· templitel on 3 osa: 1)alaosa(2-3 astet, viimasele astmele ehitatakse sambad) 2)friis(sammastele toetuv talastik koos katusega) 3)tümpanon(kolmnurkne ala katuseviilu all) · kreeklased oskasid kasutada optilisi effekte · templi pearuumis polnud aknaid, ruumi nimetati naoseks · seinad olid kivist · naose taga asus jumala kuju · tavainimesed templisse ei sisenenud, ainult preestrid ja oraaklid · naose lagi oli kaunistatud kassettidega(nelinurksed kaunistused) · Akropol: ehitatud Ateenasse, Akropoli mäele. Üks uhkemaid templikomplekse maailmas. Peatempel on Parthenon, seal asub Athena kuju(teisi kujusid pole tänaseks säilinud, kuna need varastati, sest olid tehtud kallist materjalist), mis on valmistatud puidust, kullast ja elevandiluust. Selle templi arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. Akropol koosnes väikestest templitest, nt joonia stiilis Nike tempel Arhailine skulptuur:
Pangaautomaat Pangaautomaat on nagu väikene pank, kus võib olla raha sees sadu tuhandeid eurosid. Pangaautomaadi seifis on kassetid. Igal rahatähel on enda kassett. Et pangaautomaate rahaga täita, tuleb seif avada ja asendada vanad kassetid uute kassettidega. Pangaautomaat koosneb kokku kahest osast: seifist ja pangaautomaadi paneelist. Pangaautomaadi paneelil on inimesele panga toimetusteks vajalikud ekraan, raha väljumise ava, kviitungi ava, ekraani nupud, koodi nupud ja kõlar. Et raha tuleks pangaautomaadist välja, tuleb sisestada automaati enda isiklik pangakaart ja seejärel tuleb sisestada enda pangakaardile vastav kood. Kuna pangaautomaadid on ühenduses vastava panga interneti serveriga, siis ei saa sa võtta rohkem
paberpõhimikuga rullfilmi. 1924.a. laskis firma Leitz välja maailma esimese kompaktse väikekaamera (Leica), mis sai 1930.a. ja 1940.a. -te populaarseimaks fotoaparaadiks. 1947.a. konstrueeris ameerika leidur E.Land esimese monoprotsesskaamera. 1960 ja 70.a. tulid müügile poolautomaat- ja automaatkaamerad, automaatteravustamisega, elektrooniliselt juhitava katikuga ning filmiveomehhanismiga fotoaparaadid. 1980.a. organiseeris A.Giroux Prantsusmaal kogukate kassettidega puitfotoaparaate seeriatootmisse. Suure panuse fotograafia arengusse on andnud vene fotograafid ja leidurid. Põhimõttelise muudatuse fotoaparaadi ehituses tegi 1847.a. S.Levinski, kes võttis kaameras kasutusele lõõtsa, mis pani aluse kokkupandavate fotoaparaatide loomisele. 1854.a. sai I.Aleksandrovski patendi stereofotoaparaadile. 1870.a. lõi D.Jezutsevski hulga origonaalseid fotoaparaadi lisaseadmeid, mis hõlbustasid fotograafi tööd. 1877.a. valmistas L.Varnerke fotoaparaadi, milles
Suuremates basiilikates võis kolme löövi asemel olla ka viis löövi. 3-löövilised: Santa Costanza, Santa Maria Maggiore, Santa Sabina Roomas. 5-löövilised:Peetri kirik, Ravennas, Sant Apollinare in Classe, Sant Apollinare Nuovo. #Peetri basiilika Roomas ehitati 4.-5. Saj. Erandina oli see orienteeritud läände. Idas asus väravaehitis ja teisi hooneid. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid pärinesid antiikajastust. Lagi oli lame, vahel kassettidega, vahel puudus üldse. Lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud, eriti mosaiigid. Maalid paiknesid kesklöövis, akende all või vahel. Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaaskuubikud, mis peegeldasid valgust. Pilt mõjus sädeleva, intensiivsena. Valitsevad värvid heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid
Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil. Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks. Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker
erinevatele jumalatele, sammaste arvul oli kindel rütm. Templi ehitus. Krepidoma alaosa, maapinnas 2-3 astet. Stülobaat viimane aste, sealt kõrguvad sammbad. Sambaosad kinnitati klambritega. Sammastikule toetub talastik koos katusega viilkatus, mille otstesse tekivad kolmnurksed viiluväljad e. tümpanonid. Kreeklased oskasid kasutada optilise efekte: sambad koondusid, viiluväli oli ettepoole. Templi sees oli suur ilma akendeta ruum e. naos, mille lagi oli kaunistatud kassettidega. Akropol. Templite kompleks, koosnes mitmetest väikestest kuulsatest templitest. Arhitektideks Iktinos ja Kallikrates. Kõige kuulsamad Parthenoni, Nike ja Erechteioni tempid. Peatempliks Parthenon, ehitatud 5 saj II poolel eKr selles asus krüselfantiintehnikas suur Athena kuju. Mäele viis väravaehitus e. propüleen. Skulptuur. 7 saj. 5 saj. eKr . arhailine ajajärk : lihtsamad, jässakamad skulptuuri.
saaks. - Edasi järgnesid eeskoda (narteks), - 5-lööviline pikihoone, - Transept, - Apsiid, mille all asus väidetav Peetruse, esimese paavsti haud. Hilisemad ehitised Ravennas, mis on säilitanud varakristliku ilme: 1) Sant'Apollinare in Classe 2) Sant'Apollinare Nuovo (6. sajand) Basiilika sisekujundus o Antiikarhitektuurist laenatud sammaste vormid o Lame lagi [vahel kassettidega], mõnikord aga puudus o Sainamaalingud ja mosaiigid kesklöövis, akenda all või vahel Mosaiikides kasutati enamasti siledaid värvilise marmori tükikesi, mis polnud eriti kirkad, kuid võimaldasid peente värvivarjundite edasiandmist. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed ja erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Moodustunud pind ei mõju seinana, vaid loob sädeleva, erakordselt intensiivse, aga mittematerjaansena tajutava värvielamuse
Sammastele või piilaritele toetuv kaaristu, kannab laevõlve või seina. 7. Nim. kuulsaim akvedukt. Prantsusmaal asetsev akvedukt e. veejuhe Pont-du-Gard (säilinud tänase päevani). 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? Ehitamisel taotleti peamiselt suurejoonelisust ja toredust. Sammas, mis Kreekas täitis kindlat ülesannet, oli Roomas vaid uhkuseks. Tihti liigendati sammaste, pilastrite (neljatahuline poolsammas) ja poolsammastega suuri lagedaid seinapindu. Laed kaunistati kassettidega. 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? Marsi väljakul asuv Panteon (see oli kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Tähtsal kohal just sisevaade). 10. Mis on Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. Colosseum, asukohaga Roomas. See mahutab ligi 70 000 inimest. Neljakorruseline kolm alumist korrust koosnevad kaarteridadest (e. arkaadidest). Neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega (e. neljakandiliste seinast eenduvate pool[seina]sammastega
naisest ja tema õest: "Brown'i Õed"; Steve Sasson Kodak'st ehitab esimese CCD-põhiselt töötava digitaalse kaamera. Ajalugu 1976: Esimese soolonäitus värvifotodest Museum of Modern Art'is. 1978: Hiroshi Sugimoto alustab tööd merevaadetega. 1980: Elsa Dorfman alustab portreede tegemisega koos 20x24 Polaroidiga. 20x24 Polaroid Ajalugu 1980.a. organiseeris A.Giroux Prantsusmaal kogukate kassettidega puitfotoaparaate seeriatootmisse. 1983: Kodak tutvustab ketaskaamerat, kasutades 8x11mm raami. Ajalugu 1987: populaarse Canon EOS süsteemi kasutuselevõtt. 1990: Adobe Photoshop väljastatakse. 1991: Esimene digitaalne peegelkaamera. 1992: Kodak tutvustab PhotoCD Ajalugu 2000: Kaamera telefoni sisse (Jaapan) 2001: Polaroid läheb pankrotti. 2003: Four-Thirds standardi kompaktne digitaalne peegelkaamera Olympus E-1.
silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit. Sellise konstruktsiooni juures tekkisid suured tühjad pinnad seintel, võlvidel ja kuplitel. Nende liigendamiseks ja elustamiseks kasutati kreeka arhitektuurist tuntud detaile sambaid, poolsambaid, pilastreid (neljatahulisi poolsambaid) jne., millel polnud aga enam olulist kandvat osa. Isegi kivist võlvid või kuplid dekoreeriti kassettidega, mis pärinesid kreeka templite lamedatelt puulagedelt näiteks kuulsaimas roomlaste kuppelehitises Panteonis. Panteon kõikidele jumalatele pühendatud tempel oli uut tüüpi ehitis, kus tähtsaim polnud mitte välis-, vaid sisevaade. Panteoni hiiglaslik 43,5 meetri kõrgune kuppel katab 43,5-meetrise läbimõõduga ümmargust ruumi. Võrreldes kreeka arhitektuuriga torkab peale muu silma ka see, et Roomas olid ehitise üksikosad allutatud
ehitatud kaarte rida - tulemuseks on nn. silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi.nÜmmarguse ruumi puhul kasutati poolkera kujulist kuplit. Sellise konstruktsiooni juures tekkisid suured tühjad pinnad seintel, võlvidel, kuplitel. Nende liigendamiseks ja elustamiseks kasutati kreeka arhidektuurist tuntud detaile- sambaid, poolsambaid, pilastreid jne., millel polnud aga enam olulist kandvat osa. Isegi kivist võlvid või kuplid dekoreeriti kassettidega, mis pärinesid kreeka templite lamedatelt puulagedelt- näiteks kuulsaimas roomlaste kuppelehitises Panteonis. Panteon- kõikidele jumalatele pühendatud tempel- oli uut tüüpi ehitis, kus tähtsaim polnud mitte välis-, vaid sisevaade. Hiiglaslik 43.5 meetri kõrgune kuppel katab 43.5- meetrise läbimõõduga ümmargust ruumi. Panteon. Kõikidele jumalatele pühendatud tempel Roomas. Roomlaste tähtsaim ehitusmaterjal oli põletatud tellis. Kindla kuju ja
Suurim ja tänaseni säilinud amfiteater on 80. aastal pKr valminud Colosseum. Selle ehitamiseks on kasutatud betooni, tellist, tuffi (vulkaanilist kivimit) ja lubjakivi, välisseinte katteks marmorit. Rooma templitest on kõige paremini säilinud vanaaja suurim kuppelehitis Panteon. Sinna pääseb sammastega eeskoja kaudu, ruumi silinderjat värvilise marmoriga kaetud seina liigendavad oravad, kus antiikajal asetsesid jumalakujud. Ülal kõrgub kassettidega kuppel ning selle tipus olevast avausest tulev valgus teeb kogu ruumi avaramaks. Väga olulised ühiskondlikud asutused olid roomlaste saunad- termid. Skulptuuride ja seinamaalide rohkuse poolest ning rikkalikult kasutatud marmori poolest nägid nad välja kui lossid. Roomlased on ka monumenditraditsiooni alusepanijad, nad püstitasid triumfikaari ja võidusambaid ning lõid maailma esimesed ratsafiguurid.
raamatukogudest jne. Kõik ruumid olid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest seest kaetuna marmori, mosaiikide ja pronkskaunistustega. Mõeldud 1500-le inimesele(tasuta). Asub Via Appia ääres. Panteon- ehitati 115- 125 m.a.j. üks maailma täiuslikemaid kuppelehitisi(rotund- ümarehitis) kõrgus ja läbimõõt 43,5 m. Kupli tipus ainus loomuliku valguse allikas, d= 9 m. Kõikide planeedi nimedega jumalatele pühendatud tempel. Siseruummarmorist kuppel liigendatud kassettidega. Pärast kristlue laia levikut suleti ja hakkas lagunema. 14. saj. Tegutses linnuturuna. Praegu on muuseum ja Itaalia kuulsuste matmispaik( Raffael ja kuningad) Coleooseum 1. saj.(70-82) Rooma suurim amfiteater. Nimi tuleneb lähedal asunud keiser Nero hiigelkujust Kolossist. 80 sissepääsu, kolm korrust kaaristuid. Müüri kõrgus 50 m u 50 000 istekohta. Alumisel korrusel dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose stiilis sambad
tavaliselt olid kirikud ilma tornita.Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn.Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks.Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas.Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika.Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist.Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad.Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi.Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid.Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker
saj on näha kunsti langust. templeid ei ole palju säilinud, sest ehitati ümber kristlikeks kirikuteks. Fona Irilise templi puhul on näha kreeka ja etruskide mõju. Sambad on pigem kaunistuseks. Säilinud Lõuna-Prantsusmaal, mitte Itaalias. Pantheoni tempel on kõige paremini säilinud. Tempel on ümarplaaniga, peetakse üheks täiuslikumaks kuppelehitiseks. See on pühendatud kõikidele planeedinimedega jumalatele. Ruumi kõrgus 43,5 meetrit. Kuppel seestpoolt kaetud kassettidega, valgus tuleb kupli keskel olevast avausest. Tempel on puhas betoon, marmor on pealt ära võetud. Sisekujunduses on näha erinevat värvi marmorit. Tänapäeval on tegu kirikuga, kuhu maetud renessanssi aegsed suurkujud. Basiilika termid ja lossid. Circus Maximus, kus korraldati hobukaarikute võiduajamisi. Vabariigi ajal oli linn kaitstud müüridega, mida ka laiendati. Keisririigi ajal ei olnud Rooma kaitstud. 3.saj lõpul hakati ehitama uut müüri tellistest ja betoonist 6m
kogust tooteid Õhu ringlemine konvektsiooni korral Otstarve, mudelid Konvektsioonahjudes võib · küpsetada rooga ja küpsetisi · sulatada ja kuumutada valmis toitu. Konvektsioonahje on lauamudeleid, alusele paigaldatavaid ja käruga täidetavaid põrandamudeleid. Ahjude juures on kasutatud GN-mõõdustikku. Osa lauamudelitest on üksteise peale paigaldatavad - moduleeritavad. Ahje täidetakse ja tühjendatakse käsitsi või GN nõu kassettidega. Käruga täidetavates ahjudes on täitekäru, milles olevad nõud lükatakse ahju. Ühe korraga mahub ahju 8-10 GN nõutäit (GN 1/1 65 mm). Ahi on mõeldud sellistesse toitlustusettevõtetesse, kus on palju sööjaid ja sarnane menüü Alusega ahi käruga täidetav siinikassett Lauapealne ahi Ehitus ja tööpõhimõte
Seda katavad lopsakad taimevormid (akantuselehed, väädid ja õied). Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged. VAATA PILTE LK 54 Kõige kuulsam jumalate tempel Ateena Akropol, mis koosneb: · Partheon · Propülee (väravaehitis) · Nike tempel · Erechteion (sammasteks naiste kujud) · Templitel viilkatus · Viilu osa kaunistatud · Katus kaetud kassettidega Rajati ka amfiteatreid. Need rajati looduslikesse kohtadesse orgudes, mäenõlvadele. Skulptuur: 1) Kõige vanem- arhailine Suhteliselt jäigad poosid, enamasti seisvad figuurid, üks jalg natuke ees. Käed kõrval. Jäsemed kehast lahus. Enamasti alasti noormehe figuurid (kuros) ja riietatud naistefiguurid (kore). Iseloomustab tuim näoilme, suunurgad grimassitaoliselt ülespidi, punnis silmad. Teos: Vasikakandja 2) Klassikaline ajajärk (õitsenguaeg)
Insulad e. üürimajad oli mitmekorruselised siseõueta majad, mida üüriti vaesematele elanikel. Alumistel korrustel võisid olla kauplused. Roomas olid üürimajad kuni 20 m kõrgused, nende ülemised korrused olid tihti saviga tihendatud punutised.? Sisekujundus. Rooma templite sisekujunduse materjalikasutus, kus betoonseinad on kaetud marmorplaatidega, toetab interjööri kaunistamises kasutatud korintose stiilis sammaste, niššide ja kuplitel-lagede kassettidega kaetud pindade harmooniat. Ilmalike hoonete kaunistamisel kasutati siseruumides välisarhitektuuri elemente: portaalid, sambad ja pilastrid liigendasid ruumi, põrandad olid kaetud mosaiikidega. Väga rikkalikult olid kujundatud termid, kus ruumide paigutus oli loogiline ja otstarbekohane, erineva otstarbega ruumid olid allutatud rangele sümmeetriale ning kompositsiooni peateljele. Ruumide vaheldumist saatvad valguse ja värvimuljed olid saavutatud
Marcia) ja need tõid Rooma linnaelanikele iga päev kuni miljon kuupmeetrit vett. PowerPointi fail Rooma arhitektuur ja skulptuur Kes ehitasid akvedukte ja milline oli nende tööpõhimõte? Ehitamisel taotleti peamiselt suurejoonelisust ja toredust. Sammas, mis Kreekas täitis kindlat ülesannet, oli Roomas vaid uhkuseks. Tihti liigendati sammaste, pilastrite (neljatahuline poolsammas) ja poolsammastega suuri lagedaid seinapindu. Laed kaunistati kassettidega. Arhitektuuris oli valitsevaks kodanlik e profaanarhitektuur. Religioossete ehitiste tähtsus oli väiksem. Rooma kuulsaim kuppelehitis on marsi väljakul asuv Panteon - kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Panteoni puhul oli väga tähtsal kohal just sisevaade, 43,5 meetri kõrgune kuppel katab 43,5 meetrist ruumi. Panteoni kuppel toetub võimsale silindrikujulisele kuue meetri paksusele telliskivimüürile. Seest näeb Panteon välja
Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil. Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks. Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker.
· Transept kiriku pikiteljega risti olev lööv (ida otsas) · Apsiid poolkerakujuline võlvitud ruum · Keskmine lööv kõrgem kui äärmised · Kesmise löövi seina nimetati valgmikuks, sest seal olid aknad · Uks suundus altari ja apsiidi suunas, pikihoone Välisehitises: · Tornid kirikul enamasti puudusid · Olid vahel kellatornid (kampaniil) · Läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud õu aatrium Sisekujundused: · Laed lamedad, kassettidega või üldse puudusid · Sambad · Altar oli kõige rikkalikumalt kaunistatud, apsiidivõlvil oli tavaliselt kujutatud kristust istumas · Lae- ja seinamaalid ning mosaiigid Mosaiigid: · Marmoritükid asendati erksavärviliste klaaskuubikutega, mis andsid valgust läbi · Temaatikas piiblilood/tegelased · Inimesed rikkalikult riietatud, ei tahetud näida paganlikuna 3 löövilised nt · Santa Costanza · Santa Maria Maggiore
nimetatakse pikihooneks ja ülemist põikkriipsu põikhooneks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker
transept). Mis algul eendus pikiehitisest väga väha või ei eendunud üldse. Põiklööv oli pealöövist eraldatud suure kaarega, seda nimetati võidukaareks e. triumfikaareks. Lööve eraldasid enamasti korintose stiilis võrdlemisi tihedalt asetatud sambad, mis olid omavahel ühendatud kaartega või kaetud talastikuga. Lagi oli kas lihtne lahtine sariklagi või lame talalagi. Viimane võis olla kaetud maalingute või kassettidega. Külglöövid (idapoolsetel aladel ka kesklöövid) kaeti silindervõlviga, nende peale ehitati mõnikord teine, arkaadina kesklöövi avanev korrus (empoorid). Kirikute lääneküljele ehitati uskmatute ja patuste jaoks eeskoda e. narteks. Paljudel varakristlikel basiilikatel oli narteksi ees veel avar sammaskäikudega aatriumõu nn. "paradiisiõu", kuhu tänavalt pääses läbi värava. Varakristlike basiilikate fassaad oli lihtne, kogu tähelepanu pöörati interjöörile
annaabi.ee 
