openoffice.org/VisualDesign/gi fs/Icons/OOo30_final_mimetype/Galax y_OOo3_calc-app_256.png Draw Openoffice.orgi graafiline osa . http://ui.openoffice.org/VisualDesign/gifs/Icons/OOo30_final_m imetype/Galaxy_OOo3_draw-app_256.png Base - väike ühe kasutaja andmebaasiprogramm, mida saab siduda SQL andmebaasidega (andmebaasisüsteem on tavaliselt eraldiseisev toode, ilma kasutajaliideste ja muude lisavahenditeta ) . http://ui.openoffice.org/VisualDesign/gifs/Icons/OOo30_final_mimetyp e/Galaxy_OOo3_base-app_256.png on OpenOffice.orgi alamprojekt , mille eesmärgiks on teha nii projekt kui toode eestikeelsele kasutajaskonnale paremini kättesaadavaks . http://translate.google.ee/translate? hl=et&sl=en&u=http://www.elbnet.com/libsys /manuals/User_Manual1-1_Writer.pdf http://translate.google.ee/translate?
PS. Domeenimudelite kohta lugege läbi ka 2015 a loengute kataloogist leitav dokument "Domeeni mudel.docx" 5. UP Äri Objektmudel (BOM...Park Bom w?) vs Domeeni Mudel UP BOM on abstraktsioon sellest, kuidas äri töötajad ning äriolemid peavad olema seotud ning toimima koos äri tegemiseks. Väljendatakse erinevat tüüpi diagrammidega, kaasa arvatud käitumislikud diagrammid. Domeenimudel on mittetäielik BOM, mis keskendub domeeni olulistele "asjadele". Dünaamikavaadet ei sisalda. 6. Kasutajaliideste eskiisid kui vaated domeenimudelisse Kasutajaliideste eskiisid, mida võidakse joonistada kasutusjuhtude mudeli tegemisel, on "vaated" Domeeni mudelisse (e kontseptuaalsed klassidiagrammid), st kasutajaliidese andmeväljade sisu peab olema defineeritav kontseptuaalse klassidiagrammi "keeles": Kasutajaliidese ja domeenimudeli elementide seosed Eskiis on tehtud EA diagrammina, mille tüübiks on user interface. Kasutajaliides on vaade
Failide haldus. Sisend-väljundsüsteemide (I/O) haldamine, andmevahetus välisseadmetega. Arvutivõrkude tugi. Arvuti turvalisuse tagamine. Käskude interpreteerimine. Opsüsteemi ehitus: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine. Mälusuperviisor – mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine. Operaatoriliides – programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine. Seadmete juhtimine – loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend- väljund operatsioonide organiseerimine. Ülesande juhtimise programmid – juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine. Ül 7. Sõnumi edastamiseks jagatakse ülessanded seitsme kihi vahel. Igal kihil on oma ülessanne ning täidab ühte osa tervikust. Kihtide vahel suhtlemine toimub ainult naaberkihiga. Andmed edastatakse bitijadana. Ül 8.
andmevahetuskiht. • Infosüsteemide andmevahetuskiht on asutuste ja isikute vahelist turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust ning riigi infosüsteemile turvalist juurdepääsu võimaldav tehniline infrastruktuur ja organisatsiooniline keskkond. X-tee on: •Eesti avaliku sektori olulisemaid andmebaase ja infosüsteeme ühendav andmevahetusteenus •Ühtne standardne andmevahetuskeskkond •Ühtne kasutajaliideste kogum •Ühtne audentimissüsteem X-tee võimaldab: •Erinevatel andmebaasidel turvaliselt andmeid vahetada •Seadusejärgset ligipääsu andmebaasidele X-teega liidestumine hoiab kokku vahendeid: •Puudub vajadus projekteerida unikaalset lahendust •Piisab universaalsest lahendusest ja liidesest •Andmebaaside liidestamisel standardne turvaserver - X-tee -sse kohe sisse projekteeritud mitmekülgne turvalahendus •Krüpteeritud ja signeeritud sideprotokoll Teenused:
..) · Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, ...) · Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, ...) Operatsioonisüsteemide ehitus: Võib eristada järgmisi operatsioonisüsteemi mooduleid: · Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine 1 · Mälusuperviisor - mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine · Operaatoriliides - programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine · Seadmete juhtimine - loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend-väljund operatsioonide organiseerimine · Ülesande juhtimise programmid - juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine WINDOWS Microsoft Corp. poolt 1985. a. turule toodud opsüsteemide perekond personaalarvutitele. Umbes 90% kõigist personaalarvtutitest maailmas kasutab praegu opsüsteemina mõnda Windows'i versiooni, ülejäänud on enamasti Macintosh'i arvutid
loomulikult kuvar ise. Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu kuvasüsteemi töökiirusele ja muudele omadustele. Kiirendi (accelerator) Algselt tegelesid kuvaadapterid ainult lihtsa teisendamisega protsessori väljundi ja kuvari sisendi vahel ning protsessor pidi ise hoolitsema selle eest, mida ja kuidas ekraanil näidata. Tekstipõhise ekraani puhul näiteks DOS-is kõlbas niisugune tööjaotus hästi. Graafiliste kasutajaliideste tulekul aga selgus järsku, et ekraanil oleva info hulk käis protsessoril täiesti üle jõu- suurem osa tema ajast kuluski akende joonistamiseks. Appi tulid riistvaratootjad, kes hakkasid arvutile lisama veidi targemaid, kiirendiga kuvaadaptereid. Nende tarkus seisneb võimes kuvaelemente iseseisvalt joonistada või ümber paigutada- protsessor ei pea näiteks akna joonistamiseks enam iga pikslit ise arvutama, vaid võib piirduda sobiva akna 'tellimisega' kuvaadapterilt ning ise tähtsamate
üksteisest sõltuvatest alamsüsteemidest koosnevat süsteemi. Pihuseadmete (connection-limited device) testimine (mobiiltelefonid, pihuarvutid) testimist vajavad ka suhteliselt piiratud mälumahust ning võrguressursside (mitte)kättesaadavusest tingitud alternatiivid Reaalajasüsteemide testimine testimisel on oluline silmas pidades toimimise ajalisi piire valel ajal muus osas korrektselt toimuv tegevus on viga Protokollide testimine spetsiifilised meetodid ning vahendid [PT] Kasutajaliideste testimine graafiliste kasutajaliideste koostamise headele tavadele vastavuse kontrollimiseks võib kasutada erinevaid küsimustikke ja/või kasutajaliideste koostamise juhiseid. Viimased võivad olla projektisisesed (stiiliraamatud), aga näiteks ka operatsioonisüsteemist tulenevad (MAC OSi kasutajaliideste koostamise juhised: [MAC], GNOME kasutajaliideste koostamise juhised: [GN]). Veebirakenduste ja veebiteenuste testimine olulised on nii turvalisuse [AN+],
mürasisaldusega kanalis. Negentroopia on seotud juhtumitega, kus mittetäielik või moonutatud teade on vastuvõtja poolt kätte saadud tänu viimase võimekusele vigast teadet lahti kodeerida. Liiasust, mille eesmärgiks on kommunikatsiooni ebaõnnestumise ennetamine, demonstreeritakse tavaliselt inimkeelte näidetel. Arvatakse, et kõikides keeltes on liiasuse tase umbes pool kogu infost (näide telegramm). Teiselt poolt on liiasus kasutajaliideste disainimisel täiendava müra allikaks. Katsetage enda peal liiasust - ühte inimkeele põhiomadust - proovige lugeda teadet, millest osa on vihmaga maha pestud. 3. Kirjelda lühidalt N. Tripletti eksperimenti (1898), mida võib pidada üheks sotsiaalpsühholoogia esimeseks uurimuseks. Milliseid järeldusi sai sellest teha? Argumenteeri. Norman Triplett- oli mees, kes oli tihti uurinud USA rattameeste liiga võistlustulemusi ja
kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise. Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu kuvasüsteemi töökiirusele ja muudele omadustele. Kiirendi Algselt tegelesid kuvaadapterid ainult lihtsa teisendamisega protsessori väljundi ja kuvari sisendi vahel ning protsessor pidi ise hoolitsema selle eest, mida ja kuidas ekraanil näidata. Tekstipõhise ekraani puhul näiteks DOS-is kõlbas niisugune tööjaotus hästi. Graafiliste kasutajaliideste tulekul aga selgus järsku, et ekraanil oleva info hulk käis protsessoril täiesti 2 üle jõu- suurem osa tema ajast kuluski akende joonistamiseks. Appi tulid riistvaratootjad, kes hakkasid arvutile lisama veidi targemaid, kiirendiga kuvaadaptereid. Nende tarkus seisneb võimes kuvaelemente iseseisvalt joonistada või ümber paigutada- protsessor ei pea näiteks
Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu kuvasüsteemi töökiirusele ja muudele omadustele. Kiirendi (accelerator) Algselt tegelesid kuvaadapterid ainult lihtsa teisendamisega protsessori väljundi ja kuvari sisendi vahel ning protsessor pidi ise hoolitsema selle eest, mida ja kuidas ekraanil näidata. Tekstipõhise ekraani puhul näiteks DOSis kõlbas niisugune tööjaotus hästi. Graafiliste kasutajaliideste tulekul aga selgus järsku, et ekraanil oleva info hulk käis protsessoril täiesti üle jõu suurem osa tema ajast kuluski akende joonistamiseks. Appi tulid riistvaratootjad, kes hakkasid arvutile lisama veidi targemaid, kiirendiga kuvaadaptereid. Nende tarkus seisneb võimes kuvaelemente iseseisvalt joonistada või ümber paigutada protsessor ei pea näiteks akna joonistamiseks enam iga pikslit ise arvutama, vaid võib piirduda sobiva akna
Mida keskemal, seda rangemad turva nõuded, ligipääs ainult vähestel ( Joonis 1 ). 1.2 Mälusuperviisor Ülesandeks on mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine. Mälu haldamise funktsioon jälgib iga mälukoha olekut, kas paigutatud või vaba. See määrab, kuidas mälu on jagatud konkureerivate protsesside vahel, otsustades, milline saab mälu kui seda saavad, ja kui palju on nendel lubatud. 1.3 Operaatoriliides Põhiülesanne on programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine. Kasutajaliides vaatab kataloogistuktuuri ja nõuab operatsioonisüsteemist teenuseid, mis omandavad andmeid sisendriistvaraseadmete kohta (klaviatuur, hiir, ID-kaardi lugeja) ja seejärel nõuab opsüsteemilt teenuseid, et kuvada olekuteateid ja muud sellist väljundriistvaraseadmetega (skanner, monitor). 5 1.4 Seadmete juhtimine
· Eksmatrikuleerimise registreerimine · Osakoormusega õppesse ülemineku registreerimine · Teisele õppekavale ülemineku registreerimine Üliõpilane: · Oma õppekoha seisundiga tutvumine · Järelkonkursil kandideerimine · Järelkonkursi tulemustega tutvumine Täiendav spetsifikatsioon Siia võib panna kirja kõik mittefunktsionaalsed nõudmised. (Funktsionaalsed nõudmised on kirjas kasutusjuhtudes) Kasutusmugavus Süsteem peab olema kasutatav läbi standardsete graafiliste kasutajaliideste ja veebiliideste. Kasutajatelt saab eeldada algtaseme arvutioskust. Töökindlus Süsteemi eelmise päeva seis peab tõsise vea korral olema taastatav. Kuigi vead ei ole eluohtlikud ei tohi nad siiski häirida normaalset töökorraldust. Jõudlus Üldiselt ootavad kasutajad süsteemilt kiiret reaktsiooni. Erandiks on harvaesinevate globaalsete sündmuste, nagu semestri lõpp, korral toimuv õppekohtade seisundite automaatne muutmine - siin on lubatud kuni viieminutiline viivitus.
Lisaks on vaja draiverit see on programm, mis "tutvustab" arvutile uut riistavara (konkreetsel juhul monitori ja graafikakaarti). Kiirendi - tekitab operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel mällu pildi, mis edasi saadetakse ekraanile. Algselt tegelesid graafikakaardid ainult lihtsa teisendamisega protsessori väljundi ja kuvari sisendi vahel ning protsessor pidi ise hoolitsema selle eest, mida ja kuidas ekraanil näidata. Tekstipõhise ekraani puhul sellest piisas. Graafiliste kasutajaliideste tulekul aga selgus, et ekraanil oleva info hulk käis protsessoril täiesti üle jõu - suurem osa tema ajast kuluski Windowsi akende joonistamiseks. Appi tulid riistvaratootjad, kes hakkasid arvutile lisama veidi targemaid, kiirendiga graafikakaarte. Nende tarkus seisneb võimes kuvaelemente iseseisvalt joonistada või ümber paigutada - protsessor ei pea näiteks akna joonistamiseks enam iga pikslit ise arvutama, vaid võib piirduda sobiva akna
(rule (if phylum is noortele and noortele is ei) (then type.ajakiri is soovitud_ajakirja_pole)) (question noortele is "Kas ajakiri peaks olema mõeldud eelkõige noortele?") (answer is "Ma arvan, et ajakiri mida Te soovite, on " type.ajakiri)) 2. Testimine 2.1 Sissejuhatus Testitavaks süsteemiks on ekspertsüsteem "Ajakirja valik", mis järjestab süsteemis olevad valikuvariandid kliendi nõetele toetudes. 2.2 Omadused Omadused, mida ei testita Programmi välimus, kasutajaliideste ilu - praegu ei oma see mitte mingit tähtsust. Programmi turvalisus - programm ei ole nii tähtis, et seda peaks üldse salasõnadega kaitsma. Testitavad omadused Funktsionaalsus - testitakse erinevate vastusevariantide sisestamisega süsteemi ning kontrollitakse kas tulemus vastab esitatud nõuetele. Töökindlus - sisestatakse erinevaid vastusevariante ja jälgitakse kas tekib tõrkeid. Kasutajasõbralikkus - kui lihtne on süsteemi kasutada.
(päringud) . ; ; 4. MPEG-1 audiokodeerimine . (mmt02.pdf) ; ; . (kasutajaliideste looja); / MPEG Moving Pictures Experts Group. - 120 dB MP3, ( ...) ; (sisutoimetaja); ; MPEG-1: ; . : ; ;
l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasutajaliideste programmeerimine (tugi on nõrk) l masingraafika 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (3) Miks tasub õppida LP? l Õpetab mõtlema probleemikeskselt ja esitama lahendusi abstraktsel kujul l Programmi põhifunktsioonid: l reaalse maailma probleemide abstraktne esitamine, l abstraktsioonide teisendamine ja sidumine omavahel l abstraktsioonide põhjal arvutamine/otsuste tegemine l Programeerimiskeel peab võimaldama
.) Personaalarvutite OS (Linux, Mac OS X, Windows, ...) Reaalaja OS (VxWorks, QNX, ...) Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, ...) Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, ...) Operatsioonisüsteemide ehitus: Võib eristada järgmisi operatsioonisüsteemi mooduleid: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine Mälusuperviisor - mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine Operaatoriliides - programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine Seadmete juhtimine - loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend-väljund operatsioonide organiseerimine Ülesande juhtimise programmid - juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine WINDOWS Microsoft Corp. poolt 1985. a. turule toodud opsüsteemide perekond personaalarvutitele. Umbes 90% kõigist personaalarvtutitest maailmas kasutab praegu opsüsteemina mõnda
Reaalaja OS (VxWorks, QNX, …) Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, …) Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, …) Operatsioonisüsteemide ehitus: Võib eristada järgmisi operatsioonisüsteemi mooduleid: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine Mälusuperviisor - mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine Operaatoriliides - programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine Seadmete juhtimine - loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend-väljund operatsioonide organiseerimine Ülesande juhtimise programmid - juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine WINDOWS Microsoft Corp. poolt 1985. a. turule toodud opsüsteemide perekond personaalarvutitele. Umbes 90% kõigist personaalarvtutitest maailmas kasutab praegu opsüsteemina mõnda
3. Järeltingimuste kirjeldamisel kasuta järgmisi kategooriaid: Objektide (eksemplaride) loomine ja kustutamine, Atribuutide väärtustamine, Assotsiatsioonide loomine ja katkestamine. Lepingute kirjutamise üldine viga - unustatakse kirjeldada seoste moodustamist. Lepingute kirjutamine võib triggerida kontseptuaalmudeli muutmisele, nt objektide või atribuutide lisamine. 15. Veel kasutusjuhtudega seotud asju Kasutusjuhud on aluseks Testjuhtude kirjutamisele testimise distsiblinnis. Kasutajaliideste eskiisid kui tarkvara nõuete kogumise vahendid: Modelleerimise aines õpitud-tehtud Süsteemianalüüsi projektis teeme ka Ja kordame hiljem domeenimudeli teemaga koos
M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 õppeaine eesmärgid: 1.Anda arusaamine süsteemianalüüsi kohast infosüsteemide (jt. tarkvaramahukate süsteemide) arendamisel. 2.Õpetada süsteemset mõtlemist ja täpset väljendumist 3.Omandada süsteemianalüüsi kaasaegsed meetodid, tehnikad ja vahendid 4.Õpetada süsteemianalüüsi kui tellijakeskset vaadet infosüsteemile ja selle arendamisele 5. Õpetada nõuete ning kasutajaliideste analüüsi ja haldamist (kontseptuaalse) süsteemianalüüsi tähtsa osana 6. Suhestada nõuete ning kasutajaliideste analüüs valdkonnamodelleerimisega, samuti erinevate disainiteemadega 7.Viia läbi ainetöö/aineprojekt 8.Näidata liidesed seotud distsipliinidega M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 õppeaine õpiväljundid: 1.Saab aru süsteemianalüüsi olemusest ning rollist infosüsteemi arendusprotsessis 2
google Eksam– Eksam1997, alguses Stanfordi tudengite uurimisprojekt deep Eksamblue Eksam– EksamArvuti mis võitis male maailmameistrit – ibm - 1995 (prototype) 1996 (release) 1997 (upgrade to Deep Blue II) wikipedia Eksam- Eksam2001 x-tee Eksam– 2001 Eesti riigi põhilisi andmebaase ühendav andmevahetuskiht. X-tee võimaldab infosüsteemidel kasutada ühtset juba olemasolevat andmevahetuskeskkonda ja ühte ühtset kasutajaliideste kogumit ning autentimissüsteemi Lihtsad Eksamandmetüübid Eksam- Eksam stringid Eksam– Eksamtähemärkide Eksamjada Eksamhoidvad Eksammuutujad massiivid Eksam– Eksamandmestruktuurid Eksammis Eksamkoosnevad Eksamelementide Eksamhulgast, Eksamigal Eksamoma Eksamindex Eksamvõi Eksamkey puud Eksam- Eksam pointer Eksam– Eksamobjekt Eksammis Eksamhoiab Eksammäluaadressi 5 Eksamiks: kompileerimine Eksam– EksamC, FORTRAN, Go
..) Personaalarvutite OS (Linux, Mac OS X, Windows, ...) Reaalaja OS (VxWorks, QNX, ...) Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, ...) Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, ...) Operatsioonisüsteemi ehitus Operatsioonisüsteem koosneb järgmistest moodulitest: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine Mälusuperviisor - mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine Operaatoriliides - programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine Seadmete juhtimine - loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend- väljund operatsioonide organiseerimine Ülesande juhtimise programmid - juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine 6 Esimene generatsioon(1945-1955) Esimestel arvutitel ei olnud operatsioonisüsteeme. Need töötasid valdavalt
· Objekt-orienteeritud tehnoloogia (sealhulgas UML) kasutamine võimaldab paremini visualiseerida arendatavat tarkvara ning keskenduda arendamist vajavale, suurendades arendatava probleemi mõistmist ja erinevate osapoolte (sh lõppkasutajate) võimet tarkvaraarenduse protsessis osaleda ja koostööd teha. · Koodi automaatne genereerimine (CASE vahendid, visuaalse modelleerimise vahendid, graafiliste kasutajaliideste loomise vahendid) ja muude kommertskomponentide kasutamine. · Kõrgtaseme programmeerimiskeelte kasutamine, tulenevalt suhteliselt väikesest koodiridade arvust. Esimese kolme meetodi rakendamine võib vähendada (näiteks C++ kasutamisel) omaloodud koodiridade arvu 2-3 korda, mis omakorda suurendab programmist arusaamist ja töökindlust. Protsessi osas eristatakse kolme tasandit: · Metatasand ehk organisatsiooni tasand, mis hõlmab organisatsiooni pikaajalisi
Sarnasused: EI TEA äkki ülesehitus, et mõlemad on ikkagi ABsüsteemid Erinevused: Desktop Server Kasutatavate andmebaasi objektide hulk on suurem (tabelid, vaated, indeksid, numbrijada generaatorid, trigerid jne.). Andmebaasisüsteemi on reeglina Kasutajaliideste tegemise vahendid integreeritud ka kasutajaliideste tuleb eraldi muretseda. (nt. Oracle tegemise vahendid, aruannete tooteperekonna üks osa on WebDB). genereerimise vahendid ja programmeerimiskeel. Käsitletavad andmehulgad (mille Suur võimsus (suured töödeldavad puhul süsteemi toimimiskiirus on veel andmehulgad). rahuldav) on suhteliselt väikesed. Puudub või on nõrgalt organiseeritud Arenenud andmete paralleeltöötlus, andmete paralleeltöötlus
Funktsionaalne allsüsteem vastab ühele infosüsteemi põhifunktsioonile. Levinud (aga mitte ainuõige) meetod on leida funktsionaalsed allsüsteemid põhiolemitüüpide (põhiobjektide) kaudu. Funktsionaalne allsüsteem tegeleb ühele põhiolemitüübile ja sellega seotud olemitüüpidele vastavate andmete registreerimise, muutmise ja kustutamisega. Funktsionaalsete allsüsteemide kirjeldustest arenevad süsteemiarenduse käigus välja kasutajaliideste ja rakendustarkvara moodulid, mis aitavad pädevusalade esindajatel oma ülesandeid täita. Ülikooli IS funktsionaalsete allsüsteemide näiteid: Sisulised Tugisüsteemid Üliõpilaste arvestus Töötajate arvestus Õppeainete arvestus Ruumide ja ehitiste arvestus Õppekavade arvestus Dokumentide arvestus Õpingukavade arvestus Lepingute arvestus
seiskumisega. Lõppkasutaja tegevuskulude all tuleb arvestada orienteeruvaid/planeeritavaid kulutusi, mis lähevad näiteks: ·kolleegide abistamiseks IT kasutamisel; ·juhuslikeks IT alasteks õpeteks; andmefailide haldamiseks (oskamatus neid operatiivselt käsitleda); ajakulu seoses ebaotstarbeka tegevusega (nt. arvutimängud, surfamine veebis jm); isealgatuslike programmiosade või kasutajaliideste loomisele. Antud kulutusi on võimalik mõõta kasutajate või üleettevõtteliste küsitluste abil. "Seisva süsteemi" kulud on kaotatud produktiivsusega seotud kulud, mis on põhjustatud arvutivõrgu, töökohaarvuti, serveri, printeri jms riketest. Siia kuuluvad ka: ·olukorrad, kus lõppkasutaja ootab abi oma probleemide lahendamiseks (ei saa senikaua ülesandeid täita); ·IT süsteemile tehtava planeeritud hooldustegevused (mis vajalikud teostada aktiivsel
tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise. Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu kuvasüsteemi töökiirusele ja muudele omadustele. Kiirendi (accelerator) Algselt tegelesid kuvaadapterid ainult lihtsa teisendamisega protsessori väljundi ja kuvari sisendi vahel ning protsessor pidi ise hoolitsema selle eest, mida ja kuidas ekraanil näidata. Tekstipõhise ekraani puhul näiteks DOS-is kõlbas niisugune tööjaotus hästi. Graafiliste kasutajaliideste tulekul aga selgus järsku, et ekraanil oleva info hulk käis protsessoril täiesti üle jõu- suurem osa tema ajast kuluski akende joonistamiseks. Appi tulid riistvaratootjad, kes hakkasid arvutile lisama veidi targemaid, kiirendiga kuvaadaptereid. Nende tarkus seisneb võimes kuvaelemente iseseisvalt joonistada või ümber paigutada- protsessor ei pea näiteks akna joonistamiseks enam iga pikslit ise arvutama, vaid võib piirduda sobiva
Näiteks saab XP Pro ühendada domeenipõhisesse arvutivõrku, aga XP Home'i ei saa. XP Pro võimaldab kaugtööd ning toetab Intel'i hüper-hargtöötlust. On olemas ka Windows XP 64-bitine versioon. UNIX populaarne ajajaotusega multitegum-operatsioonisüsteem, mille töötas välja Bell Labs 1970-ndate alguses. Esialgu oli UNIX mõeldud kasutamiseks programmeerijatele ja kuigi ta on aastatega edasi arenenud, on UNIX ikka veel mitte eriti kasutajasõbralik. Graafiliste kasutajaliideste nagu MOTIF lisamine on asja siiski parandanud. UNIX oli üks esimesi C-keeles kirjutatud operatsioonisüsteeme, mis tähendab, et seda saab installeerida igale arvutile, millel on olemas C-keele kompilaator*. Praegu on kasutusel kaks peamist UNIX'i versiooni System V ja BSD4.x (x=0, 1, 2 või 3). UNIX'i-laadsete opsüsteemide hulka kuuluvad AIX, A/UX, Debian, FreeBSD, GNU, HP/UX, Linux, NetBSD, NEXTSTEP, OpenStep, OSF, POSIX, RISCiX, Solaris, SunOS, ULTRIX, USGUnix, Version 7, Xenix.
2.3. PGP levinud versioonid on 2.6.3i, ja 5.x kuni 8.x. Versioonidel alates numbrist 5.x on olemas graafiline kasutajaliides, kuid nende ühilduvus vanemate versioonidega pole täielik. Kuna ühilduvus vanemate versioonidega on puudulik, tuleks enne krüpteeritud sõnumite vahetamist küsida, millist PGP-versiooni sidepartner kasutab. Ikka veel levinud versioon 2.6.3i on käsureapõhine, kuid seda saab lisaprogrammide abil siduda graafiliste kasutajaliideste ja meiliklientidega. PGP on saadaval erinevatest allikatest, lisaks on saadaval erinevate WWW, FTP või meiliserverite tasuta versioonid. GnuPG ja PGP vaheline ühilduvus ei ole just täielik. Üheks põhjuseks on ____________________________________________________________________ - M 5.67z (M) Ajatempliteenuse kasutamine M 5.67 Ajatempliteenuse kasutamine Algatamise eest vastutavad: IT-juht, infoturbeosakond
- Ventilatsiooni distantsjuhtimine - Tulesiibrite avariisulgemine - Tuletõrjepumpade käivitamine - Avariipilsipumba käivitamine - Autoteki vihmutussüsteemi käivitamine - Veekindlateuste distantsjuhtimine - Kütusesüsteemide avariiseiskamine Tuletõrjesüsteemid, üldine kirjeldus Üldist Käesolev juhend kirjeldab elektrilise tulekahju avastamis-, jälgimis- ja signalisatsioonisüsteemide ning erinevate süsteemide kasutajaliideste põhifunktsioone laeva pardal. Käsitletavad süsteemid ja toimingud on: - Fikseeritud tulekahju-/gaasi avastamissüsteem - Üldhäire/tulekahjuhäire signaal (automaatne ja käsitsi) - Õlisüsteemi ja ventilatsiooni avariiseiskamine - Ülerõhu ventilaatorite käivitamine - Tuletõrjepumpade käivitamine - Merevee klappide avamine/sulgemine - Tulekindlate uste sulgemine - Tulesiibrite sulgemine
Infosüsteemide andmevahetuskiht (edaspidi X-tee) on asutuste ja isikute vahelist turvalist ja tõestusväärtust tagavat Interneti-põhist andmevahetust ning riigi infosüsteemile turvalist juurdepääsu võimaldav tehniline infrastruktuur ja organisatsiooniline keskkond [44, lk 1]. X-tee võimaldab infosüsteemidel kasutada ühtset juba olemasolevat turvalist Interneti-põhist andmevahetuskeskkonda ja ühte ühtset kasutajaliideste kogumit ning autentimissüsteemi, samuti teostada turvalist andmevahetust, korraldada isikute juurdepääsu riigi andmekogudes säilitatavatele ja töödeldavatele andmetele. X-teega liidestamine võimaldab kokku hoida ressursse ning muudab andmevahetuse nii riigiasutuste siseselt kui ka kodaniku ja riigi vahelisel suhtlemisel tunduvalt efektiivsemaks [32]. Joonis 3.9 X-tee süsteemi talitlusskeem (IT avalikus halduses 2001) 3.5Tagajärgi leevendavad tegevused ehk taastamine
nõudmiste kohta arendatakse liidesed. Iga iteratsioonitsükli lõpus on sünkroniseerimise faas, kus kõik projektid liidestatakse lõplikult. 108 · Jätkub nõudmiste kogumine. · Põhirõhk on nõudmiste kogumise teel saadud materjali analüüsil, ümbertötöamisel, ja selle alusel uue süsteemi tehnilisel disainil · Rakenduste esialgsed prototüübid, seda eriti kasutajaliideste osas. · Tellija inimestest testijate meeskond (grupid igalt pädevusalalt, eraldi iga arendatav komponendi kohta), kes saab ülesandeks kasutajaliidese testimise ning kommenteerimise Kokku mitte üle kahe-kolme arendustsükli. Igale tsüklile 1, maksimaalselt 2 nädalat. Kogukestuseks planeeritud 4 nädalat. 1.1.1.2 Ehitamise faas Projektide arendamine jätkub paralleelselt. Aeg-ajalt kokkusaamised, kus ühtlustatakse, liidestatakse, integreeritakse süsteemi osad
Gamma Erich Helm, Richard Johnson, Ralph Vlissides, John Wesley, Addison, Design Patterns Elements of Reusable Object-Oriented Software (Veebistruktuuri mustrid taaskasutatava objektorienteeritud tarkvara elemendid), 1995. Tidwell, Jenifer, COMMON GROUND: A Pattern Language for Human-Computer Interface Design (ÜHTSED ALUSED. Inimese ja arvuti liidese projekteerimise mustrikeel), 1999. http://www.mit.edu/~jtidwell/common_ground.html Tidwell, Jenifer. UI Patterns and Techniques (Kasutajaliideste mustrid ja tehnikad), 2002 http://time-tripper.com/uipatterns/ Van Welie, Martin, Interaction Design Patterns (Interaktsiooni projekteerimise mustrid), 2001 http://www.welie.com/patterns/index.html Veebimustrite kogumite bibliograafia on leitav võrguaadressilt: http://iawiki.net/WebsitePatterns 157 Lühendid CD-ROM: Compact Disc Read-Only Memory / laserketas-püsimälu
annaabi.ee 
