Ornament arenes pinnalõikest reljeefse rikkalikkuseni. Allpool fotodel on toodud gooti stiilis tammepuust troonid, mis on kaunistaud rikkaliku ornamentikaga. 12-16 saj. Mööblit valmistati põhiliselt tammest ja pandi kokku tappidega. Liimi ei kasutatud.Nikerdused olid tugevalt mõjutatud tolleaegsest arhidektuurist. Lehtornamendid- põhiliselt ristikhein. Parimad tööd tulid Prantsusmaalt. Allikad Eesti Entsüklopeedia VI (1992). Tln. Valgus, lk 511 Võti, T (1984). Talutoa sisustus. Tln Valgus, lk 6 http://www.arteso.com/1thrones.php http://miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/1teema/ajalugu/ajalugukeskaeg.htm http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www2.newhouse.ee TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS GOOTI MÖÖBEL Koostaja: Jaanika Oissar
Mugur ning Käsper. Pärast Käsperi surma ülendas pataljoniülem Ahase rühmaülemaks ning Ahas julgelt juhtis oma rühma lahingusse, kuid Kohlapuu sai vigastada. Hiljem kui ahelik edasi liikus kutsus üks perenaine rühma oma majja, kus peretütar andis Ahasele musi ning siis lahkuti majast, et teiste juurde naasta. Naasnud väeliinile aitasid mehed tõrjuda vaenlasi, kuid nähes enamlast, kes sarnanes vennaga taardus Ahas ning sai vigastada. Ahas ärkas öösel ühes talutoa sängis ning sai teada Konsapi surmast. Kuna vabariik oli vaenlastest puhas siis koolipoisid võisid naasta Tartusse. Naasnud Tartusse sai Ahas teada oma venna külaskäigust ning läks tagasi kooli, kus kooliõed olid langenud poiste tindipottidesse liled asetanud. (filmi inf) Filmi tsenaariumi kirjutasid Elmo Nüganen, kes oli ka rezissöör, ja Kristian Taska, kes oli ühtlasi ka filmi produtsent. Peaosades olid Priit Võigemast, kes täitis Henn Ahase rolli, Hele
mõned lihtsad riiulid seinas. Tooli polnudki igas majapidamises, põhiliselt pikad pingid ja üheinimese pingid. Talutubades võis leida ka looduskõverast puust järisid, tulejalgasid ja nagisid seinas. Häärberites aga kasutati ka puhvetkappe ja seinakappe. 9 Allikad Eesti Entsüklopeedia VI (1992). Tln. Valgus, lk 511 Võti, T (1984). Talutoa sisustus. Tln Valgus, lk 6 http://www.arteso.com/1thrones.php http://miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/1teema/ajalugu/ajalugukeskaeg.htm http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www2.newhouse.ee 10
laudadega üle löömata, seinad krohvitud ja lubjatud, põrandad värvimata. Üldiseks muutusid tapeetimine ja põrandate värvimine alles 1920. aastail. Elamuruume valgustas pimedal ajal petrooleumlamp. Elektrivalguse said tööstusasulate korterid enamast esimese maailmasõja paiku. Korterite sisustus Töölispere valdavalt ühest väikesest ruumist koosneva korteri sisustus oli lihtne ja napp, algselt omaaegse talutoa sisustuse lähedane (põhiesemed voodi, laud, tool, kirst ja riiul, ka toidukapp). Uus keskkond ja aeg tõid muudatusi. Leviva üldeuroopaliku mööblimoe mõjul püüdis ka töölispere jõudumööda muretseda uusi ajakohaseid esemeid. Sajandivahetusel olid keskmise suurusega ja sissetulekuga töölispere elutoas paar voodit, söögilaud, toolid, pink, riiul, toidukapp ja kirst või kummut, mõnel ka riidekapp, peegli- ja lillelaud
mööblitootjat. Oma stiilis kasutas ta eklektilist stiili, rokokoo, gootika, chinoseris stiile. Tunnuseks olid tal sirged tagajalad, tegi ainult mahagoni-materjalist, cabriol esijalad, Seljatoel võremotiiv. Tänaseks on teada, et umbes 600 tooded on kindalsti tema enda tehtud. 14 Allikad: Eesti Entsüklopeedia VI (1992). Tln. Valgus, lk 511 Võti, T (1984). Talutoa sisustus. Tln Valgus, lk 6 www.wikipedia.com https://antiik-restaureerimine.ee/moobli-stiilid-ja-ajalugu/#more-965 www.google.com 15
Talupoegade elujärg oli keskajal küllaltki vilets. Raske töö, viletsad saagid ja suured koormised ei andnud võimalust elutingimusi parandada. Inimeste elurütm olenes peaaegu terve elu loomulikust valgusest. Hommikul oldi koos päikesega jalul ja pimeduse saabudes hakati end seadma magamiseks. Valgustusega oli lugu väga kehv. Vahaküünlad olid kallid ja nende põletamist võisid endale lubada vaid kirikud ning feodaalid. Linlased ajasid läbi õlilampide ning haisvate rasvaküünaldega. Talutoa peamiseks valguseallikaks oli pird, mis asetati ahju ja pandi põlema (Talupoja elamu: Vikipedia). 5 2. LÕUNA-EESTI TÜÜPI REHIELAMU "Lõuna-Eesti tüüpi rehielamute levikupiirkond on palju väiksem, kui mitte arvestada Põhja-Läti (Vidzeme) osa. Teda esineb peamiselt Kagu-Eestis, Valga-, Viljandi- ja Pärnumaal lõunapoolsetes kihelkondades, Loode-Saaremaal, Hiiumaal ning mõne väikse grupina Lääne- ja Ida-Virumaal" (Tihase 1974: 126).
suits ahjukütmise ajal välja lasti. 6 TEGELASED Mäeotsa Peeter Pint – vana talunik Anne – tema naine Maie – tema tütar Jüts – tema poeg Erastu Enn – Maie kosilane Männiku Märt, noor mulk – Maie kosilane Kure Aadu – vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Ees paremat kätt PARS, mille kõrval KARTSAS. Veel enam ettepoole paar uusi pastlaid varna otsas. Pahemal pool põrandal laud-pingid või toolid toas. Muidu talutoa riistad ja ruum. 7 ESIMENE VAATUS -1- Maie. Enn (õuest tulles) MAIE: Jäta mind rahule, Enn, mul pole aega! Kui eit kuuleb-näeb, et töö on tegemata? Ma olen vaatajale sulle kümme korda ütelnud: meist mõlemast tutvustatakse ometi sõpru ei saa!
annaabi.ee 
