeeruvad setted lamavad monoliitsete kivimite all § Kui vett mitteläbilaskvad setted (nt savi) lamavad vett läbilaskvate setete (nt liiv)all ● Millised on järvede peamised setted? Terrigeensed (liiv, aleuriit, savi) ● Millised on järvenõgude võimalikud tekked?
Karst haarab kogu Põhja-Eesti paelava. Karstumisprotsess vajab kindlasti intensiivset veevahetust kivimis. Klassikaliseks karstipiirkonnaks on Pandivere kõrgustik, kus peaaegu kogu sademetevesi neeldub paelasundi lõhedesse, moodustamata pindmisi äravoolusänge püsivama ojade – jõgedevõrgu näol. Paepinda imbunud vesi jätkab siit teekonda kivimi lõhesüsteemides ja leiab äravoolu kõrgendiku nõlvadek avanevates veerohketes allikates, andes alguse paljudele Põhja-Eesti jõgedele. Karstinähtus on levinud ka Loode-Eestis ja läänesaartel. 15. Jõgede äravoolu režiim ja toitumine Igale sadememillimeetrile, mis langeb 1m2 suurusele pinnale, vastab 1l vett. Pindmine äravool – mööda maapinda lähima vooluveekogu poole voolav sademevesi. Pindäravool oleneb nii meteoroloogilistest teguritest kui ka maa-ala geoloogiast ja pinnamoest. Ainult umbes kolmandik maismaale langenud sademeveest voolab ojadesse ja jõgedesse ning jõuab tagasi ookeanidesse. Ülejäänud kaks kolmandikku
annaabi.ee 
