1940.a likvideeriti Eesti kartograafiateenistus Nõukogude võimu poolt. Nõukogude võimu ajal tehtud kaardid olid venekeelsed ja salastatud, avalikuks kasutamiseks väljaantud kaardid olid aga moonutatud. Eesti taasiseseisvumisega moodustati 1990.a Maa-amet ning selles geodeesia ja kartograafia osakonnad. Alates 1992.a on lõpetatud Eesti territooriumi kaartide ja geodeetiliste andmete salastamine. Eestis kasutusel olevad kartograafilised projektsioonid Eestis on praegu kasutusel kaks kartograafilist projektsiooni: - Transversaalne Mercatori projektsioon (TM-BALTI) kogu Baltikumi jaoks telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80. Selles projektsioonis on välja antud Eesti Baaskaart - Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST) telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80, mida kasutatakse Eesti Põhikaardi ja omavalitsuskaartide koostamiseks Eesti Baaskaart
[pilt: allikas 7] Ilo Käbin oli Eesti kaitseväes allohvitser-velsker ja teenis 1943. aastal Saksa sõjaväes. 1944. aastal töötas ta Soome sõjaväe peastaabis ja ravis välismaa vabatahtlikke Helsingis; hiljem oli aga Lõuna-Karjalas rindearst. Augustis pöördus ta tagasi Eestisse, kust tal õnnestus Rootsi põgeneda. Ilo Käbin on kirjutanud palju artikleid ja raamatuid Eesti kultuuriloost ja meditsiiniajaloost. Ta oli ka väga suur kartograafiahuviline. Paljud oma kultuuriloolised ja kartograafilised materjalid annetas ta Eesti muuseumidele. Ilo käbinile on antud ka Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk ja Karl Ernst von Baeri mälestusmedal. [6] Kasutatud allikad: 1. Aivar Kull, "Ernst Öpik avab universumi saladusi" (raamatu "Meie kosmiline saatus" arvustus) Tartu Postimees 10. 3. 2005, lk 2 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ernst_von_Baer 3. http://en.wikipedia.org/wiki/File:KarlErnstVonBaer.jpg 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Öpik 5
.............7 3. KOMBINEERIMINE TEISTE KAARTIDEGA..................................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus:.................................................................................................................12 SISSEJUHATUS Kartograafia on ruumiliste nähtuste graafilise visualiseerimise teadus, kunst ja tehnoloogia. Kartograafilised leiud ulatuvad lausa antiikaega ning esimesed teadaolevad kindlate matemaatiliste meetodite alusel loodud kaardid on koostatud Vana-Kreeka teadlaste poolt. Termin „kartograafia“ pärineb samuti Vana-Kreeka sõnadest chartis (kaart) ja graphein (kirjutamine). (Suurna, Sisas 2012) Kaart on mingi ala ulatuses olevate nähtuste ruumiliste seoste graafiline esitus (Suurna, Sisas 2012). Igal kaardil on kindlad matemaatilised seaduspärasused nagu projektsioon ja mõõtkava
Lisaks võivad olla kadunud tänavasildid. MILLISEID VÕIMALUSI PAKUB GPSI KASUTAMINE? Selle abil saab määrata ükskõik mis koha koordinaadid maakeral. Nende abil saab jälgida loomade, sportlaste või sõidukite liikumist maastikul ning fikseerida näiteks fotografeerimise asukoha ruumis. Abiks matkajatele, autojuhtidele võõras linnas, põllumajanduses traktorite juhtimisel. TOOGE NÄITEID KÄESOLEVA ÕPIKU KAARTIDEL KASUTATAVATEKARTOGRAAFILISTE KUJUTISVIISIDE KOHTA. Kartograafilised kujutisviisid võib jagada rühmadesse selle järgi kuidas nähtusi esitatakse: kas punktides, joontel või pindelementidel. Teiseks on oluline, kas kaartil esitatavat nähtust peetakse kvalitatiivsel või kvantitatiivseks. MIS EELISED ON PABERKAARDIL ARVUTIKAARDI EES JA VASTUPIDI? Paberkaardi saab kokku voltida ja kaasa võtta igale poole. Arvutikaardil aga näiteks saab esitada päringuid, et saada lisateavet vastava koha või objekti kohta. Lisaks saab arvutikaardi suurendada
Y telg on paralleelne ekvaatori suunaga ja on x teljega risti. Eestis on x teljeks 24° meridiaan või sellega paralleelne suund. Geotsentrilised koordinaadid Alguspunkt on ühildatud Maa massi keskpunktiga. Z koordinaadi telg on ühildatud Maa pöörlemisteljega. X koordinaadi teljeks on Greenwichi (null-) meridiaani tasandi ja Maa ekvaatoritasandi lõikejoon. Y koordinaadi telg on täisnurga all X ja Z teljega. 12. Mis on kartograafilised projektsioonid ja milliseid abitasapindasid kasutatakse kaartide 4 koostamisel? Meetod kuidas kumer pind esitatakse tasapinnal. Maa pinna kahemõõtmeline esitamine põhjustab andmetest nii kuju, pindala, joonepikkuste kui nurkade moonutusi. Erinevad projektsioonid põhjustavad erinevaid moonutusi. Mõned projektsioonid säilitavad ühe omaduse teiste arvelt, mõned aga leiavad kompromissi kõigi omaduste vahel.
1) Keskus teeb füüsikalisi ja keemilisi laborianalüüse ning geotehnilisi uuringuid. 5. OÜ Eesti Geoloogiakeskus 1) Laboris tehakse keemilisi ja lõimise analüüse. 2) Tehakse kompleksanalüüse ja üksikute komponentide ja elementide määranguid. 3) Analüüsitakse põhja-, pinna- ja joogivett, pinnase, liiva, kruusa, savi, lubja- ja dolokivi, sette ja kivimi proove. 6. AS Eesti Kaardikeskus 1) Eesti Kaardikeskus AS põhitegevusaladeks on kartograafilised, seal hulgas fotogramm- meetrilised tööd ja teatavas mahus kartograafiliste tööde tarbeks vajaminevad geodeetilised tööd. Eesti Kaardikeskus AS tehnilised vahendid võimaldavad tööde täitmist kaugseire meetodil ehk klientidele vajaliku geoinfo tootmist ja töötlemist aeropildistamise ning satelliitinformatsiooni baasil. 7. AS Ökosil 1) Ülesandeks on suurte keskkonnaprojektide, s.h. Sillamäe radioaktiivse jäätmehoidla
Näiteks 1:1000 mõõtkava täpsuseks on 0,1 m; 1:10000 mõõtkava täpsuseks on 1,0 m. Millised on situatsioonipunkti asukoha määramise viisid? Polaarnurga ja -kauguse järgi, mõõdistamispunktide järgi. Mida tähendab polaarviis? Teodoliidi abi mõõdetakse horisontaalnurk mõõdistuskäigu külje suunas punktile viiva suunani ja kaugus seisupunktist kuni mõõdistatava punktini. Mida tähendab ristjoonte viis? Kasutatakse tasasel või nõrga reljeefiga avamaastikul. Mis on kartograafilised projektsioonid? Kartograafiline projektsioon (kaardiprojektsioon) on moodus, millega sfääriline pind esitatakse tasapinnal (kahemõõtmelisel pinnal). Millised on kartograafiliste projektsioonide abipinnad? Siirdepinnad - silinder, koonus. Mis on kaart, mis on plaan? Kaart on maapinna, taevakeha pinna või tähistaeva vähendatud, üldistatud ja matemaatiliselt määratletud tasapinnaline kujutis (1:2000; 1:20000).
Lihtsamaks ja täpsemaks maastike muutuste uurimise meetodiks on inimese poolt aegade jooksul ühel või teisel kujul talletatud andmete analüüs. nt maadeavastajate reisiraamatuted 2. toimunud protsesside ja toonaste nähtuste kohta annavad vanad kaardid. Maastike arengu uurimise meetodid: Geoloogilised meetodid (pikim ajaskaala) Paleogegraafilised meetodid (pisut lühem) Muud (glatsioloogilised, geokeemilised, dendrokronoloogilised, kartograafilised, arheoloogilised jms) Minevikus toimunud muutuste uurimiseks tuleb kasutadajuba mitmesuguseid arheoloogilisi meetodeid. on välja töötatud hulk meetodeid, mis tuginevad füüsika, keemia ja bioloogia seaduspärasustele. Levinuimad on paleökoloogilised ja geoloogilised meetodid, mille abil hinnatakse mingis sette-, kivimi või jääkihis olevate orgaaniliste või kivistunud jäänuste järgi antud piirkonna maastikulist ehitust.
Uurija enda järeldused Looduslikest pühapaikadest kõnelevad allikad ja vastavad distsipliinid: 1. Kirjalikud allikad: kroonikad, reisikirjad, kiriku ja kohtute materjalid, mitmesugused 18.-19. Sajandi publikatsioonid jne. 2. Rahvaluule allikad 3. Keelelised allikad: murdetekstid ja kohanimed 4. Arheoloogilised allikad: a) arheoloogilised arhiiviallikad – kihelkonnakirjeldused, aruanded, juhuteated, juhuleiud b) teave pühapaigale pühendatud arheoloogilistelt välitöödelt 5. Kartograafilised allikad: a) ajaloolised kaardid, talukaardid, külakaardid, mõisakaardid, piirikaardid, katastrikaardid, maakonnakaardid b) tänapäevased kaardid 6. Kodu- ja kultuuriloolised ning muud allikad: kihelkonnakirjeldused, koduloolaste käsikirjad ja publikatsioonid, erineva mahu ja sisuga trükised 7. Tänaseni säilinud suuline teave: kohapärimus, teadmised, kogemused, mälestused Kirjalikud alaooallikad Mitmekesine allikaliik – kõiki ei jõua siin tuvustada.
Selgitada tuleb ka, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ja kulutused. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad eeltingimused. FIEle antakse tegevusluba välja samadel alustel nagu äriühingule. Taotlemiseks esitatakse avaldus vastavale ministeeriumile või ametile. Valdkonnad, kus esineb tegevusluba või litsents : · Alkohol ja tubakas · Arhiiviteenuste osutamine · Fondide valitsemine · Kartograafilised tööd · Hasartmängud ja loterii · Keskkonnaga seonduvad tegevusalad · Kindlustus · Koolitus · Kütuse ja energiaga seotud tegevusalad · Loomadega seotud tegevusalad · Maaga seotud tegevusalad · Meditsiin ja tervishoid · Noortelaagri korraldamine · Relvad ja lõhkeained · Telekommunikatsioon · Teehoiutööd · Toidukaubad · Toll · Transport · Turvateenused
(http://www.springer.com/environment/environmental +management/journal/267?detailsPage=contentItemPage&CIPageCounter=96804 ja http://www.elsevier.com/wps/find/journaldescription.cws_home/622871/authorinstructions). Kirjanduse loend peab sisaldama kõiki töös kasutatud allikmaterjale ja kõikidele loendis toodud allikatele tuleb töös viidata. Otstarbekas on eraldi välja tuua trükised, käsikirjalised materjalid, kartograafilised materjalid, arhiivisäilikud, kodulehekülgede aadressid jms. 3.1. Viitamine Sõltuvalt töö iseloomust kasutatakse kas nimelise viitamise süsteemi (geoökoloogia, bioloogia, keskkonnakorraldus, keemia) või numbrilise viitamise süsteemi (füüsika, keemia). Viidatakse originaalsele mõttele, faktile või asjaolule. Lausaline otsene mahakirjutamine (näiteks lausete ja lõikude kaupa) on lubatud vaid tsiteeringuna, mis asetatakse jutumärkide vahele ja varustatakse viitega autorile,
mõõtkava mõiste. Eristatakse arv- ja joonkaardimõõtu. Mastaap Arvmastaap näitab, mitu pikkusühikut maa- alal vastab ühele ühikule kaardil. Mida suurem on nimetaja, seda väiksem on mastaap. · Joonmastaap näitab mitmele pikkusühikule looduses vastab üks pikkusühik kaardil. · Mastaabi ülim täpsus on väikseim kaugus, mida võib kaardil mõõta. Inimese silm eristab 0,2 mm (pliiatsi punkt) 0,02cm (=0,2mm) x 200000 = 4000cm (40m) Kartograafilised projektsioonid Kaardi koostamiseks projekteeritakse meridiaanid, paralleelid ja Maa pinna punktid kas silindrile, koonusele või tasandile. Merekaartidele esitatavad nõuded Laeva kursijoon (loksodroom) peab olema kaardil sirge. Meridiaanid peavad olema sirged ja omavahel rööpsed ning paralleelid samuti sirged - meridiaanidega risti. Nurgad kartograafilisel projektsioonil peavad võrduma nurkadega looduses. Nendele nõuetele vastab Merkaatori
mõõtkava mõiste. Eristatakse arv- ja joonkaardimõõtu. Mastaap Arvmastaap näitab, mitu pikkusühikut maa- alal vastab ühele ühikule kaardil. Mida suurem on nimetaja, seda väiksem on mastaap. · Joonmastaap näitab mitmele pikkusühikule looduses vastab üks pikkusühik kaardil. · Mastaabi ülim täpsus on väikseim kaugus, mida võib kaardil mõõta. Inimese silm eristab 0,2 mm (pliiatsi punkt) 0,02cm (=0,2mm) x 200000 = 4000cm (40m) Kartograafilised projektsioonid Kaardi koostamiseks projekteeritakse meridiaanid, paralleelid ja Maa pinna punktid kas silindrile, koonusele või tasandile. Merekaartidele esitatavad nõuded Laeva kursijoon (loksodroom) peab olema kaardil sirge. Meridiaanid peavad olema sirged ja omavahel rööpsed ning paralleelid samuti sirged - meridiaanidega risti. Nurgad kartograafilisel projektsioonil peavad võrduma nurkadega looduses. Nendele nõuetele vastab Merkaatori projektsioon
Satelliit tiirles 800km kõrgusel ning tegi 25 ookeani põhjast pilte, millel oli nii mägesid kui ka orge. Veel on kasutatud merepõhja kaardistamiseks sonarit. Merekaarte võib jagada oma ülesannete põhjal kolme rühma: teatmelised, navigatsioonilised ja plaanid. Alates 16. sajandist võeti merekaardite koostamisel kasutusele kartograafilised projektsioonid, mis näitaksid maa kumerusest tingitud moonutusi kaarditasapinnal. 1659. aastal andis Petter Niklas van Gedda välja Läänemere kaardi, mis on tehtud Mercatori projektsioonis ning kujutab ka Eesti rannikut. Venemaal kasutati lapikprojektsioonis merekaarte kuni 19. sajandi I veerandi lõpuni, hiljem mindi üle mujal maailmas juba kasutuses olnud Mercatori projektsioonile. Tänapäevaste merekaartide koostamine Eestis taastus alles 1993
paarikesed, ratturid ja vandaalid. Kõik maastikud kannavad sümboolset tähendust, sest nad on sündinud inimeste tegevusest keskkonna kohandamisel. Uurimismeetodid- sümboolsete maastike lugemiseks on vajalik selle detilne lugemine, sügav ja põhjalik tundma õppimine. Selleks on vajalik välitöö kaardistamise ja tõlgendamise kaudu ning reageeringute teadvustamine. Väärtuslikud on materiaalsed tõendid, kartograafilised, suulised, arhiivi-ja muud dokumentaalsed allikad. Tihti leiame me aga tõendeid kultuuri enda saadustest: maalid, luuletused, romaanid, rahvajutud, muusika, laul, film jne. lõpetuseks on oluline keel, kuna teksti abil annavad geograafid edasi maastiku tõlgenduse ehk me esitame maastiku uuesti sümbolkoodidena. Domineeriv kultuur on definitsiooni kohaselt niisuguse rühma kultuur, millel on teiste üle võim, mis põhineb
esitamine kindlate reeglite alusel Bibliograaflise kirjeldamise objektiks e. bibliograafiauksuseks voivad olla erinevad teaviku laadid voi nende osad. Erinevad teaviku laadid: · raamatud ja brosuurid · jadavaljaanded · noodid · kartograafilised teavikud · kasikirjad 23 · pisitrukised · audio-visuaalteavikud · elektroonilised teavikud Rahvusvahelised kirjereeglid (ISBDd) Rahvusvaheliste kirjereeglite valjatootamine ja arendamine IFLA egiidi all ule 30 aasta.
annaabi.ee 
