(3) Geenireservimets on mingile kindlale puuliigile iseloomulike ja majanduslikult väärtuslike puistutega metsaosa, kus inimmõju metsa geenifondile on minimaalne ning geenifond areneb eeskätt looduslike tingimuste mõjul. Geenireservimetsa puistuid kasutatakse kultiveerimismaterjali algmaterjalina. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aluste äralangemise korral arvab keskkonnaminister kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse või kinnisasja omaniku ettepanekul metsa kaitsemetsade hulgast välja. § 20. Kaitsemetsa majandamine (1) Kaitsemetsa majandatakse käesolevas seaduses ning looduskaitseseaduses ja kaitseeeskirjas sätestatu kohaselt. (2) Käesoleva seaduse § 19 lõike 2 alusel määratud kaitsemetsa majandamise eeskirja kinnitab keskkonnaminister määrusega ühesuguse kaitsefunktsiooniga kaitsemetsade rühmale, kusjuures keskkonnaministril on õigus kaitsefunktsioonist lähtuvalt: 1) keelata lageraiet;
Oma 52% metsasusega oleme Euroopa riikide hulgas neljandal kohal. Meie metsad on liigilise mitmekesisuse hoidja. Näiteks Eesti taimestik ja loomastik on võrreldes mõnede naaberaladega väga mitmekesine, meil leidub taimekooslusi, mille liigirikkus on üks maailma suurimaid. Stabiilse keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks peab riigimets hõlmama vähemalt 20% maismaa pindalast, Eestis on see 38%. Kaitsemetsade osatähtsus on meil Euroopa suurim. Mets on kindlasti eestlaste jaoks üks hingelähedane osa meie kultuurist. Seda kajastatakse nii maalikunstis, muusiks, kirjanduses ja ka fotograafias. Juba meie rahvus puu harilik tamm on Eesti metsades levinud ja paisatab alatasa silma teiste seast. Ka jahil käimine ehk küttimine on kuulunud meie esivanemate meelistegevuste hulka. Tänapäeval ongi Eesti jahimeestele omane ka jahisaagi jätkumiseks metsa eest hoolitsemina ja loomadele toidu viimine.
korduvkasutatavaid tooteid (nt klaaspudelid tetrapakkide asemel) · Samuti on võimalik kasutada kontoripaberit mõlemalt küljelt ja koguda vanapaberit selleks ettenähtud konteineritesse, kust see taaskasutusse suunatakse. · tuleks tarbijail eelistada selliseid tooteid, mille valmistamisel on kasutatud hästi majandatud metsadest pärinevat puitu · suurendada kaitsemetsade ja säästvalt majandatavate metsade pindala. · kutsus maailma metsanduskongressi üles seadma sihiks peatada metsade pindala vähenemine ja metsade hävitamine maailmas aastaks 2020. · näidata ja propageerida nende metsade tõelist väärtust. · nüüdisaegsed metsatöömasinad lõhuvad metsa sedavõrd, et hiljem on raske haavu parandada. Seetõttu on Malaisias püütud rakendada uut meetodit: puitu
Metsanduses saab tööd hulgaliselt inimesi, eriti maapiirkondades. 3) ökoloogiline funktsioon: mets liigilise mitmekesisuse hoidjana. Eesti taimestik ja loomastik on võrreldes mõnede naaberaladega väga mitmekesine, meil leidub taimekooslusi, mille liigirikkus on üks maailma suurimaid (näiteks puisniidud). Stabiilse keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks peab riigimets hõlmama vähemalt 20% maismaa pindalast, Eestis on see 38%. Kaitsemetsade osatähtsus on meil Euroopa suurim. 4) kultuuriline funktsioon: mets kui osa eesti kultuurist. Kuna eestlased peavad metsa hingelähedaseks, siis kajastatakse metsamotiive sageli maalikunstis, muusikas ja kirjanduses. Ühtlasi tõestavad metsa ajaloolist rolli paljud säilinud pärandkultuuriobjektid.” 18. Iseloomusta säästlikku metsamajandamist. Põhjenda, miks on see oluline. Säästlik metsandus arvestab nelja aspekti – majanduslikku, sotsiaalset,
3) ökoloogiline funktsioon: mets liigilise mitmekesisuse hoidjana. Eesti taimestik ja loomastik on võrreldes mõnede naaberaladega väga mitmekesine, meil leidub taimekooslusi, mille liigirikkus on üks maailma suurimaid (näiteks puisniidud). Stabiilse 4 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=462256/keskkonnastrateegia.pd f keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks peab riigimets hõlmama vähemalt 20% maismaa pindalast, Eestis on see 38%. Kaitsemetsade osatähtsus on meil Euroopa suurim. 4) kultuuriline funktsioon: mets kui osa eesti kultuurist. Kuna eestlased peavad metsa hingelähedaseks, siis kajastatakse metsamotiive sageli maalikunstis, muusikas ja kirjanduses. Ühtlasi tõestavad metsa ajaloolist rolli paljud säilinud pärandkultuuriobjektid." 5 Neid alapunkte laiendab Hendrik Relve veelgi: "Metsakooslus on koduks kümnetele puu- ja põõsaliikidele, sadadele muudele taimeliikidele ja tuhandetele
arengu vallas. IPF ja IFF koostasid lõpuks kokku ligikaudu 270 tegevusettepanekut säästva metsanduse valdkonnas. UNFF poolt võeti vastu: - Metsanduse ülemaailmsed arengueesmärgid (Global Objectives on Forests) ja - Mittesiduv õiguslik instrument (Non-Legally Binding Instrument on All Types of Forests) mille kinnitas ÜRO peaassamblee. Peamiste globaalsete arengueesmärkidena on UNFF poolt heakskiidetud metsade pindala vähenemise peatamine ning kaitsemetsade ja säästvalt majandatavate metsade pindala suurendamine. Samuti on peetud oluliseks suurendada metsanduse rolli rahvusvaheliselt kokkulepitud arengueesmärkide saavutamisel, eelkõige vaesuse vähendamisel ja keskkonnaseisundi stabiilsuse tagamisel. Kokkuvõte Kokkuvõttes on metsade hävimine just meie endi probleem. Iga inimene peab leidma, kuidas anda oma panus metsade mitte hävinemisele. Eelkõige peab Maailm looma mingisugused
Tõepoolest: paljude põlvkondade vältel on siinse piirkonna elanike toimetulek olenenud metsast. Just tänu nende hoolele on praegu Põhja-Euroopas sellised tohutud metsavarud.(1) Põhja- ja Läänemere maade metsade säästliku majandamist kinnitab ka Euroopa metsandusministrite konverentsi tarvis koostatud ülevaade "Euroopa metsade seisund 2007", milles tõdetakse, et Põhjamaades ja Läänemere regioonis suureneb metsaalade osakaal ning kaitsemetsade pindala. Keskmiselt raiutakse regioonis 70% juurdekasvust, seda on tunduvalt vähem, kui mets võimaldab.(1) 12 Peaaegu kogu metsa tarvis on koostatud metsamajanduskavad, mis jälgivad säästlikkuse printsiipe. Põhjamaade metsad on enamjaolt serditud: 50% Rootsi metsadest ning ligi 100% Norra ja Soome metsadel on FSC- ja PEFCsertifikaat. Looduslikult uuenenud metsade pindala suureneb kõige kiiremini kolmes Balti riigis
Turberaied Turberaieteks nimetatakse neid uuendusraieid, kus lank raiutakse mitmes järgus (pikema aja jooksul), et luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arenemiseks vana metsa turbe all või selle otseses mõjupiirkonnas. Erinevatest turberaieviisidest on Eestis kasutusel: 1) aegjärkne raie 2) häilraie 3) veerraie Turberaiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikutes, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes ja kõvalehtpuupuistutes. NB! Kaitsemetsade kaitsekorralduskavades on turberaied lubatud ka kuusikutes. Turberaietel on aga mitmeid puudusi: * puistute harvendamine turberaietega võib suurendada tormi- ja lumekahjustusi, mis omakorda võib viia puistu täieliku hävimiseni. Sellepärast tuleb puistuid ja turberaie viise väga hoolikult valida; * raietööde käigus, puude langetamisel ja laasimisel vigastatakse kasvavaid puid ja järelkasvu; * kuna võimsa tehnika kasutamine on raskendatud, on turberaied alati kallimad lageraietest.
protseduuriline, kuid ei taga stabiilsust. Kuna pole ikkagi täpselt teada, mida majandustegevus kaasa toob, ja kuna pole ka teada, kas mingid piirid üldse eksisteerivad, tuleks kasutada nõupidamisi ja jõuda konsensuseni selles, mida teha säästlikkuse tagamiseks. 34 3. PROJEKTIDE TASUVUSANALÜÜS. KULU-KASU ANALÜÜS. Näiteid projektidest ja programmidest: Uue prügila ehitamine, kaitsemetsade võrgustiku loomine, tervishoiuprogramm, põllumaade metsastamine, tuulepark jne. Analüüs jaguneb kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks: KVALITATIIVNE - arvamused, intervjuud, kirjeldamine, selgitamine jms. KVANTITATIIVNE - arvutused, rahalised (numbrilised) kriteeriumid Projektide puhul alustatakse tavaliselt kvalitatiivse analüüsiga, kuid sellest võib jääda otsuste vastuvõtmiseks väheseks. Põhiküsimus: kas projektidest tulenev kasu ületab kulusid?
kultuurisündmusega (Tartu laulupeo tammed). Metsikutele viljapuudele ja põõsastele teeb kahju masinatega korjamine. Pohlad on kaotanud nii üle poole oma saagikusest. Kaitsemets mets, mille põhifunktsioon on kahjulike tegurite mõju vältimine või leevendamine. Kaitsemetsi eristatakse kahjustava teguri (tuul, müra, tuli, mullaerosioon, laviin, rusuvool) või kaitstava objekti alusel (põllu-, tee- ja jõeäärsed, asula ja kuurordi ümbruse metsad). Kaitsemetsade majandamises peetakse esmatähtsaks kaitsefunktsiooni säilitamist ja parandamist. Kaitseriba maastiku aineringet, energia- ja infovoogu muutev looduslik või poollooduslik ökosüsteem, mille eesmärk on tagada kultuurmaistus ökoloogilist tasakaalu. Nt. veekogude kaitseribad pidurdavad eutrofeerumist. Hoiumetsad reservaadid ja erilist kaitset ning pikemaajalist säilitamist vajavad metsad. Mets kuulub hoiumetsa kategooriasse: 1) kaitseala loodusreservaadis; 2)
Kaitsemetsad - keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets. Sellesse kategooriasse kuuluvad peamiselt mulda, vett, asulaid, maastikke ning teisi objekte kaitsvad metsad. Siit tulenevalt kasutatakse neid metsi peamiselt keskkonna kaitseks aga ka puhkeotstarbel. Kaitsemetsad võivad olla näiteks: *veekaitsemetsad veekogude kaldaaladel *maastikukaitsemetsad erosiooniohtlikel aladel *teede äärsed kaitsemetsad *rohelise vööndi metsad linnade, asulate läheduses jne. Kaitsemetsade majandamisel ei tohi rajada lageraielanke pindalaga üle 2 ha ning laiusega üle 30m ja turberaielanke pindalaga üle 10 ha. Umbes 30% Eesti metsadest on kaitse- ja hoiumetsad. Tulundusmetsade hulka kuuluvatel puistutel puudub majanduslikku tegevust piirav reziim, nõutav on metsanduslike üldsätete jälgimine. Tulundusmetsade juhtfunktsiooniks on enamikel juhtudel puidu tootmine. Metsakasutus on siin vähem piiratud kui hoiu- ja kaitsemetsades. Lageraielangi laius kõvalehtpuu või
sattunud majanduslikult väärtuslikud puud reageerivad raiele jämeduskasvu suurenemisega (vanades, raieküpsetes puistutes küll minimaalselt). Paremates valgustingimustes paraneb ka puude seemnekandvus. Erinevatest turberaieviisidest on Eestis kasutusel: 1) aegjärkne raie 2) häilraie 3) veerraie Turberaiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikutes, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes ja kõvalehtpuupuistutes. NB! Kaitsemetsade kaitsekorralduskavades on turberaied lubatud ka kuusikutes. 1. Aegjärkne raie Selle raieviisi puhul raiutakse mets järkude kaupa, 10-20 aasta jooksul umbes 2-4 raiejärguga (raiejärkude arv sõltub puistust ja loodusliku uuenduse tekkest). Metsa raiutakse hajali paiknevate üksikpuudena st., et reeglina uuendatakse ühtlaselt, ülepinnaliselt. Eelmise sajandi 60-datel aastatel oli see üsna populaarne raieviis, kuid 1967. a
Kokkuvõte ja järeldusi Kuigi üksikuid näiteid ökoloogilise tasakaalu eiramisest võib tuua juba muinasajast, on Eesti aladel elatud suhteliselt loodusega tasakaalustatult. Siinsetele maastikele on ikka iseloomulik olnud mosaiiksus. Põllud, heinamaad ja karjamaad on vaheldunud metsade ja soodega. Metsade ökoloogilised kaitsefunktsioonid muutusid aktuaalseks tehnoloogia arengu ja industrialiseerimise käigus alates 19. sajandist. Siis algas riiklikul algatusel kaitsemetsade moodustamine. Kaitsemetsi hakati Eestis looma küll juba 18. sajandist alates, kuid tänapäevase mitmekülgse tähtsuse mulla, vee ja õhu kaitsel omandasid nad siiski 20 sajandi esimesel poolel. Selleks, et selgitades praegusel ajal elanikkonnale metsade ökoloogilist rolli keskkonna tasakaalustajana, sobib toetuda näitele meie rahva aastatuhandete pikkusele paiksele asumisele siinsetel aladel ja kogemustele looduse mõõdukal ja tasakaalukal kasutamisel.
hoopis suurenenud. Probleemseim sektor on transport, kus 1990-2008 kasvas kasvuhoonegaaside emissioon 24 % võrra (Euroopa Keskkond 2010) 25 Maailma metsavarud ja nende kasutamine. Maailma metsade pindalas toimunud muutused viimastel aastakümnetel. Troopiliste- ja parasvöötme metsade, riigi- ja erametsade, looduslike metsade ja istanduste, tulundusmetsade ja kaitsemetsade osakaal maailmas. Milline on maailma metsaressurss ja selle trendid? Maailma metsade kogupindala moodustas FAO metsaressursside hinnangu (GFRA 2010) andmetel 4 miljardit hektarit ehk umbes 31 % maismaa kogupindalast (Global Forest Resources Assessment, 2010), s.t 0,6 ha inimese kohta. Seega on maailmas tervikuna metsa inimese kohta enam kui 2 korda vähem kui Eestis. Metsa pindala on jagunenud ebaühtlaselt , 64-s riigis on metsa alla 0,1 ha elaniku kohta (GFRA, 2005).
Saksa autorid nimetavad üksnes rohttaimedest toitujat herbivooriks, inglise-ameerika kirjanduses tähendab see fütofaagi. Fütogeosfäär biosfääri allsüsteem, Maa autotroofsete taimede kiht; ulatub metsaaladel keskm. 4050m, rohumaadel kuni 1 m üle maapinna, mulla taimejuurte suurima sügavuseni. Fütomass kõikide taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 9799% on fütomass. Fütomelioratsioon keskkonnaseisundi parandamine taimekasvatuse abil (nt. kaitsemetsade rajamisega veekogude äärde, põllukaitseribade kasvatamisega ja tööstuspiirkondade haljastamisega). Fütotsönoos (taimekooslus) koos kasvavate taimede kogum, biotsönoosi osa. Looduslikud ja inimese loodud f-d ning msg. lühiealised taimede rühmitused moodustavad kokku taimkatte. Eristatakse liigilise koosseisu, rindelisuse ja kasvukoha järgi. Generalistid laia ökoamplituudiga ja mitmesugust toitu kasutavad organismid. Vastand on spetsialistid.
Kaitsemetsad - keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets. Sellesse kategooriasse kuuluvad peamiselt mulda, vett, asulaid, maastikke ning teisi objekte kaitsvad metsad. Siit tulenevalt kasutatakse neid metsi peamiselt keskkonna kaitseks aga ka puhkeotstarbel. Kaitsemetsad võivad olla näiteks: *veekaitsemetsad veekogude kaldaaladel *maastikukaitsemetsad erosiooniohtlikel aladel *teede äärsed kaitsemetsad *rohelise vööndi metsad linnade, asulate läheduses jne. Kaitsemetsade majandamisel ei tohi rajada lageraielanke pindalaga üle 2 ha ning laiusega üle 30m ja turberaielanke pindalaga üle 10 ha. 2003.a. seisuga 25,8 % Eesti metsadest on kaitse- ja hoiumetsad. 2. Puistu koostisosad, põhimõisted, puude diferenseerumise põhjused puistus ja G.Krafti klassifikatsioon. Taimevarre ehituses tuleb vahet teha esmase e. primaarse ehituse, nagu see esineb üheaastastel vartel ja teisese e. sekundaarse ehituse vahel, nagu see tekib
Metsad rahuldavad enamuse regiooni nõudlusest puidu järele. Euroopa metsade pindala suureneb aeglaselt (1 milj. ha aastas). Ligi 40% metsauuendusest moodustab looduslik uuenemine. Looduslikke ürg- või põlismetsi (inimtegevusest puutumatuid metsi) on väga vähe (peamiselt Põhjamaades ja Venemaal). Umbes pooled Euroopa metsadest on okaspuumetsad, 1/3 lehtpuumetsad ja 15% segametsad. Enamuses Euroopa riikides on kaitsemetsade osakaal 10-35% kogu metsade pindalast. Euroopa metsad suudavad tagada 87% Euroopa riikide praegusest puiduvajadusest, sealjuures hõlmab aastane raie ca 70% juurdekasvust. 3. Metsa ja puistu mõiste Looduse seaduspärasuse tulemusena on mets tekkinud taimkatte evolutsiooni käigus, kindlates keskkonnatingimustes (erinevad ökoloogilised tegurid) ning tänapäeval käsitletakse metsa, kui
Metsa kasutamist ja kaitset reguleerib metsakaitseseadus, mis reguleerib raiet ja metsa taastamist. Metsade seas eristatakse hoiu- ja kaitsemetsa. Kaitsemets mets, mille põhifunktsioon on kahjulike tegurite mõju vältimine või leevendamine. Kaitsemetsi eristatakse kahjustava teguri (tuul, müra, tuli, mullaerosioon, laviin, rusuvool) või kaitstava objekti alusel (põllu-, tee- ja jõeäärsed, asula ja kuurordi ümbruse metsad). Kaitsemetsade majandamises peetakse esmatähtsaks kaitsefunktsiooni säilitamist ja parandamist. Kaitseriba maastiku aineringet, energia- ja infovoogu muutev looduslik või poollooduslik ökosüsteem, mille eesmärk on tagada kultuurmaistus ökoloogilist tasakaalu. Nt. veekogude kaitseribad pidurdavad eutrofeerumist. Hoiumetsad reservaadid ja erilist kaitset ning pikemaajalist säilitamist vajavad metsad. Mets kuulub
annaabi.ee 
