Aeduba ehk Türgi uba Phaseolus vulgaris Iseloomustus · Kuulub liblikaõieliste sugukonda, aedoa perekonda. · Üheaastane rohttaim. · Pärineb Kesk- ja Lõuna-Ameerikast ning Mehhikost. · Aedoa kaunu kasutatakse aedviljana. · Ehituse järgi: a) kiududeta aedoad e suhkruoad - nahkjas sisekile puudub, kaunaõmblused on kiududeta b) poolkiulised e poolsuhkruoad - nahkjas sisekile on nõrk või areneb hilja, kaunaõmblused kiududega c) kiulised e poetisoad - kauntes on pärgamentjas sisekile, kaunaõmblused on kiududega ·) Suure toiteväärtusega - seemned on valkude sisalduselt lähedased lihale ja ületavad kala.
Hernes- ja põlduba Iseloomustus kaunviljad kuulvad liblikõieliste sugukonda kaunu ja proteiinirohkeid seemneid tarvitatakse toiduks ning söödaks Kasvupind Eestis Saak Eestis Saagikus Eestis Erinevate riikide kasvupinna võrdlus ...saagi võrdlus ...saagikuse võrdlus kasutatud kirjandus http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/ 2013/pollumajandussektor-ylevaade-2013-04.pdf http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/trykis_taimekasvatuse_areng_2012.pdf http://www.estonica.org/et/Maamajandusest_2001_aastani/Taimekasvatus/
Réunioni ja Mauritsiuse saarel, , Komooridel, Tahhiitil ja Havail saartel. Vürtside tootmine vanillikaunadest on üsna keeruline ja aeganôudev toiming. Vanillkaunu kogutakse enne valmimist, mil neil lõhn veel puudub. Kaunad pannakse paarikümneks sekundiks kuuma vette ning laotakse siis villastele tekkidele fermenteeruma. Pärast nädala pikkust fermenteerumist 60C juures muutuvad vanillikaunad pruunikaks ning omandavad iseloomuliku lõhna. Seejärel kuivatatakse kaunu õhu käes varjulises kohas, kuu või paar, kuni nad kattuvad õhukese valge kirmega. Vanilli kvaliteet sõltub suurel määral töötlemisest. Toiduvalmistamisel pannakse terve vanillikaun hetkeks maitsestatavasse leemesse. Kasutamise järel kaun pestakse ja kuivatatakse. Sama kauna saab kautatada seni, kuni eraldub veel maitse- ja aroomiaineid. NB! Vanilliin on keemiliselt saadud ühend, vanill e. vanilje aga looduslik aroom- maitseaine. Vanillsuhkur sisaldab looduslikku vanilli.
Grillimise ajal võib liha määrida õliga või maitsestatud kastmete ja grillkastmetega, et pind saaks kena värvuse. Soola lisatakse alles küpsetamise lõppedes. Marinaadi põhiretsept Koostisained: Vesi Keedusool Suhkur Sibulad Vürtsid (,ust pipar, nelk, kaneelikoor, muskaatpähkel, ingver, koriander, sinepiseemned) Maitsetaimed (mädarõigast, tillivarsi koos ite ja seemnetega, küüslauku, majoraani, estragoni, piparrohi ja punase pipra kaunu) Äädikas Valmistamine: 1. Marinaadi valmistamiseks lisatakse 1 liitri vee kohta 1-2 tl keedusoola ja veidi suhkrut, keedetakse mõni minut, vajadusekorral riisutakse vaht, lisatakse vürtsid ja sibulad. Vürtsidest kasutatakse musta pipart, vürtsi, nelki, kaneelikoort, muskaatpähklit, ingverit, koriandrit, sinepiseemneid jne. Vürtse võetakse u 6 g (1 tl) 1 liitri veekohta. 2. Mõni minut pärast vürtside lisamist valatakse juurde ka äädikas, keedunõu
Kollased oad ehk vahaoad on roheliste suguvennad ega pole omadustelt sugugi kehvemad, kuid on vähem populaarsed. Põhjuseks on arvatavasti nende värvus, mis võib meie alateadvuses vihjata üliküpsusele; see aga pole koos kauntega söödavate ubade puhul kaugeltki soovitav staadium. Roheliste ubade ostmisel valige erksa värvusega karged kaunad, millel pole tumedaid plekke või muid vigastusi. Säilitage kaunu plastkotti pakitult külmkapi köögiviljasahtlis kuni 5 päeva. Valmistamisel ärge keetke oakaunu liiga pehmeks, vaid ainult blansheerige ehk ehmatage neid keeva veega. Külmutatud oad sobivad keevas vees ülessulanult väga hästi peaaegu kõikidesse moekatesse vinegrettkastmetega sakatitesse, aga muidugi ka toidulisandiks ja suupisteks. Pakkuge ubade kõrvale tavapärase võis kuumutatud riivsaia asemel kergemaid ja trendikamaid lisandeid. Apteegitill e. Mugulfenkol e. Itaalia fenkol e
Mauritsiuse saarel, Komooridel, Tahhiitil ja Havail saartel. Vürtside tootmine vanillikaunadest on üsna keeruline ja aeganudev toiming. Vanillkaunu kogutakse enne valmimist, mil neil lõhn veel puudub. Kaunad pannakse paarikümneks sekundiks kuuma vette ning laotakse siis villastele tekkidele fermenteeruma. Pärast nädala pikkust fermenteerumist 60C juures muutuvad vanillikaunad pruunikaks ning omandavad iseloomuliku lõhna. Seejärel kuivatatakse kaunu õhu käes varjulises kohas, kuu või paar, kuni nad kattuvad õhukese valge kirmega. Vanilli kvaliteet sõltub suurel määral töötlemisest. Toiduvalmistamisel pannakse terve vanillikaun hetkeks maitsestatavasse leemesse. Kasutamise järel kaun pestakse ja kuivatatakse. Sama kauna saab kautatada seni, kuni eraldub veel maitse- ja aroomiaineid. Vanilliin on keemiliselt saadud ühend, vanill ehk vanilje aga looduslik aroom- maitseaine. Vanillsuhkur sisaldab looduslikku vanilli.
mil neil lõhn veel puudub. Kaunad pannakse paarikümneks sekundiks kuuma vette ning laotatakse siis villastele tekkidele fermenteeruma. Pärast nädalapikkust fermenteerumist 60 °C juures muutuvad vanillikaunad pruuniks ning omandavad iseloomuliku lõhna. Seejärel kuivatatakse kaunu õhu käes varjulises kohas kuu või paar, kuni nad kattuvad õhukese valge kirmega. Vanilli kvaliteet sõltub suurel määral töötlemisest. Rahvusvahelisel turul hinnatakse 3 vanilli kvaliteeti kaheksapallise skaala alusel, kusjuures arvestatakse nii vanilli looduslike kui ka töötlemise ajal kujunenud omadusi. Eristatakse järgmisi vanillisorte: valitud pikakaunaline, ülihea
vili värvuselt heleroheline, oranzikas, kollane või pruunjas. Viljaliha valge, roheline, roosa. Kasutatakse valminult, maitseomadused paranevad transportimisel ja säilitamisel KAUNVILJAD Kuuluvad aedherned, aedoad ja põldoad. kaunviljad on köögiviljadest kõige valgurikkamad, sisaldavad palju suhkrut ja C-vitamiini. Aedhernes kõrge toiteväärtusega, min.ainetest K, P,Ca, Fe jagatakse : - suhkruherned ehk lestherned värskelt või töödelduna toiduks kaunu koos noorte teradega, kauna sisepinnal puudub pärgamentjas kile, mahlased ja magusad. kuivi kaunu raske avada. - poetisherned ehk ümarateralised herned sisaldavad rohkem tärklist, vähem suhkrut. Valgurikkamad, sisepinnal paks pärgamentjas kile - kortsteralised herned suureteralised ja kõige enam levinud.Sageli kutsutakse ebaõiglaselt suhkruherneks. Aeduba ehk türgiuba- mineraalaineterikas, eriti P ja Fe
viljavars. Kurke ei tohi pigistada ega vigastada. Soovitatav on nad töödelda korjamispäeval, üle ööpäeva ei tohiks hapendatavaid vilju hoida. Kurgid sorteeritakse ja pestakse harjaga voolavas vees. Hapukurkidele erineva maitse ja lõhna andmiseks kasutatakse hapendamisel mitmesuguseid maitsetaimi ja lehti, mis suurendavad fütontsiidide sisalduse tõttu ka hapukurgi säilimist. Harva tarvitatavaist maitsetaimedest võib lisada veel (arvestatud on 10 kg kurkide kohta) 10 g punase pipra kaunu, 10 g estragoni, 20 g selleri-, peterselli-, majoraani-, mädarõika-, piparrohu- või iisopilehti. Tavaliselt kasutatakse 3-5%-list soolalahust. Kurgid laotatakse kihiti lehtede ja maitseainetega tünni või purki nii, et nõu põhja ja peale jääksid lehed ja maitsetaimed. Vertikaalselt mahub kurke nõusse rohkem kui horisontaalsel ladumisel. Soolalahus peab üle kurkide olema. Kurkidele asetatakse vajutiskaas ja raskus. Optimaalne temperatuur hapendamisruumis on 18ºC
kaubandusliku välimuse. Samal põhjusel lisatakse kurkumist ka juustule, jogurtile, kartuli- ja maisikrõpsutele, küpsistele, salatile ja margariinile. India toitudes ja vähemal määral mujalgi Lõuna-Aasias kasutatakse kurkumit mitte üksnes värvainena, vaid täisväärtusliku maitseainena. Cayenne’i pipar Cayenne`i pipar on pärit Lõuna-Ameerikast. Ta kuulub samasse sugukonda tšilli ja paprikaga. Cayenne`i pipar kasvab põõsastaimena mis kannab väikeseid kaunu, mida kasutatakse maitseainena kuivatatult ja jahvatatult. Tänapäevaks on cayenne`i pipar levinud ka Aasiasse ja on idapärase köögi tähtis maitseaine. Tugev, tuline maitseaine. Kasuta ettevaatlikult, et se ei peidaks toidu teisi maitseid! Õige kasutuse korral annab toidule pikantse maitse. Cayenne`i pipra maitset ei ole tunda toidu esmasel maitsmisel, põletav maitse tuleb allas hiljem. Seepärast lisa seda ettevaatlikult, lase toidul mõni minut maitsestuda ja maitse uuesti.
Pärast külvi tuleb põld rullida ja suuremad kivid koristada. Mullakooriku purustamiseks ja umbrohutõusmete hävitamiseks soovitatakse hernepõldu enne tärkamist äestada. Kui hernekärsaka levik ja kahjustus on ulatuslik siis kasutada insektitsiide. Koristamine Herne seemned valmivad ebaühtlaselt nii taimel kui ka põllu eri osadel. Kui kasvuaasta on olnud soodne ja taimik ei ole lamandunud siis on võimalik saaki koristada kombainiga. Koristatakse kuiva ilmaga kui enamik kaunu on tõmbunud pruuniks ja seemned on kõvad. Kombainiga koristamisel tuleb jälgida et kombain oleks õigesti reguleeritud. Vastasel juhul enamik seemneid mehhaaniliste vigastustega mis langetab seemne kvaliteeti. Pärast koristust seemnemass tuleb koheselt puhastada ja kuivatada. Niiskus eraldub tiheda seemnekestaga herneseemneist aeglaselt mistõttu tuleb neid kuivatada pikka aega. PÕLDUBA Põlduba kasvatatakse inimtoiduks kui ka loomasöödaks
Vitamiinidest on kauntes: - peaaegu kõik B- rühma vitamiinid, - leidub C- vitamiini (keskmiselt 20 mg%), - karotiini, - K- vitamiini. Aedoa valminud seemned sisaldavad keskmiselt: - 22% valku, - 58% süsivesikuid, - 1,5% rasva, - 4,5% mineraalaineid 37. Aedoa kasutamisviise. Toiduks tarvitatakse aedoal: - poolvalminud kaunu ja teri, - valminud teri. Valmistatakse ka nagu sparglit. Kui kaunad on kiulised, siis terad poetatakse ja keedetakse. Aeduba süüakse keedetult. Toorelt ei kasutata, sest aeduba sisaldab kahjulikku glükosiidi fasiini, mille toimel punased verelibled käkruvad. Keetmisel ja hapendamisel fasiin laguneb, muutub kahjutuks. Kulinaarias tarvitatakse aeduba väga mitmesuguste roogade ja hoidiste valmistamiseks. Poolvalminud kaunu:
mügarate moodustamine, samuti on väheviljakatel muldadel bakterite lämmastiku sidumise võime väike. 3.3 Mullaharimine Sügisel küntud maa tuleb kevadel 2-3 korda harida (libistada, kultiveerida), et tagada niiskusevarude säilimine mullas, tärganud umbrohtude hävitamine ja põllu tasasus. 3.4 Külvinormid, külvitihedus, külviaeg Külviaeg on üks tähtsamaid faktoreid maksimaalse saagi saamiseks. Soja tuleb külvata hõredalt, sest tiheda külvi korral ei moodusta kaunu. Taimede vahekaugus reas võiks olla alates 10 cm kuni 30 cm-ni seemnekasvatuskülvides. Külvata laia reavahega (45-50 cm), et oleks võimalik umbrohutõrjeks vahelt harida, kuna herbitsiidid on meil seni alles katsetamisel. Külvisügavus sama mis põldhernel (4-6 cm olenevalt mulla raskusest). Pärast külvi maa korralikult rullida, et seeme saaks mullaga hästi kontakti, sest soja vajab idanemiseks palju niiskust. Ka on tasaselt põllult sügisel parem
Euroopasse tõid aedoa hispaanlastest meresõitjad 16. sajandil. Aeduba kutsutakse meil ka türgiuba. Aeduba on liblikõieline, maailmas tähtsal kohal, eriti valmis terade kasutamise poolest. Eestis kasvatatakse enamasti roheliste kaunte saamiseks, kuigi soojal suvel valmivad ka oad ise. Aeduba on valgurikas nagu kõik kaunviljad, väga liigirohke ja väga paljude erinevate kasutamisvõimalustega. On 3 m kõrguseid, madalaid puhmaid, erivärvilisi seemneid ja erinevate omadustega kaunu. Aeduba on odav ja kergesti kasvatatav köögivili, millele kokad peaksid rohkem tähelepanu pöörama. Teaduslikud uuringud on tõestanud, et oa valgud on sarnased lihavalkudele, kuid kergemini omastatavad. Aeduba tarvitatakse kulinaarias väga mitmesuguste roogade ja hoidiste valmistamiseks. Poolvalminud kaunu hapendatakse, soolatakse ja sügavkülmutatakse. On samuti tähtis konservitööstuse tooraine. Põlduba Meie mõistes see tavaline, pruun uba. Eestlaste rahvustoit.
lähedalt puitunud 1,5-3m väetised) saviliivmullad Lattoa seemneid on parem Vajadusel toestamine koristamisega pikkune Kahjulikult mõjub suur Neutraalne või nõrgalt külvata pesiti Hästi mõjub muldamine Kaunu koristades ei tohi neid Kaunad võivad olla kuni temperatuuri kõikumine happeline Seemned külva öökülmade enne õitsemist tirida, vaid murdma peab 25cm pikad, oleneb sordist Valguse ja niiskuse nõudlik Edukalt võib kasvatada neid möödused mai lõpul või Kui õitsemise ajal on ilmad Säilitamiseks oad
Kasutatakse wokiroogade, marinaadide ja kastmete valmistamisel. Cayenne'i pipar on tavaliste punaste tsillikaunade (paprika lähedane sugulane) jahvatamisel saadud, tõeliselt põletava maitsega erkpunane vürts. Väikseid teravamaitselisi (u 20 Sinepiseemned on tillukesed korda teravam kui paprika), värvuselt kollakasvalged ja mustad seemned. oranze kuni tumepunaseid kaunu Musti kasutatakse vürtsikate roogade tarvitatakse nii värskelt kui ka maitsestamiseks, valgeid sinepites ja kuivatatult /jahvatatult, viimasel juhul marinaadides, eriti Aasia maade Cayenne'i pipra nime all. Mõõdukas köökides. Võib lisada sea- ja ka koguses sobib grillitud / praetud veiselihale, jahvatatuna sinepi linnuvõi sealihale ilusa värvi ja terava põhikomponendiks. maitse andmiseks; vereringet ergutava toimega.
vanillikaunadest on üsna keeruline ja aeganôudev toiming. Vanillkaunu kogutakse enne valmimist, mil neil lõhn veel puudub. Kaunad pannakse paarikümneks sekundiks kuuma vette ning laotakse siis villastele tekkidele fermenteeruma. Pärast nädala pikkust fermenteerumist 60ºC juures muutuvad vanillikaunad pruunikaks ning omandavad iseloomuliku lõhna. Seejärel kuivatatakse kaunu õhu käes varjulises kohas, kuu või paar, kuni nad kattuvad õhukese valge kirmega. Vanilli kvaliteet sõltub suurel määral töötlemisest. Toiduvalmistamisel pannakse terve vanillikaun hetkeks maitsestatavasse leemesse. Kasutamise järel kaun pestakse ja kuivatatakse. Sama kauna saab kautatada seni, kuni eraldub veel maitse- ja aroomiaineid. Kasutatakse magusate saiade täidistes, pirukates, vormiroogades, tortides, küpsistes ja teistes küpsetistes
4. Lisatakse maitseained ja kuum vedelik. 5. Lihatükid ja maitseköögiviljad hautatakse kaanega nõus 140º juures pehmeks. Liha hautatakse nii suurte kui väikeste tükkidena või portsjontükkidena. Hautamisvedelikuks võib olla puljong, millele võib lisada tomatipastat, veine või õlu. Vedelikku valatakse hautamisnõusse kuni 1/3 liha kõrgusest. Lihaga koos võib hautada: õunu, ploome, tomateid, maguspaprika kaunu, seeni, peekonit. Maitseköögiviljad lisatakse suuretükilistele hautistele pool tundi peale hautamise alustamist; väikesetükilistele hautistele kohe peale pruunistamist. Väikesetükilistele hautistele võib pruunistamise lõpul lisada jahu ning seda koos lihaga enne hautamisleeme lisamist kuumutada. Suuri lihatükke hautatakse 1,5 tundi 1 kg liha kohta (2 kg suuretükilise liha hautamiseks kulub 3 tundi jne). Hautamisleemest valmistatakse kaste. Selleks:
annaabi.ee 
