kummides, keraamikas, klaasis, paberis, õli rafineerimisel, raua maagi ning vee puhastamisel Kaltsiumkarbonaati kasutatakse toidulisandina. Kaltsium on organismile vajalik makroelement. Inimkehas on keskmiselt 1 kg kaltsiumi. Kaltsiumil on bioprotsessides keskne koht osaleb rakkude moodustamisest kuni hormoonide moodustamiseni, on seotud antikehade tekke, energia genereerimise, glükogeeni lagundamisel, lihaste kontraktsiooni ja teiste bioprotsessidega. Kaltsiumkarbonaat ja kaltsiumvesinikkarbonaat on tuntud kui toidulisand E170, mida kasutatakse leibades, tortides, jäätistes, maiustustes, vitamiinides. Kaltsiumkarbonaat käitub keemilistes reaktsioonides sarnaselt teiste karbonaatidega: · kaltsiumkarbonaat reageerib tugevate hapetega. Vabaneb süsinikdioksiid. Keemia CaCO3 + 2 HCl CaCl2 + CO2+ H2O · üle 840 °C kuumutamisel vabaneb süsinikdioksiid. Moodustub kaltsiumoksiid, mis on tuntud kui kustutamata lubi. CaCO3 CaO + CO2
Eksotermiline reaktsioon - reaktsioon, mille käigus eraldub energiat Endotermiline reaktsioon - reaktsioon, mille käigus neeldub energiat Gaaside puhastamine - CaO-ga , aga ei puhastata veest, vaid muudest ainetest, Gaaside kuivatamine - kasutatakse kaltsiumoksiidi. Tahetakse ainet veest puhastada Kaltsiumkarbonaat katlakivi, lubjakivi, paekivi Kaltsiumvesinikkarbonaat - Ca(HCO3)2 , põhjustab mööduvat karedust , karstinähtust Kare vesi põhjuseks vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsoolad. Karbonaatne ehk mööduv ja mittekarbonaatne ehk jääv karedus. Esimest (põhjus. Kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees) eemaldatakse kuumutamisel, kuid see tekitab katlakivi. Teist (kaltsiumi- ja magneesiumsoolad kloriidid, sulfaadid jne) ei saa eemaldada.
Lisaks kasutatakse kaltsiumkarbonaati ka värvides, plastikus, kummides, keraamikas, klaasis, paberis, õli rafineerimisel, raua maagi ning vee puhastamisel. Omadusi - tekkida nii anorgaaniliselt kui ka organismides elutegevuse tulemusel Tähtsus Ta on happesuse neutraliseerija Leidumist looduses ja organismides - Peamine osa tööstuses kasutatavast kaltsiumkarbonaadist toodetakse kaevandamise teel. Ca(HCO3)2 - kaltsiumvesinikkarbonaat. Igapäevaelus on see ühend tuntud kui katlakivi moodustaja. Kasutamine - Kaltsiumvesinikkarbonaat on tuntud kui toidulisand E170, mida kasutatakse leibades, tortides, jäätistes, maiustustes, vitamiinides. Omadusi - Kaltsiumvesinikkarbonaat teeb vee karedaks. Tekib kaltsiumkarbonaadi reageerimisel veega, mis on küllastunud süsinikdioksiidiga. Tähtsus info puudub. Leidumist looduses ja organismides - loodusveed sisaldavad alati lahustunud
Inimkehas on keskmiselt 1 kg kaltsiumi. Kaltsiumil on bioprotsessides keskne koht osaleb rakkude moodustamisest kuni hormoonide moodustamiseni, on seotud antikehade tekke, energia genereerimise, glükogeeni degratsiooni, lihaste kontraktsiooni ja teiste bioprotsessidega. Selle tõttu kasutatakse kaltsiumkarbonaati katoidulisandina. Samuti kasutatakse seda olulisel määral ka toidu lisaainena. Kaltsiumkarbonaat ja kaltsiumvesinikkarbonaat on tuntud kui toidulisand E170, mida kasutatakse leibades, tortides, jäätistes, maiustustes, vitamiinides. d) Ca(HCO3)2 Nimetus: kaltsiumvesinikkarbonaat Leidumine: Looduslikus vees esinev süsihappe sool, kaltsiumkarbonaadi reageerimisel veega tekib kaltsiumvesinikkarbonaat Omadused: Teeb vee karedaks, vee kuumutamisel tekitab katlakivi. Kaltsiumvesinikkarbonaat on veel lahustuv
tsemendi tootmisel, Kaltsiumkarbonaat on oluline happesuse neutraliseerija. Seda kasutatakse happeliste muldade ja vete neutraliseerimiseks, lubjatud muldadel kasvab viljakus ning saagi kvaliteet suureneb. Lisaks kasutatakse kaltsiumkarbonaati ka värvides, plastikus, kummides, keraamikas, klaasis, paberis, õli rafineerimisel, raua maagi ning vee puhastamisel. Kasutatakse toidu lisaainena. Kaltsiumkarbonaat ja kaltsiumvesinikkarbonaat on tuntud kui toidulisand E170, mida kasutatakse leibades, tortides, jäätistes, maiustustes, vitamiinides. kaltsiumkarbonaat reageerib tugevate hapetega. Vabaneb süsinikdioksiid. CaCO3 + 2 HCl CaCl2 + CO2+ H2O üle 840 °C kuumutamisel vabaneb süsinikdioksiid. Moodustub kaltsiumoksiid, mis on tuntud kui kustutamata lubi. CaCO3 CaO + CO2 Kaltsiumkarbonaat reageerib veega, mis on küllastunud süsinikdioksiidiga. Moodustub vees lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat.
Ssiniku esinev looduses nii ehedalt kui ka hendites. Looduslikud ssiniku hendid on nafta maagaas ja kivissi. Elusorganismides leiduvad ssinikuhendid on ssivesikud, rasvad,valgud. Puhast ssinikku leidub looduses teemandi,grafiidina. Suur osa ssinikku on looduses karbonaatidena nt kaltsiumkarbonaat caco3.Looduslikus vees esinev ssihappe sool on kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2.Atmosfris on peamine ssiniku hend ssinikdioksiid. Allotroopia on keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena.Allotroobid on puhtad lihtained. Allotroobid erinevad ksteisest aatomite paigutuse (struktuuri) vi molekulis olevate aatomite arvu poolest.Allotroobid koosnevad samast elemendist. Teemant- keemiliselt psiv,ilus,haruldane,ei juhi elektrit,sulab,kva.Briljant-lihvitud teemant.Teemant ei juhi elektrit sest tema stuktuuris ei ole vabu vliskihi elektrone. Teemanti
*reageerib alustega ja aluseliste oksiididega moodustades karbonaate CaO+CO2 > CaCO3 2NaOH+CO2 >Na2CO3+H2O *CO2 ei põle ja ei soodusta põlemist. Karbonaadid mittelahustuvad karbonaadid lagunevad kuumutamisel, on ühendid, mis sisaldavad CO3-iooni, reageerivad hapetega, mille tulemusena eraldub CO2 Kaltsiumkarbonaat CaCO3 (paekivi, kriit, marmor) CaCO3 > CaO+CO2 Dolomiit MgCO3*CaCO3 kerge töödelda: MgCO3*CaCO3>MgO+CaO+2CO2 Kaltsiumvesinikkarbonaat: Ca(HCO3)2 Kuumutamisel: Ca(HCO3)2 > CaCO3+H2O+CO2 Söögisooda(NaHCO3+HCl) ja pesusooda (Na2CO3*10H2O) NaHCO3+HCl>NaCl+H2O+CO2 (uus sool+H2O+CO2 tekivad alati) Metaan CH4 (soogaas) Füüsikalised omadused: värvitu,lõhnatu,vees lahustumatu,õhust 2x kergem,toatemperatuuril gaas,keemistemp.-161kraadi , plahvatusohtlik, kergelt narkootilise toimega Keemilised omadused: *põleb CH4+2O2>CO2+2H2O täieliku põlemise saadused on süsiniku ja vesiniku ühenditel CO2 ja H2O
E133-Briljantsinine, asovärv, sinist värvi. Leidub saiakestes, maiustustes. Mõju tervisele: allergiatekitaja, võib tekitada nõgeslöövet, allergiline nohu ja halvendab astmat, lastel tekitab üliaktiivsust ja käitumishäireid (ärritus, rahutus, unehäired, keskendumis- ja õppimisraskused). Võib põhjustada allergilist purpurpuna, naha ja limaskestade ärritust, migreeni, kõhuvalu, iiveldust, nägemishäireid, liigesevalu. E170- Kaltsiumkarbonaat ja kaltsiumvesinikkarbonaat. Valge. Pinnatoiduvärv, paakumisvastane aine, stabilisaator. Leidub veel leivas, tortides, jäätistes, maiustustes ja tablettides. Mõju organismile pole kindlaks tehtud. E171-Titaandioksiid, valge värvus. Kasutatakse glasuuri tegemisel. Leidub ka Mozzarella juustus, saiakestes, maiustustes, vitamiinitablettides. Mõju organismile pole kindaks tehtud. Antioksüdant E 320- Butüülhüdroksüanisool (BHA) Antioksüdant, tihti koos BHT-ga
Aragoniit esineb näiteks pärlikarpide pärlmutterkihis ja pärlites. Aragoniidi puuduseks on tema ebastabiilsus ning ta muundub aja jooksul kaltsiidiks. Sellega on seletatav pärlite vananemine ning nende tükkideks pudenemine. Kaltsiumkarbonaat on vees praktiliselt mittelahustuv aine, kuid pika aja vältel ta reageerib veega ja selles lahustunult sisalduva süsihappegaasiga. Tekkinud reaktsiooni tagajärel moodustub vees hästi lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat, mis läheb ioonidena lahusesse. CaCO3 + H2O + CO2Ca(HCO3)2. Seetõttu tekivadki pika aja jooksul loodusliku vee läbivoolamisel paekivilademetest mitmed lõhed ja ka koopad. Koopaid võib kohata näiteks Põhja-Eesti karstialadel. Koobastes toimub kaltsiumvesinikkarbonaadiga pöördprotsess ja vee aurustumisel sadeb kaltsiumkarbonaat uuesti välja. Seda on näha karstikoobaste laes alla rippuvate stalaktiitidena ja põrandal neile niiöelda vastu kasvavate stalagmiitidena.
Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormidest ülisuure rõhu ja kõrge temperatuuri toimel. Teemante leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Suur osa süsinikku on looduses süsihappe sooladena karbonaatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3(lubjakivi ehk paas, marmor, kriit). Väiksem osa karbonaate on lahustunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2, mida leidub seal pisut üle 0,03%. Osa CO2 on ka lahustunud vees. Süsinik on looduses pidevas ringluses. Minnes ühe ühendi koostisest teise ühendi koostisse, muudab ta oma asukohta looduses ja oksüdatsiooniastet. Lihtaine ja liitainena Lihtainena esineb: teemandi, süsi, grafiit kujul. Liitainena esineb: kõik orgaanilised ained, nt etanool (CH3CH2OH), äädikhape (CH3COOH), sipelghape ehk
nafta ja maagaas. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit (parim tihe läikivmust kivisüsi) sisaldab 9095% puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Suur osa süsinikku on looduses süsihappe sooladena karbonaatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3 (lubjakivi ehk paas, marmor, kriit). Väiksem osa karbonaate on lahustunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2, mida leidub seal pisut üle 0,03% (ruumala järgi). Osa CO2 on ka lahustunud vees. Süsinik on looduses pidevas ringluses.Minnes ühe ühendi koostisest teise ühendi koostisse, muudab ta oma asukohta looduses ja oksüdatsiooniastet. CO2 sisaldus õhus on viimastel aastakümnetel hakanud kütuste massilise põletamise tõttu vähehaaval suurenema. Kasvuhooneefekti,
Süsiniku ja tema ühendeid leidub looduses suurtes kogustes . Süsiniku ühenditest koosnevad : 1. Kõik elusorganismid (taimed , loomad ...) . 2. Kütused (nafta, maagaas , kivisüsi). 3. Süsihappe soolad ehk karbonaadid (CaCO3 , Ca(HCO3)2 . Kõige levinum on CaCo3 (lubjakivi ,paas, maromor, kriit ) . Väiksem osa karbonaate on lahustunud kujul looduslikes vetes näiteks Ca ( HCO3)2 kaltsiumvesinikkarbonaat . Atmosfääris on peamine süsinikuühend- süsinikdioksiid CO2 (süsihappegaas) . Süsinik ei seisa looduses paigal vaid on pidevas ringluses . 4. Loetle süsiniku alloptroopseid teisendeid . Süsiniku alloptroopsed teisendid: 1) teemant 2) grafiit 3) karbüünid 4) fulloreenid 5) nanotorud 5. Iseloomusta lühidalt teemanti. Teemant on :
Väga süsinikurikkad on mõned loo- duslikud tahked kütused, eritikivisüsi. Leiukohad · Antratsiit (parim tihe läikiv must kivisüsi) sisaldab 9095%puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. · Suur osa süsinikku on looduses süsihappesooladenakarbonaatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3 (lubjakivi ehk paas,marmor,kriit). Väiksem osa karbonaate on lahus- tunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2, mida leidub seal pisut üle 0,03%(ruumalajärgi). Osa CO2 on ka lahustunud vees. TEEMANT · Teemant on tuntud kui väga kõva,rasksulav(üle 3000°C),keemiliselt püsiv,ilus ja haruldane mineraal. Teemante leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna- Ameerikas. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku
Kõik elusorganismid koosnevad süsinikuühenditest, samuti nafta ja maagaas. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit sisaldab 9095% puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Suur osa süsinikku on looduses süsihappe sooladena karbonaatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3 (lubjakivi ehk paas, marmor, kriit). Väiksem osa karbonaate on lahustunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2, mida leidub seal pisut üle 0,03% (ruumala järgi). Osa CO2 on ka lahustunud vees. Süsinik on looduses pidevas ringluses.Minnes ühe ühendi koostisest teise ühendi koostisse, muudab ta oma asukohta looduses ja oksüdatsiooniastet. CO2 sisaldus õhus on viimastel aastakümnetel hakanud kütuste massilise põletamise tõttu vähehaaval suurenema. Kasvuhooneefekti, mis on seotud CO2 sisalduse tõusuga.
suurema kõvaduse, tiheduse ja murdumisnäitajaga. Aragoniit esineb näiteks pärlikarpide pärlmutterkihis ja pärlites. Aragoniidi puuduseks on tema ebastabiilsus ning ta muundub aja jooksul kaltsiidiks. Sellega on seletatav pärlite vananemine ning nende tükkideks pudenemine. Kaltsiumkarbonaat on vees praktiliselt mittelahustuv aine, kuid pika aja vältel ta reageerib veega ja selles lahustunult sisalduva süsihappegaasiga. Tekkinud reaktsiooni tagajärjel moodustub vees hästi lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat, mis läheb ioonidena lahusesse. CaCO3 + H2O + CO2 _ Ca(HCO3)2. Seetõttu tekivadki pika aja jooksul loodusliku vee läbivoolamisel paekivilademetest mitmed lõhed ja ka koopad. Koopaid võib kohata näiteks Põhja-Eesti karstialadel. Kaltsiumkarbonaadi kasutamine ravimites ja tervise parandamises . Kaltsiumkarbonaat on laialt kasutusel tervendavalt ja odavalt toidus oleva kaltsiumi või mao antratsiidina . Seda võib kasutada fosfaatide sideaine raviks Hüperfosfateemia vastu
või magneesiumvesinikkarbonaati. Kirjuta eelneva jutu põhjal reaktsioonivõrrand! Eelnev selgitus võrrandina Karstinähtus: CaCO3 + H2O + CO2 Ca(HCO3)2 paekivi/ vihmavesi/ õhust kare vesi lubjakivi põhjavesi süsihappegaas Karstinähtuse käigus tekivad koopad http://en.wikipedia.org/wiki/Karst Katlakivi tekkimine Karbonaatne vesi satub meie kodudesse (keedupottidesse jne) . Kuumutamise tulemusel kaltsiumvesinikkarbonaat laguneb katlakiviks, veeks ja süsihappegaasiks. katlakivi http://commons.wikimedia.org/ Kirjuta eelneva selgituse põhjal reaktsioonivõrrand! Eelnev selgitus võrrandina Katlakivi tekkimine: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 to kare vesi katlakivi vesi süsihappegaas http://commons.wikimedia.org/ Video- küttekehast katlakivi eemaldamine http://www
Na₂SO₄. Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku. NaHSO₄ Kristallihüdraadid on soolad, mis sisaldavad tahkes olekus kristallvett. CuSO₄ ·5H₂O Metalliühendite (metallioksiidide, hüdroksiidide, soolade) nimetamine. Püsiva o-a nimetusse ei märgita. Na₂O - naatriumoksiid Kui aga muutuv, siis sulgusesse nt CuO vask(II)oksiid Vesiniksoolade nimetatakse happeaniooni ette sõna vesinik. CaHPO₄ kaltsiumvesinikfosfaat Ca(HCO₃)₂ kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(H₂PO₄)₂ kaltsiumdivesinikfosfaat KH₂PO₄ kaaliumdivesinikfosfaat LAHUSED Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad. Karedas vees seep ei vahuta, keetmisel tekib katlakivi. - Mõõduvat karedust põhjustavad Ca(HCO₃)₂ Mg(HCO₃)₂ - Püsivat karedust põhjustavad CaCl₂MgCl₂ CaSO₄ MgSO₄ Vee pehmendamise võimalusi - Keetmine. Mööduva kareduse eemaldamine - Destilleerimine
NaHCO3- söögisooda, söögivalmistamine NaOH- seebikivi, puhastusvahend Na2O2+ 2H2O 2NaOH+H2O2 Na2CO3- sooda, puhastusvahend NaOH+CO2 Na2CO3+H2O CaO- kustutamata lubi, gaaside ja vedelike kuivatamiseks CaCO3 CaO+CO2 lubjapõletamise protsess Ca(OH)2 kustutatud lubi, ehitusel CaO + H2O Ca(OH)2 - lubjakustutamine CaCO3 kaltsiumkarbonaat, paekivi Ca(OH)2+ h2CO3 CaCO3+2H2O krohvi kuivamine Ca(HCO3)2 kaltsiumvesinikkarbonaat, lõhed ja koopad CaCO3+ CO2+H2O Ca(HCO3)2 vee kareduse moodustumine. CaSO4 kaltsiumsulfaat, tavaliselt kips, ehitusel KNO3- kaaliumväetis, taimede kasvuks Ca3(PO4)2 kaltsiumsool, kaltsiumfosfaat, eluslooduse oluline osa Fe2O3- rooste 4Fe+ 3 O2 2 Fe2O3- rooste teke Al2O3- alumiiniumoksiid, boksiidi põhikoostises Al Al2O3+O2 7. O-a on seotud elektronide loovutamisega. Kroom- III o-a Mangaan- II või IV Raud- III või II hapnikuga reageerides
Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadi püsivam esinemiskuju ning ta on klaasja läikega värvuseta või piimvalge kristalne aine. Kaltsiidil on mitmeid erinevaid kristallivorme ning looduses võib teda leida lubja ehk paekivi ehk paasina, kriidi ja marmorina. Kaltsiumkarbonaat on vees praktiliselt mittelahustuv aine, kuid pika aja vältel ta reageerib veega ja selles lahustunult sisalduva süsihappegaasiga. Tekkinud reaktsiooni tagajärel moodustub vees hästi lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat, mis läheb ioonidena lahusesse * CaSO4 kaltsiumsulfaat on vees vähelahustuv kristalne aine. Tavaliselt esineb ta kristallhüdraadina, mida nimetatakse kipsiks. Kips on valge, suhteliselt pehme ja kergesti murenev aine. * BaSO4 baariumsulfaat on valge kristalne tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Baariumsulfaadi baasil valmistatud tsement ja betoon neelavad hästi radioaktiivset kiirgust, mistõttu leiavad viimased kasutust radiatsioonikaitse ekraanides
Inimestel on tekitanud kõhulahtisust. E 153 Taimne süsi Must värvaine. Lagrits. Ei teata. E 162 Betaniin Punane. Peedivärv .Looduses esinev aine. Jäätised, maitsestatud hapupiimatooted, saiakesed, magustoidud, karastusjoogid, maiustused. Ei teata. E 163 Antotsüaanid Puna-sinine värv, sõltub pH-st. Looduses esinev aine. Jäätised, marmelaadid,magustoidud, karastusjoogid, maiustused. Ei teata. E 170 Kaltsiumkarbonaat ja kaltsiumvesinikkarbonaat Valge. Pinnatoiduvärv, paakumisvastane aine, stabilisaator. Leivad, väikeleivad, tordid, jäätised, maiustused, vitamiinid ja muud tabletid. E 171 Titaandioksiid Valge. Mozzarella-juust, saiakesed, maiustused, vitamiinitabletid ja kapslid. Ei teata. E 172 Raudoksiid ja - hüdroksiidid Kollane, kollakaspruun, punakaspruun, must. Maiustused, saiakesed, paljud medikamendid ja vitamiinid. Võib tekitada nahareaktsioone medikamentide värvainena. E 173 Alumiinium Hõbedane
Antratsiit V. SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 33 Suur osa süsinikku on looduses süsihappe sooladena karbo- naatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3 (lubjakivi ehk paas, marmor, kriit). Väiksem osa karbonaate on lahus- tunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2, mida leidub seal pisut üle 0,03% (ruumala järgi). Osa CO2 on ka lahus- tunud vees. Süsinik on looduses pidevas ringluses. Minnes ühe ühendi koosti- sest teise ühendi koostisse, muudab ta oma asukohta looduses ja oksü- datsiooniastet. ÕHU CO 2 IV põlemine ees
ßapo8´karoteenhappe etüülester (40 825) E 160f Toiduvärv Luteiin E 161b Toiduvärv Kantaksantiin4 E 161g Toiduvärv Betaniin E 162 Toiduvärv Antotsüaanid E 163 Toiduvärv Kaltsiumkarbonaat (77 220) ja E 170 pinnatoiduvärv, paakumisvastane aine, kaltsiumvesinikkarbonaat stabilisaator Titaandioksiid (77 891) E 171 Toiduvärv Raudoksiidid ja hüdroksiidid (77491, 77492, 77499) E 172 Toiduvärv Alumiinium4 E 173 Toiduvärv Hõbe E 174 Toiduvärv Kuld E 175 Toiduvärv Litoolrubiin BK4 E 180 Toiduvärv
suurema kõvaduse, tiheduse ja murdumisnäitajaga. Aragoniit esineb näiteks pärlikarpide pärlmutterkihis ja pärlites. Aragoniidi puuduseks on tema ebastabiilsus ning ta muundub aja jooksul kaltsiidiks. Sellega on seletatav pärlite vananemine ning nende tükkideks pudenemine. Kaltsiumkarbonaat on vees praktiliselt mittelahustuv aine, kuid pika aja vältel ta reageerib veega ja selles lahustunult sisalduva süsihappegaasiga. Tekkinud reaktsiooni tagajärel moodustub vees hästi lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat, mis läheb ioonidena lahusesse. CaCO3 + H2O + CO2 _ Ca(HCO3)2. Seetõttu tekivadki pika aja jooksul loodusliku vee läbivoolamisel paekivilademetest mitmed lõhed ja ka koopad. Koopaid võib kohata näiteks Põhja-Eesti karstialadel. Koobastes toimub kaltsiumvesinikkarbonaadiga pöördprotsess ja vee aurustumisel sadeneb kaltsiumkarbonaat uuesti välja. Seda on näha karstikoobaste laes alla rippuvate stalaktiitidena ja põrandal neile niiöelda vastu kasvavate stalagmiitidena
annaabi.ee 
