öökülmade möödumist. Taimed istutatakse kuni idulehtedeni mulda, selline istutamine soodustab külgjuurte teket. Taimede vahekauguseks jäetakse 20-30-40 cm ja reavaheks 90- 150 -180 cm. Kilemultši(must, pruun, läbipaistev kile või pabermultš) kasutamisel istutatakse taimed kilesse eelnevalt tehtud aukudesse, kile hoiab mulla niiskust ja temperatuur on kõrgem. Peale istutamist tuleb taimi kasta ja paigaldada katteloor. Katteloori all kasvanud taimed annavad saaki juba kaks nädalat varem. Partenokarpsete(emasõitega) sortidel võib katteloori hoida peal kogu kasvuperioodi .Suurel pinnal kasvatamisel planeerida kurgipõllule iga 10…15 meetri tagant tuulekaitseribad. Kulisstaimede varjus tõuseb õhutemperatuur 1..2º C ja mullatemperatuur 2..4º C võrra, kõrgem mulla- ja õhuniiskus, väheneb tugeva tuule kahjulik mõju. Kasvuaegne hooldamine seisneb umbrohutõrjes, kastmises, pealtväetamises, vajadusel
Häbematus!, aga need juhtumid on heaks näiteks meie tänase vabariigi pahupoolest. Eelmainitut egolisuse tõttu on meis ka tekkimas puudulik ausus. Varemalt rääkisid inimesed teineteisele ebameeldivaid uudiseid, sündmusi sõpruse nimel, mis tugines aususel. 21. sajand on meis tekitanud aga arvamuse, et siirust on võimalik raha vastu vahetada. Osa inimesi müüvad oma kripeldama jäänud südametunnistust ja katteloori all olevaid tegusid ning mõtteid. Käesolevast sügisest on TV3 eetris saade ,,Tõehetk". Programm kutsub telerite ette vaatama sadu inimesi, kes ootavad pingsalt saates osaleja paljastusi. Aususe eest makstakse mida enam tõeseid vastused, seda suuremaks kerkib rahasumma. Hannes Võrno juhitud kõnealust saadet on sobilik kommenteerida Kadri Kõusaare sõnadega: ,,Südamevalu tehakse rahaks." Tuleb hakata mõtlema, kas tõesti on 90 aastat Eesti vabadust hakanud kõigutama
Hinnad nendes poodides on kõrgemad kui muudes kaubanduskeskustes ja nende kaupade ostmine ei ole jõukohane kõigile inimestele.Samas jälle igaüks ei olegi huvitatud tervislikumast toidukaubast.Eelistatakse ebatervislikku odavat toitu.On veel inimesi kes kasvatavad endale ja oma perele köögivilju ise.Selle mõttega,et siis nad teavad mida nad söövad.Kasutatakse mahepõllumajandust:ei kasutata mürke ega väetisi.Saak on küll väiksem,aga ohutum tervisele.Kahjurite tõrjeks kasutatakse katteloori ja igasuguseid taimseid leotisi näiteks tomatilehtede-või nõgeseleotist kääritatult.Mürkide ja väetiste mittekasutamine hoiab meie looduskeskkonda puhtamana- seega on roheline mõttelaad. 2006-ndal aastal ehitati Eestisse esimene ökomaja ja selleks kasutati enamjaolt põhku ja savi.Eestis on üldse praegu palju maju hakatud ehitama,aga kui vaadata missuguseid materjale neis kasutatakse,siis võib öelda,et enamjaolt ikka on need euromajad.Suurem osa inimestest
mustavärvilisi. Eestis kasvatatakse oranzi- ja oranzpunasevärvilisi sorte.Eestisse tõid porgandikasvatamise kogemuse sakslastest mõisnikud. 19. sajandi lõpuks oli porgand mõisaaedade kaudu jõudnud juba paljudesse taluaedadesse ja muutunud kiiresti rahva lemmikuks. Porgandit kasvatatakse peaaegu igas köögiviljaaias, eriti aga siis, kui peres on lapsed. Kasvatamise õnnestumisele on viimasel ajal kaasa aidanud katteloori kasutuselevõtt. (1) Eestis on porgand kasvupinnalt peakapsa järel teisel kohal. Eesti Statistikaameti andmetel oli porgandi kasvupind 2006. aastal 567 ha ning kogutoodang 13 357 tonni. Olenevalt saagiaastast on osutunud vajalikuks kohaliku tarbimise rahuldamiseks importida porgandit teistest riikidest 300-2000 tonni. Peamiselt on porgandit meile sisse toodud Hollandist ja Poolast. Porgandi eksport on olnud meil väike, tavaliselt 30-60 tonni aastas ning peamiselt on porgandit müüdud Lätti
leheväetamist (1% väetise vesilahus – 10l vett:100g väetist) •Põhiväetised anda kas kevadel või kahes osas •Tilkniisutussüsteemi abil (veehoidla olemasolu) Istanduse hooldamine 1 Niisutamine põua ja öökülma vastu: •Maasikal on suurim veevajadus augustis – mullaniiskus ca 70% Tilkniisutus- ja vihmutussüsteemid •Külmakajustuste ennetamine •Õhutemperatuur kastmisel vähemalt +10º •Varahommik, hilisõhtu •Kindlasti mitte külm vesi Katteloori kasutamine Vihmutamine • Kui temperatuur langeb +1oC –ni. • Võib kaitsta -6...-8oC öökülma eest. Kui vihmutust panna ei saa, siis on öökülmaohtlikes paikades soovitatav kasvatada hilisemaid sorte, mis õitsevad hiljem. • Streamline tilktoru - kilepeenras kasvava Streamline http://wbs.ee/tooted/tilkniisutus/ maasika niisutamiseks ning väetamiseks • Standardrullis on 2500 m tilktoru • CNL tilguti
pikemaajalise liigniiskuse oht. Optimaalne põhjavee tase on 70-100 cm. Istutuseelsed ja kasvuaegsed mullaharimistööd. • Istutuseelsed - Kevadel äestamine ja kutiveerimine umbrohtude puhul ja vajadusel põllu rullimine (põua puhul). Võib ka sügavfreesida. Oluline on tagada tuulevaikne kasvukoht. • Kasvuaegsed- Kobestamine kasvuperioodil 3...4 korda (kuni reavahede kinnikasvamiseni).Esimesel kobestamisel taimi idulehtedeni mullata, ilma et juuri ja vart vigastaks. Katteloori kasutamine öökülmade puhul. Öökülmakahjustusi aitab vältida ka vihmutussüsteemi kasutamine. Põua puhul kord nädalas niisutada. • https://www.youtube.com/watch?v=MQB76iIKfPo • https://www.youtube.com/watch?v=yK_4EA9ZKuc Pinnase ettevalmistus. Väetamine. • Kurk on nõuab viljakat mulda ja reageerib väga hästi orgaaniliste väetiste andmisele ja seetõttu tuleb võimaluse korral sügiskünni alla anda sõnnikut 50...70 t/ha.
mitte tihedat külvi Peab olema sügavalt haritud Talveporgand maist kuni okaspuukoor vigastamata), lõigata roheine Ei vaja palu niiskust ja ilma kivideta juunini Katteloori võib peal hoida osa maga jättes 1-3cm Algul rohkem. Täiskasvanud Ei talu happelist mulda Kõige suurem viga on kasvõi augusti lõpuni pikkune tüügas vajavad vähem Eelviljadeks ei sobi seemned külvata kuiva Vajadusel harvendada Ei tohi loopida
Tänu suure tarbijaskonna lähedusele ( Tartu linn koos oma 100 000 elanikuga + turistid ja elanikud maakonnast asub 13 km kaugusel) saab toodangut kiirelt turustada ning vajadusel tuua müügipäeval ka lisa kaupa. Oluline ei ole siinkohal konkurentide hulk, pigem oskus jõuda kiirelt turule vajaliku kaubakogusega, hoides oma kulutusi seejuures võimalikult madalal. Jõudmaks esimesena turule on vajalik intensiivistada marjade valmimist. Selleks kasutatakse katteloori ja osalt kasvuhoonet, lisaväärtus on ka põllu asend päevase päikesekiirguse hulga suhtes. Konkurentsieelise tagavad madalamad kulud: geograafiline linnalähedus (madal transpordikulu), peresisene ja läheduses paiknev tööjõud. VI Finantsanalüüs Tabelid 1-3 kajastavad peamisi kulusid, välja arvatud FIE enda tööjõukulud. Põhjuseks on FIEdele kohandatud maksuseadus: kõik mis jääb peale kulude katmist käibest üle on tulu.
taimede arvust pinnaühikul. Optimaalseks loetakse umbes 100 taime 1 m² kohta. Seemet kulub käsitsi külvi korral u. 0,5 g/m² . Seemet külvatakse 1 - 2 cm sügavusele. Et reavahesid saaks hakata kobestama ja umbrohtu hävitama juba enne porgandi tärkamist, on väga kasulik segada ridade tähistamiseks porgandi seemne hulka vähesel määral (5 - 10%) kiirestitärkavaid redise, salati või spinati seemneid. Ülivarajase saagi saamiseks tasub porgandit kasvatada ka kilekatete ja katteloori all. Selleks tuleb seeme kevadel külvata juba sügisel korralikult haritud ja tasandatud maale siis, kui muld on vaid paari sentimeetri sügavuselt sulanud, ja katta külv lauskilega. Parem, kui kile on perforeeritud (mulgustatud), kuid edukalt võib kasutada ka perforeerimata kilet. Kilekangas hoitakse peal seni, kuni see hakkab taimede kasvu takistama või kuni ilmad on juba küllalt soojaks muutunud ja porgand vajaliku kasvuhoo kätte saanud. Porgandipeenrale võib
kasvama, jättes maapinna ja pudeli vahele mõned sentimeetrid ruumi õhuvahetuseks. · Katteloorid pakuvad kaitset lendavate taimekahjurite (porgandikärbse, sibulakärbse, kapsakärbse, kapsaliblikate jt) vastsete vastu. Putukad ei pääse katteloorist läbi ega saa taimedele muneda. Loor aitab ka mullapragudes elavate maakirpude rüüste vastu, sest takistab nende liikumist ühelt taimelt teisele. Katteloori all on ka muld soojem. See aitab saagil varem valmida ning soodustab lämmastiku mineraliseerumist ja suurendab seega mullast kättesaadava lämmastiku hulka. Kui kahjurid siiski loori alla satuvad ja seal paljunema hakkavad, võib tulemus olla hullem, kui ilma loorita peenardel, sest putukate looduslikud vaenlased ei pääse neid hävitama. (www.loodusaed.kirikiri.ee) · Mustkesa ja haljaskesa kasutamine · Külvisenormi suurendamine ja viiviskülv
verejahu baasil tehtud leotistega, nende hulka kuulub ka Plantskydd. Metsloomad ei söö nartsisse, liiliaid ja lauke. · Nematoodid elavad mullas ja kahjustavad mullas paiknevaid taimeosasid aitab külvikorra rakendus ja peiulillede kasvatus · Närilised niitke muru ja kasvatage püvililli. Abiks tulevad ka kassid ja rebased · Porgandi-lehekirp ja porgandikärbes peenar peab paiknema valgusrikkas ja tuultele avatud kasvukohas. Aitab ka katteloori kasutus. Porgandi naabriteks valida sibul, tomat, redis, juurpetersell. Taimedele raputada puutuhka, maapinnale laotada soolikarohulehti, kaneeli, nuusktubakat. Aitab ka nõgesevesi. · Sibulakärbes vastsed parasiteerivad sibulal. Soovitav kasvatada porgandi naabruses ning kasta nõgeseleotisega 16 · Teod taimed ei tohi olla liiga tihedalt istutatud, puista taimi üle puutuhaga
mahapanekut 5)Idu äratamine-kümmekond päeva enne mahapanekut on temp u 20C ja siis tekivad idu alged. Seemne ettevalmistusvõtteid kasut varajaste saakide puhul, maha paneme kartuli siis, kui mulla temp. on vähemalt 8C, mahapaneku-sügavus võimalikult väike 5-6 cm.Mahapanekuviise on mitmesuguseid:1)Mahapanek tasasele maale- tootmisel mitte, aias võib olla. 2)vagudesse-kas käsitsi või masinate-ga, vaod aetakse eelnevalt sisse.3)mahapanek katteloori alla- äärmiselt umbrohu-puhtal mullal, tema harimiseks peab katteloori eemaldama, see on tülikas. Katteloori all saame saagi tunduvalt varem. 4)vagude vahelaiusi kasut mitmesug.Mida rohkem industriaalsem, seda suurem vahelaius. USAs 75-105. Laiade vagudevahede pluss on suurem töökiirus, väiksem pealsete vigastamine 5) võrgumahapanek- traktorira-tastevahele peab mahtuma 2 vagu, mille vagude kaugus on väiksem kui traktoriratta all olev laius
enne mahapanekut 5)Idu äratamine-kümmekond päeva enne mahapanekut on temp u 20C ja siis tekivad idu alged. Seemne ettevalmistusvõtteid kasut varajaste saakide puhul, maha paneme kartuli siis, kui mulla temp. on vähemalt 8C, mahapaneku- sügavus võimalikult väike 5-6 cm.Mahapanekuviise on mitmesuguseid:1)Mahapanek tasasele maale- tootmisel mitte, aias võib olla. 2)vagudesse-kas käsitsi või masinate- ga, vaod aetakse eelnevalt sisse.3)mahapanek katteloori alla- äärmiselt umbrohu- puhtal mullal, tema harimiseks peab katteloori eemaldama, see on tülikas. Katteloori all saame saagi tunduvalt varem. 4)vagude vahelaiusi kasut mitmesug.Mida rohkem industriaalsem, seda suurem vahelaius. USAs 75-105. Laiade vagudevahede pluss on suurem töökiirus, väiksem pealsete vigastamine 5) võrgumahapanek-traktorira- tastevahele peab mahtuma 2 vagu, mille vagude kaugus on väiksem kui traktoriratta all olev laius
Taimevaheks jäetakse 4-5 cm, hilistel sortidel 7-10 cm. Kohe peale tärkamist väetatakse ammooniumsalpeetriga (15 gr/m2) , hilisem väetamine ei ole vajalik. Kuival ajal vajab porgand kastmist. Intensiivse kasvu perioodil võib aga liigne niiskus põhjustada juurikate lõhenemist. Erilist tähelepanu tuleb pöörata võitlusele porgandikärbsega. Kärbsekahjustusi saab vältida järgmiselt: 1)Külviaja valikuga: sügisel (oktoobris) või hiliskevadel (mai lõpp). 2)Katta tõusmed katteloori või perforeeritud kilega. 3)Kasutada seemneid lindi peal. Siis jääb ära harvendamine, mille juures võrsete kahjustusest tekkivad intensiivsed lõhnad meelitavad kärbseid ligi. 4)Kasutada keemilisi kaitsevahendeid. Porgandit liigitatakse varasteks, keskmisteks ja hilisteks sortideks. Varastel sortidel on juurikas reeglina lühem ja tömbi otsaga, sisaldab rohken suhkrut ja on meeldiva maitsega. Keskmistel ja hilistel sortidel on pikemad juurikad ja suurem saagikus.
arbuusitaimed kindlasti ette kasvatada. Väljaistutamiseks paraja suurusega on taim siis, kui tal on kolm või neli pärislehte. Seeme tuleks potti panna aprilli lõpus või mai esimestel päevadel ja et öökülmi jagub mõnikord juuni algulgi, ei maksa taimi enne 10. juunit välja istutada. Hea oleks arbuusitaimed istutada musta kilega kaetud peenrale: niisugune kile neelab hästi soojust, hoiab niiskust ja kaitseb peenart umbrohtumise eest. Katteloori tohib peal hoida õitsemise alguseni, sest muidu ei tarvitse tolmeldajad õitele ligi pääseda. Mida kuumemad ja kuivemad ilmad viljade valmimise ajal on, seda magusamad arbuusid kasvavad. Pärast istutamist peab taimi kastma, aga hiljem pole see enamasti vajalik: arbuus on ju kõrbetaim. Unustada ei tohiks sedagi, et ühele arbuusitaimele tasub jätta vaid kolm-neli vilja, sest suurema arvu viljade korral jäävad nood väiksemaks ja vähem magusaks
Kui mulda kuivendada, siis sellega ei reguleerita mitte ainult liigniiskust , vaid mõjutatakse kõiki reziime. Taimed lähevad üle oma arengus järgmisesse faasi, kui on saanud teatud soojuskvantumi. Suvinisu ja kaer on suhteliselt pika vegetatsiooniperioodiga. Kui kaer külvata liiga hilja ja kui juhtub olema jahe suvi, siis kaer ei valmi. Et mõjutada muldade soojusreziimi, kasutatakse mitmeid võtteid: maasikaid kasvatatakse mustal kilel (muld soojeneb ruttu üles), kasutatakse katteloori kaitseks külmade eest, kasutatakse turbamultsi, põhumultsi. Kaevata kraav, panna põhja põhk ja ammooniumnitraat, katta kilega, veebruaris kasta sooja veega ja katta uuesti kilega ja nüüd panna peale turvast ja selle peale kartulid. MULLA TOITEREZIIM Selle all mõistetakse kõikide omadust k ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toiteainetega. See sõltub mulla keemilisest koostisest, mineraloogilisest koostisest, reziimidest jne
Aladel, kus keskkonna kemikaalidega saastumise oht on eriti suur (karstialad, läheduses olevad veekogud jm), tuleks loobuda kultuuride kasvatamisest, mille puhul ei saa läbi ilma keemiliste taimekaitsevahendite kasutamiseta. Kaaluda tuleks alternatiivsete taimekaitsevõtete kasutamist. Aianduses ning köögiviljanduses, vähemal määral teistes taimekasvatuse valdkondades, on võimalik kasutada bioloogilisi tõrjemeetodeid, reavahede kattematerjali ning multsi, katteloori jm. Kasulike putukate arvukuse hoidmiseks tuleb jätta põldude ümber kaitsealad. 8.2 Taimekaitsevahendid ja nende kasutamine Taimekaitsevahend on toimeaine või seda sisaldav valmistis, mis on ette nähtud: · taime ja taimse saaduse kaitseks taimekahjustajate eest või nende mõju vältimiseks; · taimede eluprotsessi mõjutamiseks muul viisil kui toitainena (näiteks kasvuregulaatorid); · taimsete saaduste säilitamiseks juhul, mille suhtes ei kohaldata teisi seadusi;
Lehtede kuju ja suurus on väga varieeruv. Enamikul on hästi arenenud pearooga lihtsad, lihtsulgjad või liitsulgjad lehed. Sporangiumid e. eoslad asetsevad varreharudel või lehtedel, mida nimetatakse sporofüllideks. Sporangiumid avanevad lõhega või erilistest ebaühtlaselt paksenenud seintega rakkudest rõnga, annuluse, abil. Arenenumatel liikidel on sporangiumid koondunud gruppidesse, moodustades eoskuhja e. sooruse. Soorused on sageli kaetud õhukese kattega - katteloori e. induusiumiga ja asuvad lehe alumisel pinnal. Sporangiumides arenevad eosed on üherakulised ja neid katab kahekihiline kest. Lisaks sellele võib eost katta veel tugev omapärase ehitusega kest, mille välispinna moodustavad ogad, näsakesed, mügarad jt. moodustised. Sõnajalgtaimedele on iseloomulik põlvkondade vaheldusega elutsükkel. Eosed levivad tuule abil. Eos idaneb ja moodustub tilluke lühiealine taim, mida nimetatakse eelleheks
annaabi.ee 
