lastakse välja voolata. · Nuoc Mam kalakastme üldnimetus Vietnamis. Nuoc mam pha (kalakastme segu) on kõige tuntum Vietnami dipikaste. Selle retsept koosneb kas laimi või sidruni mahlast või äädikast, ühest osast kalakastmest, ühest osast suhkrust ja kahest osast veest. Sinna juurde lisatakse tavapäraselt hakitud küüslauku, viilutatud või hakitud serrano pipart ja mõningatel juhtudel porgandi ribasid. 2. Kastmete liigitamine Sõltuvalt toidust: · Kastmed liha ja linnuliha roogade juurde · Kastmed pasta juurde · Kastmed köögiviljade juurde · Marinaadid · Magusad kastmed 3. Viis emakastet ja nende valmistamine · Bechamel klassikaline valge kaste. Valmistamisel lisatakse piim, või ja jahu segusse pidevalt segades. Kastme viskoossus sõltub jahu ja või osakaalust piimas.
o Pruunistada üheltpoolt 5-10 min. o Pruunista teisalt poolt o Keerata 1 kord o Vajadusel pane järelvalmima ahju või kaane alla pliidiservale o paneering võib praguneda Liha,kotletid,pannkoogid,köögivili,keedukartul jne · Rohekes rasvas o Praepannil(kastrulis) o Rasva1/3 praetava toiduaine kogusest o Pann ja rasvaine kuum o Koorik ühele poole o Pööra teine pool o Linnuliha,toored kartulid · Friipraadimine o Spetsiaalses seadmes e fritüüris või pliidil potis o Toiduaine ujub rasvas vabalt o Rasva temperatuur 180 kraadi(NB! Isesüttimine) o Kuldkollane koorik o Rasv nõretatakse(köögipaberil) o Kartul,köögivili taingas ja kala · Röstimine o Kuival pannil,pliidil või ahjus TOIDUVALMISTAMISE ALUSED o Rösteris o Röstitav toiduaine on kokkupuutes kuuma pinnaga
kastmeid, salateid, suppe, köögivilju, kalatoidud, vähk, lihatoidud, roheline või munatoidud, majonees, äädika maitsestamiseks, kurkide konserveerimiseks Majoraan õnneürt, mis on tugeva maitsega ning tuleb kasutada ettevaatlikult. Kasutatakse värskelt ja kuivatatult. Maitsestatakse rohelisi- ja tomatikastmeid; rohelisi-, liha- ja kalasalateid; kartuli-, tomati-, kaunviljasuppe; kaunvilju, kaalikat, hapukapsast; keedetud kala; kõik lihatoidud, eriti maks ja vorstid; roheline või, majonees, juust, munatoidud; kurkide konserveerimisel, searasva maitsestamisel, verivorstidele Piparmünt- üks vanemaid kultuurtaimi, mis on mitme aastane ja tugeva aromaatse lõhnaga. Maitsestatakse rohelisi ja salatikastmeid; salateid; rohelisi- ja köögiviljasuppe; kapsas, porgand, kaunviljad ja spinat; keedetud ja praetud kala; kõik lihatoidud, eriti lambaliha; roheline või, kohupiim, juustutoidud; kurkide konserveerimisel, teeks Kress-salat suurepärane söögi- ja maitsetaim
on suurimad selle koorimisel, tükeldatult õhuhapniku ja valguse käes hoidmisel, metallriividel riivimisel, hakkmasinast läbiajamisel. 22. Miks ei tohi köögivilja hoida puhastatult ja tükeltatult vees? 23. Miks asetatakse hea puljongi saamiseks liha keema külma veega? 24. Miks asetatakse köögivili keema soolaga maitstatud keeva vette? 25. Miks marineeritakse liha enne kuumtöötlemist? 26. Miks keetetakse liha nõrgas kuumuses. 3. MAITSEAINED JA ROOGADE MAITSESTAMINE 1. Miks toite maitsestatakse? Selleks, et neid veelgi väärtuslikumalt ja isuäratavamaks muuta. 2. Mis on maitseaine? On sellised toiduained, mida kasutatakse toitude, jookide, küpsetiste maitse täiendamiseks ja parandamiseks ning neile maitsenüansside lisamiseks. 3. Mida nimetatakse klasikalisteks vürditeks? On enamikus pärit troopikast või lähitroopikast. Need on piprad, ingver, kaneel, kappar, kardemon, loorber, muskaat, nelk, vürts, vanill, safar. 4
kuulub vürtsisegude, eriti mõõdukalt teravamaitseliste heledate karride koostisesse. 1.2 Rosé pipar Rosé pipar ei kuulu hoolimata oma nimest piparde hulka. Pohla meenutava, hapra koorega rosé pipra sees on pruun, aromaatne tuum. Maitsestab mahedalt. Sobib hästi praetud või grillitud liha, kana, kala, kastmete, salatikastmete, puuviljamagustoitude, jäätise, juustutoitude ja küpsetiste maitsestamiseks. Kasutatakse ka roogade kaunistamiseks. 1.3 Safran Safran on sügisel õitsev sibullill. Safrani peened niidid saadakse safrankrookuse emakasuudmetest. Vastpuhkenud õied korjatakse pärast hommikukaste kuivamist. Nendest eraldatakse emakasuudmed, mida kuivatakse 15 minutit erilises kuivatis või pool tundi toatemperatuuril. Valmis safran kujutab endast veidi õlist massi, mis koosneb omavahel põimunud tumepruunikaspunastest ning helekollastest habrastest niidikestest. Mida vähem on
(lillkapsas, aedoad jne.) heleda värvuse säilitamiseks (ka mõningaid kalaliike) · Praadimine praadimine väheses (pannkoogid, kotletid, köögiviljad) rohkes rasvas (linnuliha, tooreid kartulid friipraadimine (kartulid, pirukad) nõrutatakse pärast röstimine (leib, sai) grillimine (looma-, linnuliha või kala) küpsetamine (liha, kala, pirukad, kartuleid) töötlemine mikrolaine ahjus 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral · Laktoositalumatus Laktoositalumatus on haigus tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Eelistama peaks hapupiimatooteid ja eriti porobiootilisi toiduaineid, sest need eritavad
Toiduportsjoni ja eine hinna kalkuleerimine 103 7. Toiduvalmistamise alused 108 2 Toiduainete külm- ja kuumtöötlus 108 Toitude maitsestamise põhimõtted 113 Puljongid ja supid 117 Kastmed 126 Salatid ja võileivad 132 Tangainetest toidud, riisi- ja pastaroad 139 Munatoidud 143 Kalatoidud 147 Lihatoidud 162 Köögiviljatoidud ja -lisandid 174
limaskest. Sel põhjusel on häiritud vajalike toitainete imendumine. Haigel kujunevad vaevused krooniline kõhulahtisus, kõhuvalu, liigesevalu. Haige kõhnub, tema kasv peetub. Peensoole limaskest taastub ja vaevused kaovad, kui haige järgib gluteenivaba dieeti. Gluteenivaba dieedi korral on: · Keelatud nisu-, rukki-, odra-, ja kaeratooted: sai, leib, tangud, kruubid, koogid, küpsetised, vahvlid, kaerahelbed, manna, pasta, pelmeenid, keeduvorst jpm · Lubatud riis, tatar, mais, hirss, kõik köögi- ja puuviljad, marjad, mahlad, jpm Taimetoitlus Range taimetoitlus Ei sööda üldse loomseid produkte, ka mitte muna, piima ega piimasaadusi. Toiduks on teraviljasaadused, puu- ja aedvili, kaunviljad, soja, pähklid ja seemned. Ovo-laktovegetariaadid Ei söö liha, kuid toidus on munad ja piim ning piimasaadused ja taimeõli. Lakto-vegetariaadid Ei söö liha ega muna. Söövad lisaks taimetoidule piimasaadusi.
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu
toidukaupade õpikust" või internetist. 6. Toidukaupade soolamine, kuivatamine erinevad meetodid, sublimatsioonkuivatus ja sellest tulenev kaupade säilimine. Soolamine vt. punkt 20 Kuivatamine - põhineb veesisalduse vähendamisel. Vee kõrvaldamine toiduainest pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist, võib toimuda eri temperatuuridel. Erinevad meetodid lahja kala kuivatamisel : · Külmkuivatus - looduslikes tingimustes temperatuuril 35 oC. · Kuumkuivatus - spetsiaalsetes kuivatusahjudes algul temperatuuril 200 ºC, hiljem aga temperatuuril 90 100 ºC. Protsessi kestab 34,5 t. · Sublimatsioonkuivatus - toimub kahes osas: kalade külmutamine (temperatuuril 10 kuni 15 kraadi) ja külmutatud kalade kuivatamine vaakumis.
3.2Tooted........................................................................................................................16 3.3Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal.....................................................16 4KOHV JA KOHVIJOOGID.............................................................................................18 4.1Kuidas kohvi saadakse?............................................................................................18 4.2Kohvi liigitamine......................................................................................................18 4.3Kohviubade töötlemine.............................................................................................20 4.4Kohviubade röstimine...............................................................................................21 4.5Kohviubade jahvatamine...........................................................................................21 4.6Kohvi omadused
· Maisihelbeid; · Tärklist, siirupit, piiritust. 2.3.2 Jahud. Jahu saadakse teravilja jahvatamisel. Jahu koostis ja toiteväärtus sõltub jahu sordist. Tähtsaim jahu koostisosa on tärklis ja valgud. Kleepvalgu sisaldus oleneb sordist ja kasvutingimustest. Sooja ja kuiva suve korral saab nisust väga hea kvaliteediga jahu just kõrge kleepvalgu sisalduse tõttu. Jahvatusviise on kaks: 1) madal ehk lihtjahvatus; 2) kõrge ehk tangujahvatus, ka sordijahvatus. Nisujahu nisujahu üks tähtsam küpsetusomadus on kleepvalgu sisaldus ja kvaliteet. Nisujahuvalgud moodistavad vees kleepvalgu, mis annab tootele poorsust ja mahtu. Nisujahu sordid: · kõrgema sordi jahu (tüüp 550); · esimesesordi jahu (tüüp 812); · teise sordi jahu (tüüp 1600); · lihtjahu; · sõrejahu, Rukkijahu Rukkijahu ei sisalda kleepvalku Rukkijahu sordid: · Rukkipüül; · Rukkikroov; · Rukkiliht; · Jäme rukkijahu; · Rukkileivaained.
see ei tähenda aga päris rasvavaba toitu. Rasvavaba toitumine ei kuulu inimese normaalsöömise juurde. Kolmas põhireegel: hommikusöök peab andma kindlasti teatud koguse kõrgkvaliteetset toiduvalku. Selle reegli täitmiseks peaks tarbima hommikul erinevaid piimatooteid, muna, kala või linnuliha. Võttes arvesse hommikusöögi kolme põhireeglit, vaatleme, mida oleks tervislik hommikul süüa. Nagu mainitud, peaks olulise osa hommikusöögist moodustama süsivesikud. Süsivesikuterikas ideaalne hommikusöök võiks olla mõni puder, vähemoluline pole ka, et puder võiks koosneda iga päev mitte vaid ühest teraviljast, vaid vahelduda päevade lõikes. Putrude juures on vitamiinide ning mineraalide ammutamise seisukohalt oluline, et need oleks valmistatud
Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,iidsete veekogude põhjas Soola toodetakse: Kaevandustes Looduslikku vett külmutades ja aurutades Soola koostis Soola põhiliseks koostisosaks on naatriumkloriid Naatriumkloriidi sisaldus soolas oleneb soola puhtusastmest Puhas sool sisaldab 40% naatriumi ja 60% kloori Soolade liigitamine Tootmisviisi järgi jagunevad soolad: Meresool Jämesool Peensool ehk keedusool Tuntakse veel mitmeid lisanditega soolanimetusi (nt jodeeritud sool) Meresool Saadakse peamiselt merevee aurutamisel päikeseenergia toimel Seejärel soola ladestus kogutakse, vajadusel sõelutakse, peenestatakse ja pakendatakse Kuna tooraine ja energiaallikas (merevesi ja päikeseenergia) on väga odavad, siis on meresoola tootmiskulud suhteliselt madalad
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
