Rõivaste kaunistamise viisid Kadri Sigur 2012/2013 õa. 1. Neetidega kaunistamine 2. Litritega kaunistamine 3. Tikanditega kaunistamine 4. Pitsiga kaunistamine 5. Drapeeringutega kaunistamine 6. Trükimustriga kaunistamine 7. Voltidega kaunistamine 8. Kantidega kaunistamine 9. Laseriga lõikamine 10. Narmastega kaunistamine 11. Aplikatsioon 12. Metalliga kaunistamine 13. Nööpidega kaunistamine 14. Volangidega kaunistamine
AS LUSIKAS Maie Muna AS Tööriie töö[email protected] 23.02.2018 nr 10/3 Tööriiete tellimine Lugupeetud proua Muna Vastavalt Teie poolt tehtud hinnapakkumisele esitan tellimuse tööriiete õmblemiseks järgmistele suurustele. viis naiste kokajaki nr 42 viis paari kokapükse nr 40 viis kokamütsi Tööriiete värv- must, siniste kantidega, materjal puuvill 100%, värvikindel, tööstuslikult pestav Tööriideid soovime kätte saada hiljemalt 01.03.2018 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eve Supp juhatuse liige Lisa: Tööriiete joonised joonised. pdf Jana Kaste 53457891 [email protected] Oa 12 Telefon 756 0095 Registrikood 23511 Narva E-post [email protected] 12675 AS TÖÖRIIE
olid need peamiselt tulirelvad lahinguvälja olulisemad sõjariistad . Ründerelvade areng · Plaatvestidele tuli vastu seda tõhusam ründerelvastus. Hakati tegema üha pikemaid ja tugevamaid mõõku. · Need muutusid nii raskeks, et löögi andmisel läks vaja kahe käe jõudu. Nii kujunesid kahekäemõõgad. · Linnakäsitöölised võtsid plaatvestidega rüütatud vaenlase vastvõitlemiseks kasutusele sõjakirved ja - vasarad, aga ka teravate kantidega sõjanuiad. · Kaitserüüde täiustamise vajadust hoidis pidevalt üleval ka laskerelvade, eriti ambude areng. 14. Sajandi esimesed relvad · Väliselt meenutasid need kolbi või vaasi ja esialgu üritati neist nooli lasta. Peagi aga tulid nende baasilt relvastusse juba suurtükid ja püssid ning varsti hakkasid uued laskerelvad heitemasinatele ja ambudele tõsist konkurentsi pakkuma. · Linnuste ja linnade piiramine.
rinnakilp. Nii kujunes 15.saj alguseks välja täisraudrüü. Ründerelvade areng Aga kuna kaitserüü arenes jõudsalt, siis oli vaja ka tõhusamaid relvasid. Selleks hakati tegema järjest pikemaid ja tugevamaid mõõku. Mõõgad olid raskemad ja vajasid kahe käe jõudu-nii kujunesid kahekäemõõgad. Ründerelvade areng Et võidelda end plaatvestidega rüütatud vaenlaste vastu võtsid linnakäsitöölised kasutusele sõjakirved ja vasarad, aga ka teravate kantidega sõjanuiad. Ründerelvade areng 14. saj algul leiutati seniste mehaaniliste laskerelvade kõrvale uued, vastast kaugemalt ohustavad sõjariistad esimesed tulirelvad. Väliselt meenutasid need kolbi või vaasi ja esialgu lasti neist nooli. Peagi tulid nende baasilt relvastusse juba suurtükid ja püssid, mis hakkasid juba heitemasinatele ja ambudele konkurentsi pakkuma. Ründerelvade areng
ülakeha eestpooslt üleni kattev suur ja vastupidav kilp. Nii kujunes 15. sajandi alguseks välja täisraudrüü. Ründerelvade areng Plaatvestidele tuli vastu seda tõhusam ründerelvastus. Hakati tegema üha pikemaid ja tugevamaid mõõku. Need muutusid nii raskeks, et löögi andmisel läks vaja kahe käe jõudu. Nii kujunesid kahekäemõõgad. Linnakäsitöölised võtsid plaatvestidega rüütatud vaenlase vast võitlemiseks kasutusele sõjakirved ja vasarad, aga ka teravate kantidega sõjanuiad. Kaitserüüde täiustamise vajadust hoidis pidevalt üleval ka laskerelvade, eriti ambude areng. 14. sajandi algul leiutati esimesed tulirelvad. Väliselt meenutasid need kolbi või vaasi ja esialgu üritati neist nooli lasta. Peagi aga tulid nende baasilt relvastusse juba suurtükid ja püssid ning varsti hakkasid uued laskerelvad heitemasinatele ja ambudele tõsist konkurentsi pakkuma. Linnuste ja linnade piiramine.
5. Nööpauguõmblusmasin 304 6. Salapiste õmblusmasin 103 4. ÕMBLUSTE TEHNILISED NÄITAJAD 4.1. Lihtühendusõmblusmasin Pistetüüp: 301 Piste pikkus seadmel: 1-4 mm Piste pikkus tootel: 2,5 mm Nõela number: 90 Nm Niidi number: 120, 100% PL Kasutusala: Tootele nööbiliistu õmlemine, kaelakaare ja käeaugukaare kantidega kokkuõmblemine. Lihtühendusõmblusmasinaga õmmeldakse süstikpistet. Piste on vähe veniv ja rasketi harutatav. [1, p. 26] Näidis 1. Kleidi nööbiliist nööpaugude ja nööbidega. 4.2. Nööbiõmblusmasin Pistetüüp: 304 Nööbi läbimõõt tootel: 18 Nööbi läbimõõt näidisel: 18 Nõela number: 90 Niidi number: 120, 100% PL Kasutusala: Toote nööbiliistule nööbi õmblemine. Vaata Näidis 1. 4.3. Nööpauguõmblusmasin
lahku). 19. Selja keskosa alumise volditud detaili voltimine. 20. Selja keskõmbluse õmblemine, volditud detaili kinnitamine selja keskosa ülemise detaili külge (eelnevalt kinnitatud volditud detaili alla selja keskosa alumine detail ja). 21. Selja keskosa ja selja küljedetailide ühendamine. 22. Taskute valmistamine (taskuava märkimine ja selle tugevdamine, tasku detailide juurdelõikus ja dubleerimine, taskuava töötlemine kantidega, vastastüki ühendamine taskukoti detailile, taskuava sisse lõikamine, kantide moodustamine, taskukottide ühendamine ja taskute lõpp- pressimine). 23. Hõlma voodri töötlemine (õmmeldakse sissevõtted, moodustatakse voldid ja ühendatakse katteriidele). 24. Selja voodri töötlemine (õmmeldakse seljakeskjoon, töödeldakse vöösissevõtted ja triigitakse küljejoonte suunas, moodustatakse õlasissevõte pehme voldina). 25. Täpsustatakse hõlma- ja selja voodrid. 26
Siia kuuluvad graniidi-, pea ja liivakihid jms. On parimad ehitusalused,sest on vähe või üldse mitte kokkusurutavad. Tänu pooride vähesusele ei kogune neisse ka vesi, seega ei anna nad külmakekeid ja pole uhutavad. Jämepurdpinnased On kaljupinnaste murenemise saadused, kus üle 2mm suuruseid osakesi on üle 50% . sellesse grippi kuuluvadpaerähk, kruus ja veeristikud. Kruusades ja veeristikes on oskeste servad ümarad, rähkedes on osakesed ebakorrapäraste kantidega. On head ehitusalused, sest on tugevad, vähe kokkusurutavad, neisse sattunud vesi ei jää sinna pidama. Liivapinnased On kaljupinnaste murenemise saadused, kus alla 2mm suuruseid oskesi on üle 50%. Liivapinnastel on oluline keskmine tera suurus ehk lõimis, tihedus ja veesisaldus. Lõimise järgi jaotuvad liivapinnased kruus, jäme, kesk,peen-ja tolmuliivadeks. Jämedateraline liiv on tugev ehitusalus. Vajumised on ühtlased ja vaibuvad kiirelt. Jämeliivlaseb vett kergelt läbi ja
kitsast ja seest õõnsat lehte. Viimaseid tuntaksegi rahvapärases kõnepruugis murulaugu pealsetena. Et puhma moodustab palju sibulaid, siis eemalt vaadates meenutab murulauk suisa väikest mätast. Juunis-juulis pakub see tagasihoidlik lauk ka silmailu. Nimelt kujunevad sellel ajal taimel tihedad kerakujulised õisikud, mille värvus varieerub roosast violetseni. Murulaugu viljaks on kupar, seemned on suhteliselt väiksed, piklikud ja selgelt eristuvate kantidega. Kuid murulauku ei hinnata mitte sibulate, õiteilu ega seemnete pärast, vaid maapealsete osade maitseomaduste ja vitamiinirikkuse tõttu. Heade kasvutingimuste korral sirguvad pikad, kitsad ja seest õõnsad lehed kuni 30 cm pikkusteks. Muide, murulaugu sordid erinevadki üksteisest peamiselt lehtede pikkuselt ja jämeduselt. 1.4 MAITSE Murulauku ei hinnata mitte ilu ega sibulate, vaid pealsete maitseomaduste pärast. Võrreldes
Valmib augusti teisel poolel ja säilib 3 - 4 nädalat. Hapukasmagusa maitsega meeldiv lauaõun. "Martsipan" - pärineb Saksamaalt. Õun lameümmarguse kujuga, rohekaskollane, triibulise ilusa karmiinpunaga. Valmib augustis. 4 TALISORDID: "Talvenauding" - Pollis aretatud sort. Õun keskmise suurusega, kooniline või korrapärane, tugevate kantidega, rohekaskollane, pruunika punaga, hapumagus hea lauaõun. Vili valmib novembris - detsembris, säilib aprillini. "Antoonovka" - vana vene sort. Õun keskmise suurusega, ümar, valminult helekollane, harva nõrga punaga, magushapu lauaõun, hea mahlaõun. Valmib novembris - detsembris, säilib kevadeni. "Krameri tuviõun" - Otto Krameri poolt Tallinnas aretatud sort. Õun väheldane või keskmine, kooniline, rohekaskollane, pruunika punaga, hapumagus laua ja töötlemisõun
viltjaskarvane. Juurmised ja alumised varrelehed on süstjad, veidi tömbi tipu ja terve kuni lõhestunud servaga, rootsulised. Need kuivavad varakult. Keskmised ja ülemised varrelehed on kitsamad, tipul teritunud, enamasti terveservalised, rootsutud. Nende pikkus on kuni 10 (12,5) cm ja laius kuni 0,6 sm. Varred kasvavad enamasti üksikult, on püstised ja harunevad enamasti keskpaigast või sellest veidi altpoolt. Varreharud on viltu üles suunatud ja pikad. Kogu vars on heledamate kantidega ja kaetud helbeliselt võrkjate valkjate kuni hõbedaste karvadega. Taimel on sammasjas harunev juur, mis ulatub mullas kuni 20 cm sügavusele. Rukkilill kasvab peamiselt põlluumbrohuna eriti taliviljapõldudel, kuid ka tee- ja kraaviservadel ning jäätmaadel. Eelistab liivakaid muldi, kuid kasvab ka mujal. Valguslembene, kuid talub ka varju. Rukkilill on 7 hea meetaim. Tolmeldavad putukad saavad taime õitest rohkesti nektarit. Peamised tolmeldajad on mesilased
Vahetult enne sõja algust avas Coco teise putiigi piiriäärses kuurortlinnas Deuville'is. Sõja puhkedes oli see üks väheseid kohti, kust maitsekad prantslannad said osta rõivastust, millega sobiks mängida nii golfi kui ka põetada haigeid. Kas maailm oli tõesti valmis kandma kleite, millest seni oli valmistatud meeste pesu? Jah, sest Chaneli oskus lihtsust ja luksust kombineerida oli hämmastav: ta kasutas hästilangevat ja kerget trikotaazi, sobitades seda pitsi ja siidist kantidega. Inspiratsiooni ammutas noor disainer elust enesest - kirgliku ratsutajana võis tema rõivastel näha ratsutamisvarustusest inspireeritud pandlaid ja vöid; tema esimeste kudumite, pluuside ja kleitide põhilõige on aga näpatud meeste polosärgilt. Kõigest viis aastat pärast Coco tähelennu algust kinnitas moeajakiri Harpers Bazaar, et need, kel pole kapis kas või üht Chaneli rõivaeset, on lootusetult moest maha jäänud. 1920. aastatel
Nimetati seda bliaut' iks. Varrukad olid pikad ja alt laienevad. Kaunistused olid kaeluse ääres, varrukasuudel ja allääres. Bliaut juurde kanti kitsaid, paeltega vöö külge seotud püks-sukki Ülerõivaid oli kahte liiki: mantoo -kolmveerandringi kujuline kaelaavaga keep või peleriiniga kapuuts. Kapuutsi saba võis ulatuda kuni vööni. Ülerõivad olid tavaliselt villased, teist värvi või karusnahast voodriga, vahel aga kalliste kantidega töödeldud Peakatetest kandsid mehed peale kapuutsi ka alt laienevat koonilist peakatet, mille ülemises osas oli näoava, laiem osa moodustas krae ja võis ulatuda kuni küünarnukkideni. Nimetati seda chaperon´iks RIIETUS MEHED - KÕRGGOOTIKA Mehed kandsid tavaliselt üksteise peal kolme rõivast: alussärki. selle peal pehmest villasest riides jakki (doublette). mis oli voodriga. Vahel kasutati voodrina karusnahka. Talupojad ja käsitöölised kandsid endiselt bliaut´i
aastal lumelauaärist, peetakse teda siiski üheks selle ala pioneeriks. 1977 Jake Burton lisas Snurferile esiklambri, mille tõttu juhitavus paranes. Samal aastal valmistas fanaatiline rulataja Tom Sims tööõpetuse tunnis oma esimese lumelaua puutükk, mille ühele poolele oli liimitud jupp vaipa ja teisele õhuke alumiiniumikiht. Saades oma sõbra Simsi tööst inspiratsiooni, valmistas Chuck Barfoot "The Flying Yellow Banana" (Lendav Kollane Banaan), mis oli plastipõhja ja kantidega rulalaud. 1980 Burton hakkas lumelaudade tootmisel suusatehnoloogiat kasutama. Samal aastal allkirjastas Sims lumelaudade tootmislepingu Vision Sportsiga. 1981 ilmus esimene lumelauasporti käsitlev ajakiri Snowboarder. 1982 toimus Vermontis esimene üleameerikaline lumelauavõistlus Suicide Sixis. Võistluse eemärgiks tundus olevat ellujäämine, kuna rada, mille nimi oli The Face, oli jäine ja järsk.
AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Ründerelvade areng Plaatvestidele tuli vastu seda tõhusam ründerelvastus. Hakati tegema üha pikemaid ja tugevamaid mõõku. Need muutusid nii raskeks, et löögi andmisel läks vaja kahe käe jõudu. Nii kujunesid kahekäemõõgad. Linnakäsitöölised võtsid plaatvestidega rüütatud vaenlase vastu võitlemiseks kasutusele sõjakirved ja vasarad, aga ka teravate kantidega sõjanuiad. Kaitserüüde täiustamise vajadust hoidis pidevalt üleval ka laskerelvade, eriti ambude areng. 14. sajandi algul leiutati esimesed tulirelvad. Väliselt meenutasid need kolbi või vaasi ja esialgu üritati neist nooli lasta. Peagi aga tulid nende baasilt relvastusse juba suurtükid ja püssid ning varsti hakkasid uued laskerelvad heitemasinatele ja ambudele tõsist konkurentsi pakkuma.
Alumiiniumi ja tina kasutatakse vedelike pakkimisel. Viimasel ajal on neid hakatud asendama selliste materjalidega nagu plastik ja kartong. Tina kasutatakse praegu ainult rõhu all olevate vedelike puhul, nt. õlu, sest ta suudab paremini taluda rõhku, kui kartong. Teraslehte kasutatakse vaatides, konteinerites jne., kuna suudab vastu panna piisavalt suurele survele ja on vähem tundlikum vigastustele. Vaadid ja konteinerid on tugevdatud kantidega metallis. - Klaas. Klaaspudeleid kasutatakse sageli vedelike pakkimisel. Pudeleid kasutatakse müügipakkimisel, nagu seda on tehtud veinide, kangete alkohoolsete jookide ja karastusjookide puhul, aga ka transpordipakkimisel, nt. söövitavad happed suurtes pudelites. Klaas suudab vastu pidada suhteliselt suurele rõhule, ta on agressiivsete ühendite poolt raskesti kahjustatav ja säilitab enamustes tingimustes oma kuju. Kahjuks on klaas aga kergesti purunev. - Puit.
Laiad kätised pöörati peaaegu küünarnukini üles ning selle alt paistsid alumise kuue ja pitsidega kaunistatud särgivarrukas.Saterkuuel oli väga palju nööpe, kuid tavaliselt pandi neist kinni ainult mõned. Nööbid võisid olla siidi-, hõbe- või kuldpunutisega või hõbedast. Nööpaugud olid suured ja dekoratiivsed. Seljal oli istumise hõlbustamiseks lõhik, ka sellel olid sageli nööbid ja nööpaugud. Esiosal olid taskud, mille servad olid kaunistatud laiade kantidega ja nööpidega või laiade klappidega. Pidulikud kuued olid õmmeldud kuld- või hõbebrokaadist või sametist ja kaunistatud rikkaliku tikandi ja kuldlintidega. Kuue all kanti alumist kuube või vesti. See oli samasuguse lõikega kui saterkuub, kuid varrukad olid kogu ulatuses kitsad või puudusid hoopis ja puusadelt ei olnud nii avar. Vesti hõlmad olid tugevdatud ja seda kanti enamasti üleni kinninööbituna. 11
Vapper. 5. Täisraudrüü tuli 15. saj kasutusele.Mõõgal oli läbi keskaja oluline tähtsus. Relvastus jagunes kaheks: kaitserelvastus ja ründerelvastus. Kaitserelvastusse kuulusid kaitserüü, kiiv, kilp ja ründerelvad jagunevad veel kaheks: lähivõitlusrelvad ja lasekrelvad.Alguses olid soomusrüüd, mis arenesid rõngassärkideks. Siis tekkis plaatvest ja põlve- ja küünarnukikaitsmed, tekkisid kahekäemõõgad. Kasutusele tulid veel sõjakirved ja -vasarad ja teravate kantidega sõjanuiad. 14. saj algul leiutati esimesed tulirelvad. Piiramismasinate kasutamine, ehitati piiramistorne, rammipalgiga e taaraniga lõhuti väravaid. Peaseks sõjaliseks üksuseks kujunes raskeratsavägi. Lisandus pistoda. Head sõjaratsu pidi olema. Abilised: kilbikandja, kannupoiss, vibumees. Liiguti joonrivis. Jalavägi kasutas pikkvib Sündis palgasõjavägi 15 saj. ja leiutati suurtükid ja püsside laskevõime paranes. 11
Tol ajal tähendas rüütellikus häid kombeid, truudust ja jäägitut ustavust oma senjöörile, au ja head nime. Sõnapidamine, julgus, lojaalsus, vaprus. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. 5. Missuguseid uuendusi tuli relvastuses kasutusele keskajal? Alguses olid soomusrüüd, mis arenesid rõngassärkideks. Siis tekkis plaatvest ja põlve- ja küünarnukikaitsmed ning kahekäemõõgad. Kasutusele tulid veel sõjakirved ja -vasarad ja teravate kantidega sõjanuiad. 14. saj algul leiutati esimesed tulirelvad. Täisraudrüü tuli 15. saj kasutusele. Piiramismasinate kasutamine, ehitati piiramistorne, rammipalgiga e taaraniga lõhuti väravaid. Lisandus pistoda. Kasutati pikkvibu. 16. saj leiutati suurtükid ja püsside laskevõime paranes. 6. Keskajal ei olnud linna juhtiv roll sugugi mitte nii enesestmõistetav kui praegu. Missuguse arengu tegid linnad läbi Lääne-Rooma lagunemisest kuni keskaja lõpuni? Millal toimus linnade kiirem areng
saj., Saksamaal 13. saj. keskpaigani. Kiriku mõjul peeti romaani ajastul inimese keha patuseks ja seda pidi rõivastusega korralikult varjama. Naised kandsid üksteise peal kahte kleiti, mantlit ja peas rätikut. Alumine kleit oli T-lõikeline, ulatus maani, sellel olid pikad ja kitsad varrukad. Pealmine kleit oli samasuguse lõikega kuid laiem, laiemate ja lühemate varrukatega. Rõivatus oli erksavärviline, kuid ei liibunud üldse kehale, vööd ei kantud. Kleit oli kaunistatud laiade kantidega, mis jaotasid figuuri osadeks. Selline jaotamine oli omane romaani stiilile ja kordas arhitektuuris kasutatavaid jooni ja pindu. Uudne oli õmbluste kantimine paelaga. Ülerõivana kandsid kõikidest klassidest naised kreeka hlamise taolist keepi. Peas kandsid naised õlgadeni ulatuvat rätikut, mis sageli kaeti keebiga. 10 Soengud olid lihtsad, peamiselt kanti pikki lahtisi juukseid. Kuna pea kaeti alati rätikuga,
etruskide päritolu kohta. Kindel on vaid see et nad tulid kusagilt mujalt. Etruskide ühiskond oli väga erilaadne ega sarnanenud ei Kreeka ega VäikeAasia omaga. Naiste riietus: Etruskid järgisid Kreeka rõivamoodi, nende moed muutusid koos aegadega nagu Kreekaski. Aastail 700575 eKr on Kreeka kitooni juurde kandsid naised sarlakpunast keepi. Üks hauakambrimaaling kujutab naist pikas õhukeses tuunikas, mille peal on teine, dekoratiivsete kantidega kaeluses, allääres ja küünarnukkideni ulatuvate varrukate suudes. Naised kandsid rätikuid ümber keha nagu mehed himatione või siis peas, nurgad üle õlgade heidetud. Meeste riietus: 7.sajandil eKr sai meete põhiriietuseks lühike seelik ja Tkujuline tuunika. Sajand hiljem oli selleks pahkluudeni ulatuv kreeka tüüpi tuunika, mida kaunistasid geomeetrilised kujundid. Mõlema soo poolt kantav lacerna oli lühike kitsas villane
etruskide päritolu kohta. Kindel on vaid see et nad tulid kusagilt mujalt. Etruskide ühiskond oli väga erilaadne ega sarnanenud ei Kreeka ega VäikeAasia omaga. Naiste riietus: Etruskid järgisid Kreeka rõivamoodi, nende moed muutusid koos aegadega nagu Kreekaski. Aastail 700575 eKr on Kreeka kitooni juurde kandsid naised sarlakpunast keepi. Üks hauakambrimaaling kujutab naist pikas õhukeses tuunikas, mille peal on teine, dekoratiivsete kantidega kaeluses, allääres ja küünarnukkideni ulatuvate varrukate suudes. Naised kandsid rätikuid ümber keha nagu mehed himatione või siis peas, nurgad üle õlgade heidetud. Meeste riietus: 7.sajandil eKr sai meete põhiriietuseks lühike seelik ja Tkujuline tuunika. Sajand hiljem oli selleks pahkluudeni ulatuv kreeka tüüpi tuunika, mida kaunistasid geomeetrilised kujundid. Mõlema soo poolt kantav lacerna oli lühike kitsas villane
Jooksusammuga käärtõusu õpetetakse neile, kel astesammuga variant on selge, kel on hea kehaline ettevalmistus ja kaasaegne suusavarustus. 3.5.4. Trepptõus. Seda kasutatakse pehmes lumes matkates, väga järsust nõlvast ülesminekul, slaalomi – ja hüppemäe nõlva kinnitampimisel ning algajatel tõusudel. Liigutakse kanditud suuskadel juurdevõtusammuga, külg tõususuunas. Õpetamisel rõhutatakse: suusad asugu rõhtsalt, s.o. toetugu kantidega mäe poole, juurdevõtu mammu ajal aidatakse keppidele toetudes allalibisemist vältida. Juurdeviiva harjutusena kasutatakse külgsuunas juurdevõtusammuga liikumist tasasel, pehmes lumes tasasel, laugel tõusul ja jooksusammuga tasasel. 3.6. LASKUMISED 3.6.1. Tasakaalu- ja osavusharjutused suuskadel 1) laskumine laugel nõlval heas jäljes, mõlemad suusas lumel: - käsi ringitades (ühes suunas, eri suundades), - mingit eset (müts, kinnas, kepp) tagant läbi käest kätte andes,
annaabi.ee 
