pääseb valla, ,,närvid ütlevad üles"... 3. Ülimina (Superego, Überich) TÄIUSLIKKUSEPRINTSIIP Ülimina kujuneb välja umbes 5. ja 11. eluaasta vahel. Selles sisalduvad meie eeskujud, väärtushinnangud, normid, põhimõtted, see määrab kindlaks sotsiaalse, religioosse, moraalse eluvaldkonda. See on sisemine moraalikoodeks, mis taotleb alati ideaalset, täiuslikku, hoolimata reaalsusest ja naudinguprintsiibist. Ta ei tee vahet reaalsel teol ja pelgal kavatsusel; kui need ideaaliga ei klapi, karistab ta Mina karmilt. Üliminale panevad aluse lapse vanemad oma keeldude ja käskude, kiituste ja karistustega. Freud märgib, et sellepärast annabki Ülimina endast enamasti märku ,,südametunnistuse häälena". Inimese küpsedes laieneb mõjutuste ring, eeskujuks pole enam ainult vanemad, vaid kultuur ja ühiskond laiemalt. Praktilisel poolel tõdes Freud, et ülemäära tugev Ülimina tekitab inimesel liigset süütunnet ja neuroose
Hoiakute kujunemine ja muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiakunähtused väljenduvad kõige selgemini ja tüüpiliselt hinnangutes millegi või kellegi suhtes. Hoiakutel on mitmed funktsioonid. Kuna hoiak on nähtus, millest sõltub käitumisliinide ja toimingute valik, siis on hoiakute uurimine väga suure praktilise tähtsusega valdkond. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid.( Bachmann, Maruste, 2001) Arvan ,et hoiakud kujunevad välja seoses meid ümbritseva ühiskonnaga. Me sarnaneme inimestele, kellega me kõige rohkem suhtleme, aga samas ka me suhtleme rohkem nende inimestega, kellega omame sarnaseid hoiakuid. Hoiakud ei ole kaasasündinud. Ma olen jälginud, kui sarnane olen ma oma emaga, me näoilmed, hääletoon ja arvamus on tihti väga sarnased.
närvisüsteemi omadus, mis tekib eluslooduse teatud arenguastmel- see on füüsikaline Psühholoogia 1 monism, mille kohaselt pole peale tuntud või veel avastamist vajavate füüsikaliste, keemilliste ja bioloogiliste nähtuste erilist vaimsete nähtuste maailma. Igal psüühikailmingul- tajul, mõttel, meenutusel, tundel, soovil ja kavatsusel- on vaste sündmuse näol, mis toimuvad närvisüsteemis. Teadvus pole midagi muud, kui sündmused ja protsessid. Selle vaate pooldajate seas pole üksmeelt, kas teadvust tuleks samastada mingi kindla osaga närvisüsteemis või on teadvus pigem tööpõhimõte, mille järgi toimib terve keeruline närvivõrk, mitte mingi eriline osa sellest. Milles see tööpõhimõte seisneb, pole samuti selge. Sõltumata lahendusest, on füüsikaline monism veendumusel, et pole kehade
Igal praktilisel tegutsemisel ja valikul, kunstil, uurimustööl on suundumus mingi hüve poole. Samuti võib olla hüve erinevatel juhtudel ka eesmärgiks, see milleni inimesel on soov jõuda. Inimene eelistab üldjoontes mõjukaimate ja juhtivamate aladega seotud eesmärke. Erinevate tegevuste ja oskuste puhul tundub hüve küll erinev olema. Mis on siiski kõigi nende erinevate tegevuste juures hüve? Hüve ongi see, mille tõttu muid asju tehakse. Igal tegevusalal ja kavatsusel on eesmärk. Arstiteaduses on selleks tervis, ehituskunstis uued võimsad pilvelõhkujad, suursugused ehitised. Nagu juba mainitud igasugusel tegevusel meie elus on eesmärk ja hüve ongi see, mida me tegutsemisel saavutame. Aristoteles jagas hüved kolme rühma: ühtesid nimetas ta välisteks, teised mis on seotud hinge ja kehaga. Kõige täielikumateks ja suuremateks hüvedeks peame neid hüvesid, mis on seotud hingega. Põhjus selleks on imelihtne. Nimelt just
kokkulepeline. Konventsioonid ehk kokkulepped on kodeeritud süsteemi, mis ongi loomulik keel. Igas keeles on olemas väljendid igapäevaelu põhivajaduste ja olukordade väljendamiseks. Koodi all mõeldakse süsteemi, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad). Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Keelelise suhtluse tähtis tunnus on selle intentsionaalsus, mis põhineb kõneleja rohkem või vähem teadlikul kavatsusel saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat, luua sotsiaalseid suhteid, väljendada toetust jne. Inimesed on vaba mõistusega agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks nad rääkida tahavad. Kuigi suhtlussituatsioon mõjutab mitmeti sõnumi kuju ja selle tõlgendust, on keele üks olulisemaid omadusi see, et seda on võimalik kasutada ka suhtlussituatsioonist sõltumatutel eesmärkidel. Ainult
Tavaliselt on eri keelte konventsioonid erinevad. Konventsioonid on loomult ühiskondlikud ja inimestevahelised. Kood on süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad). Verbaalses suhtluses on koodiks keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne (kõneleja-vastuvõtja, vastuvõtja-kõneleja; kõneleja peab arvestama kuulaja eeldusi ja teadmisi). Keelelise suhtluse tunnus on ka intentsionaalsus, mis põhineb kõneleja kavatsusel saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat jms. Keelt on võimalik kasutada ka suhtlussituatsioonist sõltumatutel eesmärkidel (loomad ja seadmed reageerivad mingile väliskeskkonna stiimulile või sisemisele situatsioonimuutusele, aga inimesed võivad rääkida ka teistest olenditest, loogilisest ja ebaloogiliselt jms). Inimene suudab sõnadega fantaseerida, valetada, teha nalja, olla irooniline, kavandada tulevikku.
kokkulepitud tähendusi ja teisi keelestruktuuri elemente. Semantilisest informatsioonist tuleb lahus hoida inimese teadmus suhtlemise hetkel. · Statistiline informatsioon põhineb koodi märkide arvul ja nende esinemistõenäosusel. Verbaalse suhtluse väga tähtis tunnus on selle intentsionaalsus, mis põhineb kõneleja rohkem või vähem teadlikul kavatsusel. Inimesed on vabad mõistusega agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks nad rääkida tahavad. Verbaalne suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Kõneleja ja vastuvõtja kõnevoorud vahelduvad. Keelelise sõnumi ja selle sisu suhe on keelesidusus ning põhineb konventsioonil, st on kokkuleppeline. Konventsioonid on loomult ühiskondlikud ja inimestevahelised. Lisaks kasutatakse keeles kodeerimist. Koodi all mõeldakse süsteemi, mille hulgast valitakse
Kas arst võib jalaluumurruga patsiendilt vajalikud organid võtta? Topelttagajärje doktriin (TTD) 1. Teo loomuse tingimus: tegu peab olema hea või neutraalne. 2. Eesmärgi ja vahendi tingimus: halb tagajärg ei tohi olla hea tagajärje saavutamise vahend 3. Õige kavatsuse tingimus: kavatseda tohib üksnes head tagajärge. 4. Proportsionaalsuse tingimus: hea tagajärg ei tohi olla halvaga võrreldes tühise suurusega Probleemid · Kuidas teha vahet kavatsusel ja ettenägemisel? Situatsioone võib ümber kirjeldada nii, et kavatsetakse head ning halb tagajärg on pelgalt etteennustatav kõrvalefekt. · Nt arst kavatses päästa 5 inimest, doonori surm oli vaid kaasnev nähtus. Mõõdukas objektivism · Kõik moraalinormid ei ole absoluutsed. Moraalikonflikti korral võib mõnest loobuda. Prima facie (ld k. esmapilgul) · Kohustus, mis üldiselt kehtib, kuid mille teine kohustus võib üles kaaluda.
Antisotsiaalsed isiksusehäired psühhopaatia või sotsiopaatia Sõltuvused (nt narkomaania, alkoholism) Hoiakud Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid (ingl k attitude) ning sättumuslikke hoiakuid sättumusi (ingl k set). Hoiak on nähtus, millest sõltub käitumisliinide ja toimingute valik. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiaku kolmeks oluliseks komponendiks on: Afektiivne mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes, kas ta hindab seda positiivselt, neutraalselt või negatiivselt Kognitiivne tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist, tema objektiivne määratlus Käitumuslik (konatiivne) kuidas isik tegelikult reageerib hoiakuobjektile, millised on tema toimingud selle suhtes. Hoiakute funktsioonid:
erutusaste, kasvab käitumise pidurdamatus, sest sisendatud on agressiooni põhimõtteliselt lubatavatust, käivituvad jäljendamismehhanismid, leiab aset nüristumine agressiivsusega kaasneva julmuse. Hoiakud ja nende muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid ning sättumuslikke hoiakuid- sättumusi. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust endali siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. 17 Hoiaku kolmeks olulisekd komponendik on: - afektiivne, mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes,kas ta hindab seda positiivselt,neutraalselt või negatiivselt - kognitiivne- tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist,tema objektiivne määratlus - käitumuslik- kuidas isik tegelikult reageerib hoiaku objektile, millised on tema toimingud suhtes.
ülesanne on autori kavatsuse võimalikult täpne väljaselgitamine. Intentio auctoris kannab juriidilises tõlgendusteoorias seadusandja tahte nime. Tõlgendusteooriaid, mis tõlgenduse õigsuse kriteeriumina käsitavad seadusandja tahet, nimetatakse vahel ka subjektiivseteks teooriateks Mida ütleb tekst e. intentio operis Teine suund küsib aga selle järele, mida ütleb tekst. Niisiis on tegemist fiktsiooniga, kus tekst pärast selle loomist läheb ise laia maailma ja autori esialgsel kavatsusel pole interpreteerimise seisukohalt mingit tähtsust. Siin on õigsuse kriteerium teose enese suundumus või kavatsus (intentio operis). Traditsiooniline tekstikeskne või tekstitaotluslik lähenemine püüab määratleda teksti mõtet eelkõige selle enese märgisüsteemis ja vastavas kontekstis. Niisuguse lähenemise puhul on tõlgendamise abivahendid eelkõige muud tekstid, s.t tekstuaalne kontekst, millesse meid huvitav tekst on sattunud
Päikesega / Jumalaga võib, olemus vajadusel eralduda, et täide viia midagi pooleliolevat, ja ta omandab oma (mehe või naise) identsuse. 42. Kavatsuse seadus. Kui inimene hoiab kavatsust enda teadvuses ja füüsilist tegevust ei järgne, loob inimene endast valet muljet. Inimene arvab, et tema mina on parem kui tegevus näitab. Energia järgib kavatsust, millest hea peaks sündima.kui heategu on tehtud kavatsusega , et tuntaks tema headust või pole sel tegevusel ja kavatsusel kõrgemat nõudlust, autasud eij ärgne kõrgemalt poolt. Kavatsus ja püüdlus peavad olema kõrgemas vibratsioonis, et luua vaimset täiuslikkust. Kui inimene annab teisele lubaduse ja tal on ka kavatsus seda teha, aga sellele ei järgne tegevust, saab see valeks, mis loob karmat. 43. Intuitsiooni seadus. Me võime vaid puudutada meie oma intuitsiooni ja tarkuse allikat, kui me ei sõltu teiste arvamusest enda olemust hinnates
somatoformsed (hüpohondria), meeleoluhäired, skisofreenia, eraklikkus, nartsissis, antisotsiaalsed isiksusehäired, sõltuvused- Hoiakud hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid ning sättumuslikke hoiakuid (võivad toimida eelteadvuslikult ning vormida ja kallutada lisaks suhtumisele ka tajusid ja motoorseid toiminguid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakud ennustavad teatud kindlat käitumist. Hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjepidevused ja psühholoogilise ökonoomia. Hoiaku komponendid: 39 Afektiivne - mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes, kas ta hindab seda positiivselt, neutraalselt või negatiivselt.
somatoformsed (hüpohondria), meeleoluhäired, skisofreenia, eraklikkus, nartsissis, antisotsiaalsed isiksusehäired, sõltuvused- Hoiakud hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid ning sättumuslikke hoiakuid (võivad toimida eelteadvuslikult ning vormida ja kallutada lisaks suhtumisele ka tajusid ja motoorseid toiminguid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakud ennustavad teatud kindlat käitumist. Hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjepidevused ja psühholoogilise ökonoomia. Hoiaku komponendid: Afektiivne - mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes, kas ta hindab seda positiivselt, neutraalselt või negatiivselt. Kognitiivne tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist, tema objektiivne määratlus
...) · Eemaletõmbumine ja eraklikkus · Nartsissism (haiglaslik eneseimetlus ja armastus) · Antisotsiaalsed isiksusehäired psühhopaatia ja sotsiopaatia · Sõltuvused (nt narkomaania, alkoholism) Hoiakud ja nende muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid ning sättumuslikke hoiakuid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakute kolmeks oluliseks komponendiks on: · Afektiivne- mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes, kas ta hindab seda positiivselt, negatiivselt või neutraalselt. · Kognitiivne tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist, tema objektiivne määratlus. · Käitumuslik kuidas isik tegelikult reageerib hoiakuobjektile , millised on tema toimingud selles suhtes.
Nartsissism (haiglaslik eneseimetlus ja –armastus) 42 Antisotsiaalsed isiksusehäired – psühhopaatia ja sotsiopaatia Sõltuvused (nt narkomaania, alkoholism) Hoiakud ja nende muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid ning sättumuslikke hoiakuid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakute kolmeks oluliseks komponendiks on: Afektiivne- mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes, kas ta hindab seda positiivselt, negatiivselt või neutraalselt. Kognitiivne – tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist, tema objektiivne määratlus. Käitumuslik – kuidas isik tegelikult reageerib hoiakuobjektile , millised on tema toimingud selles suhtes.
organisatsioone, peavad enne tülide Julgeolekunõukogule otsustada andmist tegema kõik võimaliku kohalike tülide rahulikuks lahendamiseks kokkulepete või regionaalsete organisatsioonide abil. · Julgeolekunõukogu peab alati olema täielikult informeeritud toimingutest, mis on regionaalsete organisatsioonide poolt rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks ette võetud või kavatsusel. Humanitaarne sekkumine. · Relvastatud tungimine teise riiki, eesmärgiga vähendada sealse tsiviilelanikkonna kannatusi. · Kannatused võivad olla põhjustatud kodusõjast, genotsiidist, humanitaarkriisist. · Eesmärk ei ole annekteerida või vallutada riiki, vaid lõpetada seal toimuv inimõiguste rikkumine ja parandada tsiviilelanikkonna elu. · Rwanda, Ida-Timor, Jugoslaavia pommitamine Rahvusvaheline sõjaõigus.
madalaim- elementaarsed hoiakud ja seadmused, mis fiskeeruvad esmaste vajaduste ja lihtsate situatsioonide mõjul. Puudub poolt- ja vastuargumentide läbielamine, ei teadvustata. 2. sotsiaalsed hoiakud ja nende süsteemid- keerulisemad. Selgesti eristuvad kognitiivsed(tunnetuslikud), emotsionaalsed ja käitumuslikud komponendid. 3. väärtusorientatsioonide süsteem, tuumaks isiksuse suundumus või üldine eluhoiak. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel loodtust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjeppidevuse ja psühholoogilise ökonoomia. Tundlikkus ja selle mõõtmine psühhofüüsikas. Läved (absoluutsed lävi, eristusläved) & tundlikkus Alumine lävi Ülemine lävi Eristuslävi Mida kõrgemad läved, seda madalam on tundlikkus ja vastupidi. Välja arenenud selleks, et tagada liigi tegevuseks otstarbeka, vajaliku info vastuvõtt
· Praktiline või poliitiline teadus omab kolme laia haru: eetika või iseloomu teadus; majandus või perekonna juhtimise teadus, poliitilise kogukonna valitsemise teadus. 1.7. Inimese hüve on õnn. Nii nagu on õnn kõige viimasem eesmärk, nii on poliitiline ekspertiis, poliitikateadus (politike) samuti kõrgeim teadus. Sest see üldse otsustab, milliseid teadusi on millistes linnades vaja. Hüve on ,,see, mille tõttu muid asju tehakse. Eks olu ju igal tegevusalal ja kavatsusel eesmärk: arstiteaduses tervis, sõjakunstis võit, ... mille nimel kõik just teevadki ka muid asju. ... See, mis on kõigist neist ülim, on lõplik. ... Kõige rohkem lõplikuks nimetame seda, mida järgime ta enda pärast, mitte vahendina muu jaoks. ... Tundub, et õnn ongi kõige rohkem selline. Selle valime ju alati tema enda ja mitte kunagi muu pärast, kuulsust, naudingut, mõistust ja kogu loomutäiust valime me ju ka selle enda pärast ..