vormis tasu oma kulul korraldatav autovedu – sõitja(te) või veose(te) kohaletoimetamine, vedaja selle eest tasu ei saa riigisisene autovedu- sõitja(te) või veose(te) Eesti piires kohaletoimetamine vedaja- ühenduse tegevusluba omav ettevõtja või mittetulundusühing kes on kantud äriregistrisse ja/või isik kes on kantud sihtasutuse registrisse Tasuline autovedu Neid sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida vedaja korraldab enda omandis oleva või kasutuslepingu alusel kasutatava auto või autorongiga, mille täismass ületab 3500 kilogrammi. Veoseveo tasuliseks korraldamiseks peaks vedajal olema ühenduse tegevusluba ning iga tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärikiri, kui käesoleva seaduse, välislepingu või mõne muu Euroopa liidu õigusaktiga pole sätestatud teisiti. Ühenduse tegevusluba on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr
Raskeveokimaksuga maksustatakse ainult veoste vedamiseks ettenähtud raskeveokid. Kui veoauto registreerimistunnistusel puudub kanne registrimassi kohta, võetakse maksustamise aluseks veoauto täismass. Raskeveokimaksu maksavad kõik Eestis ajutiselt või alaliselt elavad isikud, Eestis registreeritud juriidilised isikud ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, kes omavad raskeveokit. Raskeveoki kasutaja on raskeveokimaksu maksjaks, kui ta kasutab raskeveokit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ja tema nimi või nimetus, isikukood või registrikood ja elu- või asukoha aadress on olemas liiklusregistris. Nimetatud kande puudumisel maksab raskeveokimaksu raskeveoki omanik. Kui raskeveoki omanik on välisriigi isik või asutus, maksab raskeveokimaksu raskeveoki valdaja, kes on kantud liiklusregistrisse. Raskeveokimaksust on vabastatud riigiasutused mis teevad riigikasulikku tööd. Näiteks:
registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris. Raskeveokimaksu maksab Eestis ajutiselt või alaliselt elav füüsiline isik, Eestis registreeritud juriidiline isik ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, kes omab raskeveokit. Kui raskeveoki omanik ei ole ükski nimetatud isik või asutus, maksab raskeveokimaksu raskeveoki valdaja, kes on kantud liiklusregistrisse. Raskeveoki kasutaja on raskeveokimaksu maksjaks, kui ta kasutab raskeveokit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ja tema andmed on kantud liiklusregistrisse. Nimetatud kande puudumisel maksab raskeveokimaksu raskeveoki omanik. Raskeveokimaksu maksustamisperiood on kvartal. .
· Autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arv ja nimetatud haagiste suurim mass (Allikas: Rahandusministeerium, 2012) 3.4 Maksumaksja Antud maksu maksavad riigis ajutiselt või alaliselt elavad füüsilised isikud, riigis registeeritud juriidilised isikud ning riigi- ja omavalitsusasutused (Lehis, Lasse 2009). Maksukohustus tekib tavaliselt veoki omanikul, kuid kui veok on antud teise isiku kasutusalasse kas kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ja kasutaja andmed nagu kasutaja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoha aadress ning juriidilisest isikust kasutaja puhul selle nimi, registrikood ja asukoha aadress, on liiklusregistris olemas, siis maksab maksu ikkagi veoki kasutaja (Rahandusministeerium, 2012). Kui näiteks Eestis registeeritud veoki omanik on välismaa isik või asutus, siis maksab ikkagi maksu see isik, kes on Eesti liiklusregistrisse kantud veoki valdajana
tallinncity.postimees.ee) 4 3. Mootorsõidukimaks 3.1. Üldiseloomustus Mootorsõidukimaksu maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõidukeid omavad või neid mootorsõidukeid kasutavad maksu kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil elavad füüsilised ja asuvad juriidilised isikud. Sõiduki kasutaja on mootorsõidukimaksu maksja, kui ta kasutab mootorsõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse. Maksumäära kehtestab volikogu diferentseerituna sõiduki registrimassi, lubatud teljekoormuse või mootori võimsuse järgi.(...) Mootorsõidukimaksuga maksustamise periood on kalendriaasta. Jooksval kalendriaastal pärast 30. juunit registreeritud mootorsõidukite eest tasutakse mootorsõidukimaksu 50% aastamaksu määrast
100%, kui sõiduauto soetatakse müügiks tingimusel, et maksukohustuslane tegeleb sõiduautode müügiga ja ei võta autot muul otstarbel kasutusele » (NB! Hetkel rakendusaktid puuduvad, KMD reale 5 tulevad sellega seoses tõenäoliselt lisaread 50% autode ja 100% autode sisendkäibemaksu arvestus) Sisendkäibemaksu mahaarvamine 100%, kui sõiduautot kasutatakse järjest vähemalt 2 aasta jooksul selle soetamisest alljärgnevalt: » 1) sõiduauto soetatakse kasutuslepingu alusel kasutusse andmiseks tingimusel, et » maksukohustuslane tegeleb sõiduautode kasutusse andmisega ning » maksukohustuslane ei võta kasutusele andmiseks soetatud sõiduautosid muuks otstarbeks kasutusele 29 4.09.2014 ... » 2) sõiduautot kasutatakse peamiselt taksoveoks tingimusel, et maksukohustuslane omab
tegemise ajal elava kindlaksmääratud isiku tulevase lapse kasuks, isegi kui see pole veel eostatud. Sel juhul otsustab kinke vastuvõtmise tulevase lapse vanem või eestkostja. Kingisaajale võib kinkelepingus ette näha koormisi ja kohustusi ning kui nende täitmine on avalikes huvides, võib nende täitmist pärast kinkija surma nõuda ka pädev riigi- või omavalitsusasutus. 2.2 Kasutuslepingud Kasutuslepingu alusel toimub valduse üleminek, asi antakse teisele subjektile kasutusse, mitte omandisse. Kasutamine toimub ajaliselt kindlaksmääratud või kindlaksmääramata kestusega. Seega loob antud leping kestusvõlasuhte. 2.2.1. Üürileping Üürilepinguga kohustub üürileandja andma üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest üüri. Üürileping on üks levinuim lepinguliik ning selle esemeks võivad olla eluruumid ja ka kõik muud esemed
olema minimaalmõõtmetega vähemalt 20 × 20 cm. Lisaks peab liiniveol olema nähtaval kohal liini number ja liini nimetus, mida tähistava teksti tähe kõrgus peab olema vähemalt 3 cm. Sõitjaid võib vedada sõidukis ainult valmistaja poolt ettenähtud kohtadel ja viisil. Sõitjatevedu on lubatud korraldada sõidukiga, mis on valmistaja poolt ette nähtud sõitjate veoks ja vastab sõidukite tehnojärelevalve eeskirja nõuetele. Sõiduk peab olema vedaja omandis või kasutuslepingu alusel vedaja kasutuses. Vedaja võib sõitjateveol, (v.a sõitjateveol trammi ja trollibussiga), kasutada ainult sõidukit, mille kohta on antud ühenduse tegevusloa alusel ühenduse tegevusloa tõestatud koopia või taksoveoloa alusel sõidukikaart. Teeliikluses korraldatava sõitjateveo tegevusloana (edaspidi tegevusluba) käsitatakse ühenduse tegevusluba ja taksoveoluba. Tasu eest korraldatav sõitjatevedu, (v.a sõitjatevedu trammi ja trollibussiga), on ühenduse
vedaja vähemalt kuue kuu jooksul tegevusloa kehtivusaja algusest arvates olema taotlenud ja saanud tegevusloa kinnitatud ärakirja. (11) Tegevusloa kinnitatud ärakirja saab taotleda mootorsõidukile, mis on kehtestatud korras registreeritud Eesti Vabariigis või mõnes teises EL-i või EMP liikmesriigis ja mis vastab kehtivatele tehnonõuetele. Tegevusloa kinnitatud ärakirja taotleja peab olema mootorsõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse või kasutuslepingu alusel.”; 6. Kahepoolne või CEMTi veoluba Kahepoolne veoluba - Annab õiguse üheks või piiramata arvuks vedudeks Eestist veoloal märgitud riiki ja veoloal märgitud riigist Eestisse, või läbi veoloal märgitud riigi territooriumi, või veoloal märgitud riigist kolmandasse riiki, või kolmandast riigist veoloal märgitud riiki vastavalt Eesti ja teise riigi vahel kokku
suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris. Raskeveokimaksu maksab Eestis ajutiselt või alaliselt elav füüsiline isik, Eestis registreeritud juriidiline isik ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, kes omab raskeveokit. Kui raskeveoki omanik ei ole ükski nimetatud isik või asutus, maksab raskeveokimaksu raskeveoki valdaja, kes on kantud liiklusregistrisse. Raskeveoki kasutaja on raskeveokimaksu maksjaks, kui ta kasutab raskeveokit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ja tema andmed on kantud liiklusregistrisse. Nimetatud kande puudumisel maksab raskeveokimaksu raskeveoki omanik. Raskeveokimaksu maksustamisperiood on kvartal. Loeng 4: Ettevõtte asutamine. Firma tegevuse lõpetamine. Ettevõtja tegutsemine ehitusalal (1) Isikul on lubatud ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiise ning tegeleda
Liiklusregistri Büroos. Liiniveol kasutatavad bussid peavad olema valmistajatehases projekteeritud, ehitatud ja kohandatud sõitjateveoks, sobima liini teenindamiseks ning vastama sõitjate mugavust ja ohutust tagavatele nõuetele. Bussid peavad vastama sõidukite tehnojärelevalve eeskirja nõuetele ning olema läbinud sõidukite korralise tehnoülevaatuse. Bussid peavad olema vedaja omandis või kasutuslepingu alusel vedaja kasutuses. 2.4 Busside reisijatesalongid peavad olema varustatud töökorras sundventilatsioonisüsteemi ja kütteseadmetega (salongi kütmiseks jahedal aastaajal) ning ehitatud kasutamiseks põhjamaade karmides ilmastikuoludes. Külmadel ilmadel ei tohi busside reisijatesalongi temperatuur olla madalam kui +10 kraadi liini algpeatuses, mõõdetuna istekoha kõrguselt. 2
KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus
27. Milliseid piiranguid rakendatakse sisendkäibemaksu mahaarvamisel? Arvestatud käibemaksust ei arvata maha külaliste vastuvõtuks või oma töötajate toitlustamiseks või majutamiseks kasutatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu. (KMS § 30 lg 1) KMS § 30 lg-s 1 sätestatut ei kohaldata töölähetuses töötajate majutamiseks kasutatud teenuste sisendkäibemaksu mahaarvamisel. (KMS § 30 lg 2) Ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvatakse arvestatud käibemaksust maha 50 protsenti sisendkäibemaksust. (KMS § 30 lg 3) 28. Millal rakendatakse sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist? Teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. (KMS § 31 lg 1)
v.a. Juhul kui kinkija on onnast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha kingisaaja jääb õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. 2. Kasutuslepingute üldiseloomustus ja erisused (üür, rent, laen, liising, tasuta kasutamise leping, laen- ja krediidilepingud, sh tarbijakrediit, litsentsileping) Kasutuslepingutega ei toimu lepingu eseme lõplikku üleandmist, st omandi üleminekut. Kasutuslepingu alusel toimub vaid valduse üleminek, asi antakse teisele subjektile kasutusse, mitte omandisse.Sealjuures toimub kasutamine üldjuhul kindlaksmääratud või kindlaksmääramata kestusega, mitte aga ühekordse aktina. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik
· poolte kokkuleppel · vana võlasuhte asendamisel uuega (uuendamine) · lepingust taganemisega või sellest ülesütlemisega · võlgniku surmaga · võlausaldaja surmaga 6.5 VÕÕRANDAMISLEPINGUD. KASUTAMISLEPINGUD. KINDLUSTUSLEPINGUD. TEENUSE OSUTAMISE LEPINGUD. Võõrandamislepingu sisuks on kohustus anda üle omand. Omandi üleandmisele on suunatud: · müügileping · vahetusleping · kinkeleping · faktooringleping Kasutuslepingu sõlmimise eesmärk on anda asi kasutusse ja saada see kokkulepitud kasutusaja lõppemisel tagasi. Kasutuslepingud on: · rendileping (nt masina rent, rentijal on vilja saamise õigus) · üürileping (nt korteri üür) · litsentsileping · frantsiisileping · ehitise ajutise kasutamise leping · tasuta kasutamise leping · laenuleping (makstakse tagasi samas koguses ja kvaliteediga) · krediidileping (makstakse tagasi rahasumma + intressid) Kindlustuslepingud:
· poolte kokkuleppel · vana võlasuhte asendamisel uuega (uuendamine) · lepingust taganemisega või sellest ülesütlemisega · võlgniku surmaga · võlausaldaja surmaga 6.5 VÕÕRANDAMISLEPINGUD. KASUTAMISLEPINGUD. KINDLUSTUSLEPINGUD. TEENUSE OSUTAMISE LEPINGUD. Võõrandamislepingu sisuks on kohustus anda üle omand. Omandi üleandmisele on suunatud: · müügileping · vahetusleping · kinkeleping · faktooringleping Kasutuslepingu sõlmimise eesmärk on anda asi kasutusse ja saada see kokkulepitud kasutusaja lõppemisel tagasi. Kasutuslepingud on: · rendileping (nt masina rent, rentijal on vilja saamise õigus) · üürileping (nt korteri üür) · litsentsileping · frantsiisileping · ehitise ajutise kasutamise leping · tasuta kasutamise leping · laenuleping (makstakse tagasi samas koguses ja kvaliteediga) · krediidileping (makstakse tagasi rahasumma + intressid)
lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul samuti seisukoht võtta juhul, kui kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu kehtiv nõue. Vajaduse korral tuleb ringkonnakohtul anda pooltele oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks täiendav tähtaeg (TsMS § 3401 lg 1 järgi).
§ 3. Maksumaksja (1) Raskeveokimaksu maksab Eestis ajutiselt või alaliselt elav füüsiline isik, Eestis registreeritud juriidiline isik ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutus, kes omab käesoleva seaduse §s 1 nimetatud raskeveokit, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 1 ja 2 sätestatud juhtudel. (11) Raskeveoki kasutaja on raskeveokimaksu maksjaks, kui ta kasutab raskeveokit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ja tema nimi või nimetus, isiku või registrikood ning elu või asukoha aadress on kantud liiklusregistrisse. Nimetatud kande puudumisel maksab raskeveokimaksu raskeveoki omanik. (2) Kui käesoleva seaduse §s 1 nimetatud raskeveoki omanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik või asutus, maksab raskeveokimaksu raskeveoki valdaja, kes on kantud liiklusregistrisse.
Kingiks ei loeta: o vara omandamisest hoidumist; o õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; o pärandist või annakust loobumist. Kinkija avaldus endale kinkelpingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema kirjalik, kui seadusest ei tulene teisiti. 11.2.2. KASUTUSLEPINGUD Erinevalt võõrandamislepingutest ei toimu kasutuslepingutega lepingu eseme lõplikku üleandmist, st omandi üleminekut. Kasutuslepingu alusel toimub vaid valduse üleminek, asi antakse teisele subjektile kasutusse, mitte omandisse. Kasutusleping loob kestusvõlasuhte. Kasutuslepinguteks on üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidileping. 1. Üürileping. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule
möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui KOV volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Parkimistasu laekub selle kehtestanud KOV üksuse eelarvesse. Parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse. Viivistasu maksja on mootorsõiduki omanik. Mootorsõiduki kasutaja on viivistasu maksja siis, kui mootorsõidukit kasutati kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse. Maksumääruste problemaatikast Maksumääruses, millega kehtestatakse kohalik maks, peavad sisalduma: 1) maksu nimetus;2) maksuobjekt; 3) maksumaksjad; 4) maksumäärad; 5) maksu tasumise kord; 6) maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksusumma arvutamise või määramise kord; 7)
annaabi.ee 
