8.Projektsiooni pikkuste mõõtkava Projektsiooni joonelisi elemendi ds’ suhet vastavasse joonelisse elemendi ellipsoidil(sfaaril) nim pikkuste mõõtkavaks ds ' μ= ds mõõtkava muutub olenevalt φ j a Λ väärtusest ning seetõttu tuleb täpse mõõtkava all mõista elementaarsete läikude suhet . 9.Peamõõtkava.Erimõõtkava Peamõõtkava- kartomeetrilise mõõtmiste jaoks kirjutatakse kaardile selle üldine ehk peamõõtkava. Erimõõtkava on mõõtkava kaardi suvalises punktis ja suvalises suunas. Peamõõtkava on mõõtkava, mis kehtib maaellipsoidi ja projektsiooni siirdepinna lõike- või puutekohas, st kaardi mõõtkava moonutusteta punktis või –joontel. Teistes kaarti punktides on erimõõtkava st mõõtkava on peamõõtkavast kas suurem või väiksem. Sõltuvalt projektsioonist ja kaugusest nullmoonutusega kohast võivad erimõõtkava ja peamõõtkava erineda mitmekordselt.
II loeng geoid- merepinna null punkt mis on laiendatud maapinnale. geoidi ja ellipsoidi vahe eestis 16-20 m Kaart ja plaan Kaart on reeglipäraste moonutustega maapinna kujutis tasapinnal. Plaan on ilma reeglipäraste moonutustega. Kaart tuleb teha siis kui maakera moonutused hakkavad mõjutama. Eesti ametlik kaardi projektsioon on Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST). situatsiooniplaanid- kujutatakse maastikuobjekte e kontuure. topograafilised plaanid- lisaks maastikuobjektidele on kujutatud ka reljeef (maapinna kõrgusinfo). H-geoidikõrgus (eesti ametlik) h-ellipsoidikõrgus Kordinaatide süsteemid 1. geodeetilised kordinaadid meridiaanid ja paralleled Laius B ja pikkus L 2. ristkordinaadid • telgmeridiaan • ekvaatori joon geodeesias suureneb X kordinaat põhjapoole ja Y kordinaat suureneb ida poole!!! eestis on lähtemeridiaaniks 24 kraadi 18 minutit. 3. polaarkoo...
loetakse sfääriks. Lk16 joonis! 8. Kirjelda projektsiooni pikkuste mõõtkava mõistet Projektsiooni joonelise elemendi ds’ suhet vastavasse joonelisse elementi ellipsoidil (sfääril) nimetatakse pikkuse mõõtkavaks Mõõtkava ϻ muutub olenevalt ϕ ja λ väärtustest ning seetõttu tuleb täpsete mõõtkavade all mõista elementaarsete lõikude suhet. 9. Mis on kaardi peamõõtkava? Erimõõtkava? Kus nad ühtuvad? Peamõõtkava on mõõtkava, mis kehtib maaellipsoidi ja projektsiooni siirdepinna lõike- või puutekohas, st kaardi mõõtkava moonutusteta punktis või –joontel. Erimõõtkava on kaardi suvalises punktis ja suvalises suunas. Peamõõtkava ja erimõõtkava ühtivad üldjuhul maaellipsoidi (või –sfääri) ja projektsioonpinna puutejoonel, -punktis või lõikejoonel. Kui teatud maa-ala kaart on jaotatud eraldi
Konventsionaalsed projektsioonid - sobedad projektsioonid Projektsioonidest tulenevad moonutused jäetakse arvestamata ainult väikeseid alasi kaardistades. Üle 100 km2 piirkonna kaardistamisel tuleb aga juba koordinaatsüsteemidele ja projektsioonidele tähelepanu pöörata. Eesti kaardi puhul ilmneb projektsioonidest tulev moonutus eelkõige arvutustes, inimsilm märkab erinevust siis, kui kaks kaarti kokku panna. Moonutustest tulenevalt eristatakse väikesemõõtkavaliste kaartide korral peamõõtkava ja erimõõtkava. Peamõõtkava on mõõtkava, mis kehtib maaellipsoidi ja projektsiooni siirdepinna lõike- või puutekohas, st kaardi mõõtkava moonutusteta punktis või –joontel. Teistes kaarti punktides on erimõõtkava st mõõtkava on peamõõtkavast kas suurem või väiksem. Sõltuvalt projektsioonist ja kaugusest nullmoonutusega kohast võivad erimõõtkava ja peamõõtkava erineda mitmekordselt.
maastikul tüvenumbriga 1 algav lõik (1,10,100 m jne). Nt mõõtkava 1:100 a= 1 cm, 1:2000 a= 5 cm, 1:2500 a= 4 cm, 1:5000 a= 2 cm 2. Mis on mõõtkava täpsus? Joonepikkust maastikul, millele antud mõõtkavas plaanil vastab pikkus 0,1 mm, nim selle mõõtkava täpsuseks. Nt 1:1000 mõõtkava täpsuseks on 0,1 m. 1:10 000 mõõtkava täpsuseks 1,0 m. 3. Mis on erimõõtkava? Erimõõtkava on mõõtkava kaardi mingisuguses punktis. Seega ei kehti terve kaardi ulatuses. 4. Mis on peamõõtkava? Peamõõtakava näitab üldise maaellipsoidi vähendamise astet. 5. Mis on mõõtkava tegur? Mingi ala pindalade suhe keral (maakeral) ja projektsiooni tasapinnal. Mõõtkava arvutus: · Esita järgnevad mõõtkavad selgitavate mõõtkavadena: 1 : 2 000 1 cm vastab 20 m 1 : 15 000 1 cm vastab 150 m 1 : 25 000 1 cm vastab 250 m · Milline on mõõtkava täpsus? 1 : 1 000 0,1 m 1 : 10 000 1m 1 : 25 000 2,5 m · Plaanil on mõõdetud lõik 3,7 cm = 0,037 m
Ümardame paarisarvu poole 23,785=23,78 23,755=23,76 Mõõtkava Plaanil oleva joone pikkus ja looduses oleva horisontaalprojektsiooni suhe. Mõõtkava täpsus on 0,1 mm kuna rohkem ei suuda inimene eristada. 1:2500 - 1cm=2500cm - 1cm=25m Kui mõõdad joonisel joone pikkuseks 5,72cm siis looduses on see 5,72*2500=143m Kuidas leida mõõtkava. Joone pikkus 72m, plaanil 6cm - 7200cm/6cm = 1200 MK 1:1200. Peamõõtkava on võrdne seal, kus projektsiooni ristub maapinnaga (koonuse 2 lõikeparalleli) Erimõõtkava - tuleb kasutusele seal kus projektsioon ei ühti. mõõtkavategur=erimõõtkava/peamõõtkava Leppemärgid 1. Pindobjektid (algus ja lõpp-punkt peavad samad olema) - metsad, järved 2. Joonobjektid - tee, jõgi 3. Punktobjektid - üksik puu, liiklusmärgid 4. Kaardikirjad - tänava nimi 5
Nivopinn- see on rahulikus olekus olevat ookeanide ja merede veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud ka maismaa alla Geodeetiline võrk- maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süüsteemis olev geodeetiliste punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamisel. Niveliir on geodeetiline instrument kõrguskasvude määramiseks Kõrgus kasv on kahe punkti kõrguse erinevus Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Plaani ja kaardi saamiseks on tarvis 1. rajada geodeetiline põhivõrk 2. siduda mõõdistamisvõrk geodeetilise põhivõrguga ja teostada mõõtmised. Geodeesia on rakendusteadus- on seoses astronoomiaga, füüsikaga, geofüüsikaga, matemaatika, kartograafia, geograafia ja arvutustehnikaga. Jaguneb: kõrgem geodeesia: maa kuju ja suuruse määramine, geodeetiliste põhivõrkude rajamine, maakoore liikumiste uurimine. insenerigeodeesia: geodeetili...
X = H * x/(f-sin0) Y = H * x/(f-sin0) 20. Koordinaadid aerofotol ja nende seos teiste koordinaatidega ( vaata lab.tööd: a) punkti koordinaatide ja aerofoto kaldenurgast tingitud mõõtkava moonutuste määramine ja b) punkti koordinaatide arvutamine riiklikus Horisontaalse aerofoto koordinaadid: x0 = f*x / (f-x*sin) kus x ja y on koordinaadid kaldaerofotol y0 = f*y / (f-x*sin) 21. Horisontaalse aerofoto mõõtkava tasasel ja reljeefsel maastikul Horisontaalse aerofoto mõõtkava ehk peamõõtkava 1/m = f/H - tasasel maastikul Horisontaalse aerofoto mõõtkava reljeefse maastiku puhul ei ole konstantne 1/mh' = f/(H-h) - reljeefsel maastikul m/m = h/H (suhteline) 22. Kaldaerofoto mõõtkavad Horisontaali mõõtkava (vabalt valitud horisontaalil) 1/mhh = (f-x*sin)/H 6 Vertikaali mõõtkava 1/mv = f/H * (1-x/f*sin)2 23. Moonutused ja nihked aerofotol (mis on mis)
(kooniline); polaarne ala; ala suurringi suunas venitatud; keskmised laiused (tüsedad alad) (kooniline), topotsentrilised lahendused) d. Projektsiooni sobivate parameetrite leidmine (standardjooned, projektsiooni kese) 60. Mis on mõõtkava? a. Kaardil oleva ja looduses oleva joone pikkuse suhe. b. Joonte pikkuse vähendamise määr. 61. Kuidas liigitatakse mõõtkavasid? a. Peamõõtkava (antud kaardile üldisem, ligilähedasem mõõtkava) b. Erimõõtkava (mõõtkava kaardi mingis punktis, siis kui viime tasapinnale (sfääril), sfääri ja projektsioonitasandi puute-, lõikejoonel) 62. Kuidas arvutatakse mõõtkavategurit? a. M=erimõõtkava/peamõõtkava 63. Kuidas jaotatakse mõõtkavad esitusviisi alusel? a. Arvmõõtkava b. Joonmõõtkava c. Põikmõõtkava d. Järskuste mõõtkava
Millised on kaardi ja plaani peamised erinevused? Erinevalt kaardist kantakse plaanile kõik objektid, joonistatud territoorium on tunduvalt väiksem, mistõttu Maa kerakujulisega põhjustatud moonutused on nii väikesed, et neid võib mitte arvestada. Puudub geomeetriline kordinaatide võrk. 9. Mis on mõõtkava? Mõõtkava on kaardil oleva lõigu pikkuse ja sama lõigu tegeliku pikkuse suhe. Mõõtkava jaguneb peamõõtkavaks ja erimõõtkavaks. Mõõtkava teguriks on M = erimõõtkava / peamõõtkava 10. Mis on arv-, põik-, selgitav ja joonmõõtkava? Arvmõõtkava - Mõõtkava numbriline väljendus on arvmõõtkava, see on murd , mille lugejas on 1. Nt D/S=1/M. Arvmõõtkava 1/500, tähendab, et 1 cm plaanil vastab 500 cm (5 m) tegelikkuses. Põikmõõtkava - Täpsuse suurendamiseks konstrueeritakse lisaks joonmõõtkavale ka põikmõõtkava. Põikmõõtkaval jagavad paralleelsed jooned aluse kümnendosa sajandosadeks. Nt kui alusel vastab 1000 m, siis on joone pikkus 3240 m.
laiused kooniline; 3) polaarne ala asimutaalne; 4) ala suurringi suunas välja venitatud kaldsilindriline; 5) keskmisel laiusel "tüsedad alad" kooniline; 6) topotsentrilised lahendused asimutaalne · Projektsiooni sobivate parameetrite leidmine (standardjooned, projektsiooni kese) 35. Kuidas liigitatakse mõõtkavasid? Mõõtkavade liigitus: · määramiskoha järgi: o peamõõtkava (üldine mõõtkava) o erimõõtkava · esitusviisi järgi: o arvmõõtkava (1:200 000); o joonmõõtkava; o põikmõõtkava; o järskuste mk; o pindalade mk 36. Mis on mõõtkavatäpsus? Mõõtkava täpsus on plaanil/kaardil 0.1 millimeetrile vastavat joone pikkust maastikul. Mõõtkava näitab, milline on maksimaalne täpsus, mida TEOREETILISELT on võimalik saavutada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
