Graubünden Ein Kanton im Osten der Schweiz Fläche 7`106 km2 (1/6 von der Schweiz) Waldanteil: 27% Einwohner: 191 861 (Stand: 31.12.2009) Hauptstadt: Chur Sprachen: Deutsch (68%), Romanisch (15%), Italienisch (10%), Andere (7%) Natur in Zahlen Täler: 150 Seen: 615 Berggipfel: 937 Höchster Punkt: Piz Bernina 4 049 m ü. M. Tiefster Punkt: San Schweizer Vittore (Grenze zum Nationalpark (172 Tessin) 279 m ü. M. km2) Sport und Freizeit Wanderwege: 11 000 km Biketrails: 4 000 km Golfplätze: 27 Pisten: 2 200 km Langlaufloipen: 1 800 km Winterwanderwege: 1 400 km Feiertage (im Jahr 2012) Neujahr: 01. Januar Karfreitag: 06. April Ostermontag: 09. April Auffahrt: 17. Mai Pfingsten: 27. Mai Pfingstmontag: 28. Mai Nationalfeiertag: 01. August We...
Ameerika Ühendriigid 9,61%, Ühendriigid 9,09%, Prantsusmaa 8,62%, Prantsusmaa 7,69%, Holland 4,35% Itaalia 8,08%, Austria 5,38% (2009). (2009). Riigikord · 1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud. · Sveitsi parlament on kahekojaline · Kantonite Nõukogu 46 liiget (kaks igast kantonist ja üks endistest poolkantonitelt) valitakse otseselt igas kantonis. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat. · Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil. Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ.. · Sveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone. Haldusjaotus
Metsades võib kohata rebast, mägikitse ja ümisejat. Linde on natuke rohkem. Tuntuimad lindudest on rähn ja sinine pilalind. Riik Riigikord 1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud. Sveitsi parlament on kahekojaline Liidukogu, mis koosneb Kantonite Nõukogust ja Rahvusnõukogust. Kodade õigused on kõigis punktides, kaasa arvatud seadusandluses, võrdsed. Kantonite Nõukogu 46 liiget (kaks igast kantonist ja üks endistest poolkantonitest) valitakse otseselt igas kantonis. Rahvuskogu 200 liiget valitakse otseselt ja proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat. Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil. Seadusandliku algatuse teel võib rahvas teha ka muudatusi konföderatsiooni põhiseadusse. Nõnda on tegemist poolotsese demokraatiaga.
kokkuvõtliku ülevaate Sveitsi loodusest, kliimast, rahvastikust ja majandusest. Töö koostasin oma kodu arvutis, kasutades Microsoft Wordi programmi. Informatsiooni kogumiseks kasutasin interneti. Kogusin kokku põhiandmed, mis jaotasin peatükkideks. Kasutasin ka oma koduarhiivist paari pilti. 1. peatükk SVEITSI RIIK Sveits on föderatiivne vabariik, ning ta koosneb 23 kantonist. Igal kantonil on enda põhiseadus - parlament ja valitsus. Riigis on kehtiv keskajast pärit seadusandlus. 1848 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel on riigipeaks president, kelle parlament valib valitsuse liikmete seast üheks aastaks ilma tagasivalimiseõiguseta. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele Liidukogule, täidesaatev võim on 7- liikmelisele liidunõukogule. Põhiandmed: Pindala: 41 288 km2 Rahvaarv: 7 277 000 inimest Pealinn: Bern
SVEITS Sveits on föderatiivne vabariik, ta koosneb 23 kantonist. 1848 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel on riigipeaks president, kelle parlament valib valitsuse liikmete seast üheks aastaks ilma tagasivalimiseõiguseta. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele Liidukogule, täidesaatev võim on 7- liikmelisele liidunõukogule. LOODUS S veits piirneb Austria, Prantsusmaa, Liechtensteini, Saksamaa ja Itaaliaga. Pinnaehituses on eristunud kolm osa: lõunaosas Alpid, mis moodustavad ligi 60 %
See pole niisama tembutamiseks, vaid paremaks maitseomaduste edasiandmiseks. Tugeva pähklise maitse ja meeldiva aroomiga juust. Kui Gruyere ja teised traditsioonilised Sveitsi juustud leiavad tihti kasutust fonüüdes ja raclettides siis Tete de Moine on parim just spetsiialse seadmega lõigatud roosidena, Rielsingu või Chardonnayga nautides. Emmental Üks tuntumaid Sveitsi juuste, algupäraga Emmentali kantonist Berni lähedalt. Tehtud lehmapiimast ning vanusega 2-12 kuud olenevalt valmistamise meetodist. Kuna sveitslased on kaitse alla võtnud, mitte tootenime Emmental vaid Sveitsi Emmental, siis kohtab sellenimelist juustu laialdaselt ka mujal, riigi piiridest kaugel väljaspool.Tõsisele juustusõbrale see juust väga pikka tutvustamist ei vaja. Emmental juustud on olnud läbi aegade eestlaste suured lemmikud. Emmenatal juustud
katoliiklikud osariigid (kantonid) üritasid uut liitu sõlmida. Sõda kestis vähem kui kuu ja selle tulemusel otsustasid šveitslased, et kõikide kantonite panuse suurendamiseks ühistesse huvidesse on vaja nende majanduslikult ja piirkondlikult veelgi rohkem liita. Tekkis föderaalne riigisüsteem, kus oli keskvõim ja igale kantonile jäi kohaliku piirkonnaga seonduv otsustusõigus. Keskvõimu Assamblee koosnes ülemkojast, kuhu kuulusid igast kantonist kaks liiget ja alamkojas, kuhu kuulusid üle föderatsiooni valitud inimesed. 1860-ndal lõpetas Šveitsi sõjavägi teiste riikide teenimise. Esimese ja Teisi maailmasõja ajal valmistus ka Šveits sõjaks, aga pääses sellest ja õnnestus oma iseseisvus säilitada. Just Esimene ja Teine maailmasõda õpetasid šveistlastele, et neutraalsuse säilitamine on väga oluline. RAHVUSLIK IDENTITEET 1
pooleks jaotatud), mida nimetatakse kantoniteks. Valitsus asub ametlikus pealinnas, Bernis, kuid riigi majanduslikud keskused on Genf ja Zürich. 1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud. Sveitsi parlament on kahekojaline Liidukogu, mis koosneb Kantonite Nõukogust ja Rahvusnõukogust. Kodade õigused on kõigis punktides, kaasa arvatud seadusandluses, võrdsed. Kantonite Nõukogu 46 liiget (kaks igast kantonist ja üks endistest poolkantonitest) valitakse otseselt igas kantonis. Rahvuskogu 200 liiget valitakse otseselt ja proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat. Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil. Seadusandliku algatuse teel võib rahvas teha ka muudatusi konföderatsiooni põhiseadusse. Nõnda on tegemist poolotsese demokraatiaga.
Põhja-Saksamaa. · Luterluse seadustamine katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik. · Nurjus Karl V püüe Saksa riike tugevamini liita ja Saksamaa oli nüüd veelgi lõhestatum kui enne. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon 1. Kelvinismi kujunemine Sveitsis a) Sveitsi Liit: · Habsburgide võimu lat vabaks võidelnud konföderatsioon 13 omavalitsuslikust kantonist. b) Ulrich Zwingli usupuhastus Zürichis: · 1523 kuulutas linnavõimude toel välja sõltumatuse paavstist. · Taotles algkristlikku lihtsust pidulik jumalateenistus asendati igahommikuse piiblilugemise ja jutlusega. · Kirikutest viidi välja pühapildid. · Hukkus kohalike katoliiklaste ja protestantide vahelises lahingus. c) Johann Calvin: · Põgenes protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Sveitsi.
· Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · Tippdomeen: .ch · Telefonikood: 41 · Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult räägitaksegi 26 kantonist · Vanuse struktuur: 0-14 aastat: 15.6%, 15-64 aastat: 68.1%, 65 aastat ja rohkem: 16.3% Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland
Riigipäevale esitatud dok sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. Karl V võttis katoliikluse kehtestamiseks kasutusele vägivalla. 1531 sõlmisid osad vürstid ja riigilinnad Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaitseks. Karl V kaotas teise sõja ja sõlmiti 1555 Augsburgi usurahu- "kelle maa, selle usk". 32Reformatsioon sveitsis: zwingli ja calvin: riigis valitses kantoni süsteem, mis koos olles moodustas sveitsi riigi. 16.saj algul koosnes see 13 kantonist ~850 000inimest. Metsakantonid- raskesti läbipääsvates kohtades, nt mäed. Piimakarjakasvatus, tehti juustu.Linnakantonid- peamiseks jäi maaviljelus, veinitootmine. Pangad ja manufaktuur. Keskuseks oli Genf ja transiitkaubanduse keskpunkt oli Basel. Palgasõdurlus- tõi sisse palju raha, kuid riigis tekkis meestepuudus. Zwingli ja reformatsioon- kirikureform 16.saj Ulfich Zwingli poolt. Vaidlustas paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadi, pühakummardumise
Habsburgide vastu toetav paavst ja sultan olid ühes leeris. 12 Sveits Itaalia sõdades: Prantsusmaa kuningas Francois I alustas sõjakäiku Milano alla, ent sveitslased olid ligipääsetavad kurud blokeerinud. 1515. aastal Milano lähistel toimunud Marigano lahingus lõid prantslased Sveitsi palgasõdurite väe puruks ning tapeti 14 sveitslast. 1499. aastal keisririigist lahku löönud Sveits koosnes 13 kantonist koosnev Sveitsi Vandeliit hõivas 16. sajandi alguses Alpidest lõunasse jäävaid alasid. Edasi seati Sveitsi laienemisele piir. Habsburgide valduste jagunemine pärast Karl V troonist loobumist: 1556. aastal loobus Karl V troonist, jagades Habsburgide valdused kaheks. Vend Ferdinandile pärandas Karl V keisritrooni koos Austria pärusvalduste, Böömimaa ja Ungariga.
Et šveitslased olid ligipääsetavad kurud blokeerinud, viis kuningas väe üle Alpide rohkem kui kahe tuhande meetri kõrguselt mööda muularadu. 13.–14. septembril 1515 Milano lähistel toimunud Marignano lahingus lõid prantslased Milano hertsogi palgatud Šveitsi palgasõdurite väe puruks. Neiliteist tuhat šveitslast tapeti. Marignano on jäänud Šveitsi ajaloo üheks suuremaks katastroofiks. 1499. aastal end keisririigist lahkulöönuks kuulutanud kolmeteistkümnest kantonist koosnev Šveitsi Vandeliit (sks Eidgenossenschaft) oli 16. sajandi alguses hõivanud ka Alpidest lõunasse jäävaid alasid. Edasi seati Šveitsi laienemisele piir. Šveitslased kohustusid järgima neutraliteeti, mida nad on pidanud tänini Kolmekümneaastane sõda, selle põhjused ja neli põhiperioodi. Sõja vallandas Praha defenestratsioon: 23. mail 1618 viskasid protestantidest aadlikud Praha linnuses tekkinud tüli käigus
Tagajärjed: Saksa riikide jagunemine 2 leeri katolik Lõuna-Saksamaa ja protestantlik Põhja-Saksamaa. Luterluse seadustamine katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik. Nurjus Karl V püüe Saksa riike tugevamini liita ja Saksamaa oli nüüd veelgi lõhestatum kui enne. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kelvinismi kujunemine Sveitsis Sveitsi Liit: Habsburgide võimu lat vabaks võidelnud konföderatsioon 13 omavalitsuslikust kantonist. Ulrich Zwingli usupuhastus Zürichis: 1523 kuulutas linnavõimude toel välja sõltumatuse paavstist. Taotles algkristlikku lihtsust pidulik jumalateenistus asendati igahommikuse piiblilugemise ja jutlusega. Kirikutest viidi välja pühapildid. Hukkus kohalike katoliiklaste ja protestantide vahelises lahingus. Johann Calvin: Põgenes protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Sveitsi. Arendas edasi Zwingli õpetust, avaldades 1536 a. raamatu "Ristiusu õpetus".
Tagajärjed: Saksa riikide jagunemine 2 leeri katolik Lõuna-Saksamaa ja protestantlik Põhja-Saksamaa. Luterluse seadustamine katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik. Nurjus Karl V püüe Saksa riike tugevamini liita ja Saksamaa oli nüüd veelgi lõhestatum kui enne. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kelvinismi kujunemine Sveitsis Sveitsi Liit: Habsburgide võimu lat vabaks võidelnud konföderatsioon 13 omavalitsuslikust kantonist. Ulrich Zwingli usupuhastus Zürichis: 1523 kuulutas linnavõimude toel välja sõltumatuse paavstist. Taotles algkristlikku lihtsust pidulik jumalateenistus asendati igahommikuse piiblilugemise ja jutlusega. Kirikutest viidi välja pühapildid. Hukkus kohalike katoliiklaste ja protestantide vahelises lahingus. Johann Calvin: Põgenes protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Sveitsi. Arendas edasi Zwingli õpetust, avaldades 1536 a. raamatu "Ristiusu õpetus".
Tagajärjed: Saksa riikide jagunemine 2 leeri – katolik Lõuna-Saksamaa ja protestantlik Põhja-Saksamaa. Luterluse seadustamine – katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik. Nurjus Karl V püüe Saksa riike tugevamini liita ja Saksamaa oli nüüd veelgi lõhestatum kui enne. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kelvinismi kujunemine Šveitsis Šveitsi Liit: Habsburgide võimu lat vabaks võidelnud konföderatsioon 13 omavalitsuslikust kantonist. Ulrich Zwingli usupuhastus Zürichis: 1523 kuulutas linnavõimude toel välja sõltumatuse paavstist. Taotles algkristlikku lihtsust – pidulik jumalateenistus asendati igahommikuse piiblilugemise ja jutlusega. Kirikutest viidi välja pühapildid. Hukkus kohalike katoliiklaste ja protestantide vahelises lahingus. Johann Calvin: Põgenes protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Šveitsi. Arendas edasi Zwingli õpetust, avaldades 1536 a. raamatu “Ristiusu õpetus”.
eelkäijatki sõjakäiguga Milano alla. Et sveitslased olid ligipääsetavamad kurud blokeerinud, viis kuningas väe muularadu pidi enam kui 2000 meetri kõrguselt üle Alpide. 13.14. septembril 1515 Milano lähistel toimunud Marignano lahingus lõid prantslased Milano hertsogi palgatud Sveitsi palgasõdurite väe puruks. 14 tuhat sveitslast tapeti. Marignano on jäänud Sveitsi ajaloo üheks suurimaks katastroofiks. 1499 end keisririigist lahkulöönuks kuulutanud 13 kantonist koosnev Sveitsi Vandeliit (Eidgenossenschaft) oli 16. saj. alguses hõivanud ka Alpidest lõunasse jäävaid alasid. Nüüdsest seati Sveitsi laienemisele piir. Sveitslased kohustusid järgima neutraliteeti, mida nad on pidanud tänini. Sacco di Roma. Milano langes taas prantslaste võimu alla. Pärast Maximilian I surma kandideeris ka François I Saksa keisritroonile, kuid jäi siiski Karl V alla. Prantsuse-Hispaania vastasseis kasvas nüüd üle Prantsusmaa-Habsburgide vastasseisuks
annaabi.ee 
