Kui mina saaksin ajast tagasi minna, siis ma läheksin aastasse 1500. Sellepärast, et ma tahaks näha, mis elu elasid kunagi meie vana vanemad, mis tööd nad pidid tegema, kuidas nad koolis käisid. Ma tahaks umbes nädal aega ise seda elu elada ja siis ma saaks aru, kui raske neil oli tol ajal, mis töid kästi lastel teha, aga kui ma läheksin sellisesse ellu siis ma arvan et ma ei viitsiks teha nii palju tööd, kui nemad tol ajal tegid. Nad karjatasid loomi tegid heina ja kõike mida käeti teha, nemad ei hakanud vatsu nagu meie, et ma ei viitis, ma ei jaksa, ma teen pärast poole jne. Ma tahaks elada tavalises Hiiumaa tares, kus on ema, isa ja paar last. See maja võiks olla suur, seal võiks olla leivaahi, rehetuba, magamistoad, suurestuba ja köök. See pere, kus ma oma nädalakese veedaks võiks olla hästi tore pere. Ma otsiksin oma ajarännakust
Nii kujunesid aegamööda Second level erinevad ühiskonnakihtid. Third level Kõige rikkamad ja mõjukamad olid ülikud, kes juhtisid ja Fourth level korraldasid kogukonna elu. Fifth level Igapäevast füüsilist tööd nad tegema ei pidanud, seda nende eest tegid seda sulased. Enamik inimesi kuulusid vaba lihtvara hulka. Nad harisid oma põllulappi, karjatasid karja või tegelesid mõne käsitööalaga. Vabade inimeste kõrval elasid kogukonnas ka orjad. Nad kuulusid omanikule tegid tema heaks tööd ega tohtinud peremehe juurest lahkuda. Inimesed 2 Põlluharimine levis eeskätt Põhja-Eesti tasandikel, Lõuna-Eesti elanikud tegelesid vanal viisil küttimise ja kalapüügiga. Koos varude kogumisega hakkas
hakkas kujunema ka varanduslik ebavõrdsus. Mõned pered tegid hoolsamalt tööd või neile rohkem vedas saagi püüdmisel kui teistel ning nad muutusid siis teistest jõukamaks. 9. Aegamööda kujunes klassiühiskond- See on ühiskond, kus inimesed jagunevad erineva jõukuse ja erinevate õigustega gruppideks ehk klassideks. Kõige rikkamad ja mõjukamad olid ülikud, nad juhtisid ja korraldasid kogukonna elu. Enamik inimestest olid vabad lihtkogukondlased, kes harisid ise oma põllulappi või karjatasid karja, nende hulka kuulusid ka käsitöölised. Vabade inimeste kõrval elasid kogukonnas ka orjad. Brezgina Uljana
Peeti ka rüütliturniire, mis ei toimunud ainult rüütlite vahel vaid sellest võttis osa ka suur hulk jalamehi. Koht, kus turniire peeti, ei olnud tavaliselt korralik lipukestega ääristatud rada,nagu me filmidest näha võime, vaid tõeline lahinguväli. Talupoeg ja põllutöö Keskajal tegeles kümnest inimesest vähemalt üheksa põllutööga ja elatus sellest. Talupojad elasid enamasti kindlustamata külades, kus nad töötasid ümberkaudsetel põldudel, korjasid metsas marju, karjatasid loomi, käisid jahil või kalal. Talupoegade põhitoiduks oli teravili, mis oli ka teiste vaesemate kihtide toiduks. Euroopa talupojal olid omad eesmärgid ja ideaalid ja ta polnud mühkam, nagu teda tihti kujutatakse. Talupojal oli üldiselt oma külakirikuga väga sügav suhe. Kirikus, kirikuesisel või surnuaias kogunesid tihti talupojad koosolekut pidama, vähemalt seni kuni neil polnud selleks kindlat hoonet. Linlane ja linnaelu Linn pani aluse uutmoodi võimusuhetele
Esimese kosmoselennu sooritas koer nimega Laika. Geoloogidel on koerad abiks maavarade otsinguil jne. Õuekoertena peetakse nii tõukoeri kui ka segaverelisi koeri. Õuekoer valvab peremehe maja ja muud vara nii öösel kui päeval. Võõra tulekust teatab urina või haukumisega. Öösel, kui kõik on rahulik, suigub ka koer, kuid ei maga. Eestis on aastasadu kõige levinumad olnud segaverelised vähenõudlikud talukoerad, nad valvasid maja ja karjatasid loomi. Jahikoerad on aretatud ulukite otsimiseks, jälitamiseks ja tabamiseks. Nendeks on hagijas, hurt, linnukoer, laika. Põhjamaal kasutatakse laikasid ka veoloomadena. Narta ette rakendatakse tihti 10 - 20 koera, ees juhtkoeraks kõige tugevam ja targem loom. Laikad on põhjas asendamatud inimese abilised ka põhjapõtrade karjatamisel ja nende kaitsmisel huntide eest, taigas aga abiks küttimisel. Laikadel on ülihea kuulmine ja nägemine. Nad on kikkis kõrvade ja rõngas sabaga koerad.
Referaat on üles ehitatud ajas edasi liikudes alates Frangi riigi (tänapäeva Prantsusma) loomisest kuni tänapäevani. Kirjas on kõige olulisemad ja huvitavamad faktid. Referaadis on ka mõned pildid, mis täiustavad teksti. 3 Prantsusmaa ajalugu Prantsusmaa ajalugu algas sellega, kui 3. sajandil Rooma riigi nõrkusperioodil tungisid frangid üle Reini jõe Rooma. Nad elasid külades, harisid põlde ja karjatasid loomi. Ühe sellise piirkonna juhiks sai Clodovech 481. aastal, kes vallutas Rooma ning kogu Gallia ning temast sai frankide kuningaks. Frangi riik aina suurenes ja laienes. Pärast Clodovechi surma olid troonil Merovingid, kes aga kiiresti troonilt eemaldati. Nad olid väga laisad
Vee tänava vahel asuv laadaplats ehk nagu teda rahva seas nimetati "Laadavainu". See plats oli niiöelda "eikellegimaa", kust kunagi kedagi ära ei aetud ning renti ei nõutud, lubade küsimisest rääkimata. Koht oli ka seetõttu meelepärane, et asus linna pürjerite silme alt eemal. Spordiplatsi pinnas oli enamuses künklik, mättaline ja pehme aluspõhjaga. Mõnikord tuli peale kuulitõuget kuul maa seest välja kaevata. Laadavainul peeti 4-5 korda aastas laata, vaheajal aga karjatasid linnaelanikud seal lehmi ja hanesid. Võistlusteks tuli iga kord rajad uuesti märkida ja mõõta, sest ükski märkimisviis polnud püsiv. Märgistusvahenditena kasutati lupja, vitsaraagusid, saepuru või väljakaevatud mättatükke. Lehmade "visiitkaartide" koristamiseks pidi labidas alati käepärast olema, vahel ka keset kõige kibedamat võistlust. Aegamööda küpses ja süvenes mõte ehitada Paidesse ajanõuetele vastav staadion. Mõte
Aeg oli tava ja moraali väljakujunemise aluseks. Näiteks ammusel ajal ei olnud linnad suured, pigem olid väiksed alad, kus oli mitu hõimu ja erinevad perekonnad. See grupp elas koos, et elada üle raskeid talveaegu ja võidelda ühiste vaenlaste vastu. Hoiti üksteist, et ellu jääda. Selles samas ühiskonnas olid mehed, kes jahtisid toitu. Kogu see toit on valmis vaja küpsetada, tekkisid sellele alale inimesed, kes seda tegid. Tekkisid inimesed, kes karjatasid loomi. On näha, et tekkis kindel ühiskonnakord. Inimeste elus mängivad oma kindlat osa väljakujunenud käitumise mastaabid. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Kõigile on teada, et õigusnormid on sotsiaalse korrana üldkohustuslik. Moraal kuulub ka sinna alla, sest ka moraal on sotsiaases korras üldkohustusliku iseloomuga. See tähendab, et kui inimene satub moraalinormis olukorda, on kõige targem käituda vastavalt normi nõudmisest tulenevale
Seda, kuidas eestlased Siberisse on sattunud, teatakse üsna vähe. Kohati on sellekohased rahvalikud teooriad vägagi üllatavad. Aivar Jürgenson1 kuulis ühelt Eestis sündinud, kuid aastakümneid Saksamaal elanud vanaproualt uurali keelepuu teooriat, mis kõlas järgmiselt:eestlased, kes tänapäeval Läänemere kaldal elavad, on tegelikult pärit kaugelt idast. Eestlased elasid Siberi metsades ja Uuralirohunõlvadel, küttisid seal metselajaid ning karjatasid pudulojuseid, kuni ühel hetkel sai paiksest elust villand. Esivanemad pühkisid uurali-siberi tolmu jalgadelt ja hakkasid liikuma Euroopa poole. Neist sai eesti rahvas. Aga osa sest rahvast ei mõelnud sugugi nii nagu need kärsitud hõimlased, kes laia ilma õnne otsima läksid. Nemad jäid Uuralisse, muist aga Siberisse. Ja seal elavat nad praegugi. 1.1 Asutusajaloost ja kultuurist Omi asunduse elanikkond kujunes esmalt Vene tsaari poolt väljasaadetuist ja sai täienduse
üksikasjalikult ette valmistama maade jagamist piirkonna kaupa. See aga vaid suurendas talurahva ootusi valitsuse suhtes.32 Juba hiliskevadest oli tegelikult alanud talupoegade ja maaomanike vahel võitlus. Alguses olid talupojad küll ettevaatlikud ja katsetasid kohalike ametivõimude võimekust ohjeldada nende maaomanike omandisse tungimist. Nad ühemeelselt kas vähendasid makstavat renti või jätsid selle hoopis maksmata, karjatasid kariloomi ebaseaduslikult maaomanike maavaldustes, varastasid puid nende metsadest või võtsid üle maaomanike ülesharimata maatükid, ettekäändega, et muidu jäävad need külvamata. Paigus, kus piimatooted ja kariloomad olid kriitilise tähtsusega, püüti enese kätte saada heina- ja karjamaid. Nähes kohalike komissaride võimetust nendele tegudele vastata, mitmekordistus nende illegaalsete tegude arv, langedes
Uuralitest ida pool asus. Seal kohalikud kaupmehed Stroganovid. Kastelli kujundatud nende palee. Permimaa kaupmehed ja ettevõtjad, kellel Siberi khaaniriigiga konfliktid. Kutsusid appi endale kasakad (jõugud 16.saj, ,,metsik maa"). Vm lõppes mõnisada km Moskvast lõuna pool. Vahel oli stepp, puudus püsiv asustus (erinevad rändrahvad või sõjaväed käisid läbi). Metsikule alale kogunes mitmesugune lahtine rahvas, kes organiseerus ja kaitsesid end, harisid ka põldu ja karjatasid. Seal oli ka põgenikke, tp jms. Oma siseorganisatsiooniga, elatasid end ise sõja ja talupidamisega. Attaman (kasakate juht) hakkas ette võtma sõjakäike Uuralitest ida poole. 1582. vallutas Siberi pealinna, Lääne-Siberis. Algas järgmised 100 aastat pisihaaval sõda, mis viis järk-järgulisele Siberi allutamisele. Hermaki retk (sellest hiigelsuur maal). Ivani valitsemisaja viimased aastad. Polnud üldse vana, aga oli haige. Ka Possevino viitas tsaariga kohtudes 1582
» «Taeva pärast, härra!» jätkas Aramis, nähes, et kapteni meeleolu muutus leebemaks, ja ta söandas palvega välja tulla. «Jumala pärast, härra, ja ärge ütelge, et Athos on haavatud. Ta oleks meeleheitel, kui see teade ulatuks 37 kuninga kõrvu. Ja kuna haav on väga tõsine, sest mõõk läbistas õla ja tungis rinda, ning on karta ...» Samal hetkel lükati kõrvale portjäär ja nähtavale ilmus õilis ning ilus, kuid hirmuäratavalt kahvatu nägu. «Athos!» karjatasid mõlemad musketärid. «Athos!» kordas härra de Treville. «Te kutsusite mind, härra,» ütles Athos musketäride kaptenile nõrga, kuid täiesti rahuliku häälega, «nagu mulle teatasid kaaslased, küsisite te minu järele ja ma kiirustasin, et olla teie käsutuses. Siin ma olen, härra, mida te soovite?» Nende sõnadega astus kindlal sammul kabinetti musketär, laitmatult riietatud, mõõgarihm vööl. Härra de Treville, kes oli südamepõhjani liigutatud sellest vaprusetõendist,
Hantidel oli mitu asulat. Sõltuvalt aastaajast asusid nad ühest asulast teise. Ümberasumine sõltus nende majanduslikust tegevusest: kalapüügist, küttimisest ja põhjapõtrade kasvatamisest. Nii oli Kazõmi jõe ääres elavatel hantidel 1914. aastal viis väikeasulat: talvine, kevadine, suvine ja kaks sügisest. Talvel handid küttisid ja elasid talveasulates. Kevadel sõitsid Kazõmi jõe äärde, kus tegelesid kalapüügiga. Suvel olid nad suveasulates, karjatasid põhjapõtru ja püüdsid kalu. Sügisel ujusid kalaparved Obi jõest Kazõmi jõkke. Handid elasid siis sügisasulates ja kalastasid. Talve algul läksid nad jälle talveasulatesse. Alates 1930. aastatest on nõukogude võim hante asustanud ümber suurematesse küladesse. Hantidele ehitati tüüpprojektide järgi majad ja pandi nad sinna elama. Eriti intensiivselt toimus ümberasustamine 1950.-60. aastatel. 20
Igal paigal oli oma meeleolu sõltuvalt paiga vaimust. Koobastes, hiites ja voolavas vees elutsesid nümfid. Metsades ja mägedes elasid metsajumalad, faunid, saatürid. Sarvede ja kitsejalgadega Pan, karjuste jumal, elas kõrgel mägedes, metsarikastel nõlvadel. Mängis seal oma flööti ja tantsis nümfidega. Pan'i kodukandiks oli müütiline Arkaadia, kaunis ja lopsakas maastik õitsvate aasade, metsatukkade ja allikatega, kus karjused oma loomi karjatasid. Ideaalne paik armunud paaridele. Arkaadia müüti arendasid edasi roomlased (Vergilius). Tegelikkuses oli Arkaadia-nimeline paik viljatu ja jaheda kliimaga tasandik mägedes, kuid selle elanikud armastasid muusikat. Üks tuntumaid karjuseromaane, mille taustaks Arkaadia maastikud, on Daphnis ja Chloë (200 e.Kr). Kaks looduslast armuvad teineteisesse keset kevadist idülli. Arkaadial ja karjuseromaanidel on suur osa inglise maastikupargi kujunemisel rokokooajastul (Hellström 1997).
» Kõrtsmik ei suutnud võõra nägu selgesti näha, aga sõna «rootslane» mõjus temale erutavalt; ta 408 tundis rootslasi kui suuri purjutajaid ja häid maksjaid. «Oot', oot', ma teen õuevärava lahti, kuid seda ütlen ette, et ma hobuse eest ei vastuta, sest linn on maalt kokku jooksnud kerjajaid täis, kes hullemad on kui hagijad.» Kui hobune ulu alla oli pandud, astus Gabriel kõrtsituppa. Tema ilmumine pani koosolijaid koh-kuma, mõned koguni karjatasid hirmu pärast. «Tohoo mees!» hüüdis kõrtsmik, võõra nägu tule valgel nähes, «kust sa niisuguse peaga tuled?» «Mis mu peal viga on?» küsis Gabriel naljatades. «Sa oled ju koledal kombel malka saanud, su kübar on lõhki, nägu otsekui vere sisse kastetud.» «Pole viga, küllap saate niisuguseid päid veel küllalt näha,» kostis Gabriel istet võttes. «Venelastel on kõvad rusikad.» «Tohoo, kas venelased juba linnas?» «Ei ole, aga meie käisime neid laagris vaatamas
Ma nägin su jalga, jalga, mille eest ma oleksin andnud kõik, et seda ainult kordki suudelda ja siis surra, seda jalga, mille all ma ülima joovastusega oleksin lasknud oma pea puruks muljuda, nägin, kuidas see jalake pigistati sinna hirmsasse saapasse, milles elava inimese liikmed veristeks tompudeks muudetakse. Oh mind õnnetut! Kui ma seda kõike pealt vaatasin, oli mul sutaani all puss, millega ma oma rinda veristasin. Kui sa karjatasid, torkasin ma selle oma ihusse, oleksid sa veel karjatanud, oleksin ma ta oma südameni torganud! Vaata siia! Küllap on siin veel praegugi verine.» 1 8 7 Ta avas sutaani. Tõepoolest, ta rinda olid nagu tiigri küüned rebinud, küljel aga paistis suur, veel verine haav. Vang taganes õudusest. «Oh tütarlaps!» ütles preester. «Halasta minu peale! Sa arvad enese õnnetu olevat: kuid paraku, sa ei teagi, mis on õnnetus. Oh! Armastada naist! Olla seejuures preester! Olla vihatud
terveks saavad. Aga miks jumal meid nõnda välguga hirmutab, kui ta igakord ei löö? Miks? Ema ütleb, et meie patu pärast. On see õige?" ,,Küllap ta on, ega siis ema muidu," arvas Indrek. ,,Siis on minu jalad ka patu pärast sihuksed?" küsis Tiina. Enne kui Indrek jõudis vastata, sahistas esimene tuulepuhang puies ja kargas väravast sisse. Temaga ühes sähvatas välk, millele järgnes raksatus, mis põrutas esimesed harvad, jämedad vihmatibad taevast ründavast pilveservast. Ehmunult karjatasid pääsukesed: ,,Mis teed? Mis teed?" ja Tiina oligi juba Indreku süles. Aga samal silmapilgul kostis naisterahva hääl, mis kutsus Tiinat. ,,See on Molli," sosistas tütarlaps ja puges Indrekule lähemale. ,,Oleme vagased, las ta hüüab." Aga hääl tuli ruttu lähemale ja peatus laudseina taga. ,,Tiina, kus sa oled, et sa ei vasta?" küsis hääl ja kaks silma piilusid läbi prao. ,,Tule koju, vihma hakkab sadama, tule ruttu!"
annaabi.ee 
