Seega – normitehnika nõuete eiramine võib kaasa tuua eelnõu tagasilükkamise. Õigusnorm – on üldise iseloomuga ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees on eeldus(ed) või tingimus, mille esinemisel on see norm kohaldatav. Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või tegevusetus, mis tunnistatakse õigusrikkumiseks. Karistusliku õigusnormi element on sanktsioon st seaduses ettenähtud karistus dispositsioonis toodud teo eest. Õigusakt – on pädeva institutsiooni (organi) või ametiisiku poolt tema pädevuse piires ja kehtestatud korras vastuvõetud otsus, mis tekitab, muudab või lõpetab õigusi ja kohustusi. Seega on õigustloov. Järeldused: 1. õigusakti saab välja anda üksnes pädev institutsioon ja ainult pädevuse piires. Pädevus
konventsiooni artikli 5 ("õigus isikuvabadusele ja turvalisusele") lõike 1 punktiga a. Selle punkti kohaselt on lubatud seaduslik kinnipidamine pädeva kohtu süüdimõistva otsuse alusel. Vabaduse võtmine on õiguspärane vaid konventsiooni artikli 5 lõikes 1 nimetatud alustel vähemalt üks nendest alustest peab aset leidma. Vaatamata oma mittekaristuslikule nimetusele oleks Koemetsa näitel karistusjärgne kinnipidamine siiski karistusliku sisuga ning tähendaks inimese vabaduse võtmist ja sisuliselt vabadusekaotuslikku karistust. Kohtu seisukohalt on rikutud legaalsuse ehk seaduslikkuse põhimõtet. Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida 3 HMK, 01.02
ja südametunnistuse vabadust. Õigus taotleda asendusteenistust on otseselt seotud põhiõiguste ja inimõigustega. Rahvusvaheliselt on tunnustatud asendusteenistuse taotlemise alustena usuliste, eetiliste, filosoofiliste, humanitaarsete ja muude veendumuste olemasolu, mis on vastuolus relva kasutamise ja vägivallaga. Inimõigusorganisatsioonid on seisukohal, et isik ei pea oma veendumusi tõestama ja asendusteenistus ei tohi olla karistusliku iseloomuga. Üldine nõue on, et asendusteenistus ei saa olla sõjalise iseloomuga, kuid rahvusvaheliste organisatsioonide dokumendid asendusteenistuse sisu täpselt ei määratle. Eesti põhiseaduse paragrahv 124 lubab usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduda ning kohustab keeldujat läbi tegema asendusteenistuse. Asendusteenistuse taotlemine toimub kaitseväeteenistuse seadusega määratud korras.
25. Õigusnormi mõiste ja struktuur. Õigusnorm on üldise iseloomuga ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees on eeldus(ed) või tingimus, mille esinemisel on see norm kohaldatav. Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või tegevusetus, mis tunnistatakse õigusrikkumiseks. Karistusliku õigusnormi element on sanktsioon st seaduses ettenähtud karistus dispositsioonis toodud teo eest. 26. Õigusakti kehtivus ajas ja ruumis. Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. 27. Välislepingu parafeerimine, ratifitseerimine ja denonsseerimine. Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib EV lepingud: 1) mis muudavad riigipiire; 2) mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist;
resotsialiseerimise ideedelt riski juhtimise ideele; } erasektori rolli suurendamine kuritegevuse kontrollis. Vanglapopulatsiooni kasvu põhjused Lappi – Seppälä (2002) järgi võib viimastel aastatel terves maailmas toimuva vangide arvu kasvu seletada järgmiste faktoritega: 1. Kuritegevuse kasv 2. Tehniline seletus: vangla kasutuse kasv 3. Ideoloogiline seletus: muutused karistuse teoorias 4. Poliitiline seletus: muutused poliitilises retoorikas ja „karistusliku populismi” kasv Sotsiaalsed ja struktuursed tegurid 3 mudelit vangla tekkimise seletamiseks 1. Idealistlik – vangla kui karistusviisi progress 2. Organisatsioonilis-funktsionaalne – vangla kui ühiskondlike probleemide funktsionaalne lahendus • vangla kui täiuslik ühiskonnakorra mudel; • “mugavus“: pärast tekkimist elavad organisatsioonid ja asutused oma seaduste järgi. 3. Vangla varjatud funktsioon – süsteem töötab edukalt, kuna tema tegelik
tegevuse piiritlemine on hägune ning midagi ei öelda EP struktuuri kohta – 2012.a magistritöö. Hetkel kollegiaalne struktuul enam-vähem paigas. Euroopa vahistamismäärus Euroopa vahistamismäärus on kasutusel alates 2004. aastast. Vahistamismäärus on ühe Eli liikmesriigi õigusasutuse taotlus, et teine liikmesriik võtaks isiku vahi alla ja annaks ta esimesele liikmesriigile üle kohtu alla andmiseks või vabadusekaotsuliku karistusliku või vabadust piirava julgeolekumeetme kasutamiseks. Põhiidee: vastastikuse tunnustamise põhimõte annab ühe liikmesriigi kohtuotsusele õigusliku jõu ka väljaspool selle riigi territooriumi: - Ilma vajaduseta liikmesriikide karistusõigust ja kriminaalmenetlusõigust phtlustada; Enne euroopa vahistamismäärust: isiku teisele riigile väljaandmine eeldas seda, et tegu oli karistatav mülemas liikmesriigiss, protseduur aeganüudev ja politikast sõltuv.
hulgas. Selle sätte järgi saab isikuõiguste rikkumise puhul hüvitise suuruse määramisel arvestada vajadust mõjutada kahjutekitajat hoiduma edasistest rikkumistest võttes seejuures arvesse kahjutekitaja varalist seisundit. Diskussioon puudutas eelkõige küsimust, kas meie VÕS-i on viidud sisse karistuslik kahjuhüvitis, mis kontinentaaleuroopas ei ole omane. Selle sätte puhul ei ole tegu klassikalise karistusliku hüvitisega, vaid millegi sarnasega. Tal on teatud selline karistuslik element juures, sest isikult on võimalik välja mõista suurem kahjuhüvitis ainult selletõttu, et ta on rikas. 83. Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega varalise ja mittevaralise kahju deliktiõigusliku hüvitamise nõuded on võlaõigusseaduse järgi isiku surma põhjustamise korral? § 129. Lg 1 viide enne surma tekkinud kahju hüvitamisele on iseenesest mõttetu, sest sellist kahju
Tema ennustus leidis täiel määral kinnitust Quetelet` töödes. Alustanud oma statistilisi uuringuid demograafia valdkonnas (suremuse ja sündimuse statistika), tegi Quetelet õige ruttu kindlaks siin valitsevad seaduspärasused. Ta tõestas, et näilise juhuslikkuse varjus valitsevad kuritegevust kindlad seaduspärasused, mis tegelikult iseloomustavad ühiskonnaelu tervikuna. Sellepärast luges Quetelet läbikukkumisele määratuks igasugused katsed likvideerida kuritegevust kurjategijate karistusliku või muu (näiteks kasvatusliku) mõjutamise abil. Et selles valdkonnas edu saavutada, peab ennekõike selgitama välja kuritegevuse olemasolu ja muutumist määravad seaduspärasused ning nende toime tundmise pinnalt võtma adekvaatseid meetmeid soovitavate tulemusteni jõudmiseks. Quetelet uskus, et tarvitseb vaid muuta ühiskondlikku korda, kui muutub ka kuritegevus. Kuritegevuse põhjuse puhul pidas Q vajalikuks rõhutada nende seost
teda võib korduvalt rakendada (ei kohaldu mingi ne bis in idem bullshit) seni, kuni kohustus ei ole adressaadi poolt täidetud. Kusjuures ka summa tõstmine on lubatud. Uus sunniraha määratakse alles siis, kui esialgse sunnivahendiga ei ole kohustuse täitmist saavutatud. Sunniraha võib rakendada paralleelselt karistusega kuriteo või väärteo eest. Sunniraha ei ole karistusliku iseloomuga ja tema eesmärk ei ole vastutus õigusrikkumise eest, vaid haldusõigusliku nõude tagamine. Sunniraha on üksnes nõude vastava kohustuse mittetäitmise eest. Kui isik on ettekirjutuse täitnud, ei saa talle ka sunniraha rakendada. - Asendustäitmine – ettekirjutuses nõutud kohustuse täitmist haldusorgani enda või kolmanda isiku poolt ja kohustatud isiku kulul. Reeglina toimub see siiski kolmanda
organisatsioonilise iseloomuga piiramisi ja koormisi. 2) Seos riikliku sunniga: sunnivahendid isikliku, varalise, organisatsioonilise iseloomuga. Isikliku iseloomuga sunnivahendid on nt. vangistus. Varalise iseloomuga sunnitakse kahju hüvitama. Organisatsioonilise iseloomu puhul võtan organisatsioon midagi ise ette. 3) Sunni rakendaja on seadusega määratletud pädev organ või ametisik 4) Süüdlase kohus kanda piiramisi ja koormisi. Karistusliku iseloomuga on trahv. Mittekaristusliku iseloomuga on noomitus, hoiatus. Piiratud nt mingi aeg peab olema vangis. Iga päev peab mingi aeg vangis istuma. Koormis on rahaline hüvitamine. 56. Juriidilise vastutuse liigid. Juriidilise vastutuse liigid: a) sõltuvalt juriidilist vastutust kohaldavast organist: kohtulik vastutus ja haldusvastutus b) sõltuvalt sellest, millises õigusharus juriidiline vastutus ette nähakse:
132 lg 1-l põhinev nõue on suunatud vara koosseisu taastamisele: A tahab, et tal oleks lihtsalt jätkuvalt mingi auto millega natukene sõita saaks. A ei ole selles süüdi, kui mistahes auto mida B talle asemele osta saaks on kallim kui A hävinud auto, ja talle ei saa panna kohustust hinnavahe kinnimaksmiseks. Kahjuhüvitist ei tohi välja mõista suuremas summas kui kahju on tegelikult tekkinud. Eestis õigus ei rakenda karistusliku kahju instituuti (punitive damages ). Asja kahjustamisel tuleb arvesse võtta asja amortisatsiooni ( 132 lg 1 ls 2). 15. Missugused deliktõiguslikud kaitsevahendid on võlaõigusseaduse alusel võimalikud au teo- tamise ja isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise korral? Au teotamine on võimalik faktiväite esitamise teel ja väärtushinnanguga. Nende eristamine on Riigiko- htus üks vaieldavamaid küsimusi.
tuleb ette sageli, võib olla probleem selles, Eriolukord: et üks tülitsevatest Kuidas leppida? osapooltest üritab tüli provotseerimisega õdede-tõmmata endale ven a e Peale karistusliku iseloomuga abinõude tarvitamist, nagu näiteks lapse vanemate tähelepanu. Sellisel juhul on mõ- " " nikord tülid. silmitsi seadmine mingi käitumise loogilise tagajär-Sõrmega jega, aja mõistlik, kui vanemad ennast vahele ei sega. Nimetatud
kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (§127 lg 1). Taastada see olukord, mis enne oli (endise olukorra taastamine ehk restitutsioon) 3-2-1-137-05: kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole ka kohustust rikkunud poole karistamine §134 – lg 5 ja 6, viitavad sellele, et teatavate juhtumite puhul, kui kohus otsustab hüvitise suuruse üle, tal on suuremad võimalused hüvitise suuruse määramisel tuua põhjendus, et vajadusel hoida ära taolisi teisi rikkumisi karistusliku kahjuhüvitise diskussioon: vt 656 SE, 3-2-1-4-12, 3-2-1- 18-13- superstaari lahend, avalikkus ei pea eksponeerima tema eraelu. Põhjendus kus riigikohus põhjendab ära §134 lg 5 ja lg 6, ametlikult sai tugineda, et hüvitise suurust määrates, võtame arvesse selle, et see oleks piisavalt suur, et ta enam sellist rikkumist toime ei paneks. Kahju hüvitamise nõue (§115) - nn “väike KH nõue” (=KH koos täitmise nõudega, §115 lg 1, I alternatiiv ehk koos täitmise nõudega)
1) loa väljaandmise aluseks olnud asjaolude ja tingimuste muutumisest, kui õigusakt näeb ette sellise tagajärje; 2) loa tühistamine seoses loaga hõlmatud tegevusvaldkonnas kehtivate eeskirjade rikkumisega. 109 Esimesena nimetatud juhul ei ole tegemist halduskaristusega. Loa alusel tegutsev juriidiline isik ei ole toime pannud õiguserikkumist. Loa kehtivuse lõpetamine juriidiliste või faktiliste asjaolude muutumise tõttu tuleneb otse seadusest ning ei ole käsitletav karistusliku sanktsioonina. Nii näiteks ringhäälinguseaduse § 41 5. lõike punkti 6 kohaselt tunnistatakse ringhäälinguluba kehtetuks, kui loal märgitud isik ei vasta toimunud muudatuste tõttu ringhäälinguseaduse nõuetele. Analoogselt on küsimus lahendatud ka tegevuslitsentside korral. Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 1994.a. määrusega nr. 109 kinnitatud mootorsõidukite ja nende haagiste sisse- ja väljaveo, müügi, hoolduse
1) loa väljaandmise aluseks olnud asjaolude ja tingimuste muutumisest, kui õigusakt näeb ette sellise tagajärje; 2) loa tühistamine seoses loaga hõlmatud tegevusvaldkonnas kehtivate eeskirjade rikkumisega. 109 Esimesena nimetatud juhul ei ole tegemist halduskaristusega. Loa alusel tegutsev juriidiline isik ei ole toime pannud õiguserikkumist. Loa kehtivuse lõpetamine juriidiliste või faktiliste asjaolude muutumise tõttu tuleneb otse seadusest ning ei ole käsitletav karistusliku sanktsioonina. Nii näiteks ringhäälinguseaduse § 41 5. lõike punkti 6 kohaselt tunnistatakse ringhäälinguluba kehtetuks, kui loal märgitud isik ei vasta toimunud muudatuste tõttu ringhäälinguseaduse nõuetele. Analoogselt on küsimus lahendatud ka tegevuslitsentside korral. Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 1994.a. määrusega nr. 109 kinnitatud mootorsõidukite ja nende haagiste sisse- ja väljaveo, müügi, hoolduse
4) tulud varadelt 5) toetused, sh välisabi 6) muud tulud, sh trahvid Maksud Maks on maksuseadusega või seaduse alusel antud KOV üksuse volikogu määrusega riigi ja KOV avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Maksude hulka ei kuulu: - rahatrahvid (on karistusliku iseloomuga) - koormised (mitterahalised kohustused) - riigilõivud (tasu teatud toimingu sooritamise eest) - sundkindlustuse maksed (on olemas vastutasu maksja jaoks) - intressid maksu tasumisega viivitamise eest (on mõjutusvahend maksumaksja suhtes) - teenustasud, tulu ettevõtlusest, vara müügist, dividendid jms (ei ole avalik-õigusliku iseloomuga maksed) Riiklikud ja kohalikud maksud
Sellise juhtumiga on tegemist näiteks siis, kui karistusseadustiku eriosa säte, mille järgi isik süüdi tunnistatakse, ei näe üldse ette seda liiki karistust, mis isikule on mõistetud, või kui mõistetud karistus ületab asjakohase sanktsiooni ülemmäära. Karistuse mõiste KrMS § 318 lg 4 teise lause kolmanda alternatiivi tähenduses on siiski laiem karistuse mõistest karistusseadustiku 3. peatüki mõttes, hõlmates kõiki karistusliku iseloomuga materiaalõiguslikke meetmeid, mida isiku suhtes kuriteo eest kohaldatakse. Seega on süüdistataval või kaitsjal KrMS § 318 lg 4 teise lause järgi õigus vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus ka näiteks põhjusel, et süüdistatavale määratud katseaeg ületab KarS § 73 lg-s 3 või § 74 lg-s 3 ette nähtud 2 ülempiiri või et KarS § 69 alusel on määratud ravi kauemaks kui 3 aastaks. KrMS § 318 lg 4 teises lauses nimetatud
annaabi.ee 
