Karlheinz Stockhausen (1928-2007) Koos Bouleziga oli ta 1950-60ndate aastate avangardistliku muusika juhtfiguur. Nende kahe helilooja vahel on palju ühisjooni: nad olid Messiaeni õpilased, eksperimenteerisid serialismiga, tegutsesid Darmstadti suvekursustel ja elektronmuusikastuudiotes. Stockhausenit peetakse elektronmuusika isaks. Stockhausen sündis Kölni lähedal. Tema isa oli õpetaja ja ema asjaarmastajast lauljanna. Ema sattus hiljem vaimuhaiglasse. Isaga olid tal keerulised suhted, seetõttu hakkas ta varakult iseseisvalt elama. 1947. hakkas õppima Kölni Kõrgemas Muusikakoolis muusikapedagoogikat ja klaverit. Samal ajal õppis Kölni ülikoolis muusikateadust, filosoofiat ja keeli (foneetika). Sügavam huvi kompositsiooni vastu tekkis alles 1950ndate alguses. Alustas õpinguid Pariisis Messiaeni käe all (teooria ja analüüs), vahel võttis tunde ka Darius Milhaud`lt (kompositsioon). Seejärel osales ta Darmstadti suvekursustel...
Karlheinz Stockhausen Karlheinz Stockhausen ja Boulez olid avangardse muusika ühed juhtfiguurid. Neil on mitmeid ühisjooni: mõlemad õppisid nooruses Olivier Messiaeni juures, eksperimenteerisid serialismiga, tegutsesid Darmstadti suvekursustel ning töötasid elektronmuusikastuudiotes. Viimases valdkonnas alustas Stockhausen Boulezist tunduvalt varem. Kuid Stockhausen on kirjutanud väga mitmes stiilis-tehnikas, seetõttu ei saa teda käsitleda vaid serialistlikku muusikat kirjutava heliloojana. Sündinud Kölni lähedal Mödrathis, puutus Stockhausen noorena varakult kokku kultuurieluga, kuna tema ise oli õpetaja ja ema asjaarmastaja lauljanna. Muusikuteed alustas Stockhausen 1947. aastal Kölni muusikakõrgkoolis, kus tema kompositsiooniõppejõuks oli Frank Martin. 1951. aastal jätkas ta oma haridusteed Pariisis Olivier Messiaeni juhendamisel. Umbes samal ajal hakkas ta osa võtma ka Darmstadti suvekursustest,...
Muusika pärast II maailmasõda. Avangardism. Nii Euroopas kui ka Ameerikas kerkib esile hulk heliloojaid, kes vastanduvad varasemale (uus kompositsioon ja pillikoosseis). Lõpolikult hüljati senised klassikalised vormid, nt sonett. Selle ajastu heliloojaid hakati nimetama avangardistideks ehk modernistideks. Avagardne muusika ei kujutanud ühtset stiili, vaid see oli üldnimetus uutele kompositsioonitehnikatele: serialism, aleatoorika, elektronmuusika, pointilism. Need tehnikad võisid vastanduda ning kombineeruda. Nt Aleatoorika (juhuslikkus) ja serialism (täpsed reeglid; 12-tehnika) olid vastandlikud, kuid katsetati nendega omavahel mängimist. Avangardismi nimetati Ameerikas eksperimentaalseks muusikaks ning selle tekkimise aluseks oli tehnika areng. *Elektronmuusika stuudiod tekkisid maailmas. Esimene stuudo rajati 1949. Pierre Schaeffer'i poolt Pariisi. *Darmstadt'is hakkasid toimuma suvekursused, kus tutvustati uu...
Muus i k a a ja l u g u Avangardism Avangardmuusika on mõiste, mida kasutatakse iseloomustamaks n-ö oma ajast ees olevat muusikat, mis sisaldab näiteks innovatiivseid elemente või milles sulatatakse kokku erinevaid muusikazanre. Ajaloolisest seisukohast kasutavad muusikateadlased mõistet "avangardmuusika" erinevate kunstmuusika zanrite puhul. Hakati eksperimenteerima: * Ebatavaliste pillikoosseisude ja kompositsioonitehnikaga. * Elektrooniliste väljendusvahenditega. * Uute vormidega (hüljati sonaaditsükli-, sonaadi- ja klassikalised vormid). Kuna selliste asjadega tegeldi, siis hakati muusikuid nimetama avangardistideks (Euroopas) ja eksperimentaalmuusikuteks või modernistideks (Ameerikas). Avangardism Avangardne muusika ei kujutanud endast mingit ühtset stiili vaid oli ühisnimetus uuenduslikule kompositsioonitehnikale nagu serialism, aleatoorika, pointillism ja elektr...
XX sajandi muusika Sisukord Sisukord ......................................................................................................................................... 1 Impressionism.................................................................................................................. 2 Claude Debussy........................................................................................................... 2 Maurice Ravel............................................................................................................... 2 Neoklassitsism................................................................................................................. 3 Paul Hindemith............................................................................................................. 3 Igor Stravinski............................................................................................................
Serialism Serialism Serialism on muusika üldmõiste, millega tavaliselt peetakse silmas kas seriaalset meetodit, seriaalse meetodi rakendusi seriaalse muusikana konkreetsetes teostes konkreetsete heliloojate poolt või vahel ka nö "seriaalset muusikastiili" kui 1950-ndatel-1960-ndatel loodud seriaalse muusika abstraktset ühist nimetajat. Seriaalne meetod: Seriaalne meetod on muusika kompositsioonimeetod, milles muusika loomiseks kasutatakse üht algset seeriat või seeriate kompleksi ning loodavat või uuritavat muusikat vaadeldakse võimalikult paljudest erinevatest parameetritest (Stockhausen 1970). Seriaalse meetodi voorusteks on universaalsus ja täpsus. Universaalsus väljendub võimes kohalduda kõigile muusikalistele parameetritele, täpsus aga võimes selgelt eritleda algse seeria või seeriate kompleksiga suguluses olev muusikaline materjal. Soome heelilooja ...
Kordamisküsimused kontrolltööks. 20. sajandi muusika. 11. klass 1. Nimeta 20. saj esimese poole peamised suunad muusikas. Hilisromantism Impressionism Neoklassitsism Ekspressionism 2. Hilisromantism -iseloomusta muusikat Harmoonias rohkem kromantismid Suured koosseisud Vaskpuhkpillide ja löökpuhkpillide tähtsus -nimeta 2 peamist heliloojat Gustav Mahler Richard Strauss 3. Impressionism -iseloomusta muusikat (helikeel, seosed maalikunstiga) Kõlavärvid, Äärmuslikud meeleolud Sillerdav koloriit Vabad harmoonilised järgnevused -nimeta 2 heliloojat Claude debussy Maurice Ravel 4. Neoklassitsism -iseloomusta muusikat (seosed varasema muusikaga, helikeel) Kasutab eelmiste sajandite muusikavorme Harmoonia muutub lihtsamaks, Muusika peab olema selge -nimeta mõni helilooja Arthur Honegger Louis Durey 5. Ekspressionism -iseloomusta muusikat (mida püüab edasi anda) Helilooja enda t...
AVANGARDISM 19.saj Kunstis Vassili Kandinski Eksperimenteeriv ja rhutatult uut taotlev suund - stiililt erinev. Avangardistid eksperimenteerisid: ebatavaliste pillikoosseisudega uute kompositsioonitehnikatega elektrooniliste vahenditega Eesmrgiks - vabastada klassikalistest normidest Ratsionaalne, lakooniline, klaefekte rhutav. John Cage 1912-1992 USA helilooja, pianist ja publistsist Avangardismi thtsamaid esindajaid 4`33`` 27 sounds manufactured in a kitche Ettevalmistatud klaver - klavimaluste muutmine klaveri keeltele vi keelte vahele asetatud esemetega Aleatoorika (alea - lad k juhus, tring) kompositsioonisuund, kus mrav on juhuslikkus. Happening improviseeritud etendus, mis hendab kujutava kunsti, muusika, snakunsti ja liikumise Performance sarnane happening`ga, kuid pikemalt etteplaneerit Karlheinz Stockhausen 1928 Saksa helilooja Oluline panus elektronmuusika arengusse Aparaatide abil snteesitud helidest ja muundatud n...
1920-ndad kuni 1940-ndad: dodekafoonilise muusika periood. Seriaalset meetodit kasutati ainult helikõrguse parameetris. Eestis loodi esimesed seriaalsed muusikateosed 1960-ndatel. Seriaalse muusika loojaid * Alban Berg * Pierre Boulez * Luigi Nono * Arnold Schönberg * Karlheinz Stockhausen * Anton Webern Igor Fjodorovits Stravinski (vene ; 17. juuni (vana kalendri järgi 5. juuni) 1882 Oranienbaum (praegu Lomonossov) 6. aprill 1971) oli vene helilooja, dirigent ja pianist. ooperid # Oedipus rex (1927) # Perséphone (1933) balletid # Pulcinella (1920) # Les Noces (1923) # Apollon Musagète (1928) # Le Baiser de la Fée (1928) # Jeu de cartes (1936) Charlie Parker Jr. (29. august 1920 Kansas City, Missouri osariik - 12. märts 1955 New York, New Yorgi osariik) oli USA dzäss-saksofonist ja -helilooja. Ta oli 1940. aastatel dzässmuusika üks eestvedajaid. Tema muusika oli väga keerulise rütmiga, enamjaolt ka hoogne. 1984. aa...
Hilisromantism. Saksamaa, Austria. 19-saj lõpp-20 saj algus. Suur orkestrikooseis, ajaliselt pikad teosed, programmilisus. Anton Bruckner, Gestav Mahler. Impressionism. Pratsusmaa, 19.saj lõpp. Impressioon- mulje. Orestri kõlavärvide peened nüansid, värvilaigud, vaade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Muusikalise vormi vaba käsitlemine. Claude Debussy, Maurice Ravel. Neoklassitsism. Euroopa, 1920 aastad. Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele. Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund. Suured orkestrikooseisud asenduvad väiksemate ansamblitega. Tagasi kaalukuse ja selguse juurde. Lühikesed meloodiad. Klassika ja barokiajastu vormide, kujundite ja stiilivõtete kasutamine. Igor Stravinski, Benjamin Britten, Carl Orff. Ekspressionism. 20 saj alguse modernseim suund. Antonaalsus(loobumine helistikest). Dodekafoonia- intellektuaalne 12-tooni tehnika, Dissoneerivad, kooskõlad. Inimh...
1) Kes tõi muusikasse lavalise kantaadi? Nimeta tuntuimad kantaadid.Carl Orffi. ,,Carmina Burana" Mõeldud koos lavalise liikumisega. 2) Nimeta 20. saj tuntuim inglise helilooja. Edward Benjamin Britten 3) Kelle õpilased olid Boulez ja Stockhausen?Oliver Messiaeni. 4) Nimeta tuntuim USA avangardistlik helilooja. John Cage 5) Mida tähendab avangardism muusikas?Avangardmuusika on mõiste, mida kasutatakse iseloomustamaks nö. oma ajast ees olevat muusikat, mis sisaldab näiteks innovatiivseid elemente või milles sulatatakse kokku erinevaid muusikazanre. Tänapäeval kasutatakse seda mõistet igasuguse peale 1945. aastat loodud modernistliku muusika kohta, mis ei ole defineeritav kui eksperimentaalne muusika, kuigi mõnikord nähakse avangardmuusikana ka atonaalset eksperimentaalset muusikat 6) Seleta lahti, mida tähendab "ettevalmistatud ehk prepareeritud klaver"? Keelte vahele asetati erinevaid esemeid nt kruvisid ja naelu 7) Mis on aleatoorika? ...
20. saj. muusika kordamisküsimused: 1. 20.saj. muusikat iseloomustavad põhitunnused? Stiilide rohkus ja mitmekesisus väljendusvahendite ja -võimaluste rohkus ja mitmekesisus maailma eri piirkondade vastastikune mõju 2. Hilisromantismi tunnused, esindajad: G. Mahler, R. Strauss, nende tähtsamad teosed. Pikad teemaarendused, ebapüsiv rohkete kromatismidega harmoonia, programmilisus. Gustav Mahler- hiigelkoosseisudega sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid (,,Rändselli laulud") Richard Strauss- lavamuusika (,,Salome"), sümfoonilised poeemid (,,Nõnda kõneles Zarathustra") 3. Impressionismi tunnused, esindajad: Cl. Debussy, M. Ravel, nende tähtsamad teosed. Orkestri kõlavärvide peened nüansid, nn. värvilaigud, vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine, polütonaalsus- mitme helistiku üheaegne kasutamine. Claude Debussy- uus klaverimängu stiil avaldus kõlaregistrite peenekoelises kasutam...
1. Iseloomusta romantismiajastu muusikat. Nimeta uusi zanre, mis tekkisid romantismi ajastul. a. Heliloojal rõhuasetus tunnetel, vormiosade piirid avardusid ja meloodiad pikenesid. Tempode ja dünaamika puhul armastati äärmusi. Lemmikpilliks klaver, tähelepanu keskmesse programmiline muusika, süvenes huvi rahvamuusika vastu. b. Põhizanriks ooper. Soololaul Klaveri saatel häälele ja instrumentidele; need ühendati programmilisteks tsükliteks. Kammerlikud väiketeosed klaverile Poeem, karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss, polka), nokturn. Sümfooniline poeem - Emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile. Klaveritranskriptsioonid - Tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,ümberjutustused" klaverile. 2. Franz Schubert - a. Suured laulutsüklid: ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond", ,,Luigelaul". b. 9 sü...
Pierre Boulez (1925 Loire) Prantsuse helilooja, dirigent, muusika-esseist. Euroopa avangardismi juhtfiguur, töötas 1950ndate alguseks välja serialistliku komp.tehnika. Lapsena huvitus võrdselt muusikast ja matemaatikast. Õppis aasta Lyonis kõrgema matem.kursustel, et astuda tehnikaülikooli, kuid otsustas viimasel hetkel ümber ning astus 1942 Pariisis kons.-i. Ei saanud sisse klaveri erialale ning asus õppima komp., osales Messiaeni harmooniatundides ning paistis silma erakordselt andeka muusikaanalüüsijana.Tudengina mässas "romantismi-pohmeluse" vastu, mida heliloojad- muusikud tema arvates põdesid, ning pidas ka paljusid modernistlikke heliloojaid liiga vähe radikaalseteks. Oli veendunud atonaalse muusika pooldaja ning lähtus põhijoontes Schönbergi dodekafoonilisest tehnikast, eriti aga Weberni hilisloomingust ja Messiaeni klaveripalast "Mode de valeurs et d'intensités", ning oli üks serialismi väljaarendajatest. Helil...
Avangardism Lisette Raudsepp, Cärolyn Aromets, Anna-Liisa Skeber, Silver Aaron Kask Üldiseloomustus • Tekkis pärast II maailmasõda • Ebatavalised pillikoosseisud ja kompositsioonitehnikad • Hakati kasutama elektroonilisi väljendusvahendeid • Hüljati sonaadivorm, sonaatsümfooniline tsükkel jm • Avangardism ei kujutanud endast mingit ühtset muusikastiili • Uuenduslikud kompositsioonitehnikad: serialism, aleatoorika, ponitillism, elektronmuusika • Tekkimise eeldusteks olid kiire tehnikaareng ja 50. aastatel toimunud Darmstadi suvekursused ja Donaueschingeni festival • 1960. aastate lõpus ja 1970. alguses tekkis minimalism USA-s ning Euroopas ja Ameerikas arenes sellest postmodernism • Avangardse muusika ajalised piirid olid 1945-1970 John Cage 1912-1992 • USA helilooja, pianist ja publitsist • Üks tähtsamaid avangardismi esindajaid 20. sajandil • Õppimine Henry Cowelli ja Arnold Schönbergi k...
Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neok...
Milton Babbitt Milton Babbiti oli ameerika modernistist helilooja, muusikateoreetik ja üks esimesi ameeriklasi, kes kirjutasid elektrooniliselt sünteesitud muusikat. Babbitt, toetudes dodekafoonia meetodile, laiendas muusika tehnikat kestvuses ja dünaamikas. Varajane elu ja koolitee Babitt sündis 10. mail 1916, Philadelphias, kuid kasvas üles Jackson, Mississippis. Ta isa oli matemaatik Albert Babbitt ja ema oli Sarah Potamkin. 4-aastaselt õppis ta mängima viiulit ja hiljem ka saksofoni. 13- aastaselt võitis kohaliku loomemuusika võistluse. Ta osales paljudel jazzi ja teiste muusika stiilide üritustel. Viieteistkümne aastaselt lõpetas ta keskkooli ja läks Pennsylvania ülikooli, et õppida matemaatikat. Kuid varsti vahetas ta kooli, ja läks õppima New Yorki ülikooli muusikat koos Marion Baueriga. Babbitti muusikat mõjutas enim Arnold Schoenbergi looming. 1930ndatel oli Schoenberg Ameerika Ühendr...
Tallinna Pedagoogiline Seminar ELEKTROONILINE MUUSIKA Noorte- ja rahvamuusika referaat TALLINN 2011 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Käesolev referaat annab ülevaate elektroonilise muusika ajaloost üldiselt. Materjalina on kasutatud internetist saadaval olevat vikipeedia tekste ning intervjuusid muusikaga tegelevate inimestega. Materjalile lähenetakse seletava nurga alt. See ei ole arutlev referaat, pigem informatiivne. Selline teema on autoril valitud seepärast, et teada saada elektroonilise muusika eellugu, kuna tänaseks päevaks on see väga levinud muusika. Tihti räägitakse, et tuleb esinema kuulus elektroonika muusika suuresitaja, kuid siis on küsimuseks jäänud, et kus see muusika üldse tuleb ja mi...
Minimalistlik muusika on muusika suund, milles muusikat tehakse väga väheste muusikaliste vahenditega. Kõige tuntumad minimalistliku muusika loojad on Philip Glass ja Steve Reich. Minimalism muusikas tekkis 1960-ndate alguses ja tähendab oma ehedas vormis üksikute muusikaliste ideede (järk-järgulist, astmelist) kordamist pika aja jooksul. Tuntuim minimalismi esindaja ja üks loojatest on Steve Reich. Ta kasutas esimesena eksperimentaalseid tehnilisi võtteid, kus lasi linditsüklitel omavahelisest faasist kergelt välja libiseda (It's Gonna Rain 1966). Kiiresti hakkasid minimalismist huvituma ka traditsioonilisse klassikalisse muusika ringkonda mittekuuluvad inimesed, mis omakorda nõudis heliloojatelt mahukamaid teoseid. Philip Glassi lavatriloogia (Einstein on the Beach, Satyagraha, Akhnaten) 1970-ndate lõpus ja järgmise kümnendi alguses liitis tema loodud muusikale avangardismi alged. 21. sajandil käsitletakse minimalismi, avangardismi ja...
Muusikaajalugu http://klassikaraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=83&kid=109 Uus Viini Koolkond 20nda sajandi esimestel aastakümnetel ilmus Euroopa kunstiellu ekspressionism. Erinevalt impressionismist, kus jäädvustatakse muljeid, sai oliliseks kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusikas avaldusid esimeses ekpressionistlikud tendentsid juba Mahleri sümfooniates ja Straussi ooperites, kuid täielikult pääses ekpressionism mõjule Arnold Shönbergi loomingus. Ta on Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis 20nda sajandi esimese poole muusika arengulugu. Uueks Viini Koolkonnaks kutsutakse kolme heliloojat: A. Shönberg, A. Berg ja A. Webern. Shönberg Looming jaotub neljaperioodi: · Tonaalne helikeel · Üleminek tonaalselt atonaalsele · Seeriatehnika periood · Hiline periood mitmete stiilide koostoime ajajärk I periood Muusika lähtub veel Saksa hilisromantismist. Mõjutused Wagnerilt, Mahlerilt ja Straussilt. Kuid ...
MUUSIKA AJALUGU Periood Ajastu sotsiaalne ja muusikaline üldiseloomustus Muusika vahendajad (interpreedid) Muusikainstrumendid Uued vormid ja zanrid Heliloojad ANTIIK Ühiskond väärtustas inimest avaliku tunnustusega, kas tema eluviisi, teenete, Muusik oli jumaliku andega prohvet, kes Keelpillid: kitara, lüüra. Auloodia dionüüsilistel pidustustel aulose saatel Lüürikutena on tuntuks saanud Sappho ja 8. saj eKr 4. saj suuremeelsuse või kangelastegude eest. Seda kõike sai realiseerida avalikel vahendas inimesi ja jumalaid. Puhkpillid: aulos, paaniflööt, põikflööt, esitatav orgialikult ...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kunstide osakond Hanna Linda Korp Psühhedeelne muusika 1960. aastatel: eeldused ja lugu Referaat Juhendaja Mart Jaanson Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................... 3 Eeldused psühhedeelse muusika tekkimiseks ............................................................... 4 Psühhedeelse muusika algusaastad ............................................................................... 5 Psühhedeelse muusika põhitunnused ja -instrumendid ................................................. 7 Psühhedeelse muusika populaarsuse langus ja edasine mõju ....................................... 8 Kokkuvõte .................
Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Terminit "uus muusika" on kasutatud ka eelmistel ajastutel: ars nova 1320 (vararenessanss), musica nuova 1600( barokk), uus muusika 1750 (klassitsism). Siiski oli murdejoon eelmiste stiiliperioodide vahel mitte nii tugev kui 19. ja 20. sajandi vahel. Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse käsitlemises, helikeel muutub dissonantsemaks, puudub sisemine tasakaal, oluliseks saab strukturaalne mõtlemine ja originaalsus. Impressionism Impressionism sa...
Kursus: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Arvestustöö kordamise teemad 20. SAJANDI MUUSIKA Eelnevate sajandite (renessanss, barokk, klassitsism) muusikat iseloomustab... tervik (ühiskonnaelu traditsioonid, domineeriv maailmavaade) Hilisromantism 19. sajandi lõpp 20. sajandi algus Hilisromantism oli kõrgromantismi 20. sajandisse kandunud järellainetus. Kus oli kõige tuntavam hilisromantismi mõju? Kirjuta, millele tugines suuresti helikeel. Hilisromantismi mõju oli kõige tuntavam Saksamaal ja Austrias. Helikeel tugines väga suurel määral harmooniale, millega kaasnes tonaalsuse mõiste avardumine ning hiljem tonaalsusest loobumine Richard Strauss (1864-1949). Kuidas jaguned tema loodud looming? Looming jaguneb: lavamuusika, instrumentaalne orkestrimuusika, programmilised sümfoonilised poeemid Kes olid muusikalised eeskujud ja kust ...
Keskaeg Noodikirja areng Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muut...
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
UNO SOOMERE ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996. AN OVERVIEW With a Historical and Cultural Summary IN MEMORY OF THE GREAT ESTONIAN COMPOSERS CONTENTS ESTONIA AND THE ESTONIANS FOREWORD IN THE FOLD OF TSARIST RUSSIA. EMERGENCE AND FIRST STEPS ON THE CLASSICAL-ROMANTIC PATH. HISTORICAL INTRODUCTION I. MUSICAL LIFE IN TARTU AT THE TURN OF THE CENTURY. TRAILBLAZERS: ALEKSANDER LÄTE, RUDOLF TOBIAS, ARTUR KAPP. II. THE FIRST DECADE OF THE 20TH CENTURY. ARTUR LEMBA: THE BEGINNING OF ESTONIAN SYMPHONY AND OPERA. III. NEW DEVELOPMENTS IN CULTURAL AND MUSICAL LIFE: THE END OF THE TSARIST PERIOD. THE INDEPENDENT REPUBLIC OF ESTONIA: THE INTRODUCTION OF INNOVATIONS FROM WESTERN ART AND THE EVOLUTION OF NATIONALLY ORIENTED MUSICAL TRENDS. IV. THE TWENTIES. ARTUR KAPP: ROMANTICIST AND DRAMATIST. V. THE INFLUENCE OF NEW WESTERN MUSIC...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
