Minu arust kirikud peavadki olema suursugused ja näitama võimu. Tänapäeva ei saa võrrelda keskajaga. Sel ajal mõtlesid inimesed rohkem üksteise peale, arvestati kaaskondlastega ja kirjutati muusikat oma jaoks. Nüüd elatakse ainult iseendale ja ´popiks´on saanud bass ja trummide põrin, mida täiendab iga 30 sekundi tagant üks pikk naisvokaal. Ehitised on muutunud üksluiseks ja kindla plaani järgi ehitatud üksluiseteks nelinurkseteks kastideks. Väga vähe on jäänud maailma seda ilu ja detaile ehitiste juures, nende väge ja suursugusust. Arvan, et oleks huvitav ka ise keskajal elada. Õpiks ümbritsevat rohkem austama ja nautima rohkem ilu ja inimeste vaeva.
Ta püüdis ühiskonda liita ususallivuse, lepitamise ja rahva parandamise teel. · Uueks elemendiks India ühiskonnas sai 16.sajandil tekkinud SIKHI uskkond. Sikhid kujunesid oma liidrite juhtimisel oluliseks teguriks India poliitilises ja kultuurielus. Nende tõekspidamiste nurgakiviks sai töö kui ainus tee jumala juurde.Nad olid töökad, haritud ning lihtsa eluviisiga.Nad ei tunnustanud ühiskonna lõhenemist kastideks. Akbar Suur kinkis neile Amritsaris maatüki, kuhu nad püstitasid pühamu- Kuldtempli, kus hoitakse gurude kirjutatud sikhi pühakirja KIRJASÕNA/KUNST · Olid suured pärsia kirjanduse ja kunsti austajad. Paljud poeedid ja kroonikud kirjutasid pärsia keeles ning võtsid eeskujuks pärsia sõnameistrid · Näiteks Moguli riigi rajaja BABUR pani kirja oma autobiograafia, mis on tänapäeval oluline ajalooallikas. ·Osa tuntud sõnameistreid kirjutas HINDI keeles
Visnu hoidja 3. Siva hävitaja Hinduistlikud pühakirjad Hinduistidel on mitmesuguseid erinevatest aegadest pärit pühakirju, mis on kirjutad sanskriti keeles. Vanimad kirjutised on Rigveda hümnid 2 at ema. Hilisemad on Upanisadid. Olulised pühakirjutised on ka : 1. Puraanad 2. Ramajana 3. Mahabharata 4. Bhagavadgita kõige populaarsem Kastisüsteem Kogu ühiskond on jagatud üksteisest sõltumatuteks rühmadeks ehk kastideks, kus igal rühmal on oma roll ja koht ühiskonnas : 1. Preestrid (vaimulikud) 2. Sõdurid, ametnikud 3. Kaupmehed, omanikud 4. Põllumehed, töölised 5. Puutumatud : orjad Ametlikult ligvideeriti kastisüsteem 1950, kuid tana paeval kehtib see siiani. Kasti kuulumine on päritav ja üleminek ühest kastist teise. Igal kastil on omad reeglid, mis määravad ära tulevase ameti, abikaasa valiku, sõpruse, tutvusringkonna jne. Abielluda
teised kiratsesid nälja piiril. Suurmogulite dünastia silmapaistvaim valitseja oli Akbar Suur. Kuulutanud enda jumala esindajaks maa peal ja kõigi indialaste erapooletuks juhiks, püüdis ta ühiskonda liita ususallivuse, lepitamise ja rahva olukorra parandamise teel. Uueks elemendiks India ühiskonnas sai 16. sajandil tekkinud sikhi uskkond. Sikhide tõekspidamiste nurgakiviks sai töö kui ainus tee jumala juurde. Sikhid ei tunnustanud ühiskonna lõhenemist varnadeks ja kastideks. Euroopa mõjude sissetung ühiskonda ja kultuuri Vastupidiselt Hiinale ja Jaapanile, mis sulgesid teatud perioodiks oma sadamad eurooplastele, oli India avatud kõigile. Siia jõudsid takistuseta Euroopa kaubad, haridus, teadussaavutused ja kultuurimõjud, seda eriti alates 18. sajandist. Euroopa arhitektuuri esimeste näidistega tutvusid indialased juba 16. sajandil, kuid neist polnud midagi õppida, sest eurooplaste rajatised jäid kaugele maha India
Hinduism: Kastisüsteem. Hindu ühiskond jaguneb neljaks seisuseks ehk varnaks. Iga varna jaguneb omakorda paljudeks džatideks ehk kastideks. Elukäsitlus (roll ühiskonnas). Iga džati on seotud inimese päritolu ning ametiga. Igal kastil on oma tavad, mis puudutavad nii riietumist, söömist, kui ka usundit. Hindu jaoks tähendab hea elu oma kohustuse täitmist siin maailmas. See kohustus määratakse sünnihetkel ehks sõltub sellest, mis kasti inimene sünnib. Kõikide hindude jaoks on oluline vastutus nii enda kui teiste (eelkõige perekonnaliikmete) eest. Karma. Kui inimene sureb, saab ta vastavalt karmaseadusele uue keha
järgnes brahmanism. Tänapäevane hinduism sugenes 8.-9.saj., seda on väliselt mõjutanud budism ja dzanism INDIA KUNST Nagu Hispaaniaski, nii leidub ka Indias esiajaloolisi koopamaale, noorema kiviaja kultuuri säilmeid, nõusid ja kujusid, mis sarnanevad Mesopotaamia vanimate leidudega. Väljakaevamised Mohendzo-Doros ja Harppas tõid päevavalgele IV ja III at. e.m.a. kuuluvaid mälestusi. 2000e.m.a. tungisid Indiasse aarialased. Algas ühiskonna lõhenemine kastideks. Lõhe tekkis ühelt poolt sõdurite ja preestrite vahel, teiselt poolt talupoegade ja põllutööliste vahel. Inimesed elasid tänaval neljas osas, mis olid määratud nelja kasti jaoks. Ristumiskohal, kunstluku künkal oli viigipuu, mille alla vanemad kogunesid nõu pidama. Tänavad lõppesid nelja puust väravaga. Lehm, madu ja ahvid on Indias pühadeks loomadeks. Kuigi naine oli ilma õigusteta, austati teda kui esiema. Küla
suurtes kogustes infot väärtpaberiturgude kohta. Kuna tegemist on alles põhiliselt viimasel kümnendil üles kerkinud teemaga on kõigil ka palju küsimusi, mis vajavad vastuseid 3 Mis on börsirobot? Börsirobotil on küll mitmeid definitsioone, kuid üks on kindel – tegemist on tehisintel-ligentse masinaga, mis sooritab tehinguid erinevatel börsidel. Börsiroboteid on ka nimetatud „kastideks“ – arvutid, mis suudavad teha ostu-müügi otsuseid miljondike sekundite jooksul ehk siis teisisõnu – olla tuhandeid kordi kiiremad oma analüüsi ja valikute tegemisel kui inimene. [4] Börsiroboti näol on tegemist arenguga tehnoloogiamaastikul, mis sai alguse sellest, et arvutid hakkasid lahendama ülesandeid, mida nad suudavad teha tunduvalt efektiivsemalt kui inimesed. Uus nüanss on aga kiiruse areng kogu börsirobotite maastikul. [8] Tänaseks on sellest välja
(3) 5 INDIA KUNST Nagu Hispaaniaski, nii leidub ka Indias esiajaloolisi koopamaale, noorema kiviaja kultuuri säilmeid, nõusid ja kujusid, mis sarnanevad Mesopotaamia vanimate leidudega. Väljakaevamised Mohendzo-Doros ja Harppas tõid päevavalgele IV ja III at. e.m.a. kuuluvaid mälestusi. 2000e.m.a. tungisid Indiasse aarialased. Algas ühiskonna lõhenemine kastideks. Lõhe tekkis ühelt poolt sõdurite ja preestrite vahel, teiselt poolt talupoegade ja põllutööliste vahel. Inimesed elasid tänaval neljas osas, mis olid määratud nelja kasti jaoks. Ristumiskohal, kunstluku künkal oli viigipuu, mille alla vanemad kogunesid nõu pidama. Tänavad lõppesid nelja puust väravaga. Lehm, madu ja ahvid on Indias pühadeks loomadeks. Kuigi naine oli ilma õigusteta, austati teda kui esiema. Küla ümbritses tee ja kaitsesid tõkked,
Hinduism tekkeaeg umbes 4000 aastat tagasi kastisüsteem: altpoolt: · puutumatud (dalitid) · teenijad ja töölised (suudrad) · kaupmehed ja talupojad (vaisjad) · sõdurid, ametnikud ja valitsejad (ksatrijad) · preestrid ja õpetlased (braahmanid) Hindu ühiskond jaguneb neljaks seisuseks (varna). Iga varna jaguneb tuhandeteks dzatideks ehk kastideks need on seotud inimese päritolu ning ametiga. Igal omad tavad seoses riietumise, söömise kui ka usundiga. Abikaasa samast dzatist. Kui kõrgemast kastist inimene on kokkupuutunud madalamaga, peab end rituaalide kohaselt puhastama. veedad ja rahvuseeposed: veedad hindu pühad tekstid, vanimad osad on aarja päritolu 13saj.eKr. Veeda tähendab ,,teadmist". Pikka aega anti edasi suuliselt, kirjalik kuju 9.saj pKr.
Kui traalimine on lõpetatud ja traal varustus vee seest välja tõstetud . Hakkab traalnoodast kala väljavõtmine pihta . Aga enne täielikku kala võtmist tehaks kõik selleks vajalikud toimingud ära . Näiteks kalakastide vahelauad pestakse puhtaks ja pannakse paika , töökohad valmistatakse ette kala töötlemiseks jne . Kui traali pära on tõstetud laeva tekile . Pära patendi haak või lukk avatakse ja kala kallatakse tekile , mis on siis vahelaudadega jagatud kastideks või siis veetakse pära losspoomide abil kalapunkri juurde ja pärast gaitini luku vabastamist kallatakse kala traalnoodast välja . Kui saak on suur , vajub ülejäänud kala pära lõpu ülestõstmisel parda taga rippuvasse traalnooda ossa . Pärast esimese tõste väljakallamist tõmmatakse pära ots jälle kinni ja lastakse vette . Traalnoota jäänud kala valgub pärasse ja pära tõstetakse uuesti tekile . Suurte saakide puhul toimub see operatsioon mitu korda
3. omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms. Kõikides keerukamates ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. 54. Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)? Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi: 1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4
Inimesed erinevad nii omandatud kui omistatud staatuselt, neid hinnatakse erinevalt ning seega kujuneb välja ühiskonnas sotsiaalne hierarhia. 66. Nimeta ja kirjelda erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)? - orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; - kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; - seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid;
3. omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms. Kõikides keerukamates ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. 81. Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)? Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi: 1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4
3) omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rohelistes ristkülikukujulistes paberitükkides, naftas või muudes sarnastes artiklites. 51. Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)? Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi: 1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4
1) Vaimulikud 2) Sõjamehed 3) Lihtrahvas India kastisüsteem Varna (otsaette tehtud värv) Braahmana - vaimulikud Ksatriya - sõdurid Vaisya karjakasvatajad/maaharijad Suudra teenijarahvas 16 saj. jõudsid Indiasse Portugali meresõitjad, nad puutusid kokku Varna süsteemiga ja nim. casta (ühiskonnakiht,-seisus portugali keeles) 19. saj toimus kirjutamisteaduses eksitus ja neid seisusi hakati nimetama kastideks. Alguses portugallased said aru, et kaste on tuhandeid, kastid on elukutsepõhised, sünnipärased ametid ja ühiskonnakihid, nt pesupesija kast: ema on pesija, laps on pesija jne.... Kõige suurem seisus on vaisya siia kuuluvad kaupmehed, maksukogujad, pankurid Ksatriyate seisuses sõjamehed, ohvitserid Braahmanitesse kuulusid preestrid, õpetlased, riigiministrid Suur mugavus hävitab tsivilisatsiooni!
Inimesed erinevad nii omandatud kui omistatud staatuselt, neid hinnatakse erinevalt ning seega kujuneb välja ühiskonnas sotsiaalne hierarhia. 51. Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)? Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi: 1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4
ja tuntav. Bhagavadgita igal inimesel on oma ühiskondlik funktsioon, mida tuleb täita. · Brahminvarna (preestrid, õpetlased) · Ksatrijavarna (valitsejad, sõdalased, ametnikud) · Vaisjavarna (talupojad, käsitöölised, kaupmehed) · Suudravarna (teenijad, lihttöölised) Lisaks neile on veel kastitud, nn asotsiaalid, kellega kastiinimesed kokku puutuda ei taha. Sotsiaalne märk on kõigil küljes. Varnad jagunevad omakorda dzati/jatideks (kastideks, casta). Kui abiellutakse madalama seisusega, siis kõrgem seisus madaldub, mitte ei tõuse. Hindu uskumuse järgi on hetkel mandumise ajajärk ja seda juhivad kaupmehed. Hindu mehe elukaar: · Õpiaastad tuleb õppida veeda tarkusi. Mida kõrgemast seisusest ollakse, seda kauem õpetamine kestab. · Pereaastad tuleb luua perekond. On kolm sihti, mille poole peaks pürgima: materiaalne heaolu (artha), meeleline heaolu (kama), kohustused (dharma).
Kõikides keerukamates ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. Inimesed erinevad nii omandatud kui omistatud staatuselt, neid hinnatakse erinevalt ning seega kujuneb välja ühiskonnas sotsiaalne hierarhia. 83. Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)? 1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4
Võim - võime sundida oma tahet peale teistele inimestele, Prestiiz - lugupeetavus, teiste inimeste austus, Omand - varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms. 81. Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)? Orjandus - eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; Kastisüsteem - Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta neid kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti (nt Indias jt hinduistlikes riikides); Seisused - feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. (Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid);
tekkinud tööjaotus, on hakatud ühtesid töid ja tegevusi hindama kõrgemalt kui teisi. Ja neid inimesi, kes täidavad kõrgemini hinnatuid funktsioone, hinnatakse ja tasustatakse kõrgemalt. 19.1.3. Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi: 1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4
rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. kastikord- Aarjalaste ühiskonnale oli iseloomulik kastikord – inimesed jagunesid sünni järgi nelja seisusse (varnasse), mis omakorda jagunesid väiksemateks gruppideks ehk kastideks. Kõige kõrgemad olid braahmanid (preestrid, õpetlased) ja kšatrijad (valitsejad, sõjamehed), madalamal positsioonil paiknesid vaišjad (maaomanikud, kaupmehed, käsitöölised) ja šuudrad (maaharijad ja teenijad). Vaišjade ja šuudrate kohuseks oli kõrgemate seisuste ülalpidamine. Allpool seisusi asusid kastivälised ehk puutumatud (paariad), kõige madalam ühiskonnakiht, kuhu kuulusid kõige vaesemad ja põlatud töid tegevad inimesed, sageli India
annaabi.ee 
