...................................7 www.google.com........................................................................................................................ 7 2 Kultuuri pärtolumaa Kakaopuu (Theobroma cacao) kulub haisupuuliste sugukonda nagu koolagi. Perekonnas on 22 liiki, mis kasvavad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Kui koola on pärit Lääne-Aafrika troopikametsadest, siis kakaopuud leidub metsikult Lõuna-Ameerika ekvaatorilähedastes troopikametsades Amazonase jõe ülemajooksul ja Orinco jõe piirkonnas Venetsuelas. Päris algselt kodupaika ei osata siiski määrata, sest indiaanlaste vana kultuuritaimena leidub teda indiaanlaste elupaikade ümbruses poolmetsikuna. Juba enne Ameerika avastamist valmistasid Mehhiko indiaanlased asteegid kakaopulbrist jahedat vahutavat joovastavat jooki mida nimetati chocolatlaks. Lisaks kakaole oli selle
Hakati kasutama kakaopulbrit ning joogi nimetus muudeti ümber kakaoks. Šokolaadi leiutajaks peetakse Bristolis firma Fry&Sons’i, kes müüs aastal 1847 toodet, mida paljud loevadki esimeseks maiustusena müüdavaks šokolaaditahvliks. Kakaovõi on üks kallimaid toidurasvu üldse. Kõrge hinna taga on tervislik rasvhappeline koostis, samuti kakaopuude kasvukohtade vähesus. Nimelt kasvavad kakaopuud vaid umbes 20 laiuskraadi laiuses vööndis mõlemal pool ekvaatorit, kus valitseb aastaringselt neile sobib soojus ja niiskus. Lisaks Kesk-Ameerikale on kakaoubade kasvupiirkondadeks veel Nigeeria, Elevandiluurannik, Ghana, Indoneesia, Malaisia ja Filipiinid. Kakaoubade toodangust lõviosa annavad väikefarmid. Kakaopuu pärineb Lõuna-Ameerika Amazonase vihmametsadest ning
KAKAO Maria DYna 11.A Iseloomustus Kakaod saadakse kakaovilja seemnetest ehk kakaoubadest, mis kasvavad kakaopuude otsas kakaokaunade sees. Kakaopuu õied Kakaopuu koos viljaga Päritolu Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastast eKr. Kasutamine Tuntus Eestis Eesti ostab kõige rohkem kakaoube maailmas. https://www.youtube.com/watch? v=XV3-ZYhkczk 1:53-2:21 2:53-3:10 TÄNAN TÄHELEPANU EEST! https://et.makechocolatefair.org/teema d/cocoa-production-nutshell https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_k akaopuu http://kaunistused.weebly.com/mis-on- scaronokolaad.html https://prezi
Polaarkliimas kogu aasta on külm, põllumajandusega tegelemine on võimatu Lähispolaarkliimas paremates mullastikutingimustes saab kasvatada näiteks reidist, kartulit, sibulat. Jahedas parasvöötmes külmus ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Saab kasvatada teravilju(rukis,nisu,oder,kaer,lina,raps) Mõõdukas parasvöötmes merelises valdkonnas saab kasvatada teravilju, sõstra ja õunapuid. Mullad on keskmise viljakusega, hästi haritavad, vajavad kuivendamist. Mandrilises valdkonnas kahjustab saaki põud. KaugIda mussoonvaldkonnas raskendavad saagikoristust rohked sademed. Soojas parasvöötmes soojalembelised kultuurtaimed(riis,mais,päevalill, suhkrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamari) Lähistrooppilises vöötmes kuiv kliima, kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, tsitruselisi, talinisu, maisi. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. Troopilises vöötmes suured kõrbed, põllumajandusega s...
Kakaopuu Laura Tumala 10c Kakaopuu · Alla 8 m kõrgune, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga puu. · lehed on kuni 40 cm pikkused õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad. · Õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel. · Kakaopuu viljad on paksu koorega, 1525 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või punakad. · Kakaopuud on algselt pärit Lõuna- Ameerikast. Kakaopuude kasvukohad Kakaotooted: Kakaopulber, kakaovõi, shokolaad, kosmeetikatooted jne... Huvitavat · 2009. aastal toodeti maailmas kokku 4,22 milj tonni kakaoube. · Kakao sisaldab üle 300 identifitseeritud keemilise ühendi ja 1200 aktiivset aineosa. · kakao aitab kaasa seedimisele, suurendab kuseeritust, vähendab allergiat, hõlbustab hingamist ja ergutab südant. · Kakaod kasutatakse astma, kopsupõletiku, köha ja
Aafrika Puuviljad Banaan Dattel Viigimari Arbuus Liha Antiloop Sebra Pühvel Kits Lammas Kana Siga Süüakse nende liha, siseelundeid, verd ja piima Õlitaimed Seesam Palm Arahhiis Kakaopuud Teraviljad Paljud hirsiliigid Riis Nisu Mais Maitsestamine ja maitseained Maitsestatakse tugevasti Must-, valge-, punanepipar Koriander Loorber Safran Ingver Karri Küüslauk Tärkliserikkad köögiviljad Oad Läätsed Kõrvitsalised Mieli( sarnaneb maisijahuga) Juurviljad Bataat Maniokk Rohelised köögiviljad Jook Vein Õlu Kanaraguu mandlitega 1 kana Tehnoloogia:
okstel näiteks sõnajalad,orhideed. · kägipuud alustavad elu puu otsa sattunud seemnest. Puutüve külge kinnitatud juured hakkavad paksenema ja laienema, viimaks on puu kägipuu haardes ja sureb. Kägipuust aga kasvab uus puu. Probleemid vihmametsades: · Vihmametsi hävitatakse väga palju, sest inimesed rajavad sinna põllumaid, karjamaid ja kasutavad puitu. · Taimedest saadakse palju erinevaid ravimeid. · Samuti kasvavad seal kakaopuud, banaanitaimed, suhkruroog, kaneelipuu. · Kui vihmametsad hävitatakse kaob maalt palju taime- ja loomliike. Inimesed, kes seal elavad jäävad ilma oma elatusallikast. Pilte vihmametsadest: ·
KAKAOPU U Marleen Zurihhina ja Taavi Rattasep Kakaopuust üldiselt Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastast eKr kakaopuu kasvab looduses Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kakaopuu saadusteks on kakaopuu seemned ja õied Igal aastal tarbitakse maailmas umbes 3 miljonit tonni sokolaadi ja teisi kakaotooteid Kakaopuu tunnused Tavaliselt alla 8 meetri kõrge, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga. Lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad. Õied on väikesed ja helekollased.
Neile järgnevad Indoneesia, Nigeeria, Kamerun, Brasiilia ja Ecuador. Saagikus • Kakao kasvatamine on tööjõumahukas käsitsi tehtav töö, mis vajab pidevat tähelepanu ja hoolt. • Kakaopuu õitseb ja kannab vilju aasta ringi. • Igas kakaokaunas on 20–30 magusas valges viljalihas paiknevat seemet – kakaouba. • Poole kilo kakao saamiseks on vaja ühe puu kogu aasta saaki. • Kuna kaunad ei valmi korraga, tuleb puid pidevalt jälgida. • Kakaopuud on väga õrnad (väikseimadki ilmamuutused, ähvardavad haigused ja kahjurid mõjutavad puu saagikust) Kus töödeldakse? • Kui küpsed kaunad on koristatud, tuleb need matšeetedega lahti lõigata ja oad välja võtta. • Kakaooad kääritatakse, kuivatatakse, puhastatakse ja pakitakse. • Kui oad on kakaokottidesse pakitud, müüvad talunikud toote vahendajatele. • Vahendajad ostavad töötlemata oad kokku ja müüvad need eksportijatele.
sageli ikaldused; kasvatatakse põuakindlaid kultuure nt hirss, maapähkel, puuvill; väheviljakad mullad; erosioon PIKA VIHMAPERIOODIGA LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE taimekasvatusega saab tegeleda aastaringselt; mullad väheviljakas, saagikus väike; kasvatatakse kohvipuud, teepõõsas, mais, suhkruroog, riis EKVATORIAALNE VÖÖDE väga niiske kliima; peaaegu viljatud mullad; kasvatatakse banaani, kakaopuud, õlipalmi 4. Põllumajanduse mõju keskkonnale. metsa raie, soode kuivatamine hävitab ja muudab looduslikke ökosüsteeme muldade erosioon toitainete kadumine mullas ja nende viljatuks muutumine ülekarjatamine rikub pinnast, kõrbealade laienemine muldade sooldumine maa kõlbmatuks muutumine väetis ja tõhustaimekaitse vee joogikõlbatuks muutumine 5
Enamus rahvast valdab vähemalt kahte keelt: inglise keelt ja nende piirkonnas räägitavat keelt. MAJANDUS Fidzi on majanduslikult mitmekesisem ja arenenum kui teised Vaikse ookeani saareriigid. Alates aastats 1980 on areng aeglustunud. Valdavad on hüdroelektrijaamad. Kaevandatakse kulda, hõbedat, vasemaaki ja boksiiti. Põllumaad on 11% ja istanduste all 5% territooriumist. Kasvatatakse taro, maniokki, bataati, jamssi, riisi, saagopalmi ja köögivilja, ekspordi tarbeks kookospalmi, kakaopuud ja ingverit. Indialased kasvatavad suhkruroogu jm teravilju, nemad peavad maad fidzilastelt või riigilt rentima. Oluline on banaani-, ananassi- ja tsitrusekasvatus. Karjanduse osatähtsus suureneb. Tähtis on meretransport. Imporditakse tööstus- ja toidukaupu, masinaid, naftasaadusi ja väetisi. Peamised kaubanduspartnerid on Austraalia, USA, Uus-Meremaa, Suurbritannia ja Singapur. Kiiresti arenev valdkond on turism. SÜMBOOLIKA ·Fidzi lipp on aastast 1970
rannikul kuivendamisega. Põllumajandusega pole võimalik tegeleda Nigeri delta märgalal ja seda ümbritsevas metsas. Kapitali on vaid väikemajandite jaoks, mis annavad ka põhiosa kaubatoodangust. Rahvastikust on põllumajanduses hõivatud 70%. Nigeerias on levinud segatalud ja istandused, vähemal määral ka rantsod, kus kasvatatakse kitsi ja veiseid. Õlipalmi ja kautsuki kasvatatakse Nigeri deltas ja Crossi jõe orus, kakaopuud maa edelaosas, maapähklit põhjas ning puuvilla maa põhja- ja kirdeosas. Loomakasvatus on levinud peamiselt põhjaosa kuivade savannide alal. Kasvatatakse seebusid, lambaid ja kitsi. Vähem tegeletakse hobuste, sigade ja kodulindude pidamisega. Kalapüügi kõiki võimalusi ära ei kasutata. Nigeeria varustab end ise peaaegu kõigega, ostab sisse delikatesse ja vähesel määral ka põhjamaiseid vilju ja kala. Ekspordib peamiselt kakaod, kautsuki, palmiõli, maapähkleid ja puuvilla.
Savannikarjamaadel veisekasvatus. Pika vihmaperioodiga: üle 6 kuu. Savannialadel taimekasvatus aastaringselt. 3 saaki. Mullad pole kuigi viljakad. Kasvatatkse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. · Ekvatoriaalne vööde: väga niiske kliima. Peaaegu viljatud mullad. Haritavat maad vähe, rohumaid pole peaaegu üldse. Kasvatatakse õlipalmi, kautsuki-, kohvi- ja kakaopuud. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. · Mägedes: Peruu Andides kartul, mais, laamad. Nepalis jakid. Toodang omatarbeline. PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID JA NENDE LEVIK Agraarajastu põllumajandus · Minevikus korilus, küttimine, kalapüük. Nüüd vaid Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias. · 10 000 aastat tagasi kodustati loomi, hariti põldu. · Taime- ja loomakasvatus ühendati. Mindi üle põlispõldudele ja paiksele eluviisile. Esmalt
5. Loomastik: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, metssead, inimahvid, gorillad, konnad, laisikud, puuma, anakonda, leopard, piraaja 6. Inimtegevus: Hõreda asutusega. Alepõllundus, mets raiutakse maha ja ära põletatakse, kasvatadakse omatarbeks- bataat, saagopalm, maniokk, jamssi, tarot. Omatarbeks peetakse sigu ja linde. Istandused suurel aladel. Põletamisel puitu satub õhku süsihappegaasi. Kasvatadakse: õli- ja kookospalmi, banaane ananasse, kohvi- ja kakaopuud. Kasutadakse lehti ravimiteks. Vihmametsade rüüstamine: Vihmametsad on oluline koht fotosünteesis. Vihmametsade hävitamisega kasvab väljasurevate taime- loomaliikide arv. Hõimud kaovad. Erosiooni ja maalihete oht suureneb. Mõtlemata raisatakse puid, mis on oluline loodusvara.
hädavajalikku varju liigse päikese eest. Kakaokasvatuseks vajalikke tingimusi leidub ekvaatori ümbruses, mandrite järgi vaadelduna Kesk-Ameerikas, Aafrikas ja Kaug-Idas. Suurimaks kakaotootjaks on praegu Elevandiluurannik. (Suitsu, 2004) Istanduses kasvanud puu saab täiskasvanuks ehk hakkab vilja kandma keskmiselt viie aasta vanuselt, olles selleks ajaks ~10 m kõrgune. Metsikuna sirgunud puu on samas eas juba 20meetrine. Puud saavutavad maksimumsaagikuse 8-9 aasta pärast. Metsikud kakaopuud võivad elada 150aastaseks ja veel kauemgi. (Suitsu, 2004) Kakaoubade areng algab õitest, mida puud kannavad aastaringselt. Ühel puul võib olla aasta jooksul kuni 6000 õit, kuid vaid 20-30 nendest viljuvad ja annavad saaki. Kakaoõite tolmu tolmutab 3 mm pikkune kihulane Ceratopogonidae, kes kannab vastutust kogu maailma sokolaadiga varustatuse eest. Pärast viljastamist arenevad õitest suured ovaalsed melonitaolised viljad, mis umbes poole aasta jooksul küpsevad, muutudes selle ajaga
Pika vihmaperioodiga: üle 6 kuu. Savannialadel taimekasvatus aastaringselt. 3 saaki. Mullad pole kuigi viljakad. 7 Kasvatatkse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. · Ekvatoriaalne vööde: väga niiske kliima. Peaaegu viljatud mullad. Haritavat maad vähe, rohumaid pole peaaegu üldse. Kasvatatakse õlipalmi, kautsuki-, kohvi- ja kakaopuud. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. · Mägedes: Peruu Andides kartul, mais, laamad. Nepalis jakid. Toodang omatarbeline. · · PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID JA NENDE LEVIK · · Agraarajastu põllumajandus · Minevikus korilus, küttimine, kalapüük. Nüüd vaid Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias. · 10 000 aastat tagasi kodustati loomi, hariti põldu. · 8 Taime- ja loomakasvatus ühendati
hädavajalikku varju liigse päikese eest. Kakaokasvatuseks vajalikke tingimusi leidub ekvaatori ümbruses, mandrite järgi vaadelduna Kesk-Ameerikas, Aafrikas ja Kaug-Idas. Suurimaks kakaotootjaks on praegu Elevandiluurannik. (Suitsu, 2004) Istanduses kasvanud puu saab täiskasvanuks ehk hakkab vilja kandma keskmiselt viie aasta vanuselt, olles selleks ajaks ~10 m kõrgune. Metsikuna sirgunud puu on samas eas juba 20meetrine. Puud saavutavad maksimumsaagikuse 8−9 aasta pärast. Metsikud kakaopuud võivad elada 150aastaseks ja veel kauemgi. (Suitsu, 2004) Kakaoubade areng algab õitest, mida puud kannavad aastaringselt. Ühel puul võib olla aasta jooksul kuni 6000 õit, kuid vaid 20−30 nendest viljuvad ja annavad saaki. Kakaoõite tolmu tolmutab 3 mm pikkune kihulane Ceratopogonidae, kes kannab vastutust kogu maailma šokolaadiga varustatuse eest. Pärast viljastamist arenevad õitest suured ovaalsed
maniokki, rannikul ka maisi. Rentnikke on palju ning enamus rendist makstakse natuuras, mille mõisnik müüb edasi linnarahvale toiduks. Enamiku teraviljast ja muud toiduained peab Ecuador ise sisse vedama. Ecuadori metspiirkonnas on levinud ja majanduslikult oluline ka metsakorilus. Korjatakse kiinapuu koort, kautsukit, taguapalmi kõvu vilju. Costas asuvates suurfarmides kasvatatakse banaane, kohvi- ja kakaopuud, suhkruroogu, puuvillapõõsast ja riisi, kuna seal on soe ja niiske. Sierra nõgudes viljeldakse maisi, nisu, kartulit ning aed- ja sojauba, kuna seal on viljakate muldadega mägistepid. · Ecuador suudab end ise varustada teraviljaga. Sisse ostetakse toiduaineid, millest puudu jääb nagu näiteks nisu, riis, oder, suhkur, mais, sojauba, kana- ja seealiha ja piimapulbrit. Ecuador ekspordib kõige enam naftat, banaane, kohvi, krevette, kakaod, lilli, kala.
Tegeletakse ka metsaraiumisega- metsades kasvab väärtuslike puid, millest tehakse hinnalist mööblit. Kasvatatakse vürtse (nelk, muskaatpähkel) ning koprat- toiduainetetööstuse tähtsat toorainet. Kopra on kookospähklite kuivatatud sisu, millest pressitakse kookoserasva. Sellest valmistatakse margariini ja seepi. Veel kasvatatakse bataati (magus kartul), maniokki (tärkliserikas mugultaim), suhkruroogu, saagopalmi (sulgjate lehtedega palm), õli- ja kookospalmi, banaane, kohvipuud, kakaopuud ja vürtse. Omaette tööstusharuks on vihmametsade piirkonnas kautsuki tootmine. Heveapuu mahl sisaldab keskmiselt 30% puhast kautsukki, mida puudesse lõigatud omalaadsetest sälkudest kogutakse. Vihmametsades leiduvaid taimi ning nende koort, lehti ja vilju kasutatakse veel ka muul otstarbel. Siit saadakse park- ja värvaineid, kogutakse korki, valmistatakse ravimeid jms. 10
kohvipuud, kaameli ja lambakasvatus Lähisekvatoriaalne vööde aastaringi soe, ebaühtlased sademed, Lühikese vihmaperioodiga savann põua tõttu ikaldus, hirss, maapähkel, väheviljakad mulla, vee- ja tuuleeriosoon, Pika vihmaperioodiga (üle kuue kuu), kuni kolm saaki, mullad pole viljakad, mais, banaan, puuvili, kohvipuud, teepõõsas, riis Ekvatoriaalne vööde väga niiske, peaaegu viljatud mullad, õli, palmi, kohvi ja kakaopuud, maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes, Segatalud mõnda saadust hakati tootma müügiks Spetsialiseeritud talud talud ühinesid, müügiks toodeti vaid mõnda saadust, Piimakarjatalud lisaks piimatootmisele silokultuure ja teravilja loomasööduks Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiv kliima, kasvatatakse peamiselt nisu Rantso suur loomakasvatusmajand, lihaveiseid või lambaid, väga suured looduslikud
kipuvad kergesti nakkushaigused ja parasiidi tulema, mille tõttu tuleb neid pidevalt jälgida ning hoolitseda. Peale interneti allikate kasutasin ühte raamatut ,,Maailma toiduainete entsüklopeedia", milles oli näiteks kakaost väga põhjalik ülevaade just selle töötlemisest, mis toimub 3- 9 päeva 50-kraadises kuumuses. Huvitav fakt oli ka see, et kakaopuu kasvatamine on käsitsi tehtav tööjõumahukas töö ning et kakaopuud õitsevad aastaringselt. Tuginedes ühele interneti allikale, ei osanud arvata, et kakao annab lõunariikides elatist 40-50 miljonile talunikule, töölisele ja nende peredele. Riikides nagu Elevandiluurannik ja Ghana sõltub kuni 90% talunike igapäevane esmane sissetulek kakaost. 16 KOKKUVÕTE Töös on käsitletud kaubamärki Balti Veski AS ,,Veski Mati" ja ühte kaubakategooriat, milleks on kakao.
jaaguare, anakondasid jpt. [3] Vihmametsade loomad ja linnud on väga lärmakad, sellepärast on mets kärarikas. Samuti on loomad ja linnud erksavärvilised. Olgugi, et vööndis valitsevad head kasvutingimused piisavalt sademeid (üle 2000 mm/a) ja aastaringselt soojust on vihmametsades kujunenud ferralliitmullad ning mullad sisaldavad vähe huumust. Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad. Peamised taimeliigid on: viigipuud, palmid, banaanipuud, kakaopuud, puissõnajalad, nõelköis, kannatuslill ning erinevad sõnajalaliigid. [2] Vihmametsade taimed Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad vihmametsad on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. [4] Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt.
Hakati kasutama 27 kakaopulbrit ning joogi nimetus muudeti ümber kakaoks. Sokolaadi leiutajaks peetakse Bristolis firma Fry&Sons'i, kes müüs aastal 1847 toodet, mida paljud loevadki esimeseks maiustusena müüdavaks sokolaaditahvliks. Kakaovõi on üks kallimaid toidurasvu üldse. Kõrge hinna taga on tervislik rasvhappeline koostis, samuti kakaopuude kasvukohtade vähesus. Nimelt kasvavad kakaopuud vaid umbes 20 laiuskraadi laiuses vööndis mõlemal pool ekvaatorit, kus valitseb aastaringselt neile sobib soojus ja niiskus. Lisaks Kesk-Ameerikale on kakaoubade kasvupiirkondadeks veel Nigeeria, Elevandiluurannik, Ghana, Indoneesia, Malaisia ja Filipiinid. Kakaoubade toodangust lõviosa annavad väikefarmid. Kakaopuu pärineb Lõuna-Ameerika Amazonase vihmametsadest ning kasvab seal kümnete meetrite kõrguse, troopiliste puude tiheda lehestiku poolt moodustatud kaitsva katuse all
aineid Arahhise, Ali-Baba, Rosita, Rosinatega halvaa. Muudeks idamaisteks maiustusteks on griljaaz, koshalvaa, kozinak, pähkel suhkrus, nugaa, serbett, lukum jt. Need valmistatakse suhkrust, siirupist, meest, piimast, pähklitest, seemnetest, rosinatest jm. toorainest, mis keedetakse tugevamalt või vähem tugevamalt (3 viimast). 12. KAKAO JA KAKAOD SISALDAVAD KONDIITRITOOTED 12.1. Kakao Kakao tooraineks on kakaooad, mis on kakaopuu viljade seemned. Kakaopuud kasvatatakse praegu rohkem Lääne-Aafrika maades, kuigi pärit on ta Lõuna- Ameerikast. Juba enne Ameerika avastamist valmistasid asteegid ja maiad kakaopulbrist vahutavat ja ergutavat jooki xocoatlit (kibedat vett). Hispaanlased tõid kakao 16. saj. algul Euroopasse ja vedasid istikud purjekatel Aafrikasse ja Aasiasse. Kakaooa mass on umbes 1 g (ühes viljas, mille kuju meenutab kurki ja kaalub kuni 500 g, on 20...40 seemet kakaouba). Ta sisaldab 6...8% vett, 39...60% rasva
annaabi.ee 
