sadu mune Tunnused kahjustusele viitavad kidurakasvulised alad põllul mugulate arvu ja suuruse märgatav vähenemine tsüstid vabanevad ning pudenevad mulda mullas võivad olla elujõulised ~6-12 aastat või rohkem Levimine Kartuli-kiduussil puudub loodusliku leviku võime. Noorte kiduussi vastsete lähilevik toimub mullas kartulitaime juurte suunas. Tsüstid levivad uutesse piirkondadesse mulla, kartulimugulate, istikute, taimede, lillesibulate, põllu harimiseks kasutatud masinate ja seadmetega ning jalanõudega, aga ka vihma- ja lumeveega. Kõiki seemnekartuli tootmiseks kavandatavaid põlde kontrollib kartuli-kiduussi suhtes Põllumajandusamet. Kartuli-kiduussi tuvastamiseks tarbekartuli põldudel viib Põllumajandusamet läbi seiret. Kasutatud materjaalid http://www.biolan.fi/image/tuotekuvat/peruna.jpg http://www.pma.agri
pigmenti karotinoide. annavad taimede viljadele Leukoplastid sisaldavad kollase, oranzi, punase mitmesuguseid varuaineid. värvuse. Teiste organismide ligimeelitamiseks. Leukoplastid sisaldavad varuained, nt kartulimugulate leukoplastidesse koguneb taime tärklisvaru. T- taimerakk; L-loomarakk -taimerakk -loomarakk
organellid - plastiidid, mida loomarakus pole. Kloroplastid - sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Kloroplastid paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. Kloroplast on ehituselt sarnane mitokondriga. Kromoplastid - sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele punase, kollase, oranži värvuse. Neid leidub ka kroonlehtedes. Leukoplastid - pigmente ei ole ja tihti sisaldavad nad varuaineid. Nt. kartulimugulate leukoplastidesse koguneb taime tärklisevaru. ning lisaks on taimerakus ka vakuoolid. 17.) Turgor ehk turgestsents on taimeraku siserõhk. See siserõhk võimaldab rakkudel olla pingul (turdunud). Taimerakkude rakukestadele mõjuv rõhk hoiab taime püsti.
Kartul on olnud pikka aega inimeste toidus peamiseks energiaallikaks, on sageli andnud põhjust pidada teda suure kalorsusega toiduks. Võrdluseks mõnede toiduainete kalorsus (kcal) 100 g kohta. · Või 777 · Piimasokolaad 563 · Kartulikrõpsud 513 · Küpsised 441 · Juust 415 · Maisihelbed 388 · Friikartul 220 · Keedetud kartul 69 · Õunad 48 Kartulimugulate keemiline koostis (sisaldus % tooraines) Koostisosa Varieeruvus Keskmine Kuivaine 13.1-36.8 22,4 Tärklis 8.0-29.4 17,5 Suhkrud 0.05-8.0 0.5 Toorkiud 0.17-8.0 0.71 Toorproteiin 0.69-4.63 2.0 Rasv 0.02-0.2 0.12 Tuhk 0.44-1.87 1.1 Askorbiinhape (mg 1-54 10-25 100g tooraines) Askorbiinhappe sisaldus (C-vitamiin)
sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele punase, kollase, oranzi värvuse. Neid leidub ka kroonlehtedes. Erksavärvilised õied on putukatele rohkem nähtavad. Ka viljade puhul on silmatorgatav värvus teiste organismide ligimeelitamiseks (linnud levitavad seemneid jne). Leukoplastides pigmente ei ole ja tihti sisaldavad nad varuaineid. Nt. kartulimugulate leukoplastidesse koguneb taime tärklisevaru. 4. SEENED: on üks eukarüootsete organismide riikidest.Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub.Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma (Eumycota), mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja
Eristatakse kolme: · Kloroplaste sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, on oluline fotosünteesis. Sellest tulenevalt asetsevad fotosünteesi organite rakkudes (lehed). · Kromoplaste annavad taimele kollase, oranzi või punase värvuse. Neid leidub ka lillede õites. Erk värv on teiste organismide ligi meelitamiseks. Nt. aitavad linnud kirsse süües hävitada seemneid. · Leukoplaste ei anna värvi, vaid on varuaine. Nt. kartulimugulate leukoplastidesse koguneb tärklis. Missugune on kloroplasti ehitus? Kloroplast on sarnane mitokondriga. Teda ümbritseb samuti membraan ja sisemuses moodustuvad kurrud ja sopid lamellid. Lamellide membraanides on klorofülli molekulid, lisaks sellele on veel DNA, RNA ja valgu molekule. DNA sisaldab pärilikkuse infot kloroplastile omase RNA ja valkude sünteesiks. Kloroplastid sisaldavad ribosoome, mis sünteesivad talle vajalikke valke.
KARTUL KARTULI TÄHTSUS Kartul on tähtis toiduaine inimesele ja vajalik tooraine tärklise ning piirituse tööstusele. Kartulimugulad sisaldavad rohkesti vitamiine mineraal ja teisi inimorganismile vajalike aineid (C ja B-rühma vitamiinid). Kartulimugulate keemiline koostis Koostisosa Sisaldus, % Vesi 77,6 Kuivaine: 22,4 N-ta ekstraktiivained 19,0 Toorproteiin 1,7 Rasv 0,1 Toorkiud 0,6 Tuhk 1,0 Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16
nakkuvad hästi, sobivad nad liimide valmistamiseks. Dekstriinid on tähtsad ka pagaritoodete seisukohast. • Looduses on tärklis peamiselt taimede varuaine, kogunedes seemnetesse, mugulatesse (kartulis 20-24%, teraviljas 70%, riisis üle 80%). Tooretes puu- ja aedviljades on tärklist esialgu rohkem, viljade küpsemisel muutub osa sellest suhkruks. • Tärklise lõplik lagunemine glükoosiks on taimede abinõu kaitsmaks end külmumise eest. Külmavõetud kartulimugulate magus maitse tulenebki vabanenud glükoosist. • Leivaküpsetamise protsessi põhiline tähtsus on lahustumatu tärklise muutmine protsessi käigus inimorganismile omastavaks dekstriiniks. • Küpseva toote pinnal on temperatuuri kõrge, seal algab tärklise lagunemine dekstriinideks. • Koosmõjus valkudega annavad nad saiale - leivale pruunika kooriku ja omapärase maitse ja lõhna. • Venivaks teevad selle dekstriinid, magusaks aga suhkrud (glükoos, maltoos).
Suurema tärklisesisaldusega on: - hilisemad, - pikema kasvuperioodiga sordid. Seetõttu sisaldub Lõuna- ja Kesk-Euroopa riikides kasvatatud kartulis tärklist enam kui Eestis kasvatatul. Tärklisesisaldust mõjutab: - 21% vegetatsiooniperioodi temperatuuride summa, - 18% sademete hulk, - 15% päikesepaiste, - 7% ulatuses merepinna kõrgus. Ühe sordi piires võib tärklisesisaldus varieeruda 5 6%. 31. Kartulimugulate kvaliteet Eristatakse mugulate välist ja sisemist kvaliteeti. Väline kvaliteet tihedalt seotud kaubanduslikkuse mõistega. Välise kvaliteedi määravad: - kuju, - suurus, - koore omadused, - idu- ja nabaaukude sügavus, - defektide esinemine, - vigastused, - moonded jne. Välist kvaliteeti mõjutavad sordi geneetilised omadused ja kasvutingimused. Mugulate kuju ja värvus sõltuvad sordist.
ning cGMP hulk kasvab. Avanevad Ca kanalid , tõuseb [Ca] tsütoplasmas.Esineb ka Ca sõltumatu GA-MYB aktiveerumise tee. Toimub GA-MYB süntees, sest sünteesi inhibiitor lagundatakse. GA-d kasutatakse odra teriste töötlemisel õlletootmisel et saada rohkem sahhariide õllepärmi kasvuks. GA-pritsitakse viinamarjaistandusi õitsemise ajal. Moodustuvad suuremad kobarad suuremate marjadega ja saak kasvab 50-100%. Suurendavad suhkruroo saaki Võimaldavad kartulimugulate puhkeperioodi kõrvaldamise kaudu saada kaks saaki aastas. Signaali ülekande ahelad GA-de toime taimedes võib puududa mitte ainult biosünteesi puudumise tõttu vaid ka signaali ülekande ahelate defektsuse tõttu. SÜA-lates on leitud GA-de signaliseerimise repressorid (negatiivsed regulaatorid). GA-de toimel repressorid lülitatakse välja. Kui sellises repressoris (funktsionaalses saidis) toimub mutatsioon, siis effekt on samasugune kui GA toimel. Esineb ka võimalus, et negatiivse
Kui ilmuvad esimesed idud, kuivatatakse seemned. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele. Seemnete drazeerimine suurendab nende mahumassi, muudab pinna tasaseks, parandab seemne voolavust ja seega väljakülvi ühtlust. Selleks töödeldakse seemned vastava kleepuva (siirupilahuse) massiga ning kõdusõnniku või tolmpõlevkivituha seguga (teisi kasutatakse ka). 19.Mugulate eelidandamisperioodi pikkus, temperatuur ja relatiivne niiskus Kartulimugulate eelidandamise eesmärk on kiirendada tõusmete tärkamist. Seemnemugulaid hoitakse umbes 4-5 nädalat piisava valguse, soojuse ja niiskuse käes temperatuuril 12- 15 C. Sellistes tingimustes moodustuvad mugulatele lühikesed, kuni 20 mm pikkused idandid, mille kasv jätkub pärast mahapanekut. Samuti tekivad juurealgmed, mis võimaldavad taimel kiiresti üle minna juure kaudu toitainete omastamisele. Eelidandamiseks sobivad õhurikkad köetavad valgusküllased ruumid. Idandatakse spets
fotosünteesiprotsessis. Kloroplastid paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. Kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele punase, kollase, oranzi värvuse. Neid leidub ka kroonlehtedes. Erksavärvilised õied on putukatele rohkem nähtavad. Ka viljade puhul on silmatorgatav värvus teiste organismide ligimeelitamiseks (linnud levitavad seemneid jne). Leukoplastides pigmente ei ole ja tihti sisaldavad nad varuaineid. Nt. kartulimugulate leukoplastidesse koguneb taime tärklisevaru. *vakuoolid membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Nad moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Seetõttu on nad lüsosüümide sarnased. Noortes taimerakkudes on mitu väikest vakuooli, vananedes tekib nende liitumisel üks suur tsentraalvakuool. See võtab enda alla enamiku raku sisemusest. 2
mittetäielikud seened. Vaatame ainult neid hallitusseente liike, mis on toiduainetetööstuses teatava tähtsuse ga. Arhi mütseedid (ürgseened) on väga lihtsa ehitusega. Mütseel on nendel nõrgalt arenenud või puudub üldse. Mittesuguline paljune mine toimub sporangiu mides arenevate e oste abil. Enamik neid seeni on parasiididarenevad alamate ja kõrge mate taimede rakkude sees. Arhi mütseetide hulka kuulub ka kapsataimede haigust kapsamustjuurt põhjustav seen ja kartulimugulate haigustkartulivähki põhjustav seen. Selle haiguse puhul tekivad kartulimugulatel ebatasase pinnaga m o odustised, milles leiduvad seene soikusolekus e oseid. Pärast talvitumist muutuvad e osed liikuvad ja nakatavad uusi taimi. Füko mütseedid ehk vetikseened. Selle klassi üheks pea miseks esindajaks on alamate seente hulka kuuluvad ebajahukasteseened. Ebajahukasteseene m ütseel kujutab endast ühtainust tugevasti harunenud rakku, on kohev ja hallika värvuse ga
Suurema tärklisesisaldusega on hilisemad, pikema kasvuperioodiga sordid. Seetõttu sisaldub Lõuna- ja Kesk-Euroopa riikides kasvatatud kartulis tärklist enam kui Eestis kasvatatul. - 21% vegetatsiooniperioodi temperatuuride summast, - 18% sademete hulgast, - 15% päikesepaistest, - 7% ulatuses merepinna kõrgusest. Ühe sordi piires võib tärklisesisaldus varieeruda 5 6%. 33. Kartulimugulate kvaliteet (mugulate kuju, suurus, koore omadused, idu- ja nabaaukude sügavus, sisemine kvaliteet, keedetud mugulate kvaliteet, lagunemine, jahusus, maitse, keetmisjärgne tumenemine, toorkartuli tumenemine). Eristatakse mugulate välist ja sisemist kvaliteeti. Väline kvaliteet tihedalt seotud kaubanduslikkuse mõistega. Välise kvaliteedi määravad: - kuju, - suurus, - koore omadused,
klorofülli molekulid. Kloroplastide sisemused ka DNA, RNA ja valgumolekulid. Ribosoomid, sünteesivad organellile vajalikke valke. Kromoplastid- kollased või punased värvused. Sisalduvad karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Samuti värviküllastes õite kroonlehtedes. Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. Ainevahetuslik funktsioon?? Leukoplastid- pigmente ei ole, sisaldavad tihti varuaineid. Nt kartulimugulate leukoplastidesse koguneb tärklisevaru. Plastiidide üleminek: Kloroplast (roheline) kromoplast Viljade valmimisel, enne lehtede lagunemist (karotinoidi taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll) Kromoplast kloroplast Porgandi säilitusjuur muutub roheliseks Kloroplast leukoplast Kui roheline taim satub pimedusse., 19.Rakukesta ehitus ja funktsioon
70 cm vagude vahekaug-use puhul mugulate vahe vaos 2-3 cm 10g seemnemugula suuruse kohta. Meile soovitav 60-65000 taime/ha 4-5 mug 1 vao meetri kohta. Tihedust on vaadatud kui palju on võrseid/m². Kui on 4-6 idu/m², siis peab maha panema 42-60000 mugulat/ha, mis massina väljendub 1,5-4,4 t. Mahapanekuaeg 25 apr-10 mai, lõuna eestis varem, põhjaeestis hiljem. Kasvuaegne hooldamine: rullimine, äestamine 2 korda ja muldamine 3 korda.,keemiline umbrohutõrje, lehemädanikutõrje. 48) Kartulimugulate kuivaine- ja tärklisesisalduse määramine. 49)Varajase kartuli agrotehnika iseärasused. 50) Söödajuurviljade seemnete ja juurika ehitus. Seeme: vili, seeme pind värvus kuju Porgand seeme ribiline hallikaspruun ovaalne 1seemneline peet vili ebatasane kollakaspruun ebakorrapärane mitmeseemnpeet vili ebatasane kollakaspruun ebakorrapärane naeris seeme sile kahvatupruun kerajas
70 cm vagude vahekaug- use puhul mugulate vahe vaos 2-3 cm 10g seemnemugula suuruse kohta. Meile soovitav 60-65000 taime/ha 4-5 mug 1 vao meetri kohta. Tihedust on vaadatud kui palju on võrseid/m². Kui on 4-6 idu/m², siis peab maha panema 42-60000 mugulat/ha, mis massina väljendub 1,5-4,4 t. Mahapanekuaeg 25 apr-10 mai, lõuna eestis varem, põhjaeestis hiljem. Kasvuaegne hooldamine: rullimine, äestamine 2 korda ja muldamine 3 korda.,keemiline umbrohutõrje, lehemädanikutõrje. 48) Kartulimugulate kuivaine- ja tärklisesisalduse määramine. 49)Varajase kartuli agrotehnika iseärasused. 50) Söödajuurviljade seemnete ja juurika ehitus. Seeme: vili, seeme pind värvus kuju Porgand seeme ribiline hallikaspruun ovaalne 1seemneline peet vili ebatasane kollakaspruun ebakorrapärane mitmeseemnpeet vili ebatasane kollakaspruun ebakorrapärane
· vaheltharimiste ajal peaks järel olema jäljekobesti Keemiline umbrohutõrje pärast eelvilja koristamist roundup bio pärast kartuli mahapanekut, enne tärkamist - prometriin, senkor pärast kartuli tärkamist - senkor, titus, agil Kartulipõldu ei ole soovitav pritsida kui kartulitaimed on juba üle 10 cm kõrged Haiguste tõrje seemnepõldude puhastamine haigetest taimedest seemnekartuli puhtimine põldude pritsimine Kartuli ettevalmistamine säilitamiseks · Kartulimugulate ettevalmistamine säilitamiseks algab koos koristamisega · Eesmärgiks on hoiustada vigastamata, puhtad ja kuivad mugulad · Säilitusperioodi võime jagada neljaks erinevaks osaks: 1) raviperiood 2) jahutusperiood 3) säilitusperiood 4) ettevalmistusperiood tarbimiseks (töötlemiseks) Mugulate raviperiood · Raviperiood on kõige otsustavam periood kartuli säilitamisel · Kartulil on omadus kasvatada kinni vigastatud kohad · Soodsates tingimustes tekib vigastatud kohtades tekkima:
Kloroplastide sisemused ka DNA, RNA ja valgumolekulid. Ribosoomid, sünteesivad organellile vajalikke valke. Kromoplastid- kollased või punased värvused. Sisalduvad karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Samuti värviküllastes õite kroonlehtedes. Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. Ainevahetuslik funktsioon?? Leukoplastid- pigmente ei ole, sisaldavad tihti varuaineid. Nt kartulimugulate leukoplastidesse koguneb tärklisevaru. Plastiidide üleminek: Kloroplast (roheline) kromoplast Viljade valmimisel, enne lehtede lagunemist (karotinoidi taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll) Kromoplast kloroplast 18 Porgandi säilitusjuur muutub roheliseks Kloroplast leukoplast
varisenud viljad võivad juurduda ja uueks taimeks kasvada, samaaegselt järelvalmivad ka seemned (NB! tegemist on rüüsviljaga, millel vili on süüvinud õierao sisse; selle "sõlmekohtadest" näsakeste juurest hakkavad kasvama võsud). 57. Talmede vegetatiivne paljundamine. Meristeempaljundamine. Vegetatiivse paljunemise viisid on lihtsaimad taimede paljundamise viisid. Üldlevinud on püsikute puhmaste ja põõsaste osadeks jagamine, kartulimugulate, maasika tütartaimede ja küüslaugu "seemne" (=õisikus moodustunud tütarsibulad) kasutamine. Oksatükkidega paljunemisest on välja arendatud pistikute ja pistokstega paljundamine (pistik on rohtne, pistoks on tehtud lehed langetanud, puitunud oksast). (võimalusel mingi sellise paljunduskasti demostreerimine). Sellise paljundamise puhul tuleb enamasti piirata vee kadu - õhu niiskus peab olema ligi 100%. Pistikuid on hea
viigikaktuse toored varisenud viljad võivad juurduda ja uueks taimeks kasvada, samaaegselt järelvalmivad ka seemned (NB! tegemist on rüüsviljaga, millel vili on süüvinud õierao sisse; selle "sõlmekohtadest" näsakeste juurest hakkavad kasvama võsud). 57. Talmede vegetatiivne paljundamine. Meristeempaljundamine. Vegetatiivse paljunemise viisid on lihtsaimad taimede paljundamise viisid. Üldlevinud on püsikute puhmaste ja põõsaste osadeks jagamine, kartulimugulate, maasika tütartaimede ja küüslaugu "seemne" (=õisikus moodustunud tütarsibulad) kasutamine. Oksatükkidega paljunemisest on välja arendatud pistikute ja pistokstega paljundamine (pistik on rohtne, pistoks on tehtud lehed langetanud, puitunud oksast). (võimalusel mingi sellise paljunduskasti demostreerimine). Sellise paljundamise puhul tuleb enamasti piirata vee kadu - õhu niiskus peab olema ligi 100%. Pistikuid on hea
annaabi.ee 
