maailmamõistmise kadumisele. Surma serval oleva keele kõneleja jaoks ei pruugi keelesurma tähendus muidugi korda minna. Tema jaoks on pigem küsimus selles, kas oma emakeele hülgamise hinnaga saadud majanduslik kasu, kõrgem staatus või muu eelis kaalub oma indetiteedist suure tüki äraandmise. See on väga isiklik otsus ja keeleteadlastel pole ilmselt õigust otsustada, mis ühe või teise keele kõneleja jaoks parem on. Keelte suremine on keeleteadlastele väga ebameeldiv, kuna tihtipeale lähevad kaduma just sellised keeled millel on omadusi, mida teistel keeltel seni tuvastatud pole ja mis endast huvitavaid uurimisobjekte kujutavad. Siin on keeled üle maailma mis on ohustatud. Kasutatud allikad http://www.lakhota.org/understanding-the-issue/what-is-language-loss/ http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/2emakeel/9-2-4-3e.htm http://www.horisont.ee/node/1856 http://forte.delfi
Vana Testament 2013 ● Juutide püha raamat ● Juutide ajalugu ● Piibli vanem osa ● Kuidas Jumal lõi maailma ja inimese. Kirjutatud enne Jeesuse sündi. Vana Testament koosseis: ● Protestantide Testamendis 39 raamatut ● Tanahis samade tekstidega aga 24 raamatut. ● Keel: heebrea ● Ajaloolisus: Vana Testament on tähtis ajalooallikas Vana-Idamaade kultuuride ajaloo- ja keeleteadlastele. Väljend "Vana testament" on tõlge ladinakeelsest väljendist Vetus Testamentum, mis omakorda on tõlge kreeka väljendist hē Palaia Diathēkē 'Vana Leping (Testament)'. Kristlased nimetavad nende raamatute kogumit Vanaks Testamendiks, sest nad usuvad Heebrea kirja põhjal, et alates Jeesuse Kristuse tulemisest kehtib Jumala ja inimkonna vahel uus leping. Judaistid ei tunnista Uut Testamenti ega Tanahi nimetamist Vanaks Testamendiks, kuigi paljud
F.J. Wiedemann ja eesti keel. Oli viimane tähelepanuväärne saksa soost eesti keele uurija, tema eesti-saksa sõnaraamat ja eesti keele grammatika on olulised veel tänapäevalgi. Wiedemann sündis 1805 Haapsalus, teaduslikku tegevust alustas Tallinnas, uurides komi, mari ja udumurdi keelija grammatikaid. Nende tööde eest valiti ta Vene Teaduste Akadeemia liikmeks, kus ta pööras tähelepanu eesti keele uurimisele. Esmalt alustas põhjaliku eesti-saksa sõnaraamatu koostamist, lisaks reisis ta läbi kõik eesti murdealad. Sõnaraamatu koostamiseks töötas ta läbi peaaegu kogu eestikeelse kirjanduse ja küsitles kirjamehi(nt Kreutzwald). Sõnaraamatu koostamisel kasutas transkrpitsiooni, et sõnu võimalikult täpselt üles märkida. Ainult välteid ta ei märkinud. 1869.a ilmunud sõnaraamatus oli kokku 50 000 sõna. Seejärel asus Wiedemann koostama grammatikat, mis koosnes kirjeldavast grammatikast ja seega ei kujundanud eesti kirjakeelt otseselt, kuid oli ab...
Alustas ka tööd Tallinna gümnaasiumis õpetajana. Ta uuris komi, mari, udmurdi keelt ja kirjutas nende keelte grammatikad. Sõnaraamatu koostamisel seadsi F.j Wiedemann endale teaduslikult täpsed põhimõtted. Seppärast ei kasutanud a tavalist kirjaviisi, vaid erilist transkriptsiooni, et sõnu võimalikult täpselt üless märkida. Sõnaraamatu järel alustas ta grammatika koostamist. Tema 1875. Aastal ilmunud grammatika raama on olnud lähtekohaks väga paljudele hilisematele keeleteadlastele, ja mõjutanud meie kirjakeele kujunemist. Karl August Hermann Karl August Herman kirjutas esimese eestikeelse normeeriva grammatika, mille mõju eei kirjakeele kujunemisele on olnud väikem kui Wiedemanni koostatud grammaika. Karl August Hermann oli väga mitmekülgne mees.Ta oli helilooja, muusik ning püüdis koostada esimest eestikeelset entsüklopeediat, mis aga ebaõnnestus. Tänapäevased eesto Leele läändenimetused nagu nimetav omastav osastav, sisseütlev jne on K.A. Hermanni loodud
F.J. Wiedemann ja eesti keel. Oli viimane tähelepanuväärne saksa soost eesti keele uurija, tema eesti-saksa sõnaraamat(1869) ja eesti keele grammatika (1875) on olulised veel tänapäevalgi. Tema sõnaraamat koosneb 50 000 sõnast ja selle koostamisel kasutas Wiedemann transkrptsiooni, grammatika koosnes kirjeldavast grammatikast ja seega ei kujundanud eesti kirjakeelt otseselt, kuid oli abiks paljudele hilisematele keeleteadlastele. B.G.Forseliuse elutööks sai talurahva hariduse edendamine,selleks õpetas talurahvast lugema ja lõi uue kirjaviisi, mida tuntakse vana kirjaviisi nime all, see oli esimene Eesti kindel kirjaviis. Lisaks asutas ta Tartu lähedale esimese kooliõpetajate seminari, kus said hariduse 160 tulevast koolmeistrit, seega ei loonud Forselius vaid esimese kirjaviisi, vaid õpetas eestlasi seda ka kasutama.
poolt ajavahemikus 1200 eKr kuni 2. saj pKr. Algselt VT kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Iisraeli rahva ajalugu; ei ole puhtalt ajalooline. 4 suurt gruppi: seadus, ajalooraamatud, tarkuseraamatud, prohvetiraamatud. Esmalt juutide pühakiri, hiljem ka kristlaste. UT kirjutatud kreeka keeles, sest sündis hellenistlikus maailmas. 3 suurt gruppi: evangeeliumid, kirjad e epistlid, ilmutusraamat. Piibel ajalooallikas kultuuri- ja keeleteadlastele; kirjutamise aeg, määratud selle aja valitseja või mõni muu sündmus. Piibel tähtis ajalooteaduse osa. UT tähtsaim. Kogu piibli sõnum surma ei ole. Kõigil võimalik pärida igavene elu.
7000a. Tagasi tekkis 2 uut algkeelt: soome-ugri ja somajeedi. 7. Kuidas soome-ugri keelkond jaguneb? (5) Viieks: ugri, permi, volga, lapi ja läänemere keelteks. 8. Nimeta läänemeresoome keeled. (7) Soome, karjala, vepsa, isuri, vodja, eesti, liivi. 9. Millega arvatakse soome-ugri keeleühtsuse lagunemine seotud olevat? - Hõimude pideva ja pikaajalise läänesuunalise migratsiooniga. 10. Kuidas mordva keeled jagunevad? (2) kaheks: ersa ja moksa 11. Miks on saami (ehk lapi) keel keeleteadlastele pikka aega uurimisainet pakkunud? Palju saamisid tänapäeval on? Kus nad elavad? - Sest saamida rassilised omadused erinevad tunduvalt teiste soome ugri hõimude rassilistest omadustest. Saamisid on umbes 50000 ning elavad Skandinaavia põhjaosas. 12. Missugune keel on läänemeresoome keelte hulgas suurim? Mitmendal kohal on eesti keel? - Soome keel, kõneleb umbes 5miljonit. Eesti on kõnelejate arvult kolmas. 13. Mille poolest karjala keel kuulus on? Too näide
kaotaks osa kasutusvaldkondadest ja muutuks seeläbi vaesemaks. 9. Miks on vajalik arenenud kirjakeele olemasolu? Arenenud kirjakeel on keele püsimajäämisel väga oluline tegur. Kui on olemas kirjakeel siis on võimalik trükkida raamatuid, anda haridust ja korraldada ühiskonna elu. 10. Milliste erialade esindajatele võime olla tänulikud eesti kirjakeele kujunemise eest? Kirjakeele tekkimine on saanud teoks tänu paljudele inimestele kiriku õpetajatele, keeleteadlastele, kirjanikele ja teiste haritlaste sihipärase keelekorralduse tulemusel. 11. Millal hakati eesti keeles raamatuid kirjutama ja eesti keelt arendama?Eesti keele arendamine algas 16. sajandil, 17. sajandil hakkasid ilmuma eesti keelsed raamatud. 12. Mis aastal ilmus esimene eesti keele grammatika? Esimene eestikeelne grammatika ilmus 1637 aastal. 13. Kes oli Forselius ja milline oli tema roll eesti kirjakeele arendamisel?
iseseisvast osast, mis koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 eKr kuni 2. saj pKr. Algselt VT kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Iisraeli rahva ajalugu; ei ole puhtalt ajalooline. 4 suurt gruppi: seadus, ajalooraamatud, tarkuseraamatud, prohvetiraamatud. Esmalt juutide pühakiri, hiljem ka kristlaste. UT kirjutatud kreeka keeles, sest sündis hellenistlikus maailmas. 3 suurt gruppi: evangeeliumid, kirjad e epistlid, ilmutusraamat. Piibel ajalooallikas kultuuri- ja keeleteadlastele; kirjutamise aeg, määratud selle aja valitseja või mõni muu sündmus. Piibel tähtis ajalooteaduse osa. UT tähtsaim. Kogu piibli sõnum surma ei ole. Kõigil võimalik pärida igavene elu.
Keel püsib siis , kui jätkub inimesi, kes teda oma igapäevases suhtlemises kasutavad. Eesti keele areng- eesti keele arengut mõj kõige tugevamini saksa keel (mille mõju kestis u 700a ), mõnevõrra vähem mõj vene keel 3 saj vältel. Võõrmõjud ei hukuta keelt . keel hukkub siis kui tema asemel kasutatakse suhtlemiseks mõnd teist keelt. Eesti kirjakeele kuj- kirjakeele tekkis tänu paljudele inimestele- kirikuõpetajatele, keeleteadlastele ja kirjanike sihipärase keelekorralduse tulemusel. Eesti kirjakeele algus- üle 400 a tagasi hakati eesti keeles kirjutama raamatuid ja keelt arendama. I eesti keele grammatika ilmus 1637 . eesti kirjakeele arendamine algas 16 saj. Õigekirjareegöid ei olnud siis veel järjekindlad. Vana kirjaviis- e forseliuse kirjaviis. Praegune kirjaviis erineb vanagast häälikupikkuse märkimises. 17 saj loodud vana kirjaviis oli järjekindel, kuid ei märkinud häälikupikkuseid täpselt.
rahvusliku keelekorraldust 1872. aastal, mis omakorda andis hea aluse järgnevateks uuringuteks. Näiteks võib tuua järgmiste aastate jooksul folkloristika, rahvausundi ja liivlaste rahvaluule uurimist. Uurali keeleteadus professorid käsitlesid eesti keele kui soome-ugri keele suhteid teiste keelkondade keeltega, lisaks millele avaldati nii keele- kui ka etnograafiaalaseid uurimusi. Tänu varasemale tööle on nüüd võimalik Tartu Ülikoolis õpetada uue põlvkonna keeleteadlastele paljusi selle ala valdkondi — foneetikat, eesti keele sõnavara päritolu, fennougristikat ning vadja keelt (Jüri Engelbrecht, Ain-Elmar Kaasik 2012). Tänasel päeval saab välja tuua mitmeid edukaid keeleteadlasi. Sinna nimekirja kuulub ka 20. sajandil sündinud Julius Mägiste. Teadlase teaduspublikatsioonide temaatika, kui arvukaid arvustusi mitte arvestada, võib kategoriseerda kuue märksõnaga: häälikulugu, vormilugu,
Testamendi koosseisu täiendavaid raamatuid, mida nad nimetavad deuterokanoonilisteks raamatuteks. Protestandid arvavad need raamatud kaanonist välja, pidades neid apokrüüfideks. Need raamatud põhinevad Septuagintal, heebrea Piibli tõlkel kreeka keelde, mis oli varakristlaste seas laialt käibel ja mida Uues Testamendis isegi tsiteeritakse. [2]. Vana Testament on tähtis ajalooallikas Vana-Idamaade kultuuride ajaloo- ja keeleteadlastele. Mitmed arheoloogid väidavad, et paljud Vana Testamendi jutustused, sealhulgas tähtsad kroonikad Aabrahami, Moosese, Saalomoni ja teiste kohta, on tegelikult koostatud kirjutajate poolt alles 7. sajandil eKr, et õigustada monoteistlikku usku Jahvesse. Arheoloogid pole naabermaadest Egiptusest ja Assüüriast, kus on palju kirjalikke allikaid, mingeid kirjutisi Piibli jutustustest ega selle peategelastest, mis pärineksid ajast enne 650 eKr
Piibel koosneb 66 "raamatust" ehk iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 a eKr kuni 2. sajand pKr. Paljud kristlased usuvad, et Piibel on "Jumala Sõna", mis on kirjutatud või inspireeritud Jumala poolt. Piibliks nimetatakse mõnikord ülekantud tähenduses ka mingi valdkonna tähtsaimat või põhilist raamatut või andmekogu. Piibel on ajalooallikas kultuuri- ja keeleteadlastele, sest raamatute alguses on tihti määratud kirjutamise aja valitseja või mõni muu sündmus ajaloos (näiteks rahvaste loendamine Rooma impeeriumis). 20. sajandi arheoloogilised avastused on tunnustanud piibli tähtsust ajalooteaduse osana. 2. Piibli jaotus Piibli kuuskümmend kuus raamatut jagunevad kolmekümne üheksa raamatuga Vanaks Testamendiks ja kahekümne seitsme raamatuga Uueks Testamendiks. 3. VANA TESTAMENT
saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena. Saami keelt õpetatakse Koola poolsaarel Lovozero (Lujavr) koolis õppeainena. Saamide ja nende keele õiguste laiendamine on toimunud tänu nende eneste aktiivsele ja organiseeritud tegevusele paaril viimasel aastakümnel. [4; 2010, 03,06] 5 2.3. Saami murded Saami keel on keeleteadlastele pikka aega uurimisainet pakkunud, sest saamide rassilised omadused erinevad tunduvalt teiste soome ugri hõimude rassilisest omadustest. Samal ajal pole kahtlust, et keeleliselt kuuluvad saamid soome ugri keelkonda. Rassierinevuse põhjuseid seletatakse harilikult sellega, et meile tundmatu arktiline rahvas on sulandunud saami keelte kõneleva rahva hulka. Tänapäeval on saamisid umbes 50 000 ja nad elavad
koosseisu täiendavaid raamatuid, mida nad nimetavaddeuterokanoonilisteks raamatuteks. Protestandid arvavad need raamatud kaanonist välja, pidades neid apokrüüfideks. Need raamatud põhinevad Septuagintal, heebrea Piibli tõlkel kreeka keelde, mis oli varakristlaste seas laialt käibel ja mida Uues Testamendis isegitsiteeritakse. Ajaloolisus Vana Testament on tähtis ajalooallikas Vana-Idamaade kultuuride ajaloo- ja keeleteadlastele. Mitmed arheoloogid väidavad, et paljud Vana Testamendi jutustused, sealhulgas tähtsad kroonikad Aabrahami, Moosese, Saalomonija teiste kohta, on tegelikult koostatud kirjutajate poolt alles 7. sajandil eKr, et õigustada monoteistlikku usku Jahvesse. Arheoloogid pole naabermaadest Egiptusest ja Assüüriast, kus on palju kirjalikke allikaid, mingeid kirjutisi Piibli jutustustest ega selle peategelastest, mis pärineksid ajast enne 650 eKr.
Piiblit rühmitati koguni nelja suurema grupi alla, milleks olid seadus, ajalooraamatud, tarkuseraamatud ja prohvetiraamatud. Algselt oli tegemist juutide pühakirjaga, hiljem sai sellest aga ka kristlaste pühakiri. Uus Testament oli kirjutatud kreeka keeles, kuna see sündis hellenistlikus maailmas. Seda rühmitati kolme kategooriasse, milleks olid evangeeliumid, kirjad ehk epistlid ning ilmutusraamatud. Piiblit võib pidada üheks olulisemaks ajalooallikaks kultuuri- ning keeleteadlastele, kuna see annab aimu kirjutamise aja kohta. Lisaks on Piibel ka oluline ajalooteaduse osa. Üldiselt peetakse Uut Testamenti olulisemaks ning kogu Piibli sõnumiks loetakse seda, et surma ei ole ning kõigil on võimalik pärida igavene elu.
Keskajal kirjutasid kroonikaid enamasti mungad ning see oli ajalookirjanduse valitsev zanr. Seal ei selgitata ega analüüsita sündmuste sügavamais seoseid. 13. sajandi teiseks esileküündivaks kirjalikuks mälestusmärgiks Henriku kroonika kõrval on Taani munkade poolt registreeritud Põhja-Eesti asulate nimekiri, nn Taani hindamisraamat, mis sisaldab ligi 500 kohanime, lisaks isiku- ja perenimesid. Teos on pakkunud väärtuslikke andmeid Eesti asustusajaloo uurijatele ja keeleteadlastele. KIRIKUKIRJANDUS Eesti keeles kirjapandud proosa ja värsi ajalugu algas ristitähe all. Kullamaa käsikiri üks näiteid palvete, laulude ja muude liturgiliste tekstide tõlkest. REFORMATSIOON Reformatsioon ehk usupuhastus oli murranguline usuliikumine Lääne- ja Põhja-Euroopas, mis sai alguse 1517. aastal Saksamaal(Martin Luther). Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega, meil niisiis eestikeelsega. Lugemisoskuse nõue omandas
uurimist. Siinjuures on oma arvamused avaldunud Valter Tauri ja Viktor Masing, kelle arvates peaksid lingvistid rohkem tähelepanu pöörama argoole, sel juhul kirjakeel jääb püsima normeerituks ja kõike arengutendentse arvestades. Tõnu Tender oma kirjutises ,,Eesti släng: olemus ja uurimuslugu" (1994: 292) ütles, et peale praktiliste põhjuste annab slängi uurimine väärtusliku informatsiooni keeleteadlastele, sotsiolingvistidele, leksikoloogidele, keele muutumise uurijatele ja semantikutele. Üks esimesi, kes on tundnud huvi slängi vastu oli Tõnu Tender. Ta on kaitsnud Tartu Ülikoolis oma magistritööd teemal ,, Eesti släng: olemus ja uurimislugu". . 1.2 Slängi mõistete piiritlemine Eric Partridge (1970 38-40) väidab, et konkreetsemad andmed slängisõnade kasutamisest tulenevad antiiksest Kreekast ja Roomast. Samuti Tõnu Tender on
Argivestluse lindistamine grupis on parem, kui ei tehta konkreetselt küsimus-vastus-süsteemi. Lindistamine võtab aega ja selle litereerimine, analüüs ka. 10. Nimeta eesti keele etümoloogiasõnaraamatud (3). Koostajad, mida sisaldavad, sõnavara maht. Etümoloogiasõnaraamatu olemasolu on peetud üheks kirjakeele küpsuse tunnustest. 1) Julius Mägiste „Estnisches etymologisches Wörterbuch” – teaduslik, mõeldud keeleteadlastele. Põhjalik tuletiste etümoloogia, palju murdesõnu. Ilmus Helsingis 1983. Sõnavara valikul on aluseks olnud Wiedemanni sõnaraamatu II trükk, ÕS 1960 ia 1976, «Võõrsõnade leksikon» ja Mägiste enese eesti vana kirjakeele sõnavara kartoteek ja/või sõnaraamatu käsikiri. siin oli ära toodud etümoloogiate allikaviited ja ühtlasi autori aktsepteeringuist erinevad seisukohad. J. Mägiste
baaslauseid ja siis nende ühendamine), lünkade täitmine. Samatähenduslike keeleüksuste leidmine: parafraasid, sünonüümid jne. Otsida teiste sõnadega ütlemise, kuidas asja teisiti öelda, et mõte jääks samaks. Verbaalsete instruktsioonide täitmine (muudetakse sõnastust): piltide valik, praktilised toimingud.Kuidas suudetakse täita üks või teine ülesanne. Kui palju kasuatakse vorme/muutevorme, seejuures samatüvelisi sõnu, liitsõnu jnejne Sellised küsimused pakuvad väga keeleteadlastele huvi. (PsL-kutele) Neid huvitab semantiliste seoste liigid. Sellised funktisonaalsed seosed nt sõna kask, meenub restoran Kaseke. Kask vs sookask (kas üldine või konkreetne), mis tunnused on, väike roheline kõver. Ehk mis laadi teabeüksused seostuvad!!! PsL-le pakub huvi: mis on eirnevat Jüti ja Mari vastustes, ka kultuuride kaupa, kudias vastatakse sõnadele ,,kodu". Mis on tüüpilised vastused sõnale KASk ja mis on harvaesinevad. Puudub suhtlemine.
13.sajandi teiseks esileküündivaks kirjalikuks mälestusmärgiks Henriku kroonika kõrval on Taani munkade poolt registreeritud Põhja-Eesti asulate (Harju- ja Virumaa) nimekiri, nn Taani hindamisraamat (Liber Census Danaie, 1241). See sisaldab ligi 500 kohanime, lisaks ka isiku- ja perenimesid (Carola – Karula, Lyneus – Lüganuse, Jaervaekylae – Järveküla, Koylae – Kohila, Jeeleth – Jõelähtme). Teos on pakkunud väärtuslikke andmeid Eesti asustusajaloo uurijatele ja keeleteadlastele. Kirikukirjanduse algus „Eesti keeles kirjapandud proosa ja värsi ajalugu algas ristitähe all. See sai oma alguse muulas-murrakulisest misjonitegevusest meie maal---„ (G.Suits). see polnud kirjandus tänapäeva mõistes, vaid kiriku vajadusi teeniv kirjasõna. Ristiusu levikuga kaasnes pühakodade – kirikute ja kabelite ehitamine. Need rajati enamjaolt endisaegsetesse hiitesse või nende lähedusse, sageli ka kihelkonnakeskustesse. Aja jooksul
annaabi.ee 
