1 . Tiitelleht . 2. Sisukord . 3. Sissejuhatus. LK 1 . 4 . Kaltsiumkarbonaadi tähendus ja olekud looduses . LK2 5. Kaltsiumkarbonaadi kasutamine ravimites ja tervise parandamises LK 3 6.Kaltsiumkarbonaadi kasutamine tööstuses LK 4 7. Kokkuvõte LK 5 8. Kasutatud kirjandus . LK 6 Sissejuhatus See essee on tehtud kaltsiumkarbonaadist . Minu teemavalik tulenes sellest , et meil toimus loos klassis ja mina sain endale kaltsiumkarbonaadi . Kaltsiumkarbonaat on sool ja seetõttu esineb ta tihti kristalses olekus . Sellel on palju erinevaid vorme ja kasutusviise .Juttu tuleb selle raviomadustest ja kasutusest tööstuses , põhiline vorm kaltsiumkarbonaat on lubjakivi , millest ka räägitakse. Kaltsiumkarbonaat on sool , mis koosneb kaltsiumist ja anioonist nimega karbonaat . Seda kasutatakse paljudes alades , millest ka juttu tuleb. Seda kasutatakse nii ravimitena kui ka ehitusaladel
Leidumine looduses Süsinikku leidub looduses nii lihtaine kui ka paljude ühendite koostises. Ta kuulub kõikide orgaaniliste ühendite seega ka taim- ja loomorgnanismide koostisesse. Süsinik on kivisöes ja naftas esinevate ühendite peamine koostisosa. Lubjakivi, marmori ja kriidi põhiosaks on kaltsiumkarbonaat. Õhus ja looduslikes vetes esineb süsinik süsinikdioksiidina. Lihtaine leidub süsinikku teemandi ja grafiidina. Allotroopsed teisendid Teemant Läbipaistev, värvuseta kristalliline aine. Ta on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandi kristallivõres on süsiniku aatomid üksteisest võrdsel kaugusel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Niisugune struktuur põhjustabki teemanti erandliku kõvaduse. Teemanti kasutatakse klaaside
Süsinik Asetus perioodilisustabelis Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsiniku levik looduses Süsinik on looduses üsna laialt levinud element. Teda esineb nii lihtainena kui ka liitainena. Ta on kõigis elusorganismides, fossiilsetes kütustes ja naftakeemiatoodetes leiduvate keemiliste ainete aluseks. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit sisaldab 9095% puhast süsinikku. Puhast süsinikku
Jüri Gümnaasium SÜSINIK Referaat Koostaja : Keit Putrolainen Jüri 2010 Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsinik võib loovutada 4 elektroni või võtta juurde 4 elektroni. Sellepärast moodustab ta teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid. Iga sidememoodustab elektronipaar, milles üks elektron pärineb süsiniku aatomilt ja üks mõnelt teiselt aatomilt, näiteks vesinikult. Süsinik on looduses üsna laialt levinud element maakoores massi järgi 13. kohal. Teda
Peaaegu kõik metallid reageerivad kontsentreeritud väävelhappega. Seejuures ei eraldu vesiniku, vaid vääveldioksiidi, vesiniksulfiidi või vaba väävllit, olenevalt metallist ja katsetemperatuurist: 2H2SO4+Cu=CuSO4+2H2O+SO2 Toatemperatuuril ei toimi kontsentreeritud H2SO4 rauasse, seepärast kasutatakse väävelhappe säilitamiseks ja transportimiseks rauast terast. Väävelhape õtab orgaanilistelt ainetelt vee koostiselemendid, süsinik oksüdeerub osaliselt CO2ks, osaliselt eraldub söena: H2SO4 C6H12O6(glükoos)----------6C+6H2O Püsiva ja raskesti lenduva happena tõrjub väävelhape teisi happeid nende sooladest välja: NaCl+H2SO4=NaHSO4+HCl KNO3+H2SO4=KHSO4+HNO3 Kahealuselise happena moodustab väävelhape 2 rida soolasid: sulfaate (Na2SO4, CuSO4) ja vesiniksulfaate (NaHSO4). Väävelhappe ja sulfaatide lahustes sulfaatiooni kindlakstegemiseks kasutatakse baariumkloriidi lahust
V Eluslooduse ilu aluseks on süsinikuühendid SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 32 V. SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 14. SÜSINIK LIHTAINENA 14.1. Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma +3 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatom- liitium (Li) leelismetall mass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta posi- IA rühm tiivse laenguga ioone (nagu leelismetallid tabeli vasakul serval) ega
häguseks tekkiva kaltsiumkarbonaadi sademe tõttu. Ca(OH)2 + CO2 _ CaCO3 + H2O Kaltsiumhüdroksiidi kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamisel. Tema segu liiva ja veega nimetatakse lubimördiks. Lubimört on heade omadustega sideaine, mida saab kasutada müüride ladumisel, seinte ja lagede krohvimisel. Krohv sisaldab lubimördile ka kipsi (CaSO 4 * 2H2O). Seismisel reageerib kustutatud lubi õhus oleva CO 2-ga ning tekkinud kaltsiumkarbonaat seob ehituskivid ühtseks tervikuks. Kaltsiumhüdroksiidi kasutatakse veel põllumajanduses muldade lupjamisel vähendamaks nende happelisust. Mõnel pool kasutatakse kaltsiumhüdroksiidi ka viljapuutüvede valgendamisel kaitsmaks neid kahjurite ja külmalõhede eest. 2.6.3 II A rühma elementide soolad 4 II A rühma elementide soolade omadused kattuvad peamiselt leelismetallide soolade omadustega
Vastavalt väliskujule eraldatakse prismalised (kvarts), nõeljad (kips), lehtjad (vilgud) jne. Kristallid. Tihti on üksikutele mineraalidele iseloomulik kindel väline kuju (nt melahhiit esineb sageli neerukujuliste kobaratena, kips kiuliste kristallide kogumitena jne). Värvus on tunnus, mida esimesena märgatakse, seetõttu on a mineraalide nimetused otseselt või kaudselt seotud nende värvusega. (nt albiit – valge, koloriit – roheline, hematiit – veri). Sageli on üks ja sama mineraal värvunud erinevalt, sõltudes mõne kõrvalise elemendi vähesest lisandist, selliseid värvust andvaid keem.elemente nim. kromofoorideks. Tähtsamateks kromofoorideks on raua rühma elemendid nagu Ti (sinine, punane, tumeroheline), Mn (roosakas, tumepunane, must), Cr (punane, erkroheline, violetne, kollane), Fe (punane, kollaskaspruun, roheline, must), Co (roosa, punane, oliivroheline, sinine, pruun, must, kollane) jt. Kriipsu väruse e. mineraali värvuse üle pulbrina otsustamiseks kasut
Kaltsium on hõbejas läikiv metall, pehme ja kergesti töödeldav. Kaltsiumi leidub looduses ainult ühenditena, kuid see on üks väheseid elemente, mis ümbritseb meid igal pool, ka inimese organism vajab kaltsiumi. Suurtes kogustes sisaldavad kaltsiumi ehitusmaterjalid betoon, klaas , tellis, lubi ja tsement. Looduses leiame seda väga palju mineraalide lubjakivi, kriidi, marmori, dolomiidi jt. koostises. Enamlevinumaks on kaltsiumkarbonaat. Kriidina saab seda kasutada täiteainena paberi ja kummitööstustes, ruumide valgendamisel ja ka koolikriidina. Kaltsium on tähtis mineraalaineallikas. Täiskasvanu organismis on seda kokku kilo kuni poolteist. Kaltsiumi sisaldavad piimatooted, kalakonservid, kuivatatud aprikoosid, mandlid, seesamiseemned ja apelsinimahl. Kaltsium on tähtis luude ja hammaste tugevdaja, osaleb
Tema tõlgendus oli, et ülejäänud süsi muutus nähtamatuks aineks või gaasiks.6 Süsinikdioksiidi omadusi uuris põhjalikumalt 1750. aastatel soti füüsik Joseph Black. Ta leidis, et lubjakivi (Loe: kaltsiumkarbonaadi) kuumutamisel ja hapetega töötlemisel saab toota süsihappegaasi. Ta leidis, et see gaas on õhust tihedam ning ei soodusta põlemist ega hingamist. Black avastas ka, et kui lasta süsihappegaasi läbi lubja (kaltsiumhüdroksiidi) vesilahuse, sadestub selle tulemusena kaltsiumkarbonaat. Katseliselt näitas ta, et süsihappegaas vallandub hingamisel ja mikroobsel kääritamisel. 1772. aastal avaldas inglise keemik Joseph Priestly artikli ,,Vee rikastamine fikseeritud õhuga" (,,Impregnating water with Fixed Air"), milles ta kirjeldas protsessi, kus tilgutati väävelhapet kriidile, et saada süsihappegaasi, ja sunniti saadud gaas lahustuma kausitäies vees. Nii leiutati karboniseeritud vesi. Esimest korda viisid süsinikdioksiidi vedelasse olekusse (kõrgendatud rõhul) 1832
Soome lahe vett võite juua küll, sool ei tapa, aga düsenteeria eest ei vastuta. Ürgookeanide jäänustena on säilinud kivisoola lademed, kohati üle 1 km paksud Hüdroksiidid kõik vees hästilahustuvad ( 5,1mol/l LiOH, kuni 25,8 mol/l CsOH) ja suhteliselt kergesti sulavad (3210 NaOH, kuni 4730 LiOH) Kõik nad on tugevad alused. Saadakse põhiliselt kloriidi vesilahuse elektrolüüsil 2NaCl + 2H2O = 2NaOH + Cl2(anoodil) + H2(katoodil) Karbonaadid leelismetallide karbonaadid on termiliselt püsivad, kuid vesinikkarbonaadid lagunevad kuumutamisel, andes karbonaadi 2NaHCO3 = Na2CO3 + H2O + CO2 Nii karbonaadid, kui vesinikkarbonaadid lagunevad tugevate hapete toimel, sellel põhineb "söögisooda" kasutamine küpsetuspulbrina ja süsihappegaasi saamine laboris NaHCO3 + HCl = NaCl + H2O + CO2 Na2CO3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + CO2 Naatriumkarbonaati kutsutakse soodaks ja ta on tuntud nii veevabana, kui ka kristallhüdraadina Na2CO3*10H2O.
Soolad Soolad on liitained, mis koosnevad metallist (metalli katioonidest) ja happe anioonist. Happe nimetus Happe valem Soola nimetus Väävelhape H2SO4 Sulfaat Väävlishape H2SO3 Sulfit Divesiniksulfiidhape H2S Sulfiid Süsihape H2CO3 Karbonaat Lämmastikhape HNO3 Nitraat Lämmastikushape HNO2 Nitrit Fosforhape H3PO4 Fosfaat Ränihape H4SiO4 Silikaat Vesinikkloriidhape (soolhape) HCl Kloriid Vesinikbromiidhape HBr Bromiid
diafragmat - poorset vaheseina, mis takistab kloori kokkupuudet tekkiva NaOH-ga. 3) Halogeniidid – LmHal – värvitud, vees hästi lah kristalsed kuubilise võrega ühendid. Kõige rohkem NaCl, Kcl, keemia ja toiduainetööstuses NaCl, põllumaj KCl. 4) Nitraadid – LmNO3 – värvitud, kristalsed, kergesti vees lah. NaNO 3 – tsiili salpeeter, KNO3 – väetis, musta püssirohu komponent, NaNO3 – kasut väetisena. 5) Karbonaadid – Lm2CO3 ja LmHCO3. Kuumutamisel vesinikkarbonaadid lagunevad 2LmHCO3 -> Lm2CO3+ H2O + CO2. 6) Sulfaadid – Lm2SO4, LmHSO4 hästi lah, kristalsed ühendid. Na2SO4 – kaasitööstuses, K2SO4 – väetis. Biotoime: Kõik LM (peale Fr) on eraldatud 19. sajandil. Osa neist (K,Na) on tavalised, kõikjal looduses väga levinud elemendid. Lihtainena on nad kõik väga aktiivsed (kõige aktiivsemad metallid üldse), säilitatakse org. lahustite kihi all, parafiinis või inertgaasi atmosfääris
(tuuma laeng) ja laenguta neotronitest. Tuuma ümber tiirlevad erinevatel kihtidel elektronid (need on neg laenguga) Tervikuna on aatomi laeng 0 Prootonite arv = elekronide arv = järje number = tuuma number Page 3 Elektronide kihtide arv = perioodi numbriga Esimesel kihile mahub 2 elektroni, teisele 8, kolmandale 18, ning neljandale 32 Rõhma number näitab viimase elektron kihi elektronide arvu. NB! B rühma elementide viimase kihi elektronide arv on tavaliselt 2. Oksutatsiooni aste näitab kui palju võib antud aatom liita või loovutada keemilise ühendi tekkeks. Hapniku oksudatsiooni aaste on alati ll, vesiniku oks aste on l. Metallide oks aste on võrdne iooni laengu või rühma numbriga. Liht ained oskutatsiooni aste on 0. Liitainel oks astmete summa on 0. H2l S0O4ll Oksudeeria: aine mis liidab elektrone.
kasutusalasid LiCl . H2O 2.2.6.4. Nitraadid LmNO3 - värvitud, kristalsed, kergesti vees lahustuvad NaNO3 - “tšiili salpeeter” – looduslikku kasutatakse praegu vähe salpeeter - nitraatide rahvapärane nimetus KNO3 - väetis, musta püssirohu komponent, lõhkeainetööstuses KNO3-s sisaldub 2 toiteelementi; K/N vahekord pole taimedele päris sobiv NaNO3 – hügroskoopne, kasut. laialdaselt väetisena 2.2.6.5. Karbonaadid Lm2CO3 ka LmHCO3 (kõigil peale Li) Kuumutamisel vesinikkarbonaadid lagunevad: 2LmHCO3 → Lm2CO3 + H2O + CO2 Tähtsaim : NaHCO3 - “söögisooda” (suhtel. halvasti vees lahustuv) baking, пищевая soodatootm. vaheprodukt; kasut. toiduainetetööstuses, meditsiinis Lm2CO3 – hästilahustuvad (v.a. Li2CO3) Na2CO3 – sooda K2CO3 – potas Mõlemaid kasutatakse klaasi- ja seebitööstuses, fotograafias jm.
Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eelmaldamiseks aatomist. Ionisatsioonienergia väheneb tüüpiliselt rühmas ülevalt alla, kuna väliskihi elektronid asuvad tuumast järjest kaugemal ja on seetõttu tuumaga nõrgemalt seotud. Vasakult paremale liikudes suureneb elektronegatiivsus, mistõttu on elektronid tuumaga tugevamini seotud ja nende eemaldamiseks kulub rohkem energiat. Teine ionisatsioonienergia on alati kõrgem kui esimene, eriti veel, kui elektron tuleb ära võtta sisemisest elektronkihist. Positiivse laenguga aatomilt negatiivselt laenguga elektroni on raskem ära võtta kui neutraalse laenguga aatomilt. Elektronafiinsused E on suurimad tabeli paremas ülanurgas (flour, hapnik). Elektronafiinsus on energia, mis eraldub või neeldub, kui elektron lisandub aatomile. Suureneb tabelis ülesse paremale floori suunas. Aatomite elektronegatiivsused kasvavad perioodis vasakult paremale rühmas vähenevad ülevalt alla.
· Osooni kasutatakse kliimaseadmete, paberi- ning toiduainetetööstuses, toitainete säilitamisel ja meditsiinis. · Osoonikiht ehk osnosfäär asub 10-50 km kõrgusel maapinnast. · Osonosfääri lagunemine tõttu jõuab maale rohkem UV-kiirgust. · Osooni tekkimine: O + O2 = O3 Süsinik Allotroopsed teisendid Teemant Läbipaistev, värvuseta kristalliline aine. Ta on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandi kristallivõres on süsiniku aatomid üksteisest võrdsel kaugusel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Niisugune struktuur põhjustabki teemanti erandliku kõvaduse. Teemanti kasutatakse klaaside lõikamiseks, kivimite puurimiseks, tema pulbriga lihvitakse metalle, vääriskive ning teemandit ennast. Lihvitud, korrapärase kujuga teemante nimetatakse briljantideks. Teemante on looduses harva. Neid leidub Lõuna-Aafrikas, Indias ning Jakuutias. Teemante toodetakse
Struktuuri tüüpi kuuluvad nt. Be, Cd, - Ni, -Ti. A9 Grafiidi struktuur. Elementaarrakk on samuti primitiivne, kui a ja c väärtused erinevad oluliselt. Grafiidil a=0.142, c=0.339 ja c/a=2.39. Grafiidi kihiline kristallivõre ei ole maksimaalse tihedusega. A4 Teemandi tüüpi Si, Ge, alfa Sn. Ehituskeraamika on savitooted põletatud kõrgel temperatuuril 900-1000 °C. Sisaldab lisandeid - Kvartsliiv ja tolm 50-60% vähendab savi plastsust, annavad tugevust, Karbonaadid on kahjulikud, sest paagutamisel lagunevad ja lõhuvad eseme, Sulfaadid alandavad paakumistemperatuuri, põhjustavad toote purunemist, Orgaanilised ained põletamisel tekitavad poorsust, Veehulk määrab savi plastust. Hea kui savi ei ole väga pehme ja mitte liiga paks. Tellise omadused sõltuvad savi ja lisaainete kvaliteedist, valmistamismeetodist, põletus temperatuurist ja ajast. Poorsus sõltub põletusprotsessist -mida kõrgem temperatuur, seda väiksem üldine poorsus.
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised
keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Malm on habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke 6 Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram. Erimalmid (ferrosulamid) on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. Terase tootmisel on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Terase tootmise põhimõte seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja)
12. Leelismetallide olulisemad ühendid (NaCl, NaOH, NaHCO 3, Na2CO3·10H2O, Na2CO3, KCl, KNO3, KO2), nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · 2Na + Cl2 = 2NaCl - keedusool · 2Na + 2H20 = 2NaOH + H2 - seebikivi, kasut. Keemiatööstuses ja paberi saamisel · CO2 + 2 NaOH Na2CO3 + H2O Na2CO3 + CO2 + H2O 2 NaHCO3 - küpsetuspulber · Na2CO3·10H2O - pesusooda - kasutatakse vee pehmendamiseks (sadestab välja Mg ja Ca katiioonid) · CO2 + 2NaOH = Na2CO3 - sooda - kasutatakse käsitöös, klaasi tootmiseks · KOH +HCl = KCl + H2O (NaCl + K = KCl + Na) - väetis, sülviinist, karnaliidist · KOH + HNO3 = KNO3 + H2O - salpeeter?, tuletikkudes, mustas püssirohus · K + O2 = KO2 - kaalium superoksiid, sulatatud kaaliumi kuumutamisel puhtas õhus, redutseerija keemiatööstuses, kosmoselaevades õhu ümbertöötlemiseks. 13. IIA rühma metallid (Be, Mg, Ca, Ba): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. Beüllium :
Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid. Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elekt- 1 ron. Sellest tulenevalt on kõikide leelismetallide aatomite väliskihi elektronvalemiks ns ja oksüdatsiooniastmeks ühendis +I. Kuna leelismetallidel on väliskihis ainult üks elektron, siis seetõttu nad loovutavad selle erakordselt kergesti. Kusjuures mida kaugemal väliselektron aatomituumast asub, seda kergemini see loovutatakse. Just sel põhjusel on leelismetallid väga tugevad redutseerijad ja keemiliste omaduste poolest nad kuuluvad kõige aktiivsemate metallide hulka. Elektroni loovutamise tagajärjel muutuvad leelismetallide aatomid positiivseteks ioonideks. Iooni tekkel muutub
peavad olema muutumatud tugevate hapete, aluste ja kuumuse suhtes. Samuti peavad olema püsivad valguse, õhu ja niiskuse suhtes. Valgus, eriti päikesevalgus, on teatud fotokeemiliste reaktsioonide aktivaatoriks, mille tulemusel mõned värvid tuhmuvad, mõned aga tumenevad ja pruunistuvad. Valguse efekti kiirendab tavaliselt ka kuumus ja niiskus. Lihtsamad oksiidi pigmendid on reeglina kõige stabiilsemad, eriti valguse, õhu ja niiskuse suhtes. Stabiilsed on samuti ka karbonaadid, sulfaadid ja fosfaadid. Pigmentide keemiliste omaduste puhul vaadatakse ka kuidas nad käituvad erinevate tugevate keemiliste reagentidega. Näiteks karbonaadid, ultramariin, mõned oksiidid ja sulfiidid lagunevad hapete lisamisel, Preisi sinine on aga tundlik leeliste suhtes. Pigmentidel endil võivad olla aga kas happelised või aluselised omadused. Raskmetallide oksiidid (nt tsink oksiid, plii pigmendid) üldiselt on alused, nad
ORGAANILISED JA ANORGAANILISED AINED ORGAANILISED AINED · inimorganismis on ülekaalus orgaanilised ained. · organismi kuuluvad keemilised elemendid jaotuvad makro - ja mikroelementideks · Makroelemente vajavad organismid suhteliselt suurtes kogustes. Makroelemente vajatakse grammides. · Mikroelemente on küll vähe tarvis aga ilma nendeta ei saa organismid normaalselt talitleda. Mikroelemente vajatakse mikrogrammides. MAKROELEMENDID · Hapnik O · Vesinik H · Süsinik C · Lämmastik N · Fosfor P · Väävel S MIKROELEMENDID · Kaalium K · Kloor Cl · Naatrium Na · Kaltsium Ca · Magneesium Mg · Flour F · Raud Fe · Jood I ANORGAANILISED AINED · Anorgaaniliste ühendite hulka kuuluvad vesi, soolad, happed ja alused. VEE OMADUSED · Hea lahusti · Suur soojusmahtuvus HÜDROFIILSUS- aine kas lahustub vees või ei lahustu aga seostub vee molekulidega. HÜDROFIIBSUS- ei lahustu. VEE ÜLESANDED · Hea lahusti
Rauasulamite omaduste sõltuvus süsiniku sisaldusest. Rauasulamid: Malm (>2.14%.) head valuomadused ja kehv keevitatavus. Teras (kuni 2.14% süsinikku. <0.5% sisaldusega on pehmed terased ja 0.5-1.5% sisaldusega on karastatavad terased), Praktikas kasutatakse teraseid kuni 1.4% ning malme kuni 4.5% süsinikusisaldusega. Süsinikusisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir, samuti vastupanu väsimuspurunemisele. Kahanevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad. Süsinik avaldab mõju ka terase külmahapruslävele, soodustades terase haprumist madalatel temperatuuridel. Süsinikusisaldduse suurenemisega kaasneb terase tiheduse vähenemine, kasvab eritakistus, vähenevad soojusjuhtius ja mõned magnetiliste omaduste näitajad. Silikaattellised, omadused ja eelised. Silikaattelliseid valmistatakse lubja, liiva ja vee kuumutamisel. Võrreldes tsemendiga on tootmine odavam madalam temperatuur, kuumutatakse autoklaavis. Silikaattellis on
Piiratud ülevalt Moho pinnaga ning altpoolt vahevöö ja tuuma piiriga. Oletatavasti koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiseks tüübiks on peridotiit. Vahevöö jaguneb kaheks osaks: ÜLEMINE VAHEVÖÖ - hõlmab litosfääri alaosa ja astenosfääri Moho pinnast kuni 660 km seismilise katkestuspinnani. 400 ja 660 km asuvad seismilised katkestused on tõenäoliselt tingitud kivimite mineraal struktuursete (aatomite pakinduste) muutustega e. vastavalt oliviini muutumisega 4 kõrgenenud rõhu tingimustes vadsleiidiks (wadsleyite) ja spinelli muutumisega perovskiidiks ning magnesiovusiidiiks. ALUMINE VAHEVÖÖ E. MESOSFÄÄR - 660 km kuni 2900 km. 200 km enne tuuma ja vahevöö piiri toimub kivimite tiheduse ja seismiliste lainete levikukiiruse kasvu järsk vähenemine. Seda
pab eris ortide täiteainen a , valge õlivärvi komp o n e nt . MgSO 4 loodu s e s mer ev e e s , mitm ete mineraalid en a , kasut. MgO saa mi s el . Ca S O 4 esin e b loodu s e s mitm e eri vormina, sisaldad e s erineva hulga kristallvett , Ca S O 4 . 2H 2 O kips . Karbona a did: Ca C O 3 lubjakivi (paekivi), kriit, mar m or , mineraal kaltsiit; Ca ja Mg soolad põhjustavad vee karedu s e : 13. rühma elemendid (B Tl): üldis elo o m u stu s : Erinevate 13. rühma elementide levik looduses; on väga erinev, leiduvad ainult ühenditena; Al kõige levinum metall looduses; B suhteliselt levinud (tavaline) element; Tl vähelevinud; Ga, In haruldased, väike levik ja toodang. Boor: Boori ühend eid : boorak s Na
Survetugevus: kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse mingi jõuseadme abil kokku. Tähiseks f või R. Tõmbe: kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale( metallid).Pr varda kujuline ja see rebitakse pooleks. Paindetugevus: Proovikeha tala kujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Kõvadus: võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõvem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi deformeeruvaid materjale katsetatakse nii, et neisse surutakse sisse kõvasulamist kuul. Jälje suuruse järgi hinnatakse kõvadust. Hõõrduvus: mat. mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Omab suurt tähtsust materjalidel, millest tehakse treppe ja põrandaid. Kuluvus: materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus: iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormustele. Proovikeha
Põhjavesi: Mg², Na, K, HO, Cl-, SO², H, OH, HCO, Fe². Katlakivi tekkereaktsioonid: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 ; Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 Karbonaatne karedus põhjustatud vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaatidest. Üldine karedus põhjustatud vees lahustunud sulfaatidest, silikaatidest, kloriididest jm. Vee pehmendamine: · Vee kuumutamine ja filtreerimine (eemaldab karbonaatse kareduse), · Kemikaalide kasutamine (kaaliumdikromaat, ortofosfaadid, karbonaadid, silikaadid), · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad, · Ioonvahetus (Ca ja Mg ioonid vahetatakse Na ioonide vastu) Katlakivi eemaldamine: · Lahustitega (NaOH, 2% HCl), · Ioniitidega (kationiidid seovad lahustest katioone, anioniidid seovad lahustest anioone), Osaline vee puhastamine: 1. Vee läbijuhtimine H-katiooniididega kolonnist: 2. Vee läbijuhtimine OH-aniooniididega kolonnist:
Nad on tähtsaks toiduallikaks zooplanktonile, kes temast otseselt toitub. Samas kasutavad neid toiduks ka väikesed kalakesed. Põhiliselt aerjalalised ja hiigelvähid. Neil räniääristega mandiigulad(mingi suuasi), purustavad sellega koja. Ränivetika kaitsekohastumus: jäävad kinni kalade lõpustesse. Zooplanktonis on aga palju organisme, kes on kohastunud ränivetikaid sööma. CO2 ja fotosüntees Lahustunud anorgaaniline süsinik esineb merevees mitmesugusel kujul: CO 2, H2CO3, bikarbonaatioonidena ehk HCO3 aga ka CO3'na. Merevees, kus soolsus on 35 promilli ja kus pH on 8,1-8,3 esineb ligi 90% anorgaanilisest süsinikust HCO3 (bikarbonaadi) kujul. Fotosünteesis kasutatakse vett kui elektronide doonorit. Toodetakse hapniku. Kõiki organisme, kes toodavad hapnikku nimetatakse oksügeenseteks fotoautotroofideks. Fotorespiratsiooniks ehk valgushingamiseks nimetame valgusest sõltuvat hapniku
sisejõud vähenevad värvuse tumenemine survetugevus jääb samaks põlemisomadus ei muutu töötlemistolm kuivem ja peenem 8. Malmid tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak (looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks (ka kõrgahju kütuseks) ja räbustaja (mineraalaine lubjakivi, dolomiit , mis tekitab räbu ja seob endaga mineraalained maagist ja koksist) . 1. Valumalm (hallmalm): Murdepind on hall (kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel). Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Malmi tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda väiksem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. 2. Toormalm (valge malm): Ta on heleda murdepinnaga (kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud). Ta on veel hapram. 3
Nagu nägime, tekib sulamite jahutamisel, mis sisaldavad süsinikku 0,008 2,1%, austeniidist kihiline struktuur, kus on vahe ldumisi ferriidi (-raua) ja tsementiidi (Fe3C) kihid. Sellist struktuuri nimetati perliidiks. Tegelikult tekib perliit ainult auste niidi aeglasel jahutamisel. Perliit on keskmise tugevuse, kõvaduse ja venitatavusega. Austeniidi jahutamisel mõõduka kiirus ega saadakse beiniit. Ta koosneb tsementiidi peentest nõeltest ferriidis, kuna süsinik ei jõua kaugele difundeeruda ja moodus tada paksemaid tsementiidi kihte. Seetõttu on beiniit suurema tugevuse ja kõvadusega ning vähem plastiline. Austeniidi väg a kiirel jahutamisel (karastamisel) saadakse martensiit, mis on mittetasakaaluline faas. C ei jõua üldse difundeeruda ja auste niidi struktuur nagu ,,külmutatakse kinni". Martensiit on väga tugev, kõva ja rabe. Martensiidi painduvuse ja venitatavuse su
massiivse või suuremate osakestena esineva materjali omadustest. Kõrge keemiline reatsioonivõime. (süsinikunanotorud, nanokomposiidid tennisepallides) 19. Kemikaal-definitsioon. Kemikaal - kindla puhtusastmega keemiatoode, mida kasutatakse laboratoorsel või tööstuslikul otstarbel. Kemikaal võib olla nii liht-, liitaine kui ka ainete segu. Päritolu: looduslik või toodetud. Aine mida valmistatakse ja kasutatakse keemilistes protsessides. 20. Mineraal ja kivim- definitsioonid. Mineraal – looduslik anorgaaniline aine Kivim – looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid) Graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 21. Ainete ja materjalide tähistamine. NIMI: a) Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, malm, lubi vesi); b) Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi, lubjakivi); c) Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained, nailon);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
