REKLAAMIKEEL : · Vähe tegusõnu · Rohkelt omadussõnu · Käskiv kõneviis · Võõrtähed · Ebatavaline kirjaviis · Hüüumärgid Reklaamikeelt on hea võrrelda postimüügikataloogiga. HEA REKLAAMI KÜMME KÄSKU : · Hea reklaam ei anna hinnanguid · Hea reklaam kõnetab esmajärjekorras reklaamitava fänne · Hea reklaam on mõistatus · Hea reklaam premeerib oma vaatajat · Hea reklaam ei ole üldjuhul naljakas · Hea reklaam ei muu , vaid teeb toote huvitavaks · Pikk tele-või raadioreklaam on hea ainult juhul,kui tahetakse viia vaataja oma maailma · Heal reklaamil on püänt · Hea reklaam on julge · Hea reklaam on suures osas kunst
Keelekasutus Reklaamides. Mina saan aru, et reklaami esmane eesmärk on mõjutada tarbijat keele abil soovitud suunas ja kõik reklaami komponendid, sealhulgas ka reklaamikeel, peavad olema ühtse eesmärgi nimel tööle rakendatud. Reklaamikeel on erinev üldisest kirjakeelest oma funktsiooni poolest, reklaamikeel on üks kirjakeele funktsionaalne variant ehk üks kirjakeele kasutusala. Kuna reklaami puhul on tegemist väga levinud ühiskonnanähtusega, siis on reklaamide keelekasutus oluline. Reklaame loetakse, reklaamtekstide üle arutletakse - järelikult reklaam ja reklaamikeel mõjutavad inimesi ja ka nende keelekasutust. Reklaamitekstid koosnevad mitmest erinevast komponendist. Mõned neist on tähtsamad kui teised aga hea reklaami puhul moodustavad meeliköitva terviku, millele
Probleem on nende kasutamine igapäevaelus, eriti mõjutatavad on noored inimesed, kes alles õpivad oma emakeelt. Lõpuks kujuneb välja rikutud keel, ning kokkuvõttena ei oska inimesed rääkida ega kirjutada õigesti. Mis aga edasi, kas tulevikus kujunebki välja lihtsustatud ja lühenditest koosnev keel? Eesti keel on kõige tähtsam kultuuripärand iga eestlase jaoks, seega on tähtis seda hoida ka kaitsta iga halva mõjutuse eest. Samuti on väga piiripealne valdkond reklaamikeel, mis mõjutab inimesi tohutult. Ühelt poolt on tegemist avaliku keelekasutusega ja peaks nõudma, et see oleks korrektne. Kuid reklaamitegijad peavad reklaami kuntsiks ja lubavad endale kunsti vabasusi. Reklaami eesmärk on silmapaista. Üheks vahendiks on tedlik ortograafiareeglite rikkumine. Näiteks granaat, mis kirjutatakse tegelikult g-tähega, kuid Eesti Ekspressi populaarne pilalisa kirjutab seda k-ga. Samuti võiks
Just sõja ajal said paljud inimesed oma esimese maitseelamuse Coca-Cola'st ning kui saabus kauaoodatud rahu, oli ookeanitaguseks äriks pinnas loodud. Woodruffi visioon Coca-Cola'st kui ülemaailmsest ärist hakkas tõeks saama 1940ndate keskpaigast kuni 1960.a. kahekordistus Coca-Cola't villivate maade arv. Sõjajärgne Ameerika oli optimistlik ja õitsenguline. Coca-Cola oli osa lõbusast, stressivabast Ameerika elustiilist ning selle reklaamikeel õnnelikud paarid drive-in restoranides, muretud emad sõitmas suurte kollaste kabriolettidega jne peegeldas ajastu vaimu. Globaalne äri 1960-1981 Pärast 70 edukat ühele brändile keskendumise aastat, otsustas The Coca-Cola Company laiendada tooteportfelli uute brändidega: Fanta loodi 1940ndatel ning seda tutvustati tarbijatele 1950ndatel, 1961.a. järgnes Sprite, 1963.a. TAB ja 1966.a. Fresca. 1960. a. omandas The Coca-Cola Company The Minute Maid Company,
vahenditega. Viide tulevikule on vältimatuse eeldus. Tekstivälise tegelikkuse ja ideoloogia seos põhineb loomulikustamisel – asjad esitatakse loomulikuna, ainuvõimalikuna. Eeldus on, et keeles on võimalik esitada paratamatuid olukord loomulikult. Olukorra kirjeldus on intertekstuaalne, viidatakse teistele valdkondadele. Kirjeldus võib olla ka implitsiitne - diskuteeritakse teiste valdkondadega otse välja ütlemata. REKLAAMIKEEL Reklaamikeel kasutab kõiki teadaolevaid tekstivõtteid. Kasutatakse narratiivseid „soovitusi“ (nt „sain tänu sellele tootele sõpru“ vm hüvesid). Reklaamide määratlemine on keeruline. Tekstidel pole ühtseid eesmärke. Informatiivsed ja kutsuvad eesmärgid on põimunud. Kuigi reklaamid on meid kõnetada püüdvad tekstid, ei saa öelda, et kõik, millele tähelepanu pöörame või mis on meie veenmiseks mõeldud, oleks reklaam. Liigitamine on pigem suhtelise kui absoluutsuse küsimus
• Kood kui märkide vaheliste ühildusmisreeglite sätestaja. Kultuur – keskkond, milles märgid ja koodid toimivad; “sotsiaalse süsteemi kõigile toimijaile siduv probleemide lahendamise programm kõigis süsteemile olulistes protsessides”. (Palmaru, PM 19.02.09) Reklaam on kommunikatsiooni protsess, kus sümbolite/märkide kasutamine (reklaam ise) mõjutab väärtuste (raha ja kaupade) vahetamist. (Encyclopedic Dictionary of Semiotics 1992:12) Reklaamikeel - eesmärgiks lakoonilisus, täpsus, väljenduslikkus, emotsionaalsus, veenvus, ... Iseloomulik omadus – kõikvõimalike väljendusvahendite rohkus ning piiridel balansseerimine (NB! moel, mis täidab reklaami eesmärki ja ei kahjusta brändi). Eduka kommunikatsiooni võtmefaktorid: • Saatja peab teadma, mida täpselt ta tahab öelda. • Saatja peab teadma, millise auditooriumiga ta tahab suhelda. • Teade tuleb kodeerida vastuvõtjale arusaadavalt.
Kultuur/subkultuur keskkond, milles märgid ja koodid toimivad; " Kultuur - sotsiaalse süsteemi kõigile toimijaile siduv probleemide lahendamise programm kõigis süsteemile olulistes protsessides". Palmaru,PM19.02.09 Intertekstuaalsus - Märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduste transformeerimine, uue tähenduse v paralleelsete tähenduste loomine. Reklaamikeel - eesmärgiks lakoonilisus, täpsus, väljenduslikkus, emotsionaalsus, veenvus, ... Iseloomulik omadus kõikvõimalike väljendusvahendite rohkus ning piiridel balansseerimine (NB! moel, mis täidab reklaami eesmärki ja ei kahjusta brändi) Eduka kommunikatsiooni võtmefaktorid: · saatja peab teadma, mida t ä p s e l t ta tahab öelda · saatja peab teadma, millise auditooriumiga ta tahab suhelda · teade tuleb kodeerida vastuvõtjale arusaadavalt
annaabi.ee 
