See jõud on suunatud piki pinda allapoole ja tähistame selle Fv kui veojõu, mis püüab keha kaldpinnalt allapoole vedada. Jooniselt järeldub, et tema moodul Fv = mg sin . (4.9) 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. Ilmselt võib keha püsida kaldpinnal veel siis, kui seisuhõõrdejõud Fh ja raskusjõu projektsioon kaldpinnale Fv teineteist tasakaalustavad, s.t. nende vektoriaalne summa võrdub nulliga: Fv + Fh = 0 . Nende suundi arvestades tähendab see, et nende moodulid peavad olema võrdsed. Fh = Fv . Valemite (4.8) ja (4.9) põhjal järeldub siit, et mg sin = µmg cos , taandamisel ja kaldenurga avaldamisel saame = arctan µ . (4.10) Maksimaalne kaldenurk, mille korral keha veel kaldpinnale püsima jääb, võrdub arkustangensiga
TÖÖ KÄIK 1. Määrake silindri mass ja tema läbimõõt (õõnsa silindri korral ka tema siseläbimõõt d'). Mõõtke veereva silindri masskeskme poolt läbitud tee pikkus l . 2. Kontrollige, kas nurgamõõteriista nullnäidu korral on kaldpind piki- ja ristsihis horisontaalne. Selleks asetage kaldpind nii, et kaldenurga näit oleks null. Seejärel asetage üks seadme all kastis olevatest silindritest kaldpinnale nii, et ta saaks veereda pikisihis. Kui kaldpind pole selles sihis horisontaalne, hakkab silinder veerema. Sel juhul reguleerige kaldpind horisontaalseks jalakruvide abil. Analoogiliselt toimige kaldpinna ristsihis horisontaalseks seadmisel. Hiljem kontrollige, kas kaldpind jäi pikisihis horisontaalseks. 3. Asetage kaldpind õppejõu poolt etteantud nurga alla ja fikseerige see asend, kasutades nurgamõõteriista küljes olevat pitsituskruvi. 4
pk=k*ps (kummi jäikustegur*kummi siserõhk) ja roomikutel pk=Gm/n*Sr (masina kogukaal/roomikute arv*roomiku toetuspinna pindala) 10. Masina kliirens, peale ja mahasõidu nurgad ning piki ja põikki läbivusraadiused. Kliirens – masina madalaima konstruktiivse puntki kõrgus käiguosa toetuspinnast. Isel. rataste või roomikute vahele sattuva takistuse max kõrgust, millest masin võib sellele kinnijäämata üle sõita. Peale- ja mahasõidunurgad – määravad, millise kaldega kaldpinnale võib masin horisontaalselt pinnalt peale sõita või maha sõita horisontaalsele pinnale, ilma et ta kaldpinnale oma raamiga kinni jääks. Piki- ja põiki läbivusraadiused – määravad, millisest kühmust võib masin üle sõita, ilma et ta sellele kinni jääks. 11. Masina püsivus ja püsivuse kategooriad. Püsivus – masina omadus säilitada stabiilne asend ruumis mitmesuguste väliskoormuste mõjumisel. Eristatakse 4 püsivuse kategooriat: 1) pikipüsivus 2)
·Hajumine (scattering) A ·Peegeldumine (reflection) D ·Neeldumine (absorption) U S Vasakul: pilvitu taeva korral Paremal: pilvise taeva korral Kiirgusega seotud mõisteid ja seaduspärasusi M Insolatsioon Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale; insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril (S'): S' = S * sin h, A kus S - insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril, kui päikesekiired langevad A pinnaga risti, h - päikesekiirte langemisnurk Solaarkonstant (S) - Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale TE pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus;
protsesside ajal tekkivad helenduvad gaasijoad ja -pilved laigud on tumedad kuna on ümbritsevast alast jahedamad. · Elektromagnetlise kiirguse spekter- · Kiirguse lainepikkuse ja vonkesageduse vahekord- mida suurem on lainepikkus seda väiksem on sagedus, nad on üksteise poordväärtused · Selgitada moisted insolatsioon, solaarkonstant ning absoluutselt must keha- Insolatsioon Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale; insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril (S'): S' = S * sin h, kus S - insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril, kui päikesekiired langevad pinnaga risti, h - päikesekiirte langemisnurk Solaarkonstant (S) - Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus; S = 1367 ± 30 W/m2 ; (S = 2,00 ± 0,04 cal/cm2 min1) Absoluutselt must keha-neelamisvoime on 100% peegeldamisvoime 0%.
6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)-Peegeldumine (reflection)-Neeldumine (absorption) -Insolatsioon- Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale: insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril (S') = S*sin h -Solaarkonstant(S)- Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langeva aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus. -Neelamisvõime- arv, mis näitab, misssuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest (%) -Peegeldamisvõime (alabeedo)- aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost(%)
sisetreimisele suure lõikesügavusega. Puurimisel treipingis o Puuri ehitus võimaldab teda kasutada ka kui sisetera: ava suurendamiseks, astme töötlemiseks ja faasimiseks. Ava täpsus eelseadistamisega ±0,05 mm. Puurimisel freespingis o Teljesuunaline puurimine; Puurimine ebaühtlase lõikelaiuse korral; Spiraal- sooneline sisenemine materjali; Risti puurimine olemasoleva avaga; Puurimine kaldpinnale; Pinnale lähenemine kuni 89⁰. o Eelised: Sujuv materjali sisenemine; Ühtlane lõiketöötlus protsess; Saab kasutada suuri ettenihkeid (2x suuremaid kui spiraalpuuril); Väiksem telje hälve; Väiksemad lõikejõud; Täpsem ava Sügavpuurimine o Loetakse avade L=10D puurimist; Probleemid: Keerulised puuri töötingimused (suur kokkupuutepind, suur termiline koormus, laastu eemaldamine,
maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering) -Peegeldumine (reflection) -Neeldumine (absorption) -Insolatsioon- Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale: insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril (S') = S*sin h -Solaarkonstant(S)- Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langeva aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus. -Neelamisvõime- arv, mis näitab, misssuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest (%) -Peegeldamisvõime (alabeedo)- aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost(%)
hoovuses on körgem teda ümbritsevast veest. Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Maailmameri- 97,2%, Mandrijää ja jääliustikud 2,15%, pöhjavesi 0,62%. Hüpperkiht ehk termokliin- veekiht, kus vee temperatuur kiiresti kahaneb. Infrapuna-(soojus-)kiirgus 760nm- 1mm. Insolatsioon- päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale. Jõe äravool ja seda iseloomustavad parameetrid- Jõgede äravoolul on kindel aastarütm, mis oleneb asukohast. Näiteks kevadsuurveed suvine madalvesi jne. Reguleerimine on mõningal määral mõjutanud jõgesid, mida arenenum maa, seda rohkem mõjutab. Jõesäng ja seda iseloomustavad parameetrid- Voolusängi ristiprofiil kontrollib valdavalt veevoolu keskmist kiirust ning sama ristlõikepindala juures voolab vesi kõige kiiremini poolsfäärilises kanalis, kus kontakt vee
lange kõrguse kasvades üsna palju , õhk on hõre Termosfäär - õhumolekul on seal nii vähe et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. u 1000km paks osoonikihi pakust mõõdetakse Dobsoni ühikutes Hüdrosfäär ookeanide summaarne veekogus on umbes 1,4x 10 km³ Veekiht kus temp. väga kiiresti kahaneb nim. temperatuuri hüppekihiks Kiirgusega seotud mõisteid ja seaduspärasusi InsolatsioonPäikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal-ja kaldpinnale; insolatsioonatmosfääriülemiselpiiril(S'): S'= S * sinh, kus S - insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril, kui päikesekiired langevad pinnaga risti, h- päikesekiirte langemisnurk Solaarkonstant(S)-Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus; S = 1380 ± 30 W/m2 ; (S = 2,00 ± 0,04 cal/cm2 *min1) Neelamisvõime - arv, mis näitab, missuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest (%)
α Joonis 4.18 Raske varras AB, mille punkti D on rakendatud veel lisajõud F , on kinnitatud kahe sidemega. Vasakul otsas A on varras kinnitatud liigendi külge, mis on aluse küljes kinni. Paremas otsas B on varras kinnitatud küll ka liigendi külge, aga see liigend on ratastel ja need rattakesed toetuvad kaldpinnale. Otsaga A on asi selge, seda juhtumit me juba käsitlesime sellesama paragrahvi punktis 5. Mis aga teha otsaga B, kus liigend toetub ratastele? Toereaktsiooni üldreegel ütleb, et reaktsioonjõud on vastupidine selle suunaga, kuhu liikumine on takistatud. Teeme mõttelise eksperimendi. Võtame varda AB vasakpoolsest kinnitusest lahti ... FB See on
ps , milles:pk - keskmine erisurve toetuspinnale: ps - kummi siserõhk; k - kummi jäikustegur. roomikutel: pk = Gm / n x Sr , milles: Gm -masina kogukaal;Sr -roomiku toetuspinna pindala;n -roomikute arv. 4. Kliirens: -masina madalaima konstruktiivse punkti kõrgus käiguosa toetuspinnast Iseloomustab rataste või roomikute vahele sattuva takistuse max kõrgust millest masin võib sellele kinnijäämata üle sõita. 5. Peale- ja mahasõidu nurgad määravad, millise kaldega kaldpinnale võib masin horisontaalselt pinnalt peale sõita või maha sõita horisontaalsele pinnale, ilma et ta kaldpinnale oma raamiga kinni jääks. 6. Piki- ja põiki läbivusraadiused määravad, milli- sest kühmust võib masin üle sõita, ilma et ta sellele kinni jääks. 30-Millised parameetrid iseloomustavad transportmasina püsivust? Transportmasinatel hinnatakse pikipüsivust maksimaalse tõusunurgaga ja põikipüsivust maksimaalse kreeniga 31-Mida nimetatakse masina tootlikkuseks
töösurve on üle 5 atm ning vooluhul on üle 15 l /s. Jugavihmutit peab koguaeg pöörama, et kastetav ala oleks ringi kujuline. Pööramiseks kasutatakse joasurvet, reaktiivjõudu või pööratakse joatoru mehaaniliselt. Selle järgi veel jaotus. Jugavihmutid jaotatakse veel: pendel, turbiin, reaktiiv ja mehaanilised vihmutid. · Pendelvihmutid on enamus jugavihmutitest. Need on enamus varustaud pendliga, mille ühe otsas on kaldpind, mis joa ette sattudes paiskub kaldpinnale mõjuva reaktiivjõu tõttu eemale. Vedru jõul tuleb pendel tagasi joa ette, samal ajal lööb pendli teine ots vihmutit nii, et see pöördub väikese nurga võrra edasi. Nii pendeldades vihmuti pöörlebki. · Turbiinvihmutid on suuremad jugavihmutid, neid pööratakse joa ette asetatud turbiinidega. Turbiinilt saadav pöördemoment antakse reduktori ja võlli kaudu edasi vihmuti alumises osas olevale pöördemehhanismile.
eelmistega kontrastset värvi. Liist asetatakse vahetult äratõukejoone taha, sellest maandumiskasti pool hoovõturajas paiknevasse süvendisse. Liistu pakupoolne äär peab maapinna suhtes 45ŗ nurga all tõusma 7 (±1) mm raja ja paku tasapinnast kõrgemale. Moodustuv kaldpind tuleb katta 1 mm paksuse plastiliinikihiga, või tuleb liistust välja lõigata vastav ristkülikukujuline osa, mis täidetakse 45ŗ nurga all plastiliiniga. Liistu kaldpinnale järgnev horisontaalne osa peab kogu liistu pikkuses ja umbes 10 mm laiuselt olema kaetud õhukese plastiliinikihiga. Plastiliiniga kaetud liist peab asetuma tõukepaku süvendisse sedavõrd jäigalt, et see ei nihkuks sportlase poolt äratõukel rakendatava jõu mõjul. Plastiliin peab olema säärane, kuhu naeliku naelad hõlpsasti tungivad. Plastiliin ei tohi põhjustada libisemist. Võistlejate poolt jäetud jälgede silumiseks plastiliinikihilt võib kasutada pahtlilabidat või rulli.
harialised. Ühearialised õlirõngad – kolvi alla liikudes rõnga nurk kraabib õli alla ja ära kraabitud õli voolab läbi rõngaste all olevate kanalite kaudu kulvi sisse ja sealt valgub ta tagasi silindrisse ja samas osa õli, mis on hülsi seintelt maha kraabitud sattub ka õlirõnga taha (so õlirõnga ja kolvi vahele) ja tänu sellele surutakse õlirõngas veelgi tugevamalt vastu hülsi peegelpinda. Kolvi alla liikudes õli kile sattudes rõnga kaldpinnale avaldab sellele survet, ning sellega saavutatakse seda, et õlirõngas surutakse kolvirõnga uurdesse ja tänu sellele libiseb rõngas üle õlikihi ilma seda kaasa kaapimatta. Kahe harialised õlirõngad: Rõnga peale on treitud kaks kraapimis haria: Hariade vahele io freesitud lai soon mille kaudu õli valgub kolvis olevate kanalitesse ja sealt edasi kolvi sisemusse. Töötamine: Rõnga alla liikumisel alumine hari kraabib õli alla ja sealt kolvis olevate õlikanalite kaudu
vertikaalselt allapoole liikuda ei saa, keha saab liikuda ainult kaldpinda mööda alla. Keha ilmselt mõjutab ka kaldpinda, rõhudes sellele pinna ristsihis mingi kindla jõuga, mis sõltub kaldpinna kaldest. Kuna keha kaldpinnaga risti olevas sihis liikuda ei saa, siis mõjub kaldpinna poolt kehale ristsihilist jõudu tasakaalustav jõud. Toodud arutelust ilmneb, et keha liikumist mööda kaldpinda alla mõjutab kaldpinna sihiline jõud, tema rõhumist kaldpinnale aga pinnaga risti olev jõud. See tähendab, et antud ülesandes tuleb kehale mõjuv raskusjõud lahutada kaheks teineteisega risti olevaks komponendiks. Olgu keha mass m (mass pole meil küll antud, aga seda läheb meil jõu leidmisel esialgu vaja), siis keha raskusjõud r r P = mg . Lahutame selle kaheks ristsihiliseks komponendiks. Jooniselt on näha, et kui kaldpinna kaldenurk on teada, avalduvad komponentjõud järgmiselt F1 = P sin , F2 = P cos . r
KIIRGUSBILANSS Maale jõuab Päikese lühilaineline kiirgus, mille spektris on maksimaalne kiirgustihedus lainepikkuse 500 nm juues. Selline spekter vastab Päikese keskmisele pinnatemperatuurile ca 5800 °K Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris: hajumine peegeldumine neeldumine Kiirgusega seotud mõisteid ja seaduspärasusi: insolatsioon – Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal– ja kaldpinnale. Insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril (S’): S’ = S x sin h, kus S – insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril, kui päikesekiired langevad pinnaga risti, h – päikesekiirte langemisnurk. solaarkonstant (S) – Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus. S = 1380 ± 30 W/m2; (S = 2,00 ± 0,04 cal/cm2 x min-1)
peavad olema võrdsed.Fkt=Fg 7. Hõõrdejõud-tekib kahe keha kokkupuutepinnal, püüab alati takistada nende pindade liikumist üksteise suhtes. On põhjustatud pindade konarustest ja molekulidevahelistest tõmbejõududest. Seisuhõõrdejõuks nimetatakse minimaalset jõudu, millega tuleb mõjutada mingil pinnal asuvat keha, et see keha hakkaks pinna suhtes liikuma. Avaldub: Keha kaldpinnal püsimise tingimus. . Maksimaalne kaldenurk, mille korral keha veel kaldpinnale püsima jääb, võrdub arkustangensiga hõõrdetegurist. Liikumine kurvidel-autole, mis läheneb kurvile, mõjub hõõrdetegur( kummide ja teekatte vahel).Kurvi sisenedes hakkab autole mõjuma kesktõukejõud, mis on oma olemuse tõttu suunatud piki raadiust keskpuntikist eemale. Hõõrdejõud on suunatud kesktõukejõule vastu, seetõttu on tegemist liughõõrdega. Auto jääb kurvi püsima juhul, kui kesktõukejõu moodul ei ületa hõõrdejõu moodulit
energiaallikaks on päike ja päikesekiirgus. Insolatsioon nim Päikeselt saabuvat Ajaskaalad: Greenwichi aeg (õhu mass jääb ju samaks!), õhk muutub Päikese spekter Päikesekiirgus kooseb kiirgusvoogu horisontaal või kaldpinnale. päikeseaeg meridiaanil, mis läbib "ujuvaks" ja hakkab ülespoole kerkima. mitmesuguse lainepikkusega kiirtest. Prisam Hajuskiirgus ja albeedo Albeedo (ladina Greenwichi Kuninglikku Jahedam õhk langeb ja asendab kuuma
nõela tõus 0,85mm. Pihusti kere sisse on paigutatud tõukurivarras, vedru, 17 vahetükk ja reguleerimispolt koos mutriga. Pihusti suletakse pealt kaanega. Kere alumisse otsa keeratakse pihusti otsik, mis fikseeritakse tiftiga, pihusti otsikus asub pihusti nõel. Pihusteid jahutatakse tsirkulastsiooniõliga. Kütus juhitakse pihustisse külje pealt. Sealt liigub see edasi pihusti survekambrisse. Kütuse rõhujõud mõjuvad pihusti nõela kaldpinnale ja kui see jõud ületab vedru jõu, siis tõuseb nõel ning kütus pääseb rõhukambrist välja läbi pihustusavade põlemiskambrisse. Pihustivedru pingsust saab reguleerida reguleerimis-poldiga, keerates teda kinni või lahti. Sellega reguleeritakse pihustamisrõhku, milleks on 500bar. Õlitussüsteem Laeva peamasinad on kuiva karteriga, õli tsirkulatsioonitankid asuvad peamasinate all, tanki mahuks on 20m3
suunatud piki pinda allapoole ja tähistame selle Fv kui veojõu, mis püüab keha kaldpinnalt allapoole vedada. Jooniselt järeldub, et tema moodul Fv = mg sin α . (4.9) 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. r Ilmselt võib keha püsida kaldpinnal veel siis, kui seisuhõõrdejõud Fh ja raskusjõu r projektsioon kaldpinnale Fv teineteist tasakaalustavad, s.t. nende vektoriaalne summa võrdub nulliga: r r Fv + Fh = 0 . Nende suundi arvestades tähendab see, et nende moodulid peavad olema võrdsed. Fh = Fv . Valemite (4.8) ja (4.9) põhjal järeldub siit, et mg sin α = µmg cosα , 5 taandamisel ja kaldenurga avaldamisel saame α = arctan µ . (4
30. Kõrge koorma vedamisel peab tõstuk olema varustatud vastava koormatoega (lisaseade). 39 31. Parkige tõstuk alati täielikult allalastud kahvlitega ning rakendatud seisupiduriga. Võimalusel tuleb parkida vastavalt tähistatud kohta. 32. Pargitud tõstuki toitelüliti võtit ei tohi jätta võtmepesasse. 33. Tõstukit ei tohi parkida kaldpinnale. 34. Tõstukit ei tohi parkida nii, et see blokeerib avariiväljapääsu, takistab liiklust või muude tõstukite töötamist. 35. Tõstuki akut ja akuühendusi tuleb käsitseda hoolikalt. Akude vahetamisel ja laadimisel tuleb järgida vastavaid tööjuhiseid. 36. Aku peab olema tõstukil oma kohal nõutekohaselt kinnitatud. 37. Tõstukit on lubatud hooldada, reguleerida ja remontida ainult tootjatehase poolt volitatud
29. Pikkade ja kõrgete koormate transportimisel tuleb olla eriti ettevaatlik. 30. Kõrge koorma vedamisel peab tõstuk olema varustatud vastava koormatoega (lisaseade). 31. Parkige tõstuk alati täielikult allalastud kahvlitega ning rakendatud seisupiduriga. Võimalusel tuleb parkida vastavalt tähistatud kohta. 32. Pargitud tõstuki toitelüliti võtit ei tohi jätta võtmepesasse. 33. Tõstukit ei tohi parkida kaldpinnale. 34. Tõstukit ei tohi parkida nii, et see blokeerib avariiväljapääsu, takistab liiklust või muude tõstukite töötamist. 35. Tõstuki akut ja akuühendusi tuleb käsitseda hoolikalt. Akude vahetamisel ja laadimisel tuleb järgida vastavaid tööjuhiseid. 36. Aku peab olema tõstukil oma kohal nõutekohaselt kinnitatud. 37. Tõstukit on lubatud hooldada, reguleerida ja remontida ainult tootjatehase poolt volitatud teenindusettevõtte töötajal. 38
Kinnihoidvate ja ümberlükkavate momentide suhe joonisel 6.33 b on seega P1 z1 + P2 z 2 + Pp z p Pa z a Ajutist koormust maapinnale arvestatakse Pa arvutamisel ainult osast, mis jääb lõikest BC kaugemale. Õhukeseseinaliste gravitatsiooniseinte puhul kasutatakse ka teist arvutusskeemi, mille puhul pinnasesurve loetakse mõjuvaks kaldpinnale, mis läbib seina ülemist punkti ja talla alumist, seinast kaugeimat punkti (joonisel 6.34 joon B-D). D q zt z2 T P2 z1 P1 Pp Pa za zp A B
annaabi.ee 
