KEELEAJALOO KT 1. Mis on inimkeele funktsioonid? Kommunikatsiooni vahend Emotsioonide väljendamise vahend Inimsuhete hoidja Indentiteedi kandja 2. Mis on tehiskeel? Kirjelda ja iseloomusta tehiskeeli, too näiteid? Tehiskeel- ehk formaalne keel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel. Tehiskeelele vastandub loomulik keel. Tehiskeel on keel, mille reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud. Tehiskeelt, mis on loodud eri keelte oskajate vahelist suhtlust kergendava eesmärgiga, nimetatakse abikeeleks. Basic English blaia zimondel blissymbols budinos Earth Language esperanto Folkspraak idiom neutral ido interlingua ehk latino sine flexione ...
manes – esivanemad) – esivanematekultus Totemism (odžibve-indiaani k. totem) – usk, et hõimu esivanem on olnud loom Maagia (kr. mageia – nõidumine) Divinatsioon – religioosne ennustamine (nt Delfi oraakel) Jumalausundid tekivad ajaloos suhteliselt hilja. Jumalaidee areng: 1. Varasim jumalakujutlus: taevane üliolend ehk ülijumal – kogu taevas ISE on jumal. Vajadus soodsat ilma andva taevase üliolendi järele tekkis seoses varajase maaviljeluse ja karjakasvatusega. Keeleajaloo näide: Laensõna ürg-indoeuroopa keelest ca 5000 - 4000 a tagasi: taevas < deiwos Siit ka ürg-indoeuroopa ülijumala nimi Dyaus. Läänemere-soome omasõnad taeva kohta: juma, ilma 2. Polüteism (kr. poly palju + theos jumal) – paljude jumalatega usund. Jumalausundite ajaloos valdav. Henoteism (kr. henos üks + theos) on vaheaste teel ainujumalausundile Näide: El – läänesemiidi taevajumal, esimene teiste jumalate seas > Jahve – judaismi ainujumal 3. Monoteism (kr
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus. Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal.Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi nn karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus Esiaeg ehk muinasaeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Eestis loeb enamik uurijaid muinasaja lõpuks 13. sajandi algust, mil Põhjala ristisõjad Eestisse jõudsid. Muinasajal omas usund inimese elus märkimisväärselt tähtsat rolli. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal, seega ei saa rääkida ka kindlatest mõjudest tänapäeva. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle üks olulisim osa oli esivanematekultus. Elust lahkunuid austati ja mingil määral ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiieteks,
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus Muinasaega Eestis arvatakse olevat X at. eKr kuni XIII sajandi algus. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Muinasusundi kihistus oli üsna sarnane teiste loodusrahvastega ning selle üks olulisemaid osi oli esivanematekultus. Muudatusi uskumustesse tõi põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Kuid millised muinasusundi uskumused ja traditsioonid kajastuvad tänapäeva eestlaste elus? Muinaseestlased olid arvamusel, et nad on osa üks osa loodusest. Arvati, et loomadel,
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus Esiaeg ehk muinasaeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Eestis loeb enamik uurijaid muinasaja lõpuks 13. sajandi algust, mil Põhjala ristisõjad Eestisse jõudsid. Muinasajal omas usund inimese elus märkimisväärselt tähtsat rolli. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle üks olulisim osa oli esivanematekultus. Elust lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad
Alepõllunduselt saab minna üle põlispõllundusele. Toodetakse järjest enam müügiks. 20. Nimeta Eesti maakondasid muinasaja lõpul ja kanna need kaardile. 21. Missugused olid eestlaste suhted naabritega muinasaja lõpus? Venelaste ja Latgalidega olid suhted pingelised. 22. Iseloomusta eestlaste muinasusundit? (märksõnad; kirjelda) Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. 23. Kuidas hinnata eestlaste rahvaarvu 12.saj. lõpus. (arutle) Rahvaarv ulatus 150 000 – 200 000 inimeseni. 24. Kas asjaolu, et eestlastel puudus 12 saj. oma riik, näitas meie mahajäämust muust maailmast? (arutle) Ei, me arenenesime ja jõudsime ilusti järgi . 25. Kuidas hinnata eestlaste suhtumist ristiusku Muinasaja lõpul?(arutle)
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739)
keelekasutus tõi õigekirjutusliku mitmekesisuse – probleemiks koolihariduses) mõte: korraldada üle-eestiline keelekoosolek 30. mai 1908 Tapal – häälduselt täpne 1909 konverents Tartus kirjaviis muudab kirjakeele liiga h küsimus, keeruliseks (Eesti Kirjanduse Selts, üksiksõnad: katuksed – katused, kullassep – Eestimaa Rahvahariduse Selts) kullassepp • kajama: keeleajaloo, murrete ja 1910 Tallinnas rahvapärase keelekasutuse sid- mitm osastav: juttusid vs juttusi/jutte, otstarbekuse arvestamine lihtmin sivad-vormist sid- vormi: laulsivad – • ää – ea (pea, seal, teadus) laulsid • h kaotada, kus ebakindel (aganad, 1911 Tartus õrn, ani, ernes) • võõrnimede ja –sõnade õigekirjutus
Referaat Muinasusund Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes
Rahvausund on usund ühe indiviidi tasandil, seda ei ole ette kirjutatud ühegi institutsiooni poolt, sisaldab konkreetse indiviidi maailmapilti. Tunnused, mis eristavad teda suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") * Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. * Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid. * Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad
· rahvalaulu keel ja selle ajalugu A.H.Neus adus, et regilaulu keel on lähedane soome keelele, arvas, et regilaul on säilitanud eesti kõnekeele ajaloo. M.Veske uuris regilaulude päritolu murrete järgi, kuna regilaulu keel on murrete keel. Kui regilaul liigub ühelt alalt teisele, siis võtab ta murdeaspektid endaga kaasa. J.Peegel vaatles regilaulu tekstides olevaid nähtuseid ja kommenteeris neid keeleajaloo kontekstis. Ago Künnap. Vormeli ja kujundiuurimised: Liina Saarlo: sõnavarauuringud regilaulude baasil, kujundikooslused. Arvo Krikmann. Sõnavarauurimised 1990ndatel: Urmas Sutrop: võttis aluseks selle, et kõikides keeltes kujunevad värvinimetused välja kindlas järjekorras: valge, must, punane, sinine, roheline(oli vanasti haljas)... pruun, oranz. Viipekeel: Liina Paales käsitleb viipekeelseid Eesti kohanimesid. esimesed regilaulutekstid 17. sajandist
Rahvausund on usund ühe indiviidi tasandil, seda ei ole ette kirjutatud ühegi institutsiooni poolt, sisaldab konkreetse indiviidi maailmapilti. Tunnused, mis eristavad teda suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") * Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. * Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid. * Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad
eesmärk rahvakeele (=murrete) sõnaraamat. L. Kettuneni uurimused Kodavere murrakust innustasid murdeid uurima. Kaasaja keele (kirjakeele, ühiskeele) uurimine - vähe, peamiselt keelekorraldusliku suunitlusega. Aavik, Veski, Jõgever eri suundade esindajad töötasid õppejõududena. 1924 Lauri Kettunen Lauseliikmed eesti keeles Soome süntaksi põhimõtetest lähtudes esitab eesti lauseliigendussüsteemi detailse kirjelduse. Näitab nii sõnu lauseliikmetena kui moodustajaid (jagu). Keeleajaloo uurimine vähe. Soome uurijad (Setälä, Ojansuu, Kettunen) uurisid ka sugulaskeelte, sh eesti keele ajalugu. Eestis üksikuid uurimusi. Lauri Kettunen - Eesti häälikuloo uurimise rajaja. On avaldanud eesti keele kohta artikleid, õpikuid, käsiraamatuid (eesti ja soome keele erinevused, eesti keele häälikulugu, eesti kohanimed), eesti-soome sõnaraamatu. Uuris ka muid läänemeresoome keeli. Üks ES asutajaid ja esimene esimees.
Luuletused on lühemad ja tihedamad, sellest ka infohulga suurus. Luuletuse teeb heaks pinged ja uudsus. Luuletuse info ei aegu (hetkesündmus: tramm ei peatu täna selles peatuses, vs sümbolid nt. Visnapuu luules). Tekst, kontekst, intertekstuaalsus. Lad. k (põiming texere?)- võib omistada talle struktuurilise ühtsuse. Raamat võib olla tekst, osa tema ühtsusest moodustab juba see, et ta on ühtede kaante vahel. Sammuti jutlus või retsept. Tekstide uurimisest võib rääkida keeleajaloo kontekstis. 20saj. Algusel hakati teksti tarvitama samas kontekstis mis Teos. Formalistid ja uuskriitikud ütlesid, et uurivad ,,sõnu paberil", mis viitavad rohkem autorile. Seda kuidas teksti seesmine ühtsus töötab hakkas lahti seletama keeleteadus 60-ndatel. Tekkis tekstilingvistika (saksa ja hollandi autorid), mis sai keeleteaduses väga oluliseks. Varem uuriti keelt sõnade ja lausete tasandil, muid üksusi väga ei tunnistatud. Saussure ütles, et tuleb teada keele üldist süsteemi
· Vene kroonikad Peipsi järve järgi (Tsuskoje ozero): tsuudid · Araabia reisimees ja geograaf Idrisi 1154 Astlanda. · Saxo Grammaticuse kroonika ,,Gesta Danorum" eestlased olla Ölandil enne lahingusse minekut laulnud. 1170 varsaeim teade eestlaste rahvaluulest ja selle esitamisest. · Henriku ,,Liivimaa kroonika" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. sajandi algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Keeleajaloo seisukohalt olulised isiku- ja kohenimed ning laused. · ,,Liber Census Danae" (u1240) umbes 500 Põhja-Eesti kohanime. · ??? Bartholomaeus Anglicus ,,De propretatibus rerum" 12401245. · Liivlastest, varasemast usundist (tulekultus, päikesekultus, elu pärast surma). Sakslased vabastasid eestlased deemonite väärusust. · Reval on väike kehv provints, Virumaa rohumaa... · Rahvas varem metsik ja toores, nüüd taanlased ja sakslased.
Käänded jms. Maailma keeled on sarnased? Ikkagi väljendusvahend. Võime võtta tundmatu keele ja seletame lahti suhted ja vahendid. Peab vaatama mõlemat poolt. Kuidas(allsüsteemid); väljendusvahendid:käänded, eessõnad jne. Millest. Otsime ühiseid jooni. Keeleteaduse metakeel-keelt kirjeldav keel. Need terminid ja mõisted ära õppida. Õpiku lisa 2. Etnonüüm-selle keelepärane nimi;( Saami keel.;Ostjaki keel mitte handi. Mitte hotentoti vaid khoekhoe jne) '*' tähendab keeleajaloo kontekstis rekonstrueeritud vormi ja muus kontekstis vastuvõetamatut või vale vormi. GLOSSid vt. Kayardildi näidet-korda ja/või õpi ära eesti keele grammatilised kategooriad '' vahel on tavaliselt tähendus. näide Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulik keel ei ole nt esperanto, eri liiki programmeerimiskeeled ( formaalkeeled, nt. Java jt) Nt. Tolkien mõtles välja haljdate keele Quenya.
lauseliigendussüsteemi detailse kirjelduse. Näitab nii sõnu lauseliikmetena kui moodustajaid. Lauri Kettunen 5 Eesti häälikuloo uurimise rajaja, on avaldanud eesti keele kohta artikleid, õpikuid, käsiraamatuid, eesti-soome sõnaraamatu. Uuris ka muid läänemeresoome keeli. Üks Emakeele Seltsi asutajaid ja esimene esimees. · Keeleajaloo uurimine: vähe. Soome uurijad uurisid ka sugulaskeelte, sh eesti keele ajalugu. Eestis üksikuid uurimusi. · 1913 väitekiri ja monograafia Kodavere murde häälikuloost. Esimesed suuruurimused ühe eesti murraku kohta, vokalismi ajaloo alal teedrajavad kogu läänemeresoome keelerühmas. Eksperimentaalfoneetika meetoditega uuriti häälikuid, häälikuajalugu. Kirjakeele arendamine 20.saj esimesel poolele 3 suunda: 1) Keeleuuenduslik (Aavik, Grünthal)
Publikatsioonide vormid (kuidas publitseerida): · Seeriaväljaanne koosneb mitmetest kogumikest, kus dokumendid esitatud pikema ajavahemiku või piirkonna kohta, nt LUB, Brieflade · Üksikud kogumikud haarab suurt hulka dokumente, jõukohane ka väiksemale kollektiivile · Üksikdokumendid enamasti publitseeritakse ajakirjanduses, monograafiate lisadena. Eestikeelsete tekstide publitseerimise printsiibid sõltuvalt eesmärgist: · Keeleajaloo näitlikud materjalid ei muudeta midagi · Dokumentide sisu avaldamine riskitakse kaotada murdeomapära ning normaliseeritakse kogu tekst tänapäeva ortograafiareeglite järgi · Sisu, vormi ja kohalike eripärade esitamine lisaks sõnavarale säilitatakse ka murde ja grammatika eripärad Tõs - Tõstamaa Võ - Võrumaa Rõu - Rõuge LNg - Lääne-Nigula Pal - Palamuse
likud sõnad) eraldi artiklitesse. Viimastele on kombeks lisada ka homonüüminumbrid. (50) tee I – rajatis sõidukite liiklemiseks tee II – 1) teepuu lehtede puru, 2) sellest purust valmistatud jook • Nagu öeldud, on terminoloogias rohkem kombeks seda vahetege- mist ignoreerida, eriti kuna tähenduste seotuse väljaselgitamine näitest 50 vähem ilmsetel juhtudel võib nõuda keeleajaloo alaseid eriteadmisi ja olla subjektiivne. Sel juhul saavad kõik samakujulised eritähenduslikud sõnad eraldi artiklid ja homo- nüüminumbrid. (51) tee I – rajatis sõidukite liiklemiseks tee II – teepuu lehtede puru tee III – sellest purust valmistatud jook Teisendusmehhanismi plaanides tasub mõelda, kas koostaja soovib homonüümide omavahelist järjestust määrata või mitte. Kui jah, siis
annaabi.ee 
