o Enamik on toatemp. Vedelikud või tahked ained
o Hüdrofoobsed
o Suure tihedusega
· Füsioloogilised omadused:
o Mürgised ( RF
moodustades sellega ühtlase segu.vee molekul(lahusti) suhkru molekul(lahustunud aine).vee molekulid on polaarsed hüdratsioon(hüdraatumine)-aineosakeste(ioonid,molekuilid) seostumine vee molekulidega. Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline.vees hästilahustuvate ainete osakesed hüdraatuvad tugevasti.lahustumise soojusefekt: sidemete katkemisel osakeste vahel - energia neeldub; osakeste hüdraatumisel energia eraldub
esmanejuhendamine lihvpingil Puidulihvpingil töötamisel: Mitte anda ega võtta vastu esemeid üle töötava tööpingi Tööpink tuleb seisata: - töökohalt ajutiselt lahkudes; - rikete ilmnemisel tööpingi juures; - elektrienergia katkemisel; - tööpingi puhastamisel. Liikuva laua ja surveseadisega lihvpinkidel peab lihvpingi ülemine töövaba osa olema kaitsega kaetud. Pingil peab olema lihvpingi pingutamise ja töö ajal reguleerimise seadis. Rebenenud, ebatihedalt liimitud ja ebatasaste servadega lihvorgani kasutamine on keelatud. Lindi ratastele panemisel peavad lindi liimimise kohad paiknema lindi käigu suunas. Konveieretteandega laialindilistel lihvpinkidel peab lihvlint olema täielikult kaetud.
vabasid või osaliselt vabasid orbitaale, seda piirkonda nimetataksegi nukleofiilseks tsentriks. Lewise hape-aine, mis on võimeline liitma elektronpaari. Lewise alus- aine, mis on võimeline looutama elektronpaari kovalentsesideme moodustamiseks. Orbitaal- ühe elektroni või elektronpaari poolt hõivatud ruumiosa. Aatomiorbitaal- piirkond, kus asuvad elektronid. Molekulaarorbitaal- piirkond, mis moodustub aatomiorbitaalide katkemisel ja keemilise sideme moodustamisel. Elektron- negatiivselt laetud osake. Prooton-vesinikioon H+, tuuma osake. Radikaal- ühend, millel on valentsorbitaalil paardumata elektron. pKa- kasutatakse hapete tugevuse määramisel. Mida väiksem on pKa, seda tugevam on hape, mida suurem on pKa väärtus, seda nõrgem on hape. Ka- on happelisuse konstant.
puutepinge olla üle 50 V, mistõttu on vajalik, et RA Ia 50V. 10. TT-juhistikus on maaühendusvool sedavõrd väike, et liigvoolukaitse enamasti ei rakendu. 11. TT-juhistikus on maaühendusvool sedavõrd väike, et liigvoolukaitse enamasti ei rakendu. Kui näiteks talitlusmaanduse takistus on 100 , ei saa maaühendusvool kuidagi tõusta üle 5 A. Seetõttu tuleb lisaks liigvoolukaitsele kasutada rikkevoolukaitselülitit. 12. Ajutised liigpinged võivad TT-juhistikus tekkida neutraaljuhi katkemisel. 13. Neutraaljuhi katkemisel olenevalt faaside koormusjaotusest võib ühe faasi pinge tõusta kuni faasidevahelise pingeni (suureneda 1,73 korda). 14. Toitealajaama ülempingepoole maaühenduse korral võivad ajutised liigpinged sattuda madalpinge tarbijateni neutraaljuhi kaudu ja on suuremad kui IT-juhistikus, kuid siiski väiksemad kui TN-juhistikus, sest neid vähendab toiteallika neutraali ja tarbija elektripaigaldise pingealtide osade eraldi maandamine. 15
Newtoni I seadus Mida arvati vanasti. · Muistsete kreeklaste (Aristoteles 384-322 e.Kr) arvates oli kehade normaalolekuks paigalseis Maa suhtes. · Et keha liikuma panna ja seda liikumist hoida, tuli nende arvates pidevalt rakendada jõudu. · Jõu mõju katkemisel läheb keha tagasi oma "normaalolekusse"- jääb seisma. Tänapäeva seisukohad · Küsimus õpilastele: · Kas liikuv keha jääks seisma kui kaotaksime kõik takistused keha teelt? · Katse monorelsiga. · Takistuseta liikuv keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. · Keha, mis seisab paigal jääbki paigal seisma kui talle ei mõju ükski jõud või jõud tasakaalustavad üksteist. · Maa suhtes saavad kehad paigal seista ainult siis, kui neile mõjuvad jõud on
elektronidega Bensaalatsetofenoon: Kondensatsioonireaktsioon kujutab endast niisugust liitumist oksoühendiga, kus polaarseks reagendiks on tavaliselt oksoühend ise ja ühe karbonüülse kaksiksideme katkemisel vabanenud valentsid küllastatakse teise samasuguse molekuli fragmentidega. Tavaline liitumisreaktsioon. Töö käik Kõigepealt atsetofenoon, mis kujutas endast Friedel Craftsi reaktsiooni O O + o CH3 O CH3 + H3C
erinevad => elektronpaar on tõmmatud halogeeni poole (halogeeni elektronegatiivsus on suurem) ja tekib polaarne kovalentne side. Nii halogeeniaatomile kui ka süsiniku aatomile tekivad peale osalaengud. Süsinikul tekib positiivne osalaeng (+) ja halogeenil negatiivne osalaeng (). Näiteks: H + Cl .Osalaengud näitavad elektronide jaotust molekulis. 4. Elektrofiilid ja nukleofiilid · Mittepolaarse sideme katkemisel jaotuvad elektronid võrdselt (alkaanides), polaarse sideme katkemisel aga ebaühtlaselt (HCl, halogeeniühendid). Ebaühtlane jaotus tähendab seda, et elektronegatiivsem partner (Cl, F, I, Br) haarab endale terve elektronpaari ja saab negatiivse laengu (ta on nukleofiil). Teisele partnerile jääb aga tühi orbitaal ja positiivne laeng (ta on elektrofiil). · Elektrofiil tühja orbitaali, positiivse laenguga või osalaenguga osake. Ta on elektronide vaene
seaduse kogu suletud vooluringis. Seejuures tuli tal ületada suuri raskusi. Ta konstrueeris ise tundliku mõõteriista voolutugevuse mõõtmiseks. Pingeallikana kasutas Ohm termopaari. Termopaari pinge muutmiseks muutis ta jootekohtade temperatuuride vahet. Ohm leidis ka juhi takistuse sõltuvuse juhi pikkusest ja ristlõike pindalast. Jadaühendus e. jadalülitus on elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul kõik elemendid on ühendatud vooluahelasse järjestikku. Ahela katkemisel katkeb vool kõigis elementides. Kõiki vooluringi elemente läbib ühe ja sama väärtusega voolutugevus. I = I1 = I2 = ... = In Jadaühenduses on ahela kogutakistus võrdne kõigi elementide takistuste summaga. R = R1 + R2 + ... Rn Tarbijate jadalülituse korral on R alati suurem kui kõige suurema takistusega elemendi takistus eraldi võetuna. Vooluallika pinge jaguneb jadalülitusse ühendatud elementide vahel võrdeliselt nende takistusega. Mida suurem on elemendi takistus,
liiga niiske on vaja kasutada pritsmekindlaid kaitsekontaktiga pistikupesi , millel on isesulguv kaas.Ärge kasutage elektriseadmeid vannis ega duši all olles, see on eluohtlik. Pärast kasutamist tõmmake elektriseadmed pistikupesast kohe välja, sest pistikupessa ühendatud seade on pinge all ka siis, kui seda ei kasutata.Veel ka on vaja mäletada , et ei tohi külma ilma korral süüstemi liialt koormata, kuna pakaseliste ilmadega on üks enamlevinumaid põhjuseid elektrienergia katkemisel ülekoormus, mille kõige sagedamaks põhjustajaks on lisaküttekehade elektrivõrku lülitamine. Elektri katkemisel lülitage esmalt välja ajutine lisatarbija ning alles seejärel lülitage elekter kaitselülititest taas sisse.[3] Kui midagi on juba juhtunud , siis on vaja kuidagi teha eesmaabi.Aga selleks on väga ranged reeglid , kui need ei pidada kinni , siis võib see inimene , kes tahtsis päästa kannatanu ise võib saada kannatanuks
Ta avastas voolutugevuse sõltuvuse pingest vooluringi osas ja voolutugevuse seaduse kogu suletud vooluringis. Katsete tegemine nõudis suurt osavust, sest G. S. Ohmil ei olnud amper- ega voltmeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Jadaühendus on ühendusviis, mille puhul kõik elektriahela elemendid on ühendatud vooluahelasse järjestikku. Ahela katkemisel katkeb vool kõigis elementides. Jadaühenduses vool ei hargne. Voolutugevus jadaahelas on kõikides juhtides sama ( I=I1=I2=...=In ) Kogupinge jadamisi vooluahelas on võrdne juhtide pingete summaga ( U=U1+U2+..+Un ) Kogutakistus jadamisi vooluahelas on võrdne juhtide takistuste summaga ( R= R1+R2+..+Rn ) Jadaühenduse korral jaguneb pinge takistuste vahel võrdeliselt takistuste suurustega (U1:R1 = U2:R2) Jadaühendust kasutatakse tavaelus üpriski harva, nii on nt
suletud vooluringis. Seejuures tuli tal ületada suuri raskusi. Ta konstrueeris ise tundliku mõõteriista voolutugevuse mõõtmiseks. Pingeallikana kasutas Ohm termopaari. Termopaari pinge muutmiseks muutis ta jootekohtade temperatuuride vahet. Ohm leidis ka juhi takistuse sõltuvuse juhi pikkusest ja ristlõike pindalast. Jadaühendus e. jadalülitus on elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul kõik elemendid on ühendatud vooluahelasse järjestikku. Ahela katkemisel katkeb vool kõigis elementides. Kõiki vooluringi elemente läbib ühe ja sama väärtusega voolutugevus. I = I1 = I2 = ... = In Jadaühenduses on ahela kogutakistus võrdne kõigi elementide takistuste summaga. R = R1 + R2 + ... Rn Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: Kusjuures mõõtühikuteks on: Voolutugevus amper (A pinge volt (V); takistus oom ().
vesiniksidemeid,hüdrofoobsed ja ei lahustu
vees.Tihedus üpris suur-veest raskemad.Füsioloogilised om- kõik hü. peale nende
polümeerid mürgised, kohati narkootilise toimega.põhjust.kesknärvisüsteemi ja
maksakahjustusi.toksilisus kasvab reas RF
Eksotermiliste reakts ( sidemete tekkel, osakesed lähevad üle püsivasse olekusse ja energia eraldub). enargia eraldub, endotermilistes reakts.( sidemete katkemisel, tuleb kulutada energiat ja tekkinud osakestel on ebastabiilne olek) Energia neeldub. KOVALENTE SIDE- aatomite vaheline side, mis tekib ühise elektronpaari abil. MITTEPOL. KOV. SIDE- esineb sarnaste mittemetalliliste elementide aatomite vahel. H 2O, CL2, O2, Br2. POLAARNE KOV. SIDE- esineb erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahel. HF, HCL, SO 3, H2O. ELEKTRON.- isel. Elemendi aatomi võimet siduda elektrone. RÜHMAS En kahaneb, siis
Mängu „Kelle auto jääb garaažita?“ analüüs. Tutvustasin lastele mängusisu ja seejärel mängisin mängu kaks korda ise läbi ja lapsed vaatasid. Seejärel jagasin lastele autoroolid ja kordasin üle, et kõik lapsed tohivad joosta ainult ühes suunas. Mäng läks esimese korraga päris hästi. Ainult kaks last ei saanud aru, et kui muusika katkeb, peab ruttu rõngasse jooksma. Nemad jäid lihtsalt omale kohale seisma. Teisel mängukorral ergutasin lapsi muusika katkemisel ruttu rõngasse jooksma ja siis hakkasid ka nemad asjast aru saama. Esimestel mängukordadel pidin osadele lastele mängu ajal meelde tuletama, et kõik jooksevad ühes suunas. Teistest mängureeglitest pidasid lapsed kõik ilusti kinni. Nüüdseks aga on saanud see mäng lastele päris selgeks ja kõik mängivad meelsasti kaasa. Lastel on tekkinud soov võita.
vesinikühendid) valemite koostamine. 5. A-rühmade elementide omaduste (metallilisus/ mittemetallilisus, aatomiraadius, väliskihi elektronide arv, elektronkihtide arv, elektronegatiivsus, tuumalaeng) muutumine rühmades ja perioodides. 6. Keemilise sideme tekkel (üksikaatomitest või ioonidest molekulide või kristallide tekkel) lähevad aineosakesed üle püsivamasse (väiksema energiaga ) olekusse; keemilise sideme tekkimisel energia ............. ja keemilise sideme katkemisel energia ....................... 7. Sidemetüübi (metalliline, kovalentne mittepolaarne, kovalentne polaarne ja iooniline ) määramine ühendis, molekulaarsete ja mittemolekulaarsete ainete eristamine. 8. 8. Kristallvõrede tüübid, ainete omaduste (sulamis- ja keemistemperatuur, vees lahustuvus, elektrijuhtivus) sõltuvus sellest. · molekulvõre molekulidevaheline nõrk side. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehme · ioonvõre - ioonide vaheline
pooli? Sest siis on magneti jõu vastuvõtmine parem, kuna mida rohkem on metalli, seda suurem on jõud. 6.Koosta ülesanne eneseinduktsiooni elektromotoorjõu leidmiseks. Lahenda see. 7.Kaks ringjuhet on paigaldatud teineteise suhtes risti. Selgita, miks ei teki indutseeritud voolu juhtmes 1 voolu muutmisel juhtmes 2? Juhtmed märgista ise. Antud: Lahendus: 8.Pooli induktiivsus on 3 mH. Kui suure tugevusega peab selles poolis olema vool, mille katkemisel vabaneks 40 µJ energiat? Antud: Lahendus: 9.Kaks teineteisest 1,6 m kaugusel asuvat rööbast on ühendatud juhtmega, mille takistus on 1. Rööbastel veereb varras kiirusega 6 m/s. Juhtme, rööbaste ja varda poolt moodustunud vooluringi läbib peaaegu vertikaalselt suunatud Maa magnetväli väljatihedusega 5 * 10 -5 Wb/m². Rööbaste ja varda takistus on tähtsusetult väike. Kui suur vool läbib vooluringi? Antud: Lahendus: 10
Normaalõhuniiskuseks nim 40-60%. Kui õhuniiskus on väga suur, siis higi auramine on raskendatud. Näiteis relatiivse õhuniiskuse kohta : Hallituse tekkimine niiskes kohas. Tõmbegraafik OA : Kehtib hookei seadus F E=k*x Võrdeline seos. Deformatsioon puudub. AB : Kehtib ligikaudne hookie seadus, tekib jääk deformatsioon. BC : Näeme, et jõudu ei ole vaja väga suurendada samas toimub pikenemine(nim voolamise osaks). CD : Enne katkemist, peame hetkeks suurendama jõudu. DE : Katkemisel jõud väheneb ja punktis E keha katkeb. Plastiline keha näiteks plastiliin, savi, näts. (OA on väga lühike, samas BC on pikk). Elastne keha Näiteks kumm ja vedru (OA lõik on väga pikk). Rabe keha Klaas, kristall. (Sellistel kehadel on lõik kuni Cni väga lühike, kohe hakkab purunemine ehk CDE). Härmatumine Aine üleminek gaasilisest tahkesse. Näiteks härmatise tekkimine veeaurust, temperatuuri järsul langemisel.
vabaneb, millistega see salvestatakse? Adenosiintrifosfaat ehk ATP, mis koosneb lämmastikalusest adeniinist, suhkrujäägist riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Lisaks ATP-le kasutatakse makroergilistest ühendidest veel GTP, CTP, UTP ja TTP energiat. Nende nimetus tuleneb vastavast lämmastikalusest, näiteks GTP on guanosiintrifosfaat. Energia vabaneb, kui ATP laguneb, st ATP fosfaatrühm kantakse üle teistele molekulidele. Fosfaatrühmadevahelise sideme katkemisel vabaneb energia ning ATP-st adenosiindifosfaat ehk ADP. ADP-d on võimalik edasi lagundada AMP-ks ehk adenosiinmonofosfaadiks. ATP lagunemine toimub ensüümide abil, mis kindlustab ATP kasutamise õigel ajal ning õiges kohas. 5.Kolm ATP tootmise süsteemi inimorganismis. Milliste kehaliste tegevustega millist süsteemi rakendatakse? FOSFAGEENI SÜSTEEM – 100 meetri sprint, 60 meetri jooks, Sellel süsteemil jätkub varusid maksimaalselt kümneks minutiks.
mis kütmisel külalised isoleerida täiskasva lähevad tulikuumaks 13. Katlaruum ei ole Lapsed Vigastused, 6 Tulekindla Majas ela suletav uksega põletushaavad ukse täiskasva paigaldamine Voolu katkemisel võib katel Katlaruum 14. ülekuumeneda ja Kõik maja Põletushaavad 6 kindlustada Majas ela sealt omakorda elanikud tulekindla täiskasva lekkima hakata uksega keevat vett Kõikides ruumides Kõik maja Lülitid tuleb Majas ela 15
väliskihielektron(id) ühinevad teise aatomi omadega, nii hakkavadki aatomid teineteise poole tõmbuma 2. a) Elektronide loovutamine või juurdevõtmine (aatomid loovutavad/võtavad juurde niipalju elektrone, kui vaja. Aatomitest tekivad ioonid. Tekib iooniline side) b) Elektronide jagamine omavahel, moodustades ühiseid elektronpaare. Tekib kovalentne side. 3. 2H + O = H2O Energia eraldub. Eksotermiline reaktsioon 4. Keemilise sideme katkemisel energia neeldub. 5. Eksotermiline reaktsioon on reaktsioon kus lähteainete energia on kõrgem saaduste energiast (H < O ) Endotermiline reaktsioon on reaktsioon, kus lähteainete energia on madalam saaduste energiast (H > O ) 6. Täppskeem Paardumata elektronide arvu määramine - üks paardumatta elektron 7. Kovalentne side tekib ühiste elektronpaaride abil. Seda moodustavad: a)Vesiniku aatom b) Kloori aatom c) Hapniku aatom 8
kiiremini. o Temperatuur-Osakeste liikumine temperatuuri tõstmisel suureneb ja reaktsioon toimub kiiremini. Energia muutumine reaktsioonides Mõisted o Reaktsiooni soojusefekt-Saaduste ja lähteainete energiante vahe. o Ühinemisreaktsioonid-Enamasti eksotermilised, ülekaalus on energia eraldumine sidemete tekkimisel. o Lagunemisreaktsioonid-Enamasti endotermilised, ülekaalus energia neeldumine sidemete katkemisel. Teooria o Keemiliste sidemete lõhkumiseks on vaja teha tööd, energia neeldub. o Energia eraldub tavaliselt soojusena, aga paljudel juhtudel ka valgusena. o Majade kütmine. o Soojusenergia muudetakse soojuselektrijaamades elektrienergiaks. Kütused Mõisted o Kütused-Parim energia salvestamise ja kasutamise võimalus. o Kütteväärtus-Näitab palju energiat eraldub kütuse kindla koguse täieliku põlemisel.
Lahustumisel soola kristall jaguneb hüdraatunud ioonideks Aine lahustub vees seda paremini, mida tugevamini tema osakesed hüdraatuvad Tugevad happed või alused esinevad vesilahuses ainult ioonidena. Nõrgad happed või alused osa molekulidest jaguneb lahustumisel ioonideks Soolad, mis lahustuvad vees esinevad vesilahuses ainult ioonidena. Aine lahustumisel vees soojus mõnel juhul eraldub, mõnel neeldub. Aineosakeste seostumisel veega soojus eraldub( vist ). Osakestevaheliste sidemete katkemisel kristalse aine lahustumisel soojus neeldub. (Enamiku tahkete ainete lahustumine vees on endotermiline ja ülekaalus on energia neeldumine kristallivõre lagunemisel) Hüdraatumine on eksotermiline siis kui ülekaalus on soojuse eraldumine Hüdraatumine on endotermiline siis kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel. Tahkete kristalsete ainete lahustumisel vees energia enamasti neeldub sest kui aine lahustub veega siis see põhjustab osakestevaheliste sidemete
(näiteks tuum-kest-struktuuriga pooljuht-nanokristallid). Pooljuhid on enamasti kristallstruktuuriga ained, s.t nende aatomid või molekulid paiknevad kindla korra kohaselt, moodustades kristallivõre. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Iseloomulik on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades, samuti võõraine aatomite mõjul. Puhtas pooljuhis on vabade elektronide arv võrdne aukude arvuga, sest kovalentsideme katkemisel moodustuvad paarikaupa üks vaba elektron ja auk. Niisuguse puhtpooljuhi elektrijuhtivus – omajuhtivus – on madalal temperatuuril lähedane dielektriku omale. Temperatuuri tõustes kasvab vabade elektronide hulk kiiresti ja vastavalt väheneb pooljuhi eritakistus. Mis on pooljuhtioodid? Mis on selle otstarve? Pooljuhtdiood on kahe elektroodiga diood, mille eesmärk on lasta elektrivoolu läbi ainult ühes suunas. Seadise põhiosaks on enamasti pooljuhtkristalli sisse
Liikuvuselt a) statsionaarsed b) teisaldatavad c) iseliikuvad 2. Tõstemehhanismi tüübilt a) tross-tõstemehhanismiga b) hammasratas-hammaslatt c) hüdraulilised – šarniir-hoob, teleskoop, parallelogramm 3. Konstruktsioonilt a) masttõstukid b) šahttõstukid c) trosstõstukid d) kopptõstukid e) iseliikuvad ja autotõstukid. Masttõstukid ja ehitusliftid peavad olema varustatud tööorgani mehaaniliste püüdjatega, vältimaks selle iseeneslikku allakukkumist tõsteseadme katkemisel või pidurdusseadme rikke korral. Trosstõstemehhanismiga tööorganite korral kasutatakse kahte tüüpi püüdjaid: a) ekstsentikpüüdja b) kiilpüüdja. Ekstsentrikpüüdja – käivitustross on kinnitatud tõstetrossi külge ja hoiab ekstsentriku eemal masti juhtpinnast. Tõstetrossi katkemisel käivitustross vabaneb ja vedru pöörab hoova abil ekstsentrikku päripäeva, viies ta hetkeliselt kontakti masti juhtpinnaga, takistades sellega lastiplatvormi alla liikumist
- ruumisisesed karniisid või kaunistused paigaldatakse ja sisemisi krohvitöid tehakse töölavadelt või teisaldatavatelt montaazilaudadelt, mis toetuvad vahelae taladele pandud tihedale laudisele või põrandale; - väliseid krohvitöid tuleb teha monteeritavatelt tellingutelt või teisaldatavatelt torntöölavadelt, kusjuures viimastel peavad olema väljatõmmatavad platvormid sulguritega, mis trosside katkemisel välistavad platvormide allavajumise; - kõrgete hoonete krohvimisel tuleb kasutada ripptellinguid; - trepikodade krohvimisel kasutatakse spetsiaalseid töölavasid, mille esimesed ja tagumised toed on erineva kõrgusega. Välisseinte maalritööd tuleb teha tellingutelt või ripptöölavadelt või treppredelilt. Metallkonstruktsioonide värvimisel kõrgemal kui 1,3 m, samuti tornidest värvimisel peavad töölised kasutama kaitsevööd. Nõjaredeleid ei tohi toetada aknaraamidele.
Katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni, kuid säilib reaktsiooni lõppedes samas koguses ja koostises. Ekso ja endotermilised reaktsioonid ·Eksotermilise reaktsiooni korral vabaneb soojus, kuid endotermilise korral neeldub. ·Eksotermilise reaktsiooni korral kulub lähteainete sidemete lõhkumiseks vähem energiat, kui saadusel sidemete tekkimisel vabaneb. · Keemiliste sidemete tekkimisel energia eraldub ning katkemisel energia neeldub Kütused ja kütteväärtused ·Energia salvestamise võimalused: mehaaniline- salvestatud suurde hoorattasse, mis pöörleb, Elektrienergia- kondensaator, Soojusenergia- väikesteks kogusteks termonõu ·Kütus- peamiselt süsinikühend, mille põlemisel vabaneb palju soojusenergiat ·Liigitatakse: Gaasilised põlevad täielikult, Vedelkütused- pihustatakse või aurustatakse vahetult enne põlemist, tahked kütused põlemine on mittetäielik ja
ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 tesla (1T) 1Wb= 1T x 1m2 5. Eneseinduktsiooniks nimetatakse induktsiooni emj tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas (n.ö. vool ise tekitab voolu, pooli ümber tekib magnetväli ja poolis tekitatakse vool, magnetit pole vaja). Lenzi reegel ütleb, et eneseinduktsiooni elektromotoorjõud takistab voolutugevuse kasvamist vooluringi sulgemisel ja kahanemist selle katkemisel. 6. Üks henri (1H) võrdub sellise juhi induktiivsusega, milles voolutugevuse muutus üks amper sekundis võrra tekitab läbi tema kontuuri endainduktsiooni elektromotoorjõu üks volt. 1H= = = Defineeritakse valemist L= 7. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. f- sagedus (Euroopa riikides määratud 50 hertsi) ; T-periood (20 millisekundit); U- pinge (220V). Reeglina muutub ka voolusuund
Universaalne keemilise energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb rakkude metabolismis. ATP molekuli ehitus: lämmastikalus adeniin 3 fosfaatrühma suhkur riboos ATP moodustub glükolüüsi, käärimise ja hingamise käigus: ADP + P ATP + 30 kJ/mol energiat Fosfaatrühmade Fosfaatrühma ATP vahelise sideme liitumisel katkemisel seotakse vabaneb energia energia ADP adenosiindifosfaat Teised makroergilised ühendid Erinevad lämmastikalused: GTP guanosiintrifosfaat (lämmastikalus guaniin) CTP tsütosiintrifosfaat (lämmastikalus tsütosiin) TTP tümidiintrifosfaat (lämmastikalus tümidiin) UTP uratsiiltrifosfaat (lämmastikalus uratsiil) Kasutatakse organismis DNA-, RNA- ja valgusünteesil.
1. Leidke järgmiste ainete molekulide loetelust ainete valemid, millest võiks polümerisatsioonireaktsiooni abil saada pikki kiude – makromolekule: CH3CH2CH2CH=CH2 (Kordse sidemega ühendid annavad meile polümerisatsiooni teel makromolekule) , CH 3CH2CH3, C2H5OH. CH2=CHCl( kunstnahk) Põhjendage! Polümerisatsioonis on kordne side C=C 20% nõrgem. Tekib karboahelaline molekul. Küllastamata ühendites on üks side 20% nõrgem ja selle katkemisel ühendid liituvad ja tekib makromolekul. 2. Leidke ainete loetelust polüestrite tekkeks vajalikud ained (dioolid 2-OH rühmad, dihapped, hüdroksühapped): HOCH2CH2CH2CH2OH, NH2(CH3), HOOCCH2CH2COOH, C6H6; H2N(CH2)4NH2, CH3CH(NH2)COOH, HOOC(CH2)3COOH, CH3OH, CH4 ; CH3CHOHCOOH; (leidke amiidide tekkeks vajalikud diamiinid, aminohapped, dihapped)- amiidide jaoks on oluline NH2 Polüestrid tekivad alkoholist, karboks.happest. 3
Esinevad nii juurmised kui varrelehed. Juurmised on pikarootsulised, sõrmjagused, 3...5 osaga, karvased (eriti allküljel), varrelehelt kujult samasugused, kuid lühirootsulised kuni rootsutud, veidi väiksemad. Vars on tugev, nõrgalt sooniline, kaetud peente käharate karvadega. Juured on muguljalt paksenenud. Elupaik: niidud, lehtmetsad Ohutegurid: ehitustegevus (sh teede, mänguplatside jne rajamine), niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine niitmise või/ja karjatamise katkemisel Ohustatuse kategooria: eriti ohustatud Selgrootu Anax imperator, kuningkiil Kirjeldus: Pikkus on 60-80 mm, nümfidel 50 mm. Tiivaulatus 95-110 mm. Isasel on tagakeha helesinine, musta värvi pikivöötidega, pea on roheline, emasel - laia pruuni värvi mustriga sinise- ja rohelisekirju tagakeha. Tiibasid on 2 paari, liiguvad üksteisest sõltumatult. Elupaik: järved (seisuveelised veekogud sh. tehisveekogud) Ohutegurid: keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine
Näited rakendustest, milles teeb tööd Ampere'i seadusest Lenzi reeglile takistab eneseinduktsiooni elektromudoorjõu jõujoonte suunaga. arvutatav jõud. Ampère'i jõu rakendused (mootor, valjuhääldi..) voolutugevuse kasvamist vooluringi sulgemisel ja kahanemist 4. Maa magnetvälja poolused. Maakera põhjapoolkeral asub 8. Vasaku käe reegel Ampere'i jõu suuna leidmiseks. Vasak selle katkemisel. Maa magnetiline lõunapoolus. Maakera lõunapoolkeral asub Maa käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, 14. Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud. Eneseinduktsiooniks magnetiline põhjapoolus. Pooluste sellised nimetused on tingitud väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega nimetatakse induktsiooni elektromotoorjõu tekkimist vooluringis
12. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 13. Eneseinduktsioon. Lenzi reegel. Eneseinduktsiooniks nim. Induktsiooni elektromundooriumi tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas. Vastavalt Lenzi reeglile takistab eneseinduktsiooni elektromudoorjõu voolutugevuse kasvamist vooluringi sulgemisel ja kahanemist selle katkemisel. 14. Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud. Eneseinduktsiooniks nimetatakse induktsiooni elektromotoorjõu tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas. Vastavalt Lenzi reeglile takistab eneseinduktsiooni elektromotoorjõud voolutugevuse kasvamist vooluringi sulgemisel ja kahanemist selle katkestamisel 15. Induktiivpool ja selle induktiivsus. Elektriahela komponente mille põhiliseks tunnus suuruseks on induktiivsus nim. Induktiivpoolideks ehk pool.
Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. Vääriskaaside aatomite väliskiht on täielikult elektronidega täitunud. ( Elektronktett ) Keemiline reaktsioon protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumisel tuleb energiat kulutada. Lähteainetes olevate keemiliste sidemete katkemisel energia neeldub, uute keemiliste sidemete tekkimisel energia eraldub. Termokeemiline võrrand reaktsioonivõrrand, milles on märgitud ka reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk. Eksotermilistes reaktsioonides energia eraldub H < 0 ( saaduste energia on madalam kui lähteainetel ). Endotermilistes reaktsioonides energia neeldub H > 0 ( saaduste energia on kõrgem kui lähteainetel ). Kovalentne side
5. Elektromagnetilise induktsiooni seaduse kasutamine homogeenses magnetväljas ühtlaselt pöörlevas kontuuris (mähises) indutseeriva e.m.j. avaldise saamiseks (vahelduvvoolu generaator). Selle (induktsiooni emj) võnkumise kujutamine graafiliselt. (?) Seda seadust kasutatakse mehaanilises generaatoris kus mehaanilise energia arvelt indutseeritaks evoolu 6. Eneseinduktsiooni nähtus, selle väljendumine voolutugevuse muutmises ahela sisselülitamisel ja vooluga ahela katkemisel. Endainduksiooni nähtus esineb juhul, kui juhis induktsiooni emj põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolutugevuse muutmisest juhis endas. Ntx on eneseinduktsiooniga tegemist juhtmepooli korral, milles kulgeva voolu tugevust muudetakse. Pool hakkab toimima vooluallikana, mille elektromotoorjõudu nim. Eneseinduktsiooni elektromootorjõuks. Vooluringi sulgemisel on pooli kui vooluallika polaarsus vooluringi ühendatud patarei omale vastupidine
· Kõigi süsivesinike ja alkoholide (välja arvatud metanool) põlemisel tekib tahmaosakesi. Kristalse org aine süntees, puhastamine ja uurimine: · Dibensalatsetoon (C17H14O) ei ole mürgine (väikestes kogustes) ja kasutatakse laialdaselt päikesekreemide koostisainena. · Kondensatsioonireaktsioon kujutab endast niisugust liitumist oksoühendiga, kus polaarseks reagendiks on tavaliselt oksoühend ise ja ühe karbonüülse kaksiksideme katkemisel vabanenud valentsid küllastatakse teise samasuguse molekuli fragmentidega. Tavaline liitumisreaktsioon. · Aldoolkondensatsiooniks nimetatakse kondensatsiooni, kui reaktsioon lõpeb hüdroküaldehüüdi või -ketooni moodustumisega. Katalüüsivad alused. Klassikaline aldoolkondensatsioon toimub tavaliselt kahe ühesuguse aldehüüdi molekuli vahel, kahe ühesuguse ketooni molekuli vahel või ühe aldehüüdi ja ühe ketooni molekuli vahel. Ümber kristallimine:
Kontaktori põhiosad on magnetahel mis on liikumatust ja liikuvast osast (ankrust) koosnev elektromagneti südamik, elektromagneti mähis ning liikuvad ja liikumatud kontaktid. Kontaktori rakendumiseks peab tema mähisele rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu- ja abikontaktid muudavad oma olekut (sulguvad või avanevad). Pinge katkemisel mähisel elektromagnet lakkab olemast ning jõu- ja abikontaktid taastuvad oma esialgse asendi. Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. Aktiivtakistusega tarbija (hõõglamp, kütte-element) korral tuleb seadet kaitsta lühise eest. Kui tarbijaks on elektrimootor, tuleb seda kaitsta lisaks lühisele ka ülekoormuse eest. Alapinge eest nad kaitsevad, lülitudes välja, kui pinge langeb 50...60 protsendini nimi-pingest.
summaarne pikkus olema nii suur kui vähegi võimalik. Keskmise höövelpingi laua kogupikkus on umbes 1 m. Juhtlatt Täisnurkse serva või faasi hööveldamiseks on hädavajalik jäiga metallist juhtlati olemasolu. Juttlatt on alti seadistatav kuni 45 nurga alla. 8 Lüliti Ideaaljuhul peaks höövelpingil olema lülitid, mis voolu katkemisel seadme nii välja lülitavad, et see voolu taastumisel ise tööle ei hakka. Lüliti peaks olema käeulatuses kummalgi pool höövelpinki, et hädaolukorras seade kiiresti välja lülitada. Maksimaalne lõikesügavus Noavõll paikneb kahe eraldi seadistava töölaua vahel. Tagumise töölaua kõrgus peab olema lõikeringjoone suhtes puutetasandis. Eesmine töölaud paikneb mahalõigatava laastu paksuse võrra madalamal. Laastu paksus on näha eesmise töölaua kõrval oleval skaalal.
summaarne pikkus olema nii suur kui vähegi võimalik. Keskmise höövelpingi laua kogupikkus on umbes 1 m. Juhtlatt Täisnurkse serva või faasi hööveldamiseks on hädavajalik jäiga metallist juhtlati olemasolu. Juttlatt on alti seadistatav kuni 45 nurga alla. 8 Lüliti Ideaaljuhul peaks höövelpingil olema lülitid, mis voolu katkemisel seadme nii välja lülitavad, et see voolu taastumisel ise tööle ei hakka. Lüliti peaks olema käeulatuses kummalgi pool höövelpinki, et hädaolukorras seade kiiresti välja lülitada. Maksimaalne lõikesügavus Noavõll paikneb kahe eraldi seadistava töölaua vahel. Tagumise töölaua kõrgus peab olema lõikeringjoone suhtes puutetasandis. Eesmine töölaud paikneb mahalõigatava laastu paksuse võrra madalamal. Laastu paksus on näha eesmise töölaua kõrval oleval skaalal.
Laiemas mõttes mõistetuna võivad alkaanid olla lineaarsed (üldvalem CnH2n+2) või tsüklilised (üldvalem C nH2n, n>2) .ALKAANIDE KEEMILISED OMADUSEDKuna alkaanid kuuluvad küllastunud süsivesinike alla, siis saavad nende keemilised reaktsioonid kulgeda ainult läbi olemasolevate sidemete katkemise ja uute tekkimise. Sidet süsiniku ja vesiniku (CH) ning süsiniku ja süsiniku (CC) vahel loetakse mittepolaarseks. Nende sidemete katkemisel jagatakse sidemel olev elektronpaar võrdselt. Üksiku paardumata elektroniga osakest nimetatakse radikaaliks. Radikaalideks lagunemist nimetatakse radikaalseks dissotsiatsiooniks ja nende radikaalide ühinemist radikaalseks rekombinatsiooniks .Alkaanid reageerivad halogeenidega, reaktsioon toimub radikaalmehhanismiga ja kujutab endast ahelreaktsiooni. 1. Cl22Cl·(reaktsioon toimub kõrge temperatuuri või ultraviolettkiirguse toimel) 2. CH3CH2CH3 + Cl· CH 3·CHCH3 + HCl 3
o Kuna ei saa moodustada H-sidemeid, on nad hüdrofoobsed ega lahustu vees o Suhteliselt suurte tihedusega (veest raskemad) o Gaasid on bromoetaan, difluorodiklorometaan, diklorofluorometaan, kloroetaan, klorometaan, kloropentafluoroetaan Nukleofiilne asendusreaktsioon 1. Kovalentne sideme katkemine · Radikaaliline dissotsiatsioon o Tekivad radikaalid o Esineb mittepolaarse sideme katkemisel ka siis, kui kovalentne side pole väga polaarne CH3-CH2-CH3 CH3-CH2* + CH3* Cl2 Cl* + Cl* · Iooniline dissotsiatsioon o Tekivad positiivsed ja negatiivsed ioonid o Toimub lahustites, mis moodustavad ioonidega vesiniksidemeid (vesi;alkohol) CH3-CH2+-Cl - : Cl- + CH3CH2+
vektoriaalse summana: I = I1+I2+I3. 5. Kuidas mõjutab neutraaljuhtme katkemine tarbijat sümmeetrilisel ning ebasümmeetrilisel koormusel? Liinipinge enamkoormatud faasis väheneb, vähemkoormatud faasis aga suureneb võrreldes nimipingega. Ühe faasi tarbija lühistamisel võrdsustub pinge selles faasis nulliga, ülejäänud faasides aga liinipingega. 6. Mis on nihkepinge ja milliste punktide vahele see tekib? Neutraaljuhtme katkemisel nihkub võrgu neutraaljuhtmest eraldunud tarbijate neutraalpunkt ning pingestub toiteallika neutraalpunkti suhtes pingega UN, mida nimetatakse tarbija neutraalpunkti nihkepingeks. Pinge UN tekkimine on äärmiselt ohtlik, sest toiteallika neutraalpunkt on ühendatud maaga.
A rühmade elementide elektronegatiivsus, tuumalaeng, mittemetallilisus suureneb liikudes perioodis vasakult paremale, aatomi raadius aga väheneb. Rühmades suurenevad omadused alt ülesse liikudes: aatomiraadius, aga vähem. 7. Keemilise sideme tekkel (üksikaatomitest või ioonidest molekulide või kristallide tekkel) lähevad aineosakesed üle püsivamasse (väiksema energiaga) olekusse. Keemilise sideme tekkimisel energia eraldub ja keemilise sideme katkemisel energia neeldub. 8. Elektronegatiivsus e. võime tõmmata ühist elektronpaari suureneb liikudes vasakult paremale ja alt ülesse 9. Iooniline side saab toimida vaid vastaslaenguga ioonide tõmbumisel. Elektrilise tõmbumise tulemusena moodustub side, kus elektronegatiivsema elemendi aatom tõmbab ühise elektronpaari täielikult enda poole. Toimub aktiivse metalli ja aktiivse mittemetalli vahel. Moodustuvad kristallvõred. 10
piisidemed. Kaksikside on tugevam, kui üksikside, kuid vähem kui kaks korda Pikkused: Üksikside 154 pm , kaksikside 134 pm, kolmikside 126 pm Kaksiksideme homolüütilisel katkemisel ....tekib biradikaal ja edasi võivad kulgeda mitmesugused liitumisreaktsioonid. Radikaalreaktsioonid kulgevad paremini kõrgel temperatuuril (gaasides) ja mittepolaarses keskkonnas. Reaktsiooni esile kutsumiseks lisatakse mingeid aineid, millest tekivad radikaaalid, näiteks aktiivseid metalle või mingeid peroksiide ( R-O-O-R) või metalloorgaanilisi ühendeid (C2H5)4Pb jne. Hüdreerimine (vesiniku liitmine) . .
1. seotud ainete kaudu, AS tekivad org.ained, osa nendest on lähteaineks DS nt, toiduga valgud lagund.aminohapeteks(D) ja A pr.käigus aminohapped uuesti valguks. 2. energia kaudu: D en. vabaneb, talletatakse en. rikastesse üh.(ATP), A kasutavad energiat, mis tuleb ATPst. 2. Kirjeldage ATP molekuli ehitust, ülesandeid ATP on keemiliselt olemuselt nukleotiid. Fosfaatjääke on 3 (trifosfaat), mille vahel on energiarikkad sidemed (2), tähist. ~ .Iga sideme katkemisel laguneb 30 kJ e 60 Kcal energiat, mida kasutatakse uute ainete sünteesiks. Kui üks side katkeb, saame ATP'st ADP (2fosfaatjääki), kui mõlemad katkevad, saame AMP ( 1 fosfaatjääk). Ül. A) varuainete lagundamine b) toiduainete lagundamine c) taimede puhul fotosüntees valgusfaasis./ Energia andmine erinevateks protsessideks 3. Milliste organismides toimuvate protsesside käigus sünteesitakse ATP'd? a) an/aeroobne lagundamine b) fotosünteesi valgusfaasi 4
ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE 1. Millised negatiivsed tagajärjed võivad puuduliku isolatsioonitakistuse korral esineda? Võib elektri löögi saada 2. Millised negatiivsed tagajärjed võivad esineda kui maandusseade takistus ei vasta normidele ja neutraaljuhe on katkestatud? Normeeritud kuni lõpmatult väike maandustakistus on oluline ohutuse tagamise abinõu inimestele võimaliku isolatsioonirikke korral. Neutraaljuhtme puudumisel/katkemisel ei saa kasutada ühefaasi seadmeid: valgustid, raadio, TV jne. Kui takistust ei ole, läheb pinge ka suureks ja seega ka voolutugevus (aga mis praktiliselt juhtub, seda ei tea) 3. Isolatsiooni- ja maandustakistuse normid käesolevas töös ja milline on isolatsiooni- ja maandustakistus ideaaljuhul? Kuni 1000 V elektriseadmete isolatsioonitakistus kasutatava pinge 1 V kohta peab olema vähemalt 1 k, kuid mitte vähem kui 0,5 M.
Hargnemata ahelaga alkaanide molekulid liibuvad üksteise külge - nende tihedus, sulamis- ja keemistemperatuurid on kõrgemad kui sama C- ja H-aatomite arvuga hargnenud molekulidel. Kõik alkaanid on hüdrofoobsed (vett tõrjuvad), kuna neil puudub vastastikmõju vee molekulidega. Keemilised omadused. Tavatemperatuuril on alkaanid suhteliselt püsivad. Reaktsiooni toimumiseks tuleb esmalt tugevad -sidemed lõhkuda, milleks kulub energiat (soojus, valgus). Alkaanide sidemete katkemisel tekivad RADIKAALID, osakesed, mille mingil orbitaalil asub paardumata elektron. Radikaalid on kõrge energiaga osakesed, sest nende paardumata elektron püüab paarduda. Alkaanidele omased keemilised reaktsioonid on 1)pürolüüs ja 2) oksüdeerumine. Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri mõjul. Näit. metaani pürolüüs: 1) CH4→C+2H2 2) 2CH4→ CH=CH + 3H2 Oksüdeerumine: 1) osaline oksüdeerumine,tekivad alkoholid ( R-OH )
16. Misssugused materjali omadused määratakse tsüklilisel koormamisel väsimuspiir 17. Millise meetodiga määratakse karastatud terase kõvadust HRA 18. Mis on koormuse jäikuse tegur nihke- ja normaalpingetesuhe katsetamisel 19. Mis on staatiliste mehaaniliste omaduste tunnus materjali mehaaniliste omaduste püsivus kuumas keskkonnas 20. Mis on elastne deformatsioon deformatsioon, mis kaob koormuse katkemisel Mat meh omadused Variant 2 1. Mis on metalli tugevus võime taluda mehaanilist koormust 2. Mis on metalli sitkus võime elastset deformeeruda 3. Löökpaine Variant 3. 1. Löökpainetega määratakse sitkusnäitajad 2. Kuidas tähistatakse tõmbetugevust EN ja GOST-i järgi?- B) Rpo2, t 3. Materjali plasatsusnäitajateks EN ja Gosti järgi?- katkevenivus A ja 4
1/R-1 =R. Rööbiti tuleb R1, R2,, R3, arvutada pöördväärtus siis tuleb liita. Rööpühenduse korral on kogutakistus väiksem kõigist takistusestest. Kui rööbiti on ühendatud ühesuguse takistusega tarbijad siis kogutakistuse arvutamiseks JAGAME ÜHE TARBIJA TAKISTUSE TARBJATE ARVUGA. 15. Jadaühenduse Eelised: Vooluallikaga võib ühendada tarbijaid, millede pinge ei võrdu vooluallika pingega Jagaühenduse Puudus: Vooluringi katkemisel, mis tahes kohast lakkab töötamast kogu vooluring. Rööpühenduse eelised: Osa tarbijate väljalülitumisel põlevad teised edasi. Rööpühenduse puudus: Vooluringi ei saa lülitada tarbijaid, millede tööpinge ei vasta vooluallika pingele 16. Elektrijuhi takistus sõltub: 1) Juhi ristlõike pindlalast - pöördvõrdeliselt( mida jämedam elektrijuht seda väiksem takistus) 2) Elektrijuhi pikkus võrdeliselt . Mida pikem elektrijuht seda pikem takistus.
Aatomitevahelisi keemilisi sidemeid moodustavad elektronid paiknevad ümber, st et ühed sidemed katkevad ja uued sidemed moodustuvad. Keemilise sideme tekkel lähevad aineosakesed püsivamasse, madalama energiaga olekusse, seetõttu keemiliste sidemete tekkel energia eraldub. Keemiliste sidemete lõhkumiseks on vaja kulutada energiat, st teha tööd, sest aineosakesed tuleb viia ebapüsivamasse, kõrgema energiaga olekusse, seetõttu keemiliste sidemete katkemisel energia alati eraldub. 4) Millisel juhul keemiline reaktsioon saab üldse toimuda? Keemiline reaktsioon saab toimuda vaid siis, kui ained omavahel puutuvad kokku ja oma omaduste poolest reageerimiseks sobivad. 5) Mis on aktiveerimisenergia? Selle seos reaktsiooni kulgemisega. Aktiveerimisenergia reaktsiooni toimumiseks vajalik lisaenergia (võrreldes osakeste keskmise energiaga). Mida suurem on reaktsiooni aktiveerimisenergia, seda aeglasem on reaktsioon. Mida
annaabi.ee 
