kliendile emakeelse abi leidmine veebis erinevatest kultuurigruppidest. Küsimusele, kas kakskeelsusel on autismispektri häirega lapsele kahjulikke mõjusid leiti erinevaid vastuseid. Vanadest uuringutest leiti, et autismispektri häirega kodus võiks rääkida ühte keelt. Kuigi neid uuringuid on tehtud vähe on tänapäevaks selgunud, et kakskeelsus ei mõjuta neile lastele mingit negatiivset mõju. Võrreldes kakskeelseid ja ükskeelseid autismispektri häirega lapsi, siis ei ole vahet nende sotsiaalsetes suhetes, vastuvõtlikusel või ekspressiivsuses keeles. Isegi nende varajane häälitsemine ja esimesed sõnad olid sarnased. Mis puutub sellesse, et kas autismispektri häirega lapsel on kasulik puutuda kokku kahe keelega, siis sellele vastust ei leitud. On olemas teave, et neil on olemas potentsiaali olla kakskeelne aga ei teata, kas see toob neile ka mingit kasu.
Maailma suured keeled ja minu emakeel Keeled kuuluvad eri keelkondadesse ja nad sarnanevad üksteisega. Igal inimesel on oma emakeel nagu ka minul. Reeglina on emakeel see, mida kõige paremini teatakse ja kõige enam kasutatakse, kuid on ka täiuslikult kakskeelseid inimesi, kes räägivad kahte keelt võrdselt hästi. Vähemalt pool maailma elanikkonnast on kaks- või mitmekeelne. Mu emakeel, eesti keel, pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keelt räägib emakeelena 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal, peamiselt Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja Venemaal
- 1980. a-il ei jätkunud ikka piisavalt vajalikke kaupu ja toiduaineid ¤ süvenesid minnalaskmismeeleolud ja sotsiaalne pessimism ¤ poliitilise surve tugevnedes tekkis teisitimõtlejate - dissidentide - liikumine ¤ kritiseeriti üha rohkem kodumaal ilmnevaid ärevusttekitavaid nähtusi ning levitati selle kohta informatsiooni ¤ 1978. a. asus EKP esimese sekretäri kohale Venemaa eestlane Karl Vaino, kes aitas kõigiti kaasa Moskva püüetele Eestit venestada: propageeriti kakskeelseid lasteaedu ja segakoolide rajamist, vene keele osatähtsus pidi oluliselt suurenema hariduses, milleks nõuti kõrgkoolide õppetöö osalist üleviimist vene keelele ning 1980. a-il hakati vene keelt õpetama lasteaedades ja algklassides ¤ selline olukord tekitas rahulolematust ühiskonnas: juba 1970. a-il hakkas läände jõudma Eestit iseloomustavaid märgukirju ning 1980. a. õpilasrahutuste järel kirjutasid 40 kultuuritegelast ,,Avaliku kirja Eesti NSV-st"
Kakskeelne laps – erivajadustega laps? I.Loeng. Kakskeelse lapse all ei mõtle me ainult kakskeelseid vaid ka mitmekeelseid lapsi. Kakskeelsust nimetame mitmekeelsuse prototüübiks. Siin aines keskendume just keelelisele eripärale. Saame teadmisi millega on vaja arvestada õpetades kakskeelset last. Kakskeelsel lapsel tuleb keele õppimise käigus õppida keelekoode vahetama ja loomulikult võib sel ajal tulla ette keeltekoodide segistamist. Samas on mitmekeelne laps aga väga huvitav ja nendelt on ka meil palju õppida.
Herodotes kirjutas, et nad tulid Lüüdiast. Raske on kindlaks määrata, missugusesse keelkonda kuulub etruski keel, mille vormid on sarnased kaukaasia keelte omaga. Etruskide keelest on säilinud umbes kümme tuhat enamasti äärmiselt lühikest raidkirja, millest vanimad pärinevad 7. sajandist eKr. Ainus pikk tekst "Agrami muumia lõuendsidemed" koosneb rohkem kui 1500 sõnast. Kuigi on olemas palju materjali, sealhulgas lühikesi ladinaetruski kakskeelseid tekste, ja etruski kirja (tekkinud läänekreeka alfabeedist) osatakse ka lugeda, on siiski kaheldav, kas etruski keelt peale mõne (või mõnekõne) sõna võib pidada desifreerituks. Ebaselged on ka etruski keele sugulussuhted teiste keeltega. Varakult arenes Etruurias käsitöö ja kaubandus. Suurt osa etendasid etruskid vahetuskaubanduses. Nende laevad käisid nii Kartaagos kui ka Foiniikias. Kreekas tunti etruski kaubamehi vähemalt 6. sajandist eKr. Sel
, et paremini mõista ja aru saada, lapsest ja ka tema vanematest, et ennetada konfliktsituatsioone või tekkimise korral teadvustada nende võimalikke põhjuseid. Tutvumine uute kultuuridega, avardab õpetaja silmaringi. Teadmiste suurenemisel muutub õpetaja ise mitmekesisemaks, tolerantsemaks, mõistvamaks erinevuste suhtes. Lisaks kultuuri tundmisele peab õpetaja omandama või arendama endas oskuseid, mis aitaksid tal õpetada kakskeelseid lapsi ja lapse emakeelest erinevat (võõr)keelt, et nad paremini ja valutumalt sotsialiseeruksid ühiskonda, kuid samas ei unustaks nad oma kodumaa kultuuri. Samuti tuleb õpetajal võib olla end täiendada kogu õpetamisprotsessi põhimõtete osas. Tutvudes erinevate rahvuste õpetamistavadega võib õpetaja leida uusi ideid, kuidas õppeprotsessi läbi viia. Samuti tuleb õpetajal olla loov ning valmis lähenema õpetamisele ka
–1870. aastateni ning kirjakeele areng kuni 20. sajandi alguseni. Eesti keele kirjeldamisel ja normimisel hakatakse eeskuju võtma soome keelest. Uus kirjaviis, mille fikseerib Eduard Ahrens, juurdub 1870. aastatel. Püritakse kultuurse eesti kirjakeele poole, rikastades teadlikult sõnavara (F. R. Kreutzwald, C. R. Jakobson, K. A. Hermann, A. Grenzstein). Lisandub eesti keeles kirjutavaid eesti soost haritlasi. Antakse välja õppe- ja ilukirjandust, ilmub seletavaid ja kakskeelseid sõnaraamatuid, nt Ado Grenzsteini „Eesti Sõnaraamat” (1884), Ferdinand Johann Wiedemanni „Ehstnisch- deutsches Wörterbuch” (1869), Jakob Johanson-Pärna „Wene-Eesti Sõna-Raamat” (I tr 1885). 1857–1861 ilmub F. R. Kreutzwaldi rahvuseepos „Kalevipoeg” Õpetatud Eesti seltsi toimetistes. Murranguks vana ja tänapäevase kirjakeele vahel „Noor-Eesti” rühmituse 1905. a koguteos, milles ilmub ka Johannes Aaviku programmiline artikkel
kakskeelne olla võimeline mõtlema ladusamalt, paindlikumalt ja loovamalt. Neil on oskus orienteeruda kahe keele vahel ning seejuures tabada peenemaid suhtlusnüansse. Inimesi, kes nende keelt vabalt ei mõista, kuulavad kakskeelsed lapsed paremini kui üksmeelsed, nad on kannatlikumad kuulajad. Kakskeelsus toob kaasa ka majanduslikke eeliseid, kuna neidl on tulevikus võimalik valida enamate töökohtade vahel. Järjest enamatest töökohtades vajatakse kakskeelseid töötajaid, nt rahvusvahelises kaubanduses, turismis, avalike suhete alal, panganduses jne. Üks põhilisi erinevusi inimese ja looma vahel on keele olemasolu. Selle vahendusel jagatakse talle hellust ja hoolitsust, tehakse tuttavaks teatud kultuuriga. Üheks rahvaste barjääriks on samuti keel ning see kujutab raskusi erinevate inimestega suhtlemisel ja sõprussidemete loomisel. Inimesed, kes räägivad ühte keelt, näitavad erinevust inimese ja looma vahel, kuid
1978. aastal sai parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks meheks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. Karl Vaino jaoks ei kehtinud kohalikke huvisid, vaid ainult Moskva käskude truu täitmine. Enamik seniseid tippjuhte jäi ametisse. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai üks Vaino lähimaid abilisi venestuspoliitikas. Venestamiskampaania sa alguse vene keele omandamise tähtsuse reklaamimisega. Hakati propageerima kakskeelseid lasteaegu ja osalist õppetöö üleviimist vene keelele. Kogu see poliitika oli tegelt ühepoolne, sest Eestis elavad muulased ei pidanud Eesti keelt õppima. 1980. hakati vene keelt õpetama juba lasteaedades ja üldhariduskoolides, ja ülikoolides soodustati vastuvõttu nendele erialadele, mis olid vene keeles. Noorsoorahutused ja 40 kiri Venestamissurve tekitas ohutunnet, et rahvuskultuur on hävimas. See omakorda süvendas rahutust ühiskonnas, mis väljendus noorsoorahutustes 1980
Kaks suuremat ja tugevamat keelt on mandariini ja inglise keel. Hiina murdeid kõneleb kokku viiendik inimkonnast. Mandariini keel on ametlik kolmes riigis, jüe keel kahes. Inglise keel on ametlik koguni 50 riigis ning seda keelt õpitakse võõrkeelena rohkem kui ühtki teist keelt. Ülemaailmse tähtsusega on ka prantsuse, araabia ja hiina keel. Väga laialt levinud on ka saksa ja hindi ja türgi keel. Tavaliselt on riigil üks riigikeel. Ametlikult kakskeelseid riike on 35, kolmkeelseid 3, nelikeelseid 2. 16
Kaks suuremat ja tugevamat keelt on mandariini ja inglise keel. Hiina murdeid kõneleb kokku viiendik inimkonnast. Mandariini keel on ametlik kolmes riigis, jüe keel kahes. Inglise keel on ametlik koguni 50 riigis ning seda keelt õpitakse võõrkeelena rohkem kui ühtki teist keelt. Ülemaailmse tähtsusega on ka prantsuse, araabia ja hiina keel. Väga laialt levinud on ka saksa ja hindi ja türgi keel. Tavaliselt on riigil üks riigikeel. Ametlikult kakskeelseid riike on 35, kolmkeelseid 3, nelikeelseid 2. 18
Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasu...
Uus kirjaviis, mille fikseerib Ahrens, juurdub 1870ndatel. Keeleõpetus ,,Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" põhjendab uue, soomepärase kirjaviisi eeliseid. 1. 19.saj II poole eesti kirjakeel Püritakse kultuurse eesti kirjakeele poole, rikastades teadlikult sõnavara (Kreutzwald, Jakobson, Hermann). Lisandub eesti keeles kirjutavaid eesti haritlasi. Antakse välja õppe- ja ilukirjandust, ilmub seletavaid ja kakskeelseid sõnaraamatuid. Murranguks vana ja tänapäevase kirjakeele vahel ,,Noor-Eesti" rühmituse 1905. a koguteos, milles ilmub ka Johannes Aaviku programmiline artikkel ,,Eesti kirjakeele täiendamise abinõuudest". Ühise põhjaeestilise kirjakeele levik. Kreutzwald - 18571861 ilmub värsivormis rahvuseepos ,,Kalevipoeg" ÕESi toimetistes. Rahvaluulele toetuvad ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud". Tema värsilooming tugineb saksa k eeskujule, millel oli kaasajal eesti luule arengule
Venestuspoliitika elluviimiseks Eesti NSs: A) Tehti muudatusi ENSV tippjuhtkonnas. 1978 sai uueks EKP juhiks (EKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks) määrati keskvalitsuse poolt umbkeelne ja täiesti Moskvameelne Karl Vaino. Mariia Kurisoo ajaloo konspekt B) Algas kakskeelsuse propaganda. Kakskeelsuse elluviimiseks: · Propageeriti vene keelne kasulikkust. · Propageeriti kakskeelseid lasteaedu ja koole. · Pidid teaduslikud väitekirjad olema kirjutatud vene keeles. · Kõrgkoolides suurendati vastuvõttu venekeelsetele erialadele. · Alustati vene keele õpetamist lasteaedades ning üldhariduskoolide esimestes klassides. Kogu poliitika tegelik eesmärk oli ühepoolse kakskeelsuse juurutamine, mis eeldas ainult eestlastelt vene keele omandamist (mitte Eestis elava venekeelse elanikkonna eesti keele oskuse parandamist). 2
legaliseeruda – tekitab konflikte. Pungikultuur küll teeb mingeid katseid ameltikku kutluuri jõuda, kuid see on seotud kuidagi vastasseidusega. Vastasseisud hakkavad jälle kuidagi üksteise peale ladestuma. o 1980 – vastasseisude välja plahvatamise aeg. Esiteks Nõukogude Eesti partei juhtkonnas on toimunud vahetus ja eesotsa oli saanud K. Vaino. Ta hakkas läbi viima venestamispoliitikat. Hakatakse propageerima kakskeelseid lasteaedu, prooviti viia Eesti koole vene keelele üle. See kõik tekitas pingeid. Vene ja eesti kogukonna suhe muutus pingelisemaks. Sellele tuli lisaks ansambel Propeller. Jalgpallimatši järel pidi Propeller esinema, kuid see keelati ära. See aga oli suur viga ning noorsoojõuk hakkas seal seetõttu märatsema. Nendele sündmustele järgneb kohe ka nn Neljakümne kiri (kus 40 kultuuritegelast kirjutavad kirja), mis lendas kiiresti lääne kanalitesse
kohanimesid ja Loode-Eesti rannikualade eestirootsi kohanimesid, kuigi mõlema piirkonna rahvuslik koosseis on viimastel aastakümnetel tugevalt muutunud. Seaduse kohaselt võib vähemusrahvuse kohanime määrata ainuametlikuks (nii toimiti Vormsil, kus mindi vahepealsetelt eestipärastustelt tagasi rootsi kirjaviisile, nt Sviibi asemel Sviby, Norbi asemel Norrby) või üheks kahest ametlikust nimest (§ 16 lg 2). Noarootsis on 1998. a kehtestatud ametliku nimistu kohaselt kakskeelseid külanimesid, nt Pürksi/Birkas, Saare/Lyckholm, Riguldi/Rickul jne. Külanimede määramise algatavad kohalikud omavalitsused, oletatavasti seepärast ei ole ametlikustatud vene rööpnimesid seal, kus seadus seda võimaldaks. (Kohanimenõukogu ettepanek Kasepää vallale 1998. a taotleda rööpnimesid, nt Raja/Rajusa, Kükita/Kikita, jäi valla poolt vastuseta.) Erikeelsed rööpnimed on seostatud väiksema asustusüksuse (küla) rahvusliku koostisega (§ 16 lg 3)
Hipid on kahtlased, pikad juuksed legaliseerub, Ruja on legaalne (progerock). Aga punkkultuur ei legaliseeru kunagi. - Pingete valla pääsmised ilmnevad 1980. Ahel algab sellest, et stagnatsiooni aeg, imelik näiline vaikelu, aga seal hakkab midagi hullemaks muutuma, 1978 vahetatakse välja parteijuht Käbin uue juhi Vaino vastu ja 78. aastast alates algab sisuliselt venestamise laine Eestis. See tähendab seda, et vene keele kasutamist hakatakse propageerima, tehakse kakskeelseid lasteaedu. Idee, et koolid peaksid vene keelele üle minema, aga ei jõua üle minna. Eesti ja vene kogukonna suhted muutuvad halvemaks, pinged suurenevad. See viib välja ka nn "neljakümne kirjani". Seal ka muud taustad. 80aasta noorsoorahutused - hakkasid sügisel 80, nimelt oli läbi aasta kontserte andnud Propeller. See oli kõige rohkem katse, kuidas punki ja pseudopunki legaliseerida. Propeller pidi esinema pärast jalgpallimatsi Tallinnas
annaabi.ee 
