Riigisekretär juhib kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni tööd ning annab valitsusele arvamuse ministeeriumi kantsleri ametisse nimetamisel ja ametist vabastamisel. Riigisekretär hoiab riigipitsatit ja protokollib selle kasutamist. Riigisek-retäriks võib olla üksnes juriidilise kõrgharidusega isik. Riigi- kantselei juhina on riigisekretäril samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel. Ministeeriumid, kantslerid, ministrid, abiministrid. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on Eestis 11 ministeeriumi ja koos peaministri, regionaalministri ning nn portfellita ministriga kokku kõige rohkem 15 ministrit. Kõik täidesaatva võimu valdkonnad on jaotatud ministeeriumide valitsemisaladesse. Minister kannab vastutust parlamendi ees, st peab vastama arupärimistele ja küsimustele, osalema Valitsuse ülesandel seaduseelnõude menetlemisel ja muude küsimuste arutelul ning esindama Eestit oma pädevuse piires
· Instructio õigustekstide asjakohaste kommentaride kuulamine · Oluline õigustekst on seadus · Mandri-Euroopalik õiguskultuur, Common law: · common law case law, maailma õigusruum, selle tekkimine on peamiselt seotud Inglismaaga, pretsedendiõigus, tänapäeval levinud üle maakera, Angloameerikaõiguskultuut, Londoni kohtute poolt loodud õigus, üldine õigus · Ius non scriptum kirjutamata õigus · Lisaks kohtutele tekkisisd kantslerid Islamin õigus: · Teoloogia, mida uskuda ja püha seadus sätestab, mis on õige · Neli allikat: koraan, sunna, idzma ja nende põhjal tehtud loogilised järeldused Aafrika õigus: · Seda iseloomustab kõikide õiguskultuuride kokkusaamine, millele lisanduvad kohalikud arusaamad ja kohalikud tõekspidamised · Segaõigussüsteem Madri-Euroopalik: · Lätted ulatuvad antiikmaailma, Rooma õigusesse
valitud saadikuist Ajalugu Ala on olnud asustatud alates keskmisest paleoliitikumist Iseseisvaks sai 10 sajandil Liitus Euroopa liiduga 1995 aastal 1918 kuulutati Austria vabariigiks Valitsejaid Marie Theresia 17401780 Joseph II 17801790 Leopold II 17901792 Franz II 17921835 Ferdinand I 18351848 Franz Joseph 18481916 Karl I 19161918 Kantslerid Bruno Kreisky 1970 1983 Fred Sinowatz 19831986 Franz Vranitzky 19861987 Viktor Klima 1997 http://en.wikipedia.org/wiki/File:Kaiserin_Maria_Theresia_(HRR).jpg http://en.wikipedia.org/wiki/File:Bunde Majandus Kapitalistlik tööstusmaa Pärast II maailmasõda riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted Põhiharud elektrienergeetika, metallurgia,
on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. Sotsiaalne klass- sissetulek, majanduslik jõukus, omand. Seisuslikud ühiskonnad- Feodaalühiskond (positsioon pandi paika sünnipäraga ning ühest ühiskonnast teise liikumine oli väga raske). Eliit- Mõjukus ühiskonnaelus (seostab ka lugupeetavusega) Ametnike eliit- mõjukad kõrged ametnikud riigiasutustes (nt ministeeriumite kantslerid). Poliitiline eliit- Mõjukad ja tuntud poliitikud kas riigi- või kohalikul tasandil. Sõjaväeline eliit- Kõrged sõjaväelased. Akadeemiline eliit- Tuntud ja hinnatud teadlased. Loomeeliit- Lugupeetud ja kuulsad kirjanikud, kunstnikud, muusikud jms. Ärieliit- Mõjukad ja rikkad ärimehed. Staatusgrupid- Lugupeetavus, elustiil. Digilõhe- Olukord, kus osadel ühiskonnaliikmetel on teistes parem ligipääs Internetile.
autoritaarset diktatuuri koolis. Demokraatia lõpeb ära täpselt kooli uksel, kust sisenedes ootab sind juba vangivalvur, kes sind jõuga terve koolipäeva vältel kinni hoiab ning ei karda sind ka jõuga eemale lükata, kui vaja ja see ei sõltu su vanusest. Sa võid olla küll täisealine ja ise enda eest vastutada, aga see ei huvita kedagi. Miks saab võrrelda kooli diktatuuriga? Lugu on väga lihtne direktor=diktaator ; õppealajuhatajad, sektretär=kantslerid, õpetajad=tavalised riigiametnikud ; õpilased=hall mass, kellel pole õigust suudki lahti teha. Võimude lahusust siin ei eksisteeri. Võimu teostab, seadusi annab ja kohut mõistab vaid diktaator. Kui tekib erimeelsusi, siis demokraatlikus korras saaks nende üle arutleda, aga diktatuurlikus koolis saadetakse kas just enne suu avamist, aga pärast ärakuulamist üheksakümnel protsendil juhtudest pikalt.
autoritaarset diktatuuri koolis. Demokraatia lõpeb ära täpselt kooli uksel, kust sisenedes ootab sind juba vangivalvur, kes sind jõuga terve koolipäeva vältel kinni hoiab ning ei karda sind ka jõuga eemale lükata, kui vaja ja see ei sõltu su vanusest. Sa võid olla küll täisealine ja ise enda eest vastutada, aga see ei huvita kedagi. Miks saab võrrelda kooli diktatuuriga? Lugu on väga lihtne direktor=diktaator ; õppealajuhatajad, sektretär=kantslerid, õpetajad=tavalised riigiametnikud ; õpilased=hall mass, kellel pole õigust suudki lahti teha. Võimude lahusust siin ei eksisteeri. Võimu teostab, seadusi annab ja kohut mõistab vaid diktaator. Kui tekib erimeelsusi, siis demokraatlikus korras saaks nende üle arutleda, aga diktatuurlikus koolis saadetakse kas just enne suu avamist, aga pärast ärakuulamist üheksakümnel protsendil juhtudest pikalt.
Tegurid, mis soodustavad ülespoole suunatud mobiilsust tänapäeval ja minevikus: *haridustase *ülestöötamine *tänapäeval mõjutab mobiilsust ühiskonna areng ja üldine jõukus Eliit- parim ja mõjukaim osa ühiskonnast, kuhu kuulub inimesi erinevatelt erialadelt, kuid ei pruugi kuuluda kõrgklassi. Poliitiline eliit- mõjukad ja tuntud poliitikud kas riigi- või kohalikul tasandil (RK, valitsus) Ametnike eliit- mõjukad kõrged amtenikud riigiasutustes (ministeeriumite kantslerid) Ärieliit- mõjukad ja rikkad ärimehed Loomeeliit- lugupeetud ja kuulsad kirjanikud, kunstnikud, muusikud jt Sõjaväeline eliit- kõrged sõjaväelased (Eesti kaitseväe ohvitserid) Akadeemiline eliit- tuntud ja hinnatud teadlased Staatusgrupid- erinevad omavahel ühiskonnas lugupeetavuse ja elustiili poolest ning on tihtipeale seotud ametigrupiga. (Nt. eraldi moodustavad selle arstid, õpetajad, juristid jt) Digilõhe- olukord, kus osadel ühiskonnaliikmetel on teistest parem
Tööalased vaidlused: hea kui saab lahendatud kohapeal, töötajate usaldusisiku kaudu pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Tähtajad: 4 kuud kõikide vaidluste osas on aega esitada avaldus, 1 kuu töölepingu lõppemise osas on aega. Avalikud Teenistujad: ametnikud- teostavad ametlikku võimu, abiteenistujad-lihttöötajad-kehtib töölepingu seadus, koosseisuvälised teenistujad. Ametnikud: kõrgemad ametnikud- valitsusametnikud, maavanemad, juhid, dirketorid, nõunikud, kantslerid. Vanemametnikud- insenerid, raamatupidajad, uurija. Nooremametnikud- abid, kohtuteenistujad, raamatupidaja. Ametnike teenistusse võtmine: vanus 18, kõrgemad ametnikud 21, EV kodanik, vähemalt keskhardisu, teovõimeline, eesti k.oskus. Ametnike atesteerimine: ametliku hinnangu andmine töötaja tööalaste omaduste ning tööomaduduste kohta, eesmärgiks: saada infot personali kvaliteedi kohta, selgitada välja koolitusvajadus. Viiakse läbi atest. komisjoni poolt. Tulemus: lugeda ametnik
Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid, kes juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Minister korraldab vastava ministeeriumi tööd, annad seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju. Õigus määruseid ja käskkirju välja anda puudub nn portfellita ministril ehk ministril, kes ei juhi ministeeriumi. Ministeeriumite igapäevatööd juhivad kõrgeima riigiametnikuna kantslerid. Ministeeriumites võib lisaks olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti. Ministeeriumite valitsemisalas tegutsevad mitmesugused ametid ja inspektsioonid (nt sotsiaalministeeriumis Ravimiamet ja Tööinspektsioon). Riigikantselei korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ja dokumendihaldust, annab välja Riigi Teatajat, korraldab valitsuse ja peaministri suhtlust Riigikogu ja teiste põhiseaduslike
Karjääri süsteem: atesteerimine. Ametnikkonda kinnine, korporatiivne. Sisse paäšeda raske, aga sees olla lihtne. Positsioonisüsteem: voolavus suur, paindlik. Ametnikkonda on vajalik, sest ta on püsiv võrreldes valitsusega. Organisatsiooniline mälu. Spetsialistid, mida ei ole poliitikud, kogemus ja kvalifikatsioon. Poliitiliselt määratud- maavanemad/ kantslerid. Poliitilised nõunikud. Püsivad ametnikud. Formaalne-legaalne mudel- neutraalsed ja lojaalsed ametnikud, poliitikute ja ametnike roll selgelt eristunud. Külaelumudel- Saksamaa, sarnase haridusega poliitikud ja ametnikud Vaenulik mudel- arenevad riigid. Sekkutakse üksteise töösse, vähene usaldus ja suur püüd kontrollida. Administratiivriigimudel- domineerib bürokraatia ja ametnikkonda. Poliitikud rohkem segavad faktorid. Plussid- ametnikkonda pikaajaline ja riigile pühendunud.
15 RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 26; RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09, p 83 9 3. Kokkuvõte. Iseseisvuse taastamise idealismis tehti rida valikuid, mis piiritlesid poliitilise ja mittepoliitilise juhtimistasandi. Neist kõige tähtsam oli ministeeriumide juhtimise rollijaotus poliitilise ministri ja mittepoliitilise kantsleri vahel. Juhtmõte oli süsteemi järjepidevus: kui poliitikud ja koalitsioonid vahetuvad, siis kantslerid jäävad. Ministrite ja kantslerite suhted on nihkunud ning praegune kantsler on avalikkusele vähem tuntud ja ministrist sõltuvam persoon kui toonane. Varjamatult kasvas parteiline huvi administratiivse juhtimise vastu. Eeskätt püütakse oma kontrolli all hoida ressursside jagamist ja võtmeametikohtade täitmist. Seda teemat on avalikus sõnas üllatavalt vähe käsitletud. Siiski on üks värvikas ja jõuline tekst- Mihkel Oviiri ettekanne Paul Varuli advokaadibüroo konverentsil 2009
3.2. Sisepoliitika: · Riigikord - parlamentaarne vabariik. SLV asutati 24.mail 1949.a.; pealinn Bonn (alates 1991.a. taas Berliin). SLV on föderatiivne riik, mis koosneb liidumaadest. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament e. Landestag ja valitsus (analoogne USA-ga), millel on õigus lahendada liidumaa siseküsimusi. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi e. liidukantsleri. Silmapaistvamad kantslerid on olnud: · Konrad Adenauer (KDL) 1949.a.-1963.a. (14 aastat) · Helmuth Kohl (KDL) 1982.a.-2000.a. (18 aastat) Riigipeaks on 5 aastaks valitav president, kellel on peamiselt ainult esindusfunktsioonid. SLV-s on mitmeparteiline süsteem, kuid parlamendis on olnud esindatud 5% künnise tõttu (kehtestati 1957.a.) ainult kuni 4 parteid. Sõjajärgsel perioodil on domineerinud kaks parteid:
mida nimetatakse ka riigiaparaadiks. Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Töö täpseks korraldamiseks annab valitsus välja õigusakte – määrusi ja korraldusi. Neid õigusakte saab välja anda ainult seaduse alusel ja seaduste täitmiseks. Küsimus, kas ministeeriumi poliitiline ja igapäevane juhtimine peaksid olema eraldatud ning viimase eest vastutama kantsler, on vaidluse objektiks. Ministeeriumi kantslerid ja üldpädevusega riikliku regionaalhalduse asutuste – maavalitsuste – juhiks olevad maavanemad on praktikas seatud tugevasse sõltuvusse ministri (maavanemate puhul regionaalministri) ning valitsuse soosingust. Koostöö mittelaabumisel on nii kantslereid kui ka maavanemaid võimalik põhjendusi esitamata ametist vabastada, samuti on kantslerite ja maavanemate ametiaeg piiratud viie aastaga. Pärast maavanema ja kantsleri staatuse muutmist ongi nende tegelik roll muutunud
Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid (nt 2011.aastal 12 ministrit). Ministrid juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Minister korraldab vastava ministeeriumi tööd, annad seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju. Õigus määruseid ja käskkirju väljaanda puudub nn portfellita ministril ehk ministril, kes ei juhi ministeeriumi. Ministeeriumite igapäevatööd juhivad kõrgeima riigiametnikuna kantslerid. Ministeeriumites võib lisaks olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti. Ministeeriumite valitsemisalas tegutsevad mitmesugused ametid ja inspektsioonid (nt sotsiaalministeeriumis Ravimiamet ja Tööinspektsioon). Riigikantselei korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ja dokumendihaldust, annab välja Riigi Teatajat, korraldab valitsuse ja peaministri suhtlust Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega ning koordineerib
koosseisu kuuluvad ministrid (nt 2011.aastal 12 ministrit). Ministrid juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Minister korraldab vastava ministeeriumi tööd, annad seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju. Õigus määruseid ja käskkirju väljaanda puudub nn portfellita ministril ehk ministril, kes ei juhi ministeeriumi. Ministeeriumite igapäevatööd juhivad kõrgeima riigiametnikuna kantslerid. Ministeeriumites võib lisaks olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti. Ministeeriumite valitsemisalas tegutsevad mitmesugused ametid ja inspektsioonid (nt sotsiaalministeeriumis Ravimiamet ja Tööinspektsioon). Riigikantselei korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ja dokumendihaldust, annab välja Riigi Teatajat, korraldab valitsuse ja peaministri suhtlust Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega ning koordineerib Euroopa Liidu asjades Eesti
4. Välislepingute ratifitseerimine. 5. Võtab vastu riigieelarve. Õigus 1. Riigikogul on õigus seaduseelnõud tagasi lükata. 2. Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile. 3. Õigus aru pärida Valitsuselt. 4. Kuulutab riigis välja riigis eriolukord. 5. Õigus otsustada, et panna küsimus rahvahääletusele. 6. VALITSUS koosneb ministritest ja seda juhib peaminister Ministri abilised on kantslerid ja nõunikud 6.1 Sündmuste järjekord ametisse astumisest 29 1. Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamine. 2. President määrab peaministri kandidaadi. 3. Koostab Valitsuse. 4. Esitab riigikogule, annab või ei anna volitused. 5. Valitakse ministrid Valitsusse 6. President nimetab Valitsuse ametisse. 7. Valitsuse liikmed annavad ametivande riigikogu ees. *Eesti parlamendi ühe- ja kahekojalisus. 1938 *Millistest rahvaesindustest saab rääkida kui parlamendi eelkäijatest.
Põllumajandusministeerium Helir-Valdor Seeder Rahandusministeerium Jürgen Ligi Siseministeerium Ken-Marti Vaher Sotsiaalministeerium Hanno Pevkur Välisministeerium Urmas Paet Valitsuse struktuur Eestis juhib ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister Ministrid juhivad vastava valitsusala korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Portfellita ministrid minister, kes ei juhi ministeeriumi. Igapäevatööd juhivad kantslerid. Võib olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti. Ministeeriumite ametid ja inspektsioonid (nt. sotsiaalministeeriumis ravimiamet ja tööinspektsioon) Riigikantselei Tegeleb asjaajamise ja dokumendihaldusega. On ametis ka siis kui on võimuvahetus või valimised. Annab välja Riigi Teatajat Korraldab valitsuse ja peaministri suhtlust Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega
Minister korraldab vastava ministeeriumi tööd, annad seaduste alusel Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 12 välja määrusi ja käskkirju. Õigus määruseid ja käskkirju väljaanda puudub nn portfellita ministril ehk ministril, kes ei juhi ministeeriumi. Ministeeriumite igapäevatööd juhivad kõrgeima riigiametnikuna kantslerid. Ministeeriumites võib lisaks olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti. Ministeeriumite valitsemisalas tegutsevad mitmesugused ametid ja inspektsioonid (nt sotsiaalministeeriumis Ravimiamet ja Tööinspektsioon). Riigikantselei korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ja dokumendihaldust, annab välja Riigi Teatajat, korraldab valitsuse ja peaministri suhtlust Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega
aastal 12 ministrit). Ministrid juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Minister korraldab vastava ministeeriumi tööd, annad seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju. Õigus määruseid ja käskkirju väljaanda puudub nn portfellita ministril ehk ministril, kes ei juhi ministeeriumi. Ministeeriumite igapäevatööd juhivad kõrgeima riigiametnikuna kantslerid. Ministeeriumites võib lisaks olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti. Ministeeriumite valitsemisalas tegutsevad mitmesugused ametid ja inspektsioonid (nt sotsiaalministeeriumis Ravimiamet ja Tööinspektsioon). Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer Riigikantselei korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ja dokumendihaldust,
on presidendil sama palju võimu kui parlamendil d. pole peaministrit 16. Weberlikku bürokraatiat iseloomustab a. hierarhilisus b. anonüümsus c. ametikoha päritavus d. tööjaotuse süsteemsus 17. Peteri printsiip a. on olulisim valitsusistungite korralduspõhimõte b. tähistab bürokraatia korralduspõhimõtet c. tähistab bürokraatia hälvet, mille kohaselt edutatakse inimesi nende ebakompetentsuse tasandini d. tähistab valitsuse hälvet, mille kohaselt on ministrid rumalamad kui kantslerid 18. Ministeerium on a. haldusasutus, mille ülesanne on tagada seadusandluse elluviimine b. poliitikat kujundav asutus, mille ülesanne on valdkonna ekspertasutusena täiustada seadusandlust c. tööhõiveastus, mille ülesanne on vastutada erialase hariduse saanud inimeste edasise täiendamise ning otsta d. dekontsentreeritud valitsus 19. Valitsemise detsentraliseerimine (loengus räägitu kohaselt) a. tähendab võimu delegeerimist kohalikult tasandilt kesktasandile b
sugugi kindel kas temast saab kabinetiminister või mitte . Peaministril pole kohustust kokku kutsuda kogu kabinetti vaid teatud liikmed sellest .Osad peaministri d on kabineti tükeldanud ka kabineti komiteedeks , kus vastaavalt olukorrale teatakse milliseid ministreid nad vajavad. Kogu kabineti kokkukutsumine viitab suuremale probleemile .III Goverment ? kuhu kuuluuvad noored ministrid , kes kuuluvad eliidi alamastmele. Nt briti eurominister on noorminister. Sinna kuuluvad ka erinevad kantslerid , nõunikud jms keda läheb aegajalt vaja. · Prime Ministerial prerogatives: - Managing the relationship between government and the Monarch, - managing the relationship between government and Opposition, - head of Cabinet, administration and civil service, hiring and firing of ministers, appointments, - requesting the Souvereign to grant a dissolution of Parliament, - foreign and security policy, intelligence, nuclear arms. Prantsusmaa
annaabi.ee 
