Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond JÕUOSAD AUTOLE Referaat Juhendaja Tartu 2012 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1 SIDURIKOMPLEKTID,SIDURIKETTAD, SIDURIKORVID, SURVELAAGRID............4 2 VEOVÕLLIOTSA KOMPLEKTID, VEOVÕLLIOTSA KAITSEKUMMID, VEOVÕLLID. 5 3 KARDAANIRISTID, KARDAANI TUGILAAGRID, KARDAANI TUGIPUKID................6 4 RATTALAAGRID, RATTARUMMUD........................................................................... 7 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................... 9 LISAD..................................................................................................
kõrgusel. Õlitaseme kontrollimisel peab auto olema võimalikult horisontaalses asendis. Kui autot on vaja selleks tõsta, siis jälgi et esimene ja tagumine ots oleks ühel kõrgusel. Keera lahti kontroll-täiteava käiguaksti küljel ning kontrolli õlitaset ja vajaduse lisa sinna ka õli. Kontrollava vaatamiseks on vaja tähikvõtit. Kardaan on selline tore vidin mida hooldama ei pea. Jõumoment juhitakse käigukastist peaülekandesse kaheosalise kardaani kaudu. Kardaani keskel on auto põhja külge kinnitatud laagriga vahetugi. Kardaani esiotsas on heli ja vibratsiooni summutav kummipuhver ja vibratsioonileevendi. Peaülekanne Peaülekande ülesandeks on kardaanilt tuleva jõumomendi jagamine tagarataste vahel. Peaülekanne sisaldab diferentsiaali, mis võimaldab tagarataste erineva pöörlemiskiiruse. Jõud juihitakse peaülekandest ratastele lahtiste liigenditega varustatud pooltelgede vah4el. Peaülekande vahetus ei kuulu hooldusprogrammi
ülekandmiseks kardaanülekannet? Kardaanülekannet kasutatakse siis, kui on vaja jõumoment kanda üle natukene pikema distantsi. Näiteks tagasillaveoga autodel asub mootor koos käigukastiga ees, ning, et taha sillale kanda üle jõumoment, on paigaldatud autole kardaanülekanne. 2. Miks kasutatakse kardaanvõllil võlli pikkuse muutmiseks nuutliigendit ? Kuna vedava silla ülesse-alla liikumine toimub sirgjooneliselt, aga kardaani peaülekande külge kinnitatud ots liigub hoopis kaartmööda, peab kardaanvõll saama enda pikkust muuta. 3. Millal kasutatakse jõu ülekandmiseks püsikiirusliigendit (eelis kardaanliigendi ees)? Püsikiirusliigendit kasutatakse autode eesmistes ning sõltumatu vedrustusega veosildades. Nad annavad pöördemomenti edasi ühtlasemalt. 4. Kirjeldage (soovitavalt joonis) püsikiirusliigendite ehitust? (Erinevad tüübid) 5. Milliseid ülesandeid täidab tagasilla reduktor
1 LEVINUMAD KASUTUSKOHAD AUTOKERE JUURES · Kütusepaagi luuk · Kardaani muhv · Esi ja taga tiivad · Rattad · Käigukasti · Kardaani muhv · Uksed · Peeglid · Kapott · Pagasiluuk · Esi-ja tagustange 2 ROOSTES KEERMESLIIDETE AVAMISMEETODID Puhasta kõigepealt terasharja või naaskli teravikuga poldi ümbruse ja keerme mustusest ja roostest, lase aerosoolist peale MoS2-baasil (molübdeen sulfiid) eraldamisõli ja pärast toimimist alustan sobiva võtmega lahtikeeramist (sammuke edasi, veidi tagasi). Mõni roostes liide vajab hoopis pikemat leotamist
Rästas KONTROLLTÖÖ NR. 1 AS Õppegrupi nr. AS13 Kuupäev: 05.03.14 1. Mida tähendab rattavalem 6 x 4*? Kuus ratast ja neist neli on vedavad. 2. Kuidas liigitatakse jõuülekandeid? Manuaal käigukastid ja Automaatkastid. 3. Millised seadmed/sõlmed kuuluvad nelikveoga kaheteljelisel sõidukil jõuülekandesse? Hooratas ,sidur ,väntvõll ,kardaani ülekanded, diferentsiaalid, jaotuskast, vedevad sillad(rattad) 4. Millistele nõuetele peavad vastama sidurid? Sidur peab lahutama kiiresti ja täielikult, käigukasti hoorattalt saadavast mehhaanilisest energiast. Sidur peab uuesti liitma käigukasti ja hooratta sujuvalt, et vältida järske kohalt minekut mis võib kahjustada kõiki jõuülekande mehhanisme. Siduriketas ei tohi libisema hakata. 5. Kuidas jaotatakse ehituse järgi mehaanilised sidurid ? Siduri ehitus 1. Siduri korv 2
Uuesti üles liikudes avatakse väljalaskeklapp ning põlemisjäägid surutakse silindrist välja. Kolvi tõusmisel ülemisse surnud seisu ehk maksimumi hakkab sama ring uuesti. Klappide liikumist reguleerib kolvi liikumisega sünkroonis olev nukkvõll. Kolvid on väntvõlli külge ühendatud kepsudega. Kolvi üles-alla liikumisest teeb ringliikumise väntvõll, kuhu on kinnitatud sidur ning käigukast ning kust edasi liigub mehaaniline energia läbi kardaani auto ratastesse ning auto hakkab liikuma 4.10-4.50 videost http://www.youtube.com/watch?v=FfTX88Sv4I8
ja korrutame tulemuse varuteguri 1,4-ga. Ehk siis 460*1,4= 644 Nm. Arvutusviga on 69 Nm. [1] 4 2. PEAÜLEKANNE Ülekande arv on mootori ja ratta täispöörde suhe, mitu pööret peab mootor tegema, et ratas teeks ühe täispöörde. Tagareduktor ehk peaülekanne on kasutusel taga- ja nelikveolistel sõidukitel ning see võtab kardaani pöörlemise, pöörab seda 90° ja edastab selle pooltelgede abil ratasteni. Esiveolistel (FWD) sõidukitel on käigukast kombineeritud esireduktor ja diferentsiaal ning veovõllid lähevad diferentsiaalist otse ratasteni. Nelikveolistel sõidukitel kannab esireduktoriga kombineeritud diferentsiaal vahekastist tuleva kardaani pöördemomendi veovõllide abil ratasteni, muutes selle suunda 90° ning võimendades ülekannet. Tänapäeval on kasutusel hüpoidülekanded.
ebatasasel teel. Käigukastist kantakse pöördemoment veosillale nurga all. Mille suurus muutub vedrude paindumisel. Pöördemomendi ülekandmiseks käigukastist veosillale muutuva nurga all kasutatakse kardaanülekannet. Kardaanülekanne koosneb kardaanvõllidest ja kardaanliigenditest. Kardaanvõllid valmistatakse õhukeseseinsalisest terastorudest. Kardaanvõlli ühte otsa on keevitatud kardaanliigendi hark ja teise otsa hammasotsik. Hammasotsik saab libideda kardaani hammaspuksis, mistõttu kardaanülekande oikkus võib muutuda. Võlli pikkuse vähendamiseks kasutatakse vahevõlliga kardaanülekannet. Vahevõll on ühe otsaga sidestatud käigukasti veetava võlliga ja teisega kinnitatud ripptoele. Kasutatakse jäiku kardaanliigendeid ja võrdsete nurkkiirustega kardaanliigendeid. Jäik kardaanliigend koosneb kahest hargist ja ristmikust. Ristmiku tapid pailknevad harkide sil.mades ja on kinnitatud nendesse nõellaagrite abil.
Tüüp: DQB Valmistaja: Getrag Käikude arv: 6 Ülekandearvud : 1 2 3 4 5 6 R 3,42 2,11 1,43 1,09 0,87 0,72 3,24 Laagrid: Tihendid: Võlli rõngastihend, Määrimine: Sae 70w(GL-4) käigukasti õli Kardaanülekanded: Kardaanülekanne/rattavõll peab olema kinnitatud ja tasakaalustatud, ei tohi vibreerida; kardaani liigendid peavad olema töökorras. Peaülekanne: Esimese peaülekandearv (1-4. Käik): 3,94 Teise peaülekandearv (5-6. Käik): 3,087 Diferentsiaal (-id). torson tüüpi keskdiferentsiaal Rattad (veljed, rehvid). 6.5 J 17H2 ET45 rehvid: 205/55R16 Arvutage summaarsed (käigukast+peaülekanne) ülekandearvud: Peaülekanne : 3,94 1) Esimese käigu korral: 7.36 2) Kõrgeima käigu korral: 3.087
Seejärel käivitada mootor mõneks minutiks ning siis jätta seisma ja peale paari minutit kontrollida uuesti õlitase. Kuna õlifilter võib olla veel tühi. Vastavalt vajadusele lisada õli. Seejärel paigaldada . vastavõlivahetus kleebis millel on peal kilomentraaz, kuupäev õlimark ja kas on vahetatud filter ja järgmine õlivahetus kuupäev ja järgmise õlivahetus kilomentraaz. 28.jõuülekande rikked. Rikked võivad olla siduri libisemine , siduri mittelahutamine, kardaani vahelaagri purunemine , vahelaagri kummimuhvi kulumine, kardaani ristide purunemine. 29.väntvõlli defektid ja remont (pikilõtk) väntvõlli põhilisteks defektiteks on väntvõlli kulumine tänu halvale õlitusele. Kas siis on pikka aega vahetamata õli , vale õli või õlipumba rike. Ebaõige siduri reguleerimine võib põhjustada pikilõtku saalede kiire kulumise ja samas kaväntvõlli kahjustuse. Väntvõlli pealmiseks remontimise võimaluseks on väntvõlli lihvimine remontmõõtu
· Kui vedav hark pöörleb ühtlaselt, siis veetav hark pöörleb ebaühtlase kiirusega: ühe pöörde jooksul jõuab veetav vedavast kaks korda ette ja jääb kaks korda maha. · Et pöörlemise ebaühtlusest lahti saada ja inertskoormusi vähendada, kasutatakse kaht ristliigendit. · Seejuures peavad võlli mõlemad hargid asuma ühes tasapinnas. · Vältimaks vibratsiooni teket tuleb kardaanülekanne enne masinale paigaldamist tasakaalustada. Diferentsiaal · Kannab edasi kardaani pöördemomenti ja muudab selle suunda 90° ning võimendab ülekannet. · Tagareduktor ehk peaülekanne on kasutusel taga- ja nelikveolistel sõidukitel ning see võtab kardaani pöörlemise, pöörab seda 90° ja edastab selle pooltelgede abil ratasteni. Diferentsiaali põhiline töö on jaotada pöördemoment tagaratastele õiges proportsioonis ning võimaldada sõiduki pööramisel reguleerida sisekurvis olevat ratast aeglasemaks ja väliskurvis olevat ratast kiiremaks
väikese Mercedese siduri vahetus kuna üks leevendusvedru oli katki läinud pidime selle ära vahetama aga sakslased on nii peened inimesed, et igasuguste poltide juurde oli suht raske pääseda. Lahti oli neid lihtne võtta aga kui kinni hakkasid panema siis oli maru raske neid oma auku tagasi panna, kui pool käigukasti oli külge pandud oli võimalus proovida kas sidur lahutab ja siis selgus, et ei ja me arvasime , et tuleb jälle käigukast maha võtta aga, et osad kardaani poldid uuesti lahti saada tuli seda keerata kuid siduri lahutamise proovimisel oli üks käikudest kinni poonud ennast ja et lahti saada oli meil sidur lahutama saada aga selle käigus pidi veel mootor töötama ja me suutsime siduri veel kärssama ajada muidugi käik jäi veel sisse siis me kutsusime teise mehaaniku veel appi vaatama miks sidur ei lahuta ja kui tema proovis siis toimis kõik nii nagu pidi ja me
Unionist. Audi peakorter asub Ingolstadtis Baierimaal. Audi logoks on neli üksteisega seotud rõngast, mis tähistavad autotootjaid, kes moodustasid Auto Unioni. Ajalugu: 1899. aastal asutas insener August Horch omanimelise töökoja ja pani sellega nurgakivi ühele maailma edukamale autokontsernile ja aastal 1909 lõi Audi. Nende kahe nimega kinnistas ta end autoajastu suurimate pioneeride hulka. Tema teeneks loetakse paljude tehniliste leiutiste, näiteks alumiiniumi ja kardaani kasutuselevõtmine. Just Horchi peas sündis geniaalne idee suunata autorool keskelt vasakusse sõidukinurka. Oma uues tehases sai August Horch töötada vaid kümme aastat. 1909. aastal tekkisid probleemid juhtkonnaga ning Horch oli sunnitud enda poolt asutatud ettevõttest lahkuma. Samal aastal asutas ta Horch Automobil-Werke GmbH, kuid tema vanal firmal oli seaduslik õigus tema perekonnanime kasutamiseks ning seetõttu oli Horch sunnitud leidma oma firmale uue nime.
pidevalt. Järelikult on pöördemomendi kandmiseks käigukasti veetavalt võllilt veosilla võllile vaja sellist võlli, mille pikkus ja kaldenurk auto pikitelje suhtes saab muutuda. Lihtsamal juhul koosneb kardaanülekanne võlliliigenditest ja võllist. Liigendid on vajalikud võlli nurgamuutusteks. Liigendi-hargi ja võlli nuutühendus võimaldab liigendite vahelise kauguse muutumist. Joonis 40 Kardaanvõll 1., 3. ja 9. Kahvlid, 2. Määrdenippel, 4. Kardaani liikuv nuuttoru, 5. Kardaani nuutvõll, 6. Tihend, 7. Tolmukatte, 8. Kardaani toru võll. Võlliliigendid jagunevad täis- ja poolliigenditeks. Täisliigenditel (Joonis 40) on kindlad õõtsumisteljed, mis võimaldavad võlli kallet et 20... 25°. Poolliigendite õõtsumisteljed on kindla orientatsioonita ja nendega ühendatud võlli kalle on vaid mõni kraad. Nad korvavad raami kõverusest ja paigaldusvigadest tingitud vildakusi. Täisliigendid jagunevad asünkroon- ehk muutkiirusliigenditeks ja
August Horch alustas oma äritegevust Moseli jõe kaldal. Ta lõi kõigepealt omanimelise kaubamärgi Horch (1899) ja kohe seejärel ka Audi (1909). Nende kahe nimega kinnistas ta end autoajastu suurimate pioneeride hulka. Tunnustuseks tema väljapaistvatele inseneriomadustele ning suurele tegutsemistahtele valiti Horch 2000. aastal autotööstuse Kuulsuste Halli. Tema teeneks loetakse paljude tehniliste leiutiste, näiteks alumiiniumi ja kardaani kasutuselevõtmine. Just Horchi peas sündis geniaalne idee suunata autorool keskelt vasakusse sõidukinurka. Koos investeerimisgeeniuse Salli Hertzi ja 30 000 margase stardirahaga asutas Horch 1899 Kölnis firma A. Horch&Cie. Juba esimene tema loodud auto oli tolle aja mõistes lausa revolutsiooniliselt sisustatud: kahesilindriline mootor oli toodud ette ning väntvõll paigutatud alumiiniumkapslisse. Horch ise näis oma insenerimõttest
suhtes muutub sõidu ajal pidevalt. Järelikult on pöördemomendi kandmiseks käigukasti veetavalt võllilt veosilla võllile vaja sellist võlli, mille pikkus ja kaldenurk auto pikitelje suhtes saab muutuda. Lihtsamal juhul koosneb kardaanülekanne võlliliigenditest ja võllist. Liigendid on vajalikud võlli nurgamuutusteks. Liigendi-hargi ja võlli nuutühendus võimaldab liigendite vahelise kauguse muutumist. Joonis 40:Kardaanvõll. 1., 3. ja 9. Kahvlid, 2. Määrdenippel, 4. Kardaani liikuv nuuttoru, 5. Kardaani nuutvõll, 6. Tihend, 7. Tolmukatte, 8. Kardaani toru võll. Võlliliigendid jagunevad täis- ja poolliigenditeks. Täisliigenditel (Joonis 40) on kindlad õõtsumisteljed, mis võimaldavad võlli kallet et 20... 25°. Poolliigendite õõtsumisteljed on kindla orientatsioonita ja nendega ühendatud võlli kalle on vaid mõni kraad. Nad korvavad raami kõverusest ja paigaldusvigadest tingitud vildakusi. Täisliigendid
Täisliigendid jagunevad: · Asünkroon- ehk muutkiirusliigenditeks. · Sünkroon- ehk püsikiirusliigenditeks Poolliigendid jagunevad: · Elastseks · Jäikadeks Elastne liigend kannab pöördemomenti üle elastse elemendi deformatsiooni abil. Elastsel ja jäigal on vedava ja veetava hargi pöörlemiskiirused erinevad. Erinevus sõltub telgevahelisest nurgast. Jäigal võib ülekande nurk olla 5-10kraadi, elastsel 3-5kraadi. Kompenseerivad ühendused tagavad kardaani pikkuse muutumise. Valmistatakse tavaliselt nuutühendusena. Vahetuge kasutatakse suurte vahekuaguste puhul kui on tegemist mitmeosalise kardaanülekandega. Vahetugi koosneb toest, kummirüngast ja kuullaagrist. Roomiktraktorite tagasillad. Planetaarne tagasild ja külgülekanded. Roomiktraktori pööramismehhanismi tagab ühe või teise roomiku väljalülitamise ja pidurdamise. Lõppülekanded suurendavad ülekantavat momenti.
pidurdamisega (töötab generaatorina). Statsionaarsete tõstmiste korral on võimalik autokraana lülitada ka vooluvõrku. Hüdraulilistel autokraanadel võrreldes ülaltooduga puudub noole tugi nool toetub tõstesilindrile. Nendel on tööseadmeks ka koormuse all teleskoopselt pikendatav nool. Sektsiooni väljalükkamine toimub hüdrosilindritega või lisaks tross ja kettülekannetega. Ajamiks on aksiaalkolbpumbad, mis käitatakse jõuvõtukastist tuleva kardaani abil. Töökiirust reguleeritakse kas automootori pöörlemiskiiruse muutmisega või töövedeliku drosseldamisega. Voolikuta ja torude lõhkemisel ning õli lekkel toimuva avarii ärahoidmiseks on süsteemil peal mitmed hüdrolukud. Samuti on kaitsemehhanismid ja klapid, mis väldivad seadmete ülekoormuse. Mitme silindri samaaegseks lülitamiseks on kraanadele monteeritud mitu pumpa. 72) Portaalkraana Portaalkraanad said oma nimetuse käiguosa raami konstruktsiooni järgi. Rööbasteele
(biitrite) töönurgast (mida suurema nurga all biitrid on, seda sügavamalt ta künnab). Vurräke kui passiväkke tööorgannid jätavad mullasse ainult masina liikumissihilise sirgjoonelise jälje, siis aktiiväkkel on see jälg kõverjooneline, tagades niiviisi mulla täielikuma ja mitmesihilise läbitöötluse. Kahvelvurräke kaksikpulkadega kahvlikujulised tööseadised saavad ajami traktori käitusvõllilt kardaani ja reduktori vahendusel. Võrkäke on pulkäkke eriliik; see on kujundatud silmusjatest pulgalülidest, mistõttu moodustub maapinna konarusi hästi kopeeriv liigendiline lüliraam. Seepärast on võrkäke sobiv hooldusäkkeks (orase, kartulivagude jm äestamiseks). Sugaäke pigem umbrohutõrjeks; Piiäke peenemate piidega kui sugaäke, teravilja saab ilusti äestada. Karjamaaäke koosneb rauast siledatest osadest, ülesandeks on väljaheidete ja mutimullahunnikute laialiajamiseks
annaabi.ee 
