Kogukulutused ei muutu hinna muutudes kui nõudlus on ühikelaste (=1). Elastse nõudluse korral langetada hinda, mitteelastse nõudluse korral tõsta hinda. Elastsuse valem =(Q/Q)/( P/P) Tulemi valem (kogu kulutused) R=P*Q (hind * kogus). Ristelastsus ühe hinna muutus ja teise kauba koguse muutus. Pos asenduskaubad, neg kaaskaubad. Sissetulek M Hinnad Px;Py PxQx+PyQy=M ; Mux/Px=MUy/Py Y*MUy=X*MUx Qy=M/Py (reaalne sissetulek mõõdetuna kaubas y) (Px/Py)(suhteline hind) * Qx Optimaalse valiku korral on asendamise piirmäär võrdne suhtelise hinnaga MRS=- MUx/MUy=-Px/Py Nõutav kogus Qd Puudujääk tekib reguleeritud hindade korral,pakutud hind on madalamal kui tasakaaluhind. Kogukasulikkus kasu või rahuloli, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest.Sõltub tarbimise tasemest.Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust. Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust
Põhjast ja kirdest piiravad seda Iraani kiltmaa ääremäestikud, lõunast ja edelast Araabia kõrb. Tigrise üleujutused olid ettearvamatud ja tõid kaasa tohutuid kahjustusi. Jõgede suudmealal on aga sood, mis ei kõlba põlluharimiseks ilma kunstliku kuivenduseta. Mesopotaamias leidus maavaradest savi ja rauda. Kuna Mesopotaamia oli geograafiliselt välismaailmale avatud, siis soosis see vaenlaste sissetunge ning Mesopoaamiaas peeti aegade jooksul palju sõdu. Kaubas ja suhted teiste riikidega olid heal tasemel, kuigi suhted ei olnud alati head eriti sõdade aeg. Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem- Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala. Sealne piirkond oli soine. Ülem-Egiptus oli seevastu kuiv. Egiptust ümbritsesid viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad. Põlluharimine oli Egiptuses võimalik tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele
kontori köökidesse vajalikud majapidamistarbed ja toidukaup (tee, kohv jne). Peale iseseisvat sortimendiga tutvumist esitlesin ennast ühele müügikonsultandile (Siivi Lubi) ja palusin abi galligraafiliste pliiatsite leidmiseks, kuna kooli jaoks oli neid vaja. Siis rääkisin talle oma poodi tuleku tegelikust põhjusest ning küsisin kas tal oleks aega minu küsimustele vastata ja tooteid näidata. Ta oli lahkelt nõus. Ma sain päris täpse ülevaate pakutavast kaubas. 3 Paberikaubad: valge koopiapaber, värviprinteri valge paber, värviline paber, perforeeritud printeri paber, faksi ja- teleksipaber, kassapaber, ümbrikud ja postitusvahendid, iseliimuvad etiketid, iseliimuvad POST-it tooted, kaustikud ja plokid, märkme- ja muud paberid, kalendrid, trükised, raamatud.
er Sama kasulikkus Suhteline hind Reaalne Samaväärsuskõver sissetulek iseloomustab kahe toote mõõdetuna kombinatsioone mis annavad kaubas y tarbijale võrdse kasulikkuse Konkurents - Täielik konkurents turul on palju müüjaid ja kaup on ühetaoline - Monopol kogu turg on ühe ettevõtte käes - Monopolistlik konkurents - Oligopol Raha - Turul olevat raha hulka nimetama raha pakkumiseks. Enamasti reguleerib raha pakkumist riigis keskpank.
Kapitalistlik ühiskond – see on ühiskond, kus toimub töölisklassi ekspluateerimine. Marxi ekspluateerimisteooria rajaneb kahel alusel: tööväärtusteoorial ja sellest välja arendatud lisaväärtusteoorial ning kapitalistide monopoolsel tootmisvahendite omandusel. Kui turumajandussüsteemis vahetatakse kõiki kaupu vastavalt nende väärtusele, kuidas saab sellises olukorras tekkida kasum, küsib Marx. Tema meelest leidub vastus ühes erilises kaubas – tööjõus. Marxi arvates on tööjõu väärtus määratud nende tarbeesemete väärtusega, mida tööline enda elushoidmiseks ja perekonna ülalpidamiseks vajab. Selleks ei kulu aga kogu tööpäev ning ülejäänud aja töötabki ta ettevõtja heaks. Marx jaotas seepärast tööpäeva vajalikuks ja lisaajaks. Viimase vältel loobki tööline lisaväärtust. Sellest tuleneb kapitalisti kasum ehk teisisõnu võetakse tööliselt tasuta ära tema poolt loodud produkt, teda ekspluateeritakse
5 3. RAHA FUNKTSIOONID Raha poolt täidetavad erinevad majanduslikud funktsioonid: maksevahend, mille abil on võimalik majanduslikult efektiivsemalt teostada vahetustehinguid arvestusühik, mille abil on võimalik ühtsetel alustel arvutada ja võrrelda erinevate kaupade väärtust ja seeläbi vähendada praktiliselt lõpmatut hulka suhtelisi hindu (ühe kauba hind väljendatuna teises kaubas) märksa väiksemaks hulgaks rahas väljendatud absoluuthindadeks; väärtuste kogumise vahend, mille abil on võimalik hoida ja koguda vara likviidsel ehk kergesti kasutataval kujul. Raha maksevahendi ja arvestusühikuna kasutamata pole tööjaotusel baseeruva majanduse funktsioneerimine praktiliselt võimalik. Kõrge ja kiireneva inflatsiooni tingimustes võib raha funktsioonide täitmine
Raha funktsioonid Raha kui vahetusvahend Lisaks bartertehingutele (vahetus kaup kauba vastu) võimaldab raha läbi viia vahetust universaalse maksevahendi vastu. Raha võimaldab kokku hoida aega ja teha ratsionaalsemaid vahetusotsuseid. Raha kui arvestusühik Raha võimaldab määrata ja võrrelda erinevate kaupade ja teenuste väärtust. Seeläbi aitab vähendada praktiliselt lõpmatut hulka suhtelisi hindu (ühe kauba hind väljendatuna teises kaubas) märksa väiksemaks hulgaks rahas väljendatud absoluuthindadeks, mis on palju efektiivsem. Ei ole ju mõtet poes kirjutada hinnasildile, et kilo õunu maksab kaks kilo kartuleid, mis omakorda maksavad 2 tahvlit sokolaadi jne. Raha kui hoiustamise ja laenamise vahend Raha võimaldab valida tarbimise aega ja tulusid-kulusid paremini planeerida. Kui soovitakse osta midagi, milleks raha ei jätku, saab seda laenata. Kui soovitakse koguda raha,
tarbimist (aktsiis, käibemaks). 7. Raha ja finantsmajandus Raha poolt täidetavad erinevad majanduslikud funktsioonid: · maksevahend, mille abil on võimalik majanduslikult efektiivsemalt teostada vahetustehinguid · arvestusühik, mille abil on võimalik ühtsetel alustel arvutada ja võrrelda erinevate kaupade väärtust ja seeläbi vähendada praktiliselt lõpmatut hulka suhtelisi hindu (ühe kauba hind väljendatuna teises kaubas) märksa väiksemaks hulgaks rahas väljendatud absoluuthindadeks; · väärtuste kogumise vahend, mille abil on võimalik hoida ja koguda vara likviidsel ehk kergesti kasutataval kujul. Raha maksevahendi ja arvestusühikuna kasutamata pole tööjaotusel baseeruva majanduse funktsioneerimine praktiliselt võimalik. Kõrge ja kiireneva inflatsiooni tingimustes võib raha funktsioonide täitmine kahjustuda sel määral, et
Kapitalistlik ühiskond see on ühiskond, kus toimub töölisklassi ekspluateerimine. Marxi ekspluateerimisteooria rajaneb kahel alusel: tööväärtusteoorial ja sellest välja arendatud lisaväärtusteoorial ning kapitalistide monopoolsel tootmisvahendite omandusel. Kui turumajandussüsteemis vahetatakse kõiki kaupu vastavalt nende väärtusele, kuidas saab sellises olukorras tekkida kasum, küsib Marx. Tema meelest leidub vastus ühes erilises kaubas tööjõus. Marxi arvates on tööjõu väärtus määratud nende tarbeesemete väärtusega, mida tööline enda elushoidmiseks ja perekonna ülalpidamiseks vajab. Selleks ei kulu aga kogu tööpäev ning ülejäänud aja töötabki ta ettevõtja heaks. Marx jaotas seepärast tööpäeva vajalikuks ja lisaajaks. Viimase vältel loobki tööline lisaväärtust. Sellest tuleneb kapitalisti kasum ehk teisisõnu võetakse tööliselt tasuta ära tema poolt loodud produkt, teda ekspluateeritakse
kindlaks tavapäraseks oleluseks vajalik tase. (Krinal, 1998, 107) Ricardo arendas kõige järjekindlamalt väärtuse määramist tööajaga. Ricardo kasutas tavaliselt termineid „suhteline väärtus“ ja „võrdlev väärtus“. Seetõttu on osa uurijaid väitnud, et Ricardo tunnistas ainult suhtelist, mitte absoluutset väärtust. Tegelikult mõistis Ricardo reaalse väärtuse all kaupa kui kindla tööandja kehastust, suhtelise väärtuse all aga kaubas peitva tööaja väljendust teistes kaupades. (ibid) Ricardo ei suutnud oma teooriaga seletada kapitalisti poolt teenitud kasumi päritolu. Kapitalisti poolt ostetud töö väärtuse määrab kindlaks elatusvahenditesse pandud tööhulk, mis on vajalik töötaja olemasolu tagamiseks. Samas eeldab tööväärtusteooria asjade vahetamist nendesse pandud töö võrdsuse järgi. Kui aga vahetada tööd ja kapitali, siis töölisele makstud
Edukuse aluseks on võime läbi lüüa maailmaturul ehk võime müüa olenemata riigist ning 7 riigikorrast, olgu selleks siis kas Hiina, Venemaa või hoopis Lõuna-Aafrika vabariik. Riigikord, tema geograafiline asukoht või seal räägitav keel ei mängi mingit rolli. Selle asemel on vajalik edu aluseks oma kauba sinna müümine ekspordi näol (sealne rahvas peab nägema toodetavas kaubas endale tarvilikku asja ning olema nõus seda ka ostma). Ekspordi olemasolul panustab ettevõttes tegutsev isik maailmamajandusse, kuna välismaal ostetud kaubahinnas on juba sees töötaja töötasu ning vaev asja tegemiseks, mida mujal müüakse ning millega on panustatud firma tootlikkusse, millega omakorda panustab firma maailmamajandusse. Ning kui maailmajandusel läheb hästi, siis läheb ka ettevõttel hästi. See omakorda tähendab ka riigile
- hinnaregulatsiooni eiramine – riigi poolt kehtestatud hindade ignoreerimine; - tarbijaid eksitav hinnainfo ja – reklaam. Kohandumisstrateegiad A. Hinnasoodustused – tehakse mahahindlusi, mille eesmärgiks on suurendada käivet või kasvatada kasumit. - hooajaallahindlus – soodustus väljaspool hooaega ostmise eest (nt rõivaste hooajalõpumüügid); - kogusehinnaalandus – tehakse soodustus alates teatud kogusest kas rahas või kaubas (nt suuremas kotis pesupulber soodsamalt); - skonto - soodustus arve kiire või teatava aja jooksul tasumise eest; - tagasiostutasu – soodustus vana toote tagastamise eest uue ostmisel; B. Diferentseeritud hinnad – ühesugustele või sarnastele toodetele kehtestatakse erinev hind, kusjuures erinevus ei tulene kuludest. Hinnadiferentseerimine võib olla: - tarbijajärgne – nt soodustused lastele, vanuritele, püsiklientidele;
- hinnaregulatsiooni eiramine riigi poolt kehtestatud hindade ignoreerimine; - tarbijaid eksitav hinnainfo ja reklaam. Kohandumisstrateegiad A. Hinnasoodustused tehakse mahahindlusi, mille eesmärgiks on suurendada käivet või kasvatada kasumit. - hooajaallahindlus soodustus väljaspool hooaega ostmise eest (nt rõivaste hooajalõpumüügid); - kogusehinnaalandus tehakse soodustus alates teatud kogusest kas rahas või kaubas (nt suuremas kotis pesupulber soodsamalt); - skonto - soodustus arve kiire või teatava aja jooksul tasumise eest; - tagasiostutasu soodustus vana toote tagastamise eest uue ostmisel; B. Diferentseeritud hinnad ühesugustele või sarnastele toodetele kehtestatakse erinev hind, kusjuures erinevus ei tulene kuludest. Hinnadiferentseerimine võib olla: - tarbijajärgne nt soodustused lastele, vanuritele, püsiklientidele; - ajajärgne nt hotellis toahinnad hooajal ja hooajaväliselt;
Neli olulist eeldust olid: 1) Tootmistegurite mobiilsust arvestatakse minimaalsena 2) Veokulud võrdsustatakse nulliga 3) Tehnoloogiat võetakse geograafiliselt konstantsena 4) Mastaabiefekti ei saa arvestada, kuna eeldatakse täiuslikku konkurentsi Sotsialismi mõjukamaks esindajaks oli Karl Marx (1818-1883). Marx püstitas küsimuse, et kui turumajanduses vahetatakse kõiki kaupu vastavalt nende väärtusele, siis kuidas üldse on võimalik kasumi tekkimine. Lahenduse leidis ta erilises kaubas – tööjõus. Tööjõu väärtust mõõdab ta nende kulutustega, mis on vajalikud töölisel teha tööjõu taastootmiseks. Ja väidab, et kuna tööline toodab rohkem kui seda kuluks tööjõu taastootmiseks, siis kõik ülejääk, mille kapitalist kompensatsioonita omastab, ongi kasum. Selle protsessi tulemuseks on ületootmine ja majanduskriisid. Lahendusena pakkus ta üleminekut tootmissuhetele, kus lähtutaks töölisklassi huvidest. Renditeooriad:
defitsiitse mudeliga, eriti väärtusliku ja kuuma tootega, jätkuva hinnatõusuga. 8.3.2 Kohandumisstrateegiad A. Hinnasoodustused – tehakse mahahindlusi, mille eesmärgiks on suurendada käivet või kasvatada kasumit. - hooajaallahindlus – soodustus väljaspool hooaega ostmise eest (nt rõivaste hooajalõpumüügid); - kogusehinnaalandus – tehakse soodustus alates teatud kogusest kas rahas või kaubas (nt suuremas kotis pesupulber soodsamalt); - skonto - soodustus arve kiire või teatava aja jooksul tasumise eest; - tagasiostutasu – soodustus vana toote tagastamise eest uue ostmisel; B. Diferentseeritud hinnad – ühesugustele või sarnastele toodetele kehtestatakse erinev hind, kusjuures erinevus ei tulene kuludest. Hinnadiferentseerimine võib olla: - tarbijajärgne – nt soodustused lastele, vanuritele, püsiklientidele;
tollivormistus, transport kuni sihtsadamani ja kindlustuslepingu sõlmimine ostja kasuks. Kaubadokumendid CIFlepingu puhul Professionaal on... väliskaubandusekspert, kes omab selget ettekujutust väliskaubandustehingus valitsevatest seostest suudab koostada ja "läbi rääkida" maksimaalselt maandatud riskidega eksport(import)lepingu. Müügileping on kehtiv hetkest, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kaubas ja selle hinnas konsensuaalne leping juriidilise kehtivuse aspektist olulised tingimused annavad vähe alternatiive läbirääkijatele lepingu täitmise aspektist olulised tingimused annavad hulgaliselt alternatiive Müügileping on aluste alus SALES AGREEMENT CONTRACT WRITTEN AGREEMENT UNWRITTEN AGREEMENT EXPORTER GENTELMAN´S AGREEMENT IMPORTER
Kaubasortimendiga seonduvad mõisted sortimendi laius sortimendis sisalduvate erinevate kaubaartiklite arv; (8 tooli) sortimendi kaubagrupiline laius loetelus olevate kaubagruppide arv; (kapp, toolid, lauad) sortimendi sügavus kaubagrupis olevate variantide hulk; sortimendi täius sortimendis olevate kaupade arvukus võrrelduna maksimaalselt võimaliku sortimendi arvukusega; sortimendi struktuur kaubagruppide osakaalud mingis sortimendis. Toote kvaliteet -Kvaliteet on kaubas olev tarbimisomaduste kogum, Kvaliteet on kauba selliste omaduste kogum, mis tagab tarbijale kauba ostmise põhjuseks olnud vajaduste (soovide) loodetud rahuldamise., Kvaliteet on kauba sobivus kasutamiseks. Tarbimisomadused Funktsionaalsed; Töökindluslikud; Ergonoomilised; Ohutustehnilised; Esteetilised; Ökoloogilised; Ökonoomilised PAKEND: Kauba pakendi funktsioonid: Utilitaarsed, praktilised: · Tähelepanu äratav
sobivatel tingimustel. Teisalt on oluline teha tarnijaga pikka aega kestvat usalduslikku koostööd ja arendada üheskoos vastastikku kasulikke ärisuhteid. Ostmise tähtsus kasvab koos tarnijate poolt tarnitava kauba lisaväärtuse osa kasvuga müü- davas kaubas. Sellega seoses on muutumas ka ostutöö raskuskese. Ostmine on olulisemaid tegevusi ettevõttes, millest sõltub ettevõtte jätkusuutlikkus ja püsimajäämine. Alates 1980-ndate algusest on organisatsioonide suhtumine ostufunktsiooni järsult muutu- nud