Asula üldine nimetus on kort. Vastavalt majapidamise iseloomule on hantide elamud rändlevat ja pikset tüüpi. Alaliseks talveelamuks oli õhukestest palkidest ehitatud ristpalkelamu. Selline maja ehitati ilma laeta, väga lauge kaheviilulise katusega. Katus kaeti spetsiaalselt töödeldud kasetohuribadega, mis olid õmmeldud suurteks laidadeks. Kasetohu peale asetati rida peenikesi latte. Majal oli muldpõrand. Sees, uksest vasakul või paremal nurgas seisis ahi. Uksest kaugeima seina äärde tehti madal muldvall ning kaetipõhjapõdranahkadega. See oli magamisase. Varasemal ajal olid igal perel suve-, sügis- ja talveelamised. Handid rändasid olenevalt aastaajast ühest kodust teise. Nüüdseks on enamasti kasutusel suve- ja talveelamised. Riietevalmistamine oli tervelt naise töö. Tema valmistas naha ja teisi materjali riiete tegemiseks, valmistas niite, tikkis klaaspärlitega, kujundas ornamenti. Riietust
Tõmbepinge 6.32. Millistel juhtudel on painde korral ristlõike suurim survepinge ja suurim tõmbepinge võrdse arvväärtusega? 6.33. Millistel juhtudel on painde korral ristlõike suurim survepinge ja suurim tõmbepinge erinevate arvväärtustega? 6.34. Määratlege varda ristlõike tugevusmoment! Wz -ristlõike (telg-) tugevusmoment (vastupanumoment) peatelje z suhtes, [m3]; Iz- ristlõike inertsimoment peatelje z suhtes, [m4]; a-kaugeima punkti kaugus peateljest z (nulljoonest), [m]. 6.35. Sõnastage Zhuravski hüpotees! hüpoteesi järgi nihkepinged yx laotuvad varda laiuses (b ulatuses) ühtlaselt 6.36. Mis on lubatav paindepinge? Konkreetses ülesandes ohutuks loetud normaalpinge kas tõmbel või survel 6.37. Kuidas on seotud materjali tõmbetugevus, survetugevus ja paindetugevus? 6.38. Sõnastage tugevustingimus paindel! Koormatud detaili üheski punktis ei tohi ühegi pinge väärtus ületada
Näituste ja eksponaatide tutvumise kõrval võib seada sammud kauni looduse rüppe. Kuna vabas õhus maitseb toit alati paremini, pakutakse ka kohapeal kehakinnitamise võimalust. Sõbralik ja asjatundlik teenindus aitavad leida huvitavaid tegevusi terveks päevaks. Kellele ja milleks on vaja Maanteemuuseumi - vastuse leiate ainult kohale minnes. 2.2. Merioone allikas Merioone viib mereni. Läbi palumetsa ja salukuusiku jõuab matkarada viimaks raja kaugeima punktini Merioone allikani. Varbuse oja (ka Kaderna oja) paremal kaldal püstloodis paljanduvat roostepunast liivakivikaljut ja selle alt välja voolavat kristallselget Merioone allikat võib õigustatult pidada kaitseala pärliks. See on siinsetest allikatest üks veerohkemaid. Selline müstilise ilmega paik on loomulikult innustanud inimeste kujutlusvõimet ja seega on paigaga seotud hulk legende, mis allika omapärast nime seletavad
moodustunud. Sellise esialgse mateeria tiheduse kõikumised oligi põhjuseks, miks suuremad struktuurid hakkasid tekkima. Selle tulemusena hakkasid baronid kondenseeruma külma tumeda aine halodes. Need esialgsed struktuurid moodustasid hiljem galaktikad, mida me tänapäeval näeme. Tõendeid varaste galaktikate kohta leiti 2006. aastal, kui avastati, et galaktikal IOK-1 on harukordselt suur punanihe (6.96), mis vastab 750 miljonile aastale pärast suurt pauku, mis teeb sellest kaugeima ja kõige algelisema galaktika, mida me näinud oleme. Üksikasjalik protsess, kuidas varased galaktikad tekkisid, on astronoomias suur avatud küsimus. Teooriaid saab jagada kahte rühma: ülalt-alla ja alt- üles. Ülalt-alla-teooriates tekivad protogalaktikad aine pideva ja suuremahulise kokkukukkumise teel, mis kestab umbes sada miljonit aastat. Alt-üles-teooriates tekivad enne väiksemad struktuurid, näiteks tähekogumid, mis ajapikku ühinevad ja moodustavad galaktika.
Ka tema orbiit on kaldu, võrreldes teiste planeetide orbiitidega, nii et aeg-ajalt tõuseb ta kõrgele teiste planeetide kohale, siis aga sukeldub alla. Pluuto on ebatavaline ka selle poolest, et tänu oma ekstsentrilisele orbiidile läheneb ta mõnikord Päikesele, nii et Neptuun on mitmete aastate kestel Päikesesüsteemi kõige kaugem planeet. Oma 248 aasta pikkusel teekonnal ümber Päikese läheneb ja kaugeneb Pluuto Päikesest , nii et lähima ja kaugeima asendi vahe on pikkusel võrdeline Uraani ja Päikese vahemaaga. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Suve saabudes Pluutole aurustub külmunud lämmastik planeedi pinnal ja moodustab ajutise atmosfääri. Talvel aga külmub lämmastik uuesti ning langeb pinnale tagasi. Seega ei saa talve saabudes rääkida ilma halvenemisest, Pluutol kaob ilmastik hoopis. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest
kilomeetrini. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud - hetk, mis Päike, Maa ja Marss asuvad umbkaudu ühel sirgel - ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta järel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, alla 60 miljoni kilomeetrikaugusele. Sel ajal on Marsi ketas kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Lähima seisu korral on Marsi heledus peaaegu võrdne Veenuse omaga, kaugeima seisu puhul - Põhjanaela heledusega. Öises taevas on Marss kergesti märgatav palja silmaga. Marsi sarnasused Maaga Nii nagu Maadki, valgustab ja soojendab Päike pool aastat Marsi üht polaarala rohkem ning teist polaarala ülejäänud aasta vältel rohkem. Sarnaselt Maa valge lumikatte ärasulamisega toimub ka sarnane protsess Marsil põhjapoolkera laik on suviti väiksem kui muidu. Ning nagu Maa lumikate on enamasti ebaühtlane, pole ka Marsi
· kujutise väljanurk Kui suunata lühikese fookusega objektiiv lõpmatusse ja asetada fokaaltasandile mattklaas P, saame sellel erineva valgustusega ringi. Ringi, mille äärtel on valguse heledus minimaalne, nim vaateväljaks. Keskmine osa, mille äärtel kujutise teravus ja heledus on rahuldav, on kujutise väli. Nurk CSD= 2, mille tipp asub objektiivi keskpunktis, on kujutise välja nurk. · teravussügavus kaugus lähima ja kaugeima teravuspiiri vahel objektiruumis · hüperfokaalkaugus lõpmatusele teravustatud objektiivi ja lähima teravalt joonistuva eseme vaheline kaugus · lahutusvõime võrdse jämedusega mustade/valgete joonte arv, mis mahub kujutise 1mm-le. 11. Fotograafilised aerofilmikaamerad (analoogkaamerad) 4 aerofotokaamera tüüpi: 4
Sooritatakse lindiga; Rinnalaius, rl - õlaliigeste külgmiste punktide vaheline kaugus; Laudjapikkus, lp - puusanukki eesmisest punktist tuhara tagumise punktini; Laudjalaius, ll - puusanukkide külgmiste punktide vahe; Rinna ümbermõõt, rü - sedelgavöö kohalt vertikaalsetelt üle turja; Kämbla ümbermõõt, kü - kämbla kõige peenemast kohast; Pea pikkus, pp - kukla kõrgemaist punktist ninaluu tipuni; Pea sügavus, ps - silmade vahelt lõuapära kaugeima punktini; Rinna pikkus, rp - õlanukist viimase roide tagumise punktini; Kaele pikkus, kp - kõrva aluselt abaluuharjani keskkohani; Eesjalapikkus, ejp - küünarnuki kõrgemaist punktist mõõtepinnani; Küünarvarre pikkus, kvp - küünarnuki kõrgeimast punktist hernesluuni; Kämbla pikku, käp - hernesluult sõrgatsliigese keskkohani; 6 Sõrgatsi pikku, sp - sõrgatsiliigeste keskelt piirdeni.
valmistama (sünteesima) uusi rasvhappeid ning kasutama neid süsivesikute ja valkude saamisel. Teatud koguse polüküllastumata rasvhappeid peab aga organism saama toiduga. Need on esmatähtsad ehk essentsiaalsed rasvhapped. Ehituse (täpsemalt öeldes kaksiksideme asukoha järgi) võib nad jaotada kahte gruppi: oomega-6 (-6, ka n-6) ja oomega-3 (-3, ka n-3) rasvhapped (esimene kaksikside on süsivesinikahela karboksüülrühmast kaugeima C-aatomist lugedes vastavalt kas kuuenda või kolmanda süsinikuaatomi juures). -6-rasvhapped on linool- ja arahidoonhape (tabel 4.1). Linoolhapet inimorganism ei sünteesi, ta on asendamatu rasvhape, mille vajaliku koguse peab saama toiduga. Linoolhapperikkad on päevalille-, soja-, maisi- ja rapsiõli (vt ka õlid), samuti kalaõlid. Arahidoonhapet organism sünteesib , kuid ainult siis, kui on piisavalt linoolhapet. Arahidoonhappe sisaldus toiduainetes on minimaalne
Sellise esialgse mateeria tiheduse kõikumised oligi põhjuseks, miks suuremad struktuurid hakkasid tekkima. Selle tulemusena hakkasid baronid kondenseeruma külma tumeda aine halodes. Need esialgsed struktuurid moodustasid hiljem galaktikad, mida me tänapäeaval näeme. Tõendeid varaste galaktikate kohta leiti 2006. aastal, kui avastati, et galaktikal IOK-1 on harukordselt suur punanihe (6.96), mis vastab 750 miljonile aastale pärast suurt pauku, mis teeb sellest kaugeima ja kõige algelisema galaktika, mida me näinud oleme. Üksikasjalik protsess, kuidas varased galaktikad tekkisid on astronoomias suur avatud küsimus. Teooriaid saab jagada kahte rühma: ülalt-alla ja alt üles. Ülalt- alla teooriates tekivad protogalaktikad aine pideva ning suuremahulise kokkukukkumise teel, mis kestab umbes sada miljonit aastat. Alt üles teooriates tekivad enne väiksemad struktuurid, nagu tähekogumid, mis ajapikku ühinevad ja moodustavad galaktika.
y, z punkti kaugus nulljoonest (+/- märgiga), [m]. Funktsioon = f(y) (ja ka = f(z)) on lineaarne paindepinge epüüri moodustamiseks on vaja vaid (Joon. 6.22): · määrata nulljoone (pinnakeskme, varda telje) asukoht, · arvutada pinge väärtus nulljoonest kõige kaugemas punktis (moodulilt suurim pinge); · tõmmata sirge kaugeima punkti pingeväärtusest läbi nulli vastaval kesk- peateljel. Kolmnurk-ristlõige Ümar-ristlõige T-ristlõige epüür ||max epüür || epüür max a
y, z punkti kaugus nulljoonest (+/- märgiga), [m]. Funktsioon = f(y) (ja ka = f(z)) on lineaarne paindepinge epüüri moodustamiseks on vaja vaid (Joon. 6.22): · määrata nulljoone (pinnakeskme, varda telje) asukoht, · arvutada pinge väärtus nulljoonest kõige kaugemas punktis (moodulilt suurim pinge); · tõmmata sirge kaugeima punkti pingeväärtusest läbi nulli vastaval kesk- peateljel. Kolmnurk-ristlõige Ümar-ristlõige T-ristlõige epüür ||max epüür || epüür max a
satelliidivõrgustik katab kogu planeedi. See võimaldab laevadel oma asukohta täpselt kindlaks määrata ka keset ookeani. Laevale, lennukile või autole paigutatud GPS-vastuvõtja saab korraga signaale kuuelt kuni üheteistkümnelt navigatsioonisatelliidilt. Vastuvõtja saab signaali, millesse on kodeeritud ka satelliidi nimi ning miljondiksekundi pealt täpne kellaaeg. Et signaali kohalejõudmise kiirus sõltub läbitavast vahemaast, jõuab vastuvõtjani viimasena kaugeima satelliidi signaal. Erinevatel aegadel laekuva informatsiooni töötlemiseks on vastuvõtjasse ehitatud pisike arvuti. Mitmed laevad, lennukid ning autod kasutavad SARSAT-saatjat, mis saadab õnnetuse või ohtliku olukorra puhul signaali SARSAT (Search and Rescue Satellites) satelliitvõrgule. See omakorda teatab ohupiirkonnast teistele lähedalasuvatele sõidukitele. 8 5. Vaatlussatelliidid
mis neid tulenevad. Hästi püstitatud eesmärk väljendab soovitud tulemust, seisundit või muutust. Eesmärgiks ei saa olla tegevus või selle teostamine. Strateegilised eesmärgiks on õiguskuulekuse kasvatamine; tegevuseks selle saavutamise vahendid, näiteks kontrolli- ja mõjutusmeetmete arendamise kaudu. 11. Mis on strateegia? Too näiteid tuntumatest strateegiatest. Strateegia on kaugeima eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava. Tuntumad strateegiad on Proaktiivne strateegia ehk kullakaevaja (lähtutakse organisatsiooni sisemisest võimekusest, soovidest, taotlustest, otsitakse pidevalt uusi võimalusi oma mõjuäja suurendamiseks; seda strateegiat peetakse riskantseks ja see toob endaga kaasa potentsiaalseid konflikte väliskeskonnaga); Analüüsija strateegia
[3] Peegeldused on probleemiks enamasti vaid vanematel tuulikutel läikiva pinnatöötluse tõttu. Kaasaaegsete tuulegeneraatorite valmistamisel kasutatakse selle ära hoidmiseks matte pinnatöötlusmeetodeid. Teoreetiliselt tuuliku, mille rootori diameeter on 45m, varjude ulatus on kuni 4,8 km. Tegelikkuses ei saavuta varjud seoses atmosfääri optiliste takistustega kunagi sellist ulatust. Tänapäeval võetakse arvutustes varjude maksimaalseks ulatuseks tuulikust 2 km kaugeima vaatluspunktini [9] Oluline on märkida, et müra puhul tuleks vahet teha norme ületaval müratasemel ja häiringut/ebameeldivust tekitaval müratasemel. Häiriva mürataseme puhul inimene kuuleb müraallikat, kuid see ei kahjusta tervist. Tavaliselt on liiklusmüra puhul nii päeval kui öösel lubatud näiteks 5-10 dB kõrgemad müratasemed kui tööstuse (sh tuulikute) puhul. [8] Üldjuhul ei paigutata tuulegeneraatoreid elamutele lähemale kui 300 meetrit. Sellise kauguse
toodab ja müüb ta 5000 hamburgerit kuus. 31.Tasuvuslävi on punkt kus firma sissetulek ja väljaminek on võrdelised. 32.Oligopol - 33.Polüpol - Polüpol kujuneb täielik konkurents, kui kaubeldakse homogeensete hüvistega (palju pakkujaid, palju tarbijaid). 34.Monopolistlik konkurents - Monopolistlik konkurents on selline turustruktuur, kus on nii monopoli kui ka täieliku konkurentsi elemente. 36. Mitterahalised eesmärgid. 37. Strateegia on kaugeima eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava 38. taktika on idee ettevalmistamise ja läbiviimise teooria ning praktika 39. Tooteportfelli analüüs tooteportfelli kohandamine kliendi vajadustele paremini vastavaks 40. Price skimming is a product pricing strategy by which a firm charges the highest initial price that customers will pay. As the demand of the first customers is satisfied, the firm lowers the price to attract another, more price-sensitive segment. 41
Kääbustähed võivad olla ka väiksema massiga. Vähim mass, mille puhul saavad tuumareaktsioonid tähe sisemuses alata, on sajandik Päikese massist. (Planeeti Jupiter on niisiis olnud lähedal täheks ühendamisele!) Paari aasta eest avaldas üks ameerika teadlane arvutused, mille järgi Päikesel võiks olla nähtamatu kaaslane massiga umbes sajandik Päikese massi, mis asub tuhandeid kordi kaugemal kui Maa. Kaugeima tuntud planeedi Pluuto keskmine kaugus Päikesest on umbes 39 korda suurem Maa omast. Teineteisest nii kaugel paiknevate tähtede kaksiksüsteeme tuntakse rohkem, mistõttu see idee pole päris võimatu. Teadlane andis tähele juba nime- Lucifer. Mingeid märke taolisest tähest pole veel leitud. Supernoovad Kõik tähed ei vanane niisama väärikalt kui valged kääbused. Mõne tähe juures tähendab ,,klimakteerium" väga kiiret ja ägedaloomulist muutumist
olemasolul geostatsionaarsel orbiidil saab jälgida suuremat osa Maast pidevalt, mis on väga oluline suhteliselt kiirete meteoroloogiliste protsesside vaatlemisel. Kahjuks ei saa geostatsionaarsel orbiidil tiirleva satelliidi abil jälgida polaaralasid. Üks võimalus seda puudust kompenseerida on nn Molnia orbiit. Molnia puhul on Maast kaugeim punkt 42 000 km kaugusel Maa keskmest ja lähim punkt 6900 km kaugusel. Selline satelliit veedab suurema osa ajast kaugeima punkti lähedal ja tema nurkkiirus valitud suurel laiuskraadil asuva punkti suhtes on sel ajal väike. Pideva kvaliteetse vaatlusrea saamiseks piisab kolmest niisugusest satelliidist. Siiani pole sellist orbiiti kaugseires kasutatud, kuid potentsiaali oleks. 3.3. Detektorid Optilise kiirguse detektorid jagunevad fotograafilisteks ja elektro-optilisteks, mis omakorda jaotatakse lainepikkuse diapasooni järgi nähtava ja lähis-infrapuna kiirguse ehk VIR
SNJ ristlõikepinna staatiline moment nulljoone suhtes, [m3]; 14.1.5. Kõvera varda tugevusarvutus paindele Põikkoormatud algselt kõvera ja ühtlase kõverusega varda (Joon. 14.7 ja 14.8): · ohtlik on lõige K, kus mõjuvad koos nii paindemomendi M kui ka normaaljõu N suurimad väärtused (paindemoment M on antud juhtudel negatiivne); · ohtliku lõike K siseserva kaugeima(te)s punkti(de)s O mõjuvad alati samasuunaliselt koos nii painde- M kui ka normaalpinge N suurimad väärtused; Kui koormus Kõvera varda ohtliku ristlõike Kui koormus vähendab kõverust
Laeva määrang peab sisaldama põhiandmed: lipp, registreerimis-sadam; ametlik nr: põhiandmed, lisainfo; IMO nr. Juhendis kaptenile on kohustuslikud mõisted, sümbolid ja ühikud toodud tabelitena ja joonistele, mis peaksid vastama ISO standartitele. Tähtsaimad on laevade maksimaalsed ja gabariitsed mõõtmed, mis määravad laeva võimalused sadamaid kasutada, dokkida, kanaleid läbida ja üldist navigatsiooniala e faarvaatrit valida. LOA-max ehk üldpikkus vööri kaugeima ja ahtri kaugeima punkti vahel. B-max laius TKA v TKF-max süvis kiilult. LPPlaeva pikkus loodsirgest D-laeva parda kõrgus kiilust ülemise tekini f-vabaparda kõrgus ülemise tekin(määrab klassifikatsiooniühing) TKM- süvis kiilult miidlis t-trimm KIIRUS- 1 sõlm= 1 meremiil h= 1,825 km/h. Kiirus on tähtis, sest laevadel on projekteerimise algusest mahakandmiseni kasutusel kiirues: projekteeritav kiirus, kiirus katsetussõidul; norm ehk passikiirus(vaiksel veel); ökonoomne kiirus ehk 80% normkiirusest
ning omavahelisest kaugusest. 23. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal (Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid ühes tasandis, toimuks see iga täiskuu ajal) 24. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu. 27. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Rõngakujuline päikesevarjutus tekib siis, kui päikesevarjutuse ajal ei satu vari Maa pinnale, päikeseketta serv on aga näha. (Kui Kuu asub varjutuse ajal Maast kaugeima punkti läheduses) 28. Miks tekib poolvari? Selgitage poolvarjulist kuuvarjutust. Poolvari tekib siis, kui Maa või Kuu varjab vaid osa päikesekettast ( viirutatud osa varjukoonuse joonisel). See osa on palju suurem ja vastavalt on suurem ka osalise varjutuse tõenäosus. Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju – siis varjutust nagu polekski (varjujoont täiskuu kettal ei ole), varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. 29
informatsioon üsna puudulik. Seetõttu tuleb ja võib enamasti ka leppida ligi- kaudse kvantitatiivse analüüsiga. Ka pole 35 kV võrgu revideerimisel võima- lik detailsemalt tegelda 20 kV võrgu planeerimisega. Küll aga peaks 110 kV ja 20 kV võrkude vaheline piir võimaldama tarbijaile vajalikku pingekvaliteeti kindlustava jaotusvõrgu kujundamist. Näiteks võiks täielikuma info puudumisel kujutada keskpingevõrgu fiidri pea- haru (toitealajaamast kuni elektriliselt kaugeima jaotusalajaamani või trafo- punktini) normaaltalitlusel juhtme ühtlase ristlõikega (pikkusühiku takistuste- ga r ja x) ning eeldada, et fiidri summaarne aktiivkoormus P ning reaktiiv- koormus Q = P tanφ jagunevad ühtlaselt kogu fiidri peaharu pikkusele l (joon 1.4). Sel juhul avaldub fiidri pingekadu valemiga (r + x ⋅ tan ϕ) P l ∆U = (1.9)
- kõige kaugemale lähevad aga need, kes küsivad: 7. Kas üldse on võimalik sotsiaalse tegelikkuse kohta midagi teada? Ka selline suund sotsiaalsete probleemide uurijate hulgas on olemas, kes ütleb, et ei ole, ning et SP uurimine saabki piirduda ainult selle uurimisega, mida tegelikkuse kohta VÄIDETAKSE, aga ei ole mingit alust hinnata, kas need väited ka paika peavad või mitte. - nagu näha, siin on juba jõutud postmodernismi n-ö. kaugeima vormini, epistemoloogilise relativismini. # aga juba eelnevatestki küsimustest tuleb välja, et SP on suuresti "modernne" mõiste. Modernsusele on ju peetud tüüpiliseks Valgustusest pärinevat usku ratsionaalsuse ja progressi sisse, et ühiskonna ratsionaalne planeerimine on võimalik, et saab ja peab poliitiliste vahenditega midagi teatud hädade vastu ette võtta, ning et see progress on ühesuunaline, objektiivne on teada, mis on hea, see ei ole väärtustest, vaid
- kõige kaugemale lähevad aga need, kes küsivad: 7. Kas üldse on võimalik sotsiaalse tegelikkuse kohta midagi teada? Ka selline suund sotsiaalsete probleemide uurijate hulgas on olemas kes ütleb, et ei ole, ning et SP uurimine saabki piirduda ainult selle uurimisega, mida tegelikkuse kohta VÄIDETAKSE, aga ei ole mingit alust hinnata, kas need väited ka paika peavad võ mitte (nt. Ibarra & Kitsuse 1993). - nagu näha, siin on juba jõutud postmodernismi n-ö. kaugeima vormini, epistemoloogilise relativismini. * aga juba eelnevatestki küsimustest tuleb välja, et SP on suuresti ,,modernne" mõiste. Modernsusele on ju peetud tüüpiliseks Valgustusest pärinevat usku ratsionaalsuse ja progressi sisse, et ühiskonna ratsionaalne planeerimine on võimalik, et saab ja peab poliitiliste vahenditega midagi teatud hädade vastu ette võtta, ning et see progress on ühesuunaline, objektiivne . on teada mis on hea, see ei ole väärtustest vaid mõistusest tuletatud
manöövri abil. Siis antakse esimest ketti algul veidi rohkem välja ja hiljem teda sisse võttes saavutatakse kettisevaheline nurk 90-1200. Joon. 13.18. Joon. 13.19. Kolmandat moodust kasutades antakse teine ankur ära hetkel, mil laev oma seegamisel saavutab kaugeima punkti parda suunas, millelt ankur on juba ära antud (Joon. 13.20.). Laeva liikumisel tagasi tuule suuna joone (seegamise keskse joone poole) tekib ankrukettides rist, mis hoides voori haardes soodustab veelgi seegamise vähenemist. Ankrukettide tugevuse säilitamise seisukohast ei saa seda moodust soovitada. Ankrus seismise moodust "fertoing" kasutatakse kohtades, kus perioodiliselt muutub vastupidiseks tuule suund (briiside tegevustsoonis) või hoovus (tõusu-mõõna
annaabi.ee 
