Globaalne soojenemine. Kas see on seotud kasvuhoonegaasidega? Mis on globaalne soojenemine? · Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Mis põhjustab? · Päikesekiirguse tugevnemine · Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside konsentratsiooni kasv atmosfääris. · Kasvuhoonegaaside emissioonide kasvutempo kiireneb fossiilsete kütuste tarbimise, põllumajanduse ning ehitustegevuse kasvu tõttu. Mis on kasvuhoonegaasid? · Vastavalt kliimakonventsioonile ja selle Kyoto protokollile kuuluvad peamiste kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside hulka: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), ja fluoreeritud gaasid ehk F-gaasid. Kasvuhoonegaaside osakaalud 2013. aastal heitkogusest, % Globaalse soojenemise tagajärjed · https://www.youtube.com/watch?v=Hk1pGbPkCvw · Po...
Artika keskosa külmemaks muutumas. Lisaks sellele on Gröönimaa ning Antartika jääkihtide paksus hetkel kasvamas ja Inda rannikul pole veepiiri tõusu täheldatud. Mõelda vaid, tuhat aastat tagasi harisid viikingid Gröönimaal põldu. Siinkohal küsiks Kas kõik mäletavad põhikooli päevil õpitud atmosfääri koostise graafikut? Niisiis - Väidetavalt on kõige tõsisem kliima soojenemise põhjustaja CO2. Atmosfääris on CO2te koos teiste kasvuhoonegaasidega umbes 3%. 96% sellest on veeaur, lisaks veel teised gaasid. Seega jääb statistikute jutu järgi CO2ele umbes 0.035%. Tõsi, kasvuhoonegaasid, nagu nimigi ütlevad, on sooja kinni hoidmiseks paremad kui teised. Samas ei ole eriti tõenäoline ja ka loogiline, et 0.035% CO2te tekitab hullemat kasvuhooneefekti kui 2.9 % veeauru. Siinkohal lõpetaksin väikese loogilise arutluskäiguga. Ütleme, et kliima siiski soojeneb, hoolimata kõikidest loogilistest vastuväidetest. Mis meil sellest
saasteaineid tekib vähe. Kivisüsi Euroopa ja Hiina, USA, Austraalia, Lääne- Maavarad Saastab õhku 20% Venemaa, India LAV, Venemaa, Euroopa, paiknevad kasvuhoonegaasidega, taastumatu Hiina, Indoneesia Jaapan kompaktselt koos, järele jääb tuhka, süsi, Põhja- varud suured, kaevandused ja karjäärid Ameerika, kaevandused hästi rikkuvad maastiku,
Atlandi ookeani põhjaosa kohalt ja parasvöötme mandriline õhumass Euraasia sisealade kohalt.Sademed võivad tekkida:1)pinnamood 2) tõusvad õhuvoolud 3)õhk soojeneb aluspinna kohal.Sademed on vä hetõenäolised a)madala õhurõhuga alal,sest seal õhk tõuseb ja sooj eneb b)siis,kui tuul puhub mandri siseosa poolt c)sel ajal,kui meie kohal kohtuvad kaks õhumassi.Kasvuhooneefekt-päikesekiirgus jõ uab aluspinnani ja soojendab seda,aga soojuskiirgus ei pääse maail maruumi.Põhjus-kasvuhoonegaasidega saastunud atmosfäär(CO2 ,CH4-metaan,N2O)Tagajärg-atmosfääri ja kliima soojenemine-liust ikud sulavad,aurumine,veetase tõuseb,põldude pindala väheneb.L iikide levila laienemine pooluste suunas,võõrliikide sissetung,liikide väljasuremine,loodusliku tasakaalu kadumine,massiline liikide välj asuremine.Hea:seal kus on väga niiske läheb kuivemaks,aga võivad tekkide kõrbed.
rütmidest või vähenenud freoonide kasutamisest. Osooniauk antarktika kohal Montreali protokoll Pea 30 aastat tagasi kinnitatud Montréali protokoll on ajaloo üks edukamaid rahvusvahelisi keskkonnaleppeid. Freoonide toimel kiiresti pooluste kohal laienevad osooniaugud sundisid valitsusi klorofluorosüsinike kasutamist jõuliselt piirama. Ent lisaks osooni lagundavale toimele on freoonide näol tegu ka süsihappegaasist kümme tuhat korda tugevamate kasvuhoonegaasidega. Atmosfääris keskmiselt sada aastat püsivad ühendid püüavad infrapunakiirgust lõksu lainepikkustel, milledel teised kasvuhoonegaasid soojuskiirguse suhtes läbipaistvad on. Fransisco Estrada töörühma rakendatud lähenemisviis erineb kergelt tavapärasest, kus kliimamudelite kõrvalekallet sirgjoonelisest trendist seostatakse välise survestajaga. Selle asemel käsitles ta kolleegidega mineviku temperatuuri ja kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõusu etteennustavate trendidena,
vastavalt, muutuvad paljude liikide levialad, osasis liike võib tabada häving, vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, laienevad kõrbeekvaatori ümbruses. Maa temperatuuri tõus võib kaasa tuua ka üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe, samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses. Meil Eestis valdav osa energiast toodetakse põlevkivi baasil, mille põletamisel satub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi. Selle tulemusega oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kasvuhoonegaase vähendades, tuleks meil põlevkivielektrijaamades parandaad tehnoloogiat, kasutada taasdtuvaid energiallikaid, vähendada aerosoolide kasutamist, jäätmejaamadesse viia vanad külmikud jms. ja sorteerida prügi ning viia need vastavalt rajatud prügilatesse. Anttila, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T. (1996), Globaalsed keskkonnaprobleemid, Tartu: Eesti Loodusfoto Kokkuvõte Globaalprobleemid köidavad tänapäeval paljude inimeste tähelepanu. Nende
tingitud maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt (kasvuhoone) gaasidelt. Kasvuhoonegaasid on atmosfääri koostises olevad gaasid: veeaur, CO2, CH4 jne, mis põhjustava dkasvuhooneefekti teket. Põhjused: Kasvuhoone gaaside hulga suurenemine, näiteks kütuste põletamisel, metsade ulatusliku raie tulemusel. Tagajärjed: Kliima soojenemine Igijää sulamine Liigilise mitmekesisuse vähenemine Abinõud: Vähendada õhu saastamist kasvuhoonegaasidega. Kyoto protokoll – on üks tähtsamaid rahvusvahelisi õigusakte, mille eesmärk on võidelda kliimamuutuste vastu. See sisaldab arenenud riikide kohustusi vähendada teatud kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis põhjustavad planeedi soojenemist. Liikide hävimine ja looduskaitse Biodiversiteet – liigiline ja looduslik mitmekesisus Maailma kõige liigirikkam piirkond on Ecuadoris Yasuni rahvuspark. Põhjused:- Elukeskkonna hävitamine - Massiline tarbimine
heaolu nimel hakata tegelema. Eestis on alates 1918. aastast peamise kütusena energiajaamades kasutusel põlevkivi. KirdeEestis asuvad kaks suurimat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama ning just neis kohtades on kõige tõsisemad keskkonnaprobleemid. Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid happesademeid tekitavaid gaase. Selle tulemusena on Eesti üheks suurimaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Selline reostus mõjutab negatiivselt mitte ainult eestlasi, vaid tervet maailma. Niisamuti jäävad põlevkivi kaevandamise tõttu ümbruskonda kõrged aheraine mäed ning segipööratud pinnas. Maastiku rikkumine on ühtlasi ka taimestiku ja loomastiku rikkumine. Mitmete liikide elupaigad hävivad, mis on karuteeneks looduse säilimisele. Eesti soojuselektrijaamade ümberkaudsetest aheraine
Temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe, samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Näiteks Eestis tuleks siis ümber ehitada kõik sadamad. Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 5 10 kõige kuumemat aastat on esinenud kõik viimase 14 aasta sees ja kõige kuumem neist oli aasta 2005.a. Globaalsed probleemid Seoses kliima soojenemisega on hakanud esinema suuremaid torme, kui kunagi varem
- Metsade vähenemisest ning raiest tuleneva süsihappegaasi emissiooni vähendamine, metsade säästlik majandamine ja kaitse: EL peab vajalikuks vähendada troopiliste metsade kadu aastaks 2020 50% võrra, võrreldes praegusega ning aastaks 2030 peatada troopiliste metsade vähenemine; - Strateegiad ja arengukavad madala süsinikusisaldusega majandusele üleminekuks (LCDS/LCGP), siseriiklikult sobivad emissiooni vähendavad tegevused (NAMAs); - Kasvuhoonegaasidega kauplemine: EL nägemuse kohaselt peaksid ülejäänud arenenud riigid käivitama koos Euroopa Liiduga Euroopas juba toimiva kasvuhoonegaaside emissioonidega kauplemise turu aastaks 2015, aastaks 2020 peaks sellega ühinema suutlikumad arengumaad; - Arengumaade finantseerimine: arenenud riikide rahaline toetus arengumaadele säästlikuma arengu saavutamiseks peab jätkuma, selle vahendamiseks tuleks koostöös kõigi seniste rahvusvaheliste
(taastumatu) kütteväärtusega, transportimine keeruline ja saasteaineid tekib vähe. kallis. Avatud tarujuhtmetega. Transporditakse torujuhtmetega. Tahked kütused: Maavarad paiknevad Saastab õhku Kivisüsi(taastumatu) kompaktselt koos, varud kasvuhoonegaasidega. suured, kaevandused on Kasvandused rikuvad Pruunsüsi(taastuv) hästi mehhaniseeritud. maastiku ja pinnast. See Turvas(taastuv) on puudus, et järele jääb Põlevkivi(taastuv) tuhka ja süsi. Transport on mahukas ja kallis. Vesi Keskkonnasõbralik, Rajatiste ehitamine kallis.
Fossiilkütuseid põletades oleks peamise kasvuhoonegaasi CO 2 heitkogused olnud suuremad. Ühe miljoni kilovati elektri tootmine söest eraldab atmosfääri 230 tonni süsinikku, samast kogusest naftast eraldub 190 tonni ning gaasist 150 tonni süsinikku. Normaalsetes tingimustes töötav tuumaelektrijaam toodab samade kilovattide juures peaaegu süsinikuvabalt. Tuumaenergia on üheks kättesaadavaks võimaluseks, mis ei saasta õhku väävli, lämmastikoksiidide ja kasvuhoonegaasidega nagu süsinikdioksiid. 6 4. Tuumkütus Kuna looduses leiduv uraan sisaldab peamiselt isotoopi U-238 ja väga vähesel määral reaktorites kasutatavat lõhustuvat U-235, siis tuleb kaevandatud uraani rikastada vastavaks reaktori nõuetele. U-235 on parem tuumkütus, sest kui vabanev neutron tabab U 235 tuuma, lõhustub ka see tuum ( haarab neutroni ja liidab selle enda koosseisu, mille tõttu muutub
Need õigused laienevad järk-järgult ka kümne 2004. aastal ELiga ühinenud riigi kodanikele. Rohelisem Euroopa Euroopa rahvad on väga keskkonnateadlikud. EL pingutab kogu maailmas, et kaitsta loodust ja edendada jätkusuutlikku arengut. Tal on juhtroll Kyoto protokolli rakendamisel ülemaailmset soojenemist ja kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Selle tegevuse osa on ka ELi uuenduslik 2005. aastal rakenduv kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteem, mis võimaldab tootjatel osta ja müüa piiratud arvul saastelubasid. Saaste ei tunnista riigipiire, seepärast on ELi liikmesriigid astunud ühiseid samme keskkonnakaitse mitmes valdkonnas. Seega ei ole üllatav, et Euroopa jõed ja rannad on muutunud puhtamaks, sõidukid saastavad vähem ning jäätmete käitlemisele on kehtestatud ranged reeglid. Näiteks ei saa Euroopa ohtlikke jäätmeid enam ladustada vaestes riikides nagu seda varemalt tehti
kõrbed. Temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe, samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Näiteks Eestis tuleks siis ümber ehitada kõik sadamad. Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 7 Liikide hävimine Mida mitmekesisem on meid ümbritsev loodus, seda vähem haavatav on meie elukeskkond - selline on üks keskkonnapoliitika juhtmõtteid.
aset talvel või varakevadel, mitte suvel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse osa maismaa- alasid. Viimase 250. aasta jooksul on suvede kesmine temperatuur Tallinnas tõusnud 1,5 kraadi ja talvede keskmine temperatuur viimase 500. aasta jooksul tervelt 1,8 kraadi. Samas on Eesti just tänu põlevkivi baasil toimuvale elektrienergia tootmisele üks suuremaid atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega arvestatuna ühe inimese kohta. Järelikult peame kõik veelgi enam aitama kaasa süsihappegaasi, metaani ja freoonide emiteerimise vähendamisele! Maailmaookeani taseme tõus seoses liustike 9 sulamisega on ilmekas näide globaalsest ohust. Kui süsihappegaasi kontsentratsiooni kasv atmosfääris ja sellest tingitud globaalne soojenemine jätkub samas tempos,
Põlevkivielektrijaamades parandada tehnoloogiat; Kasutada taastuvaid energiallikaid; Aerosoolide kasutamise vähendamine; Vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse; Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO 2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. chryssy 5 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest.
Täiendav teave hariduse ja koolituse kohta Euroopa Liidus. Rohelisem Euroopa Euroopa kodanike ja liikmesriikide valitsuste oluline eesmärk on tervisliku elukeskkonna tagamine. Seepärast teeb EL kõikjal maailmas jõupingutusi, et kaitsta keskkonda ja võidelda kliimamuutuste vastu. Tal on juhtroll Kyoto protokolli rakendamisel ülemaailmset soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Selle tegevuse osa on ka ELi rakendatud uuenduslik kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteem mis võimaldab ergutada neid energiamahukaid äriühinguid, kes oma saastekogust vähendavad, ning trahvida neid, kes kokkulepitud koguseid ületavad. Saaste ei tunnista riigipiire, seepärast on ELi liikmesriigid astunud mitmes valdkonnas ühiseid samme. Seega ei ole üllatav, et Euroopa jõed ja rannad on muutunud puhtamaks, sõidukid saastavad vähem ning jäätmete käitlemisele on kehtestatud ranged eeskirjad. Euroopa ohtlikke jäätmeid ei ladustada enam
chryssy 5 Aerosoolide kasutamise vähendamine; Vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse; Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO 2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest. chryssy 6 6
tagajärjed võivad olla ettenägematud. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad sellega kohastuda ei suuda. Temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe. Liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind Kuna Eesti toodetakse valdav osa energiast põlevkivi baasil, siis on Eesti üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega kogu maailmas. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis on see number 14,7. g. Energiaprobleemid Energiatarbe pidevat suurenemist hakkas pidurdama seitsmekümnendatel aastatel nafta ja muude energiatoorainete hinna tõus. Energiatootmise põhiprobleemid: Kasvuhooneilmingute tugevnemine,Mulla ja vee
Mida saaks ette võtta: Tuleks vähendada õhu saastatust: Põlevkivielektrijaamades parandada tehnoloogiat; Kasutada taastuvaid energiallikaid; Aerosoolide kasutamise vähendamine; Vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse; Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest. 20 6. Looduslik mitmekesisus ja liikide hävimine
16 - fossiilsete kütuste tarbimise piiramine. Printsiibi järgimist soodustab energiasääst ja alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtt, kütuse kasutamist reguleerivad energiamaksud; Kliima ja selle muutused. Kasvuhoonegaasid ja nende emissioon. Kliimakonventsioon. Kyoto protokoll, selle eesmärgid ja reaalne täitmine. Kliimamuutustega seotud keskkonnaeesmärgid EL-is. Kasvuhoonegaasidega kauplemine süsteem EL-is ja selle tulemused. Metsade võime siduda atmosfääri süsinikku ja selle mõju kliimamuutustele. Kliimamuutuste võimalik mõju metsadele. Päikesekiirgus ja kasvuhooneefekt kui kliima ja selle muutuste alus Kliima mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus (tavaliselt aastakümnetega mõõdetavas (võib ka pikemas) ajaskaalas). Kliima on Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) määratluse kohaselt ,,teatud piirkonna
hapnikupuuduse tingimustes toituvad orgaanilisest materjalist. Dilämmastikoksiid: dilämmastikoksiid (N2O) vabaneb loomulikul teel ookeanist ja vihmametsadest ning pinnasebakterite elutegevuse tulemusena. Inimtegevuse tagajärjel vabaneb seda lämmastikväetistest, fossiilsete kütuste põletamisel ja - 31 - lämmastiku kasutamisel keemiatööstuses (näiteks reoveekäitlusel). Fluoritud kasvuhoonegaasid: tegemist on ainsate kasvuhoonegaasidega, mida looduses ei esine, vaid mille inimene on tööstuslikul otstarbel välja töötanud. Tööstusriikidest pärinevatest kasvuhoonegaaside heitmetest moodustavad need umbes 1,5%. Samas on tegemist väga tugevamõjuliste gaasidega, mis võivad talletada soojust süsihappegaasist kuni 22 000 korda tõhusamalt ning püsida atmosfääris tuhandeid aastaid. Allikas : www.ec.europa.eu/environment/climat/campaign/pdf/gases_et.pdf - 32 -
annaabi.ee 
