Leidsid 19 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kahepaiksed ja roomajad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
roomajate, konnad, roomajad, rohukonn, konnal, vereringe, maod, roomajatel, kael, kopsud, veri, konnade, tervena, kärnkonn, kahepaiksetel, rästik, jäsemed, soojal, kere, tavalisem, arusisalik, sisalike, selgroo, hingamine, kilpkonn, kahepaiksed, kaelalüli, varvaste, venoosne, arteriaalne, viljastamine, järglased, kärnkonnad, sale, kõigusoojasedErituselundkonna ülesanne on jääkainete eritamine. Vereringeelundkonna ülesandeks on toitainete ja hapniku viimine keha rakkudeni ning jääkainete ja süsihappegaasi viimine eritus elunditeni. ninaava lõpusekaas küljejoon suu silm küljeuim seljauim sabauim kõhuuim pärakuuim Kalade vereringe Kala süda on kaheosaline. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest eemale. Veenid toovad verd südamesuunas. Arteriaalneveri hapnikurikas veri venoosne veri süsihappegaasi rikas veri Kalade sigimine ja areng emaskala isaskala munasarjad seemnesarjad munarakud e. mari seemnerakud e. niisk
peitu pugeda. Koja all asub mantel. Tallast, millega tigu ka kombib, on eristunud pea, millel on kaks paari kombitsaid. Eesmiste kombitsatega tigu kombib ning tagumise kombitsapaari otsas asuvad silmad. Teo siseehitus Teol on väike peaaju ning kehas ja tallas on närviväädid(õ lk 32 on pilt nendest). Tigu kombib peamiselt kombitsate ning tallaga. Silmadega eristab tigu ainult valgust ja varju, kuju ta ei näe. Tigudel on avatud vereringe ning veri on neil veidi sinaka tooniga. Selle paneb liikuma selgmises osas paiknev süda. Südamest juhivad veresonned vere elundivahelistesse õõnsustesse. Andnud kudedesse ära toitained ja hapniku ning rikastanud need süsihappegaasiga, koguneb veri uuesti veresoontesse ja liigub läbi kopsu tagasi südamesse. Teo seedeelundkond algab pea alapoolel paikneva suuga. Suuõõnes on hõõrel (kitiinhammastest koosnev riivitaoline elund), millega tigu toitu hangib ning peenestab. Toit
Roomajad on kõigusoojased selgroogsed loomad. Roomajate klassi kuuluvad sisalikud maod , kilpkonnad, ja krokodillid. Kokku 8000 liiki, eestis on vaid 5 liiki. Aru-, kivisisalik, nastik, rästik, vaskuss. Elupaigad nii kuivades kui ka niiskemates paikades. Mõned roomajad tegutsevad ka vees. Kehakatted: nahk ja sarvsoomused. Kuiv limanääärmeteta nahk. Sarvaine kaitseb kuivamise eest, esineb varjevärvus. jäsemed: Küünistega lõppvad tugevad jäsemed kinnituvad kere külgedele, võimaldavad kiiret liikumist maapinnal. Madudel puuduvad jäsemed. nad liiguvad siueldes lihaseid kokku tõmmates ja lõdvaks lastes, toetuvad samal ajal soomustele ja roietele.luustik: kolju, selgroog roided, ees ka tagajjäseme luud. Hingamiselund:
Päriskonnalised kas hüppavad oma tugevalt arenenud tagajalgadega (nt. rohukonn) või liiguvad kõndides (nt. harilik kärnkonn). Enamik kahepaikseid on ujumisvõimelised. Kuidas kahepaiksed hingavad? Maismaaelanikena hingavad kahepaiksed kopsudega, samas on neil tähtsal kohal ka naha kaudu hingamine - sellepärast peabki neil nahk alati niiske olema. Vees arenevad vastsed hingavad lõpustega. Sabakonnaliste hulgas on aga rühm salamandreid, kellel kopsud täiesti puuduvad. Milline on kahepaiksete vereringe? Kahepaiksete kolmeosaline süda pumpab verd väikesesse e. kopsuvereringesse ning suurde e. kehavereringesse. Et aga nimetatud kaks vereringet pole teineteisest täielikult eraldatud, siis on kahepaiksete ainevahetus aeglane ning kõik nad on kõigusoojased loomad. Mida kahepaiksed söövad? Kahepaiksed on valdavalt loomtoidulised, kes söövad endast väiksemaid selgrootuid: usse, putukaid, nende vastseid ja limuseid
Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Alamhõimkond: Selgroogsed Klass: Kahepaiksed Selts: Päriskonnalised Sugukond: Kärnkonlased Sugukond: Konnlased Perekond: Kärnkonn Perekond: Konn Liik: Harilik kärnkonn Liik: Järvekonn Liik: Rohe-kärnkonn Liik: Tiigikonn Perekond: Epidalea Liik: Veekonn Liik: Juttselg-kärnkonn Liik: Rabakonn Liik: Rohukonn Sugukond: Mudakonlased Perekond: Mudakonn Liik: Harilik mudakonn Selts: Sabakonnalised Sugukond: Salamanderlased Perekond: Vesilik Liik: Tähnikvesilik Liik: Harivesilik Kõige suurem muutus kalade skeletiga võrreldes on maismaal liikumiseks sobivate jäsemete teke Jäsemed moodustavad paljudest luudest Konna kolju on lai ja lame
Kojast väljaroninud teole jääb koda seljale. Kojast ulatuvad välja suur lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Pikemate kombitsate tipul on silmad. Kõikidel tigudel pole koda. Teod on taimetoidulised. (http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/limused.htm) Enamik maismaa tigusid peitub päeval kusagil pimedas, niiskes ja turvalises paigas ning ronib öösel välja toitu otsima. Kojaga teod tõmbuvad ohu korral lubikambrisse peitu ning tulevad taas välja ohu möödumisel. Maismaatigudel on kopsud (kops asub mantli sees) ning nad hingavad õhuhapnikku. Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. Vereringe on tigudel avatud. Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. Teod on kõhtjalgsed. Nad liiguvad tallalihaste lainjate liigutuste abil, libisedes jala näärmete poolt eritataval limal. Tigude jalatald on lai ja väga limanäärmeterikas. Lima tekitamiseks vajab nende keha palju vett
V. LOOMARIIK - SELGROOTUD 1. Võrrelge selgrootuid ja selgroogseid loomi. Kokkuvõtvalt: Selgroogsed Selgrootud • kehasisene toes • väline toes • hästi arenenud närvisüsteem, • Närvisüsteem lihtsa ehitusega, närvide mis koosneb pea- ja seljaajust võrgustik, lihtne aju ning närvidest • vereringe alati suletud • vereringe kas suletud, sageli avatud. Veri voolab nii veresoontes kui ka elundite vahel. • süda kõhtmiselt. Süda 2-4 • süda selgmiselt.Süda pikk ja torujas osalised. • lihased olemas, kinnituvad vähema arenenud, kimpudena keha sisemuses siseskeletile või keha ümber
....66 Tugi- ja liikumiselundkond...............................................................................................................................66 Lihased.............................................................................................................................................................68 Vereringeelundkond..........................................................................................................................................69 Vereringe..........................................................................................................................................................69 Veri ja immuunsüsteem.....................................................................................................................................71 Hingamiselundkond..........................................................................................................................................72 Sisenõrenäärmed.
Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede ja seente puhul moodustatakse selts lõpiliitega –laadsed
ainult veresoontes. osal aga elunditevahelistes õõnsustes. Kehas liigub vere ja kehavedeliku segu, mida lihtsustamatult nimetakse vereks. Mõnedel on vereringe suletud. Käsnad Elupaik Käsnad elavad peamiselt soojades meredes. Magevetes on liike vähe. Eesti veekogudes elavad järvekäsn (seisuveekogudes) ja jõekäsn (vooluvetes). Käsnad elavad taimedel, kividel, limuste kodadel jm. Toitumine Nad söövad vees hõljuvaid toiduosakesi (bakterid, mikroskoopilised taimed ja loomad ning muu orgaaniline hõljum)
hüdra sigib pungades või sugurakkude abil. · Meduusi tunnused- kumer vihmavarjutaoline keha, vabalt ujuv, elavad soolases merevees, liiguvad keha järsult kokku tõmmates, saaki püüavad kombitsate ja suusagaratega. · Vihmaussi tunnused- kehapinnal on harjased, mis aitavad edasi liikuda, toeks on nahklihasmõik, närvisüsteem juhib kõigi organite tööd ja võtab vastu ärritusi, toitub lagunevatest taimeosakesest, elab mullas, vereringe koosneb pikisoontest ja ringsoontest, hingavad naha kaugu, on liitsugulised loomad, on tähtis osa mullaviljakuse säilitamisel, vereringe on suletud. · Teo tunnused- pehmet keha kaitseb koda, kodast sirutub välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea, liigub lihaseid kokku tõmmates, kaks paari kombitsaid, hingavad kopsudega või lõpustega, liitsugulised, mõnel puudub koda, näevad ainult valgust ja
on ühine päritolu. Parafüleetiline rühm - see on selline ühisest eellassest kujunenud liikide või teiste taksonite rühm, kust osa liike (taksoneid) on välja jäänud. Võiks öelda, et parafüleetiline rühm on puudulik monofüleetiline rühm Polüfüleetiline rühm - see on liikide või teiste taksonite rühm, kuhu on ühendatud erinevatest esivanematest pärit taksonid. Näiteks põlvnevad luukaladest kahepaiksed, kahepaiksetest roomajad, roomajatest imetajad ning linnud. Vaid viimased on monofüleetilised, aga kõiki käsitleme praktikas omaette klassidena. 7. ARHAIKUM EHK ÜRGEOON Ilmusid üherakulised organismid. Kivistisi: stromatoliidid (võimalikud bakterimattide jäljed). PROTEROSOIKUM EHK AGUEOON Ilmusid mitmekesised bakterite ja arhede kooslused. Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Eooni lõpul ilmusid käsnad ja Ediacara fauna. Kivistisi: akritarhid, bakterid,
3.1. Respiratsioon Ehk hingamine- sissehingatud hapnikku kasutatakse rakkudes toitainete lagundamiseks ning tekkinud süsihappegaas eemaldatakse rakkudest ja kogu kehast. Eristatakse välishingamist, mis seisneb gaasivahetuses organismi ja väliskeskkonna vahel ning sisehingamist ehk koe- e. rakuhingamist, mis seisneb hapniku toimel toitainete lagundamises. Difusioon põhjustab komponentide kontsentratsioonide ühtlustumist, N. 02 liigub sinna, kus teda on vähem). Lõpused, trahheed, kopsud (lindudel õhukotid). 3.2. Vere transport Amööbidel - läbi raku pool-läbilaskva membraani. Alamatel loomadel N. limustel, putukatel jt. lülijalgsetel esineb lahtine vereringe, külm, värvitu verelaadne hemolümf voolab paiguti soontes, paiguti kudede vahel. Lühikesed veresooned juhivad hemolümfi südamesse ja südamest välja, kuid ülejäänud kehas vedelik liigub vabalt loomade kudede vahel. Süda on väga lihne, meenutades enam pulseerivat toru
Sekundaarne munakest 7 Nt putukate munade välimine kest – koorion, toodetud follikulepiteeli rakkude poolt, kui muna areneb munasarjas Tertsiaarsed munakestad Nt valkkest e munavalge, pärgamentekst ja mineraliseerunud munakoor linnumuna puhul/geeljas kest okasnahksete, molluskite, kalade ja kahepaiksete munadel, sitke kest peajalgsete munadel, fibroosne/lubjarikas kest roomajatel Produtseeritud ema reproduktiivsüsteemi poolt, kui munarakk liigub munajuhas. 23. Kuidas on munarakud klassifitseeritud vastavalt rebukogusele ja paigutusele? aletsitaalsed (rebutud), muna praktiliselt ei sisalda rebuvalke (pärisimetajad) isoletsitaalsed (võrd-rebune), väga väikene rebu hulk on jaotunud ühtlaselt (nt. okasnahksed ja pärisimetajad) mikroletsitaalsed e. oligoletsitaalsed (rebuvaesed), munad sisaldavad vähesel määral rebu (nt
eellased; ordoviitsium: trilobiidid, käsi- ja peajalgsed, sammalloomad, ilmusid korallid, merisiilikud, graptoliidid ja esimesed selgroogsed; silur: rohkesti mereselgrootuid: käsijalgsed, korallid, trilobiidid, meriliiliad, ostrakoodid, ürgvähid, graptoliidid, algelised kalalaadsed, kellest aegkonna lõpuks arenesid kalad; devon: valdavateks loomadeks kalad: rüükalad, kivi- ja vihtuimsed, kopskalad, esimesed haid; ilmusid kahepaiksed; karbon: ilmuvad roomajad, kiirelt arenevad kahepaiksed ja putukad; perm: kahepaigsete kõrgaeg, kiirelt arenevad luukalad; keskaegkond e mesosoikum: triias: kiirelt arenevad roomajad, ilmuvad belemniidid ja imetajad: juura: hiidroomajate kõrgaeg, ilmuvad linnud, merikrokodillid ja kilpkonnad; kriit: surid välja suured roomajad ja ammoniidid; uusaegkond e kainosoikum:paleogeen: ilmusid kiskjad, algelised kabjalised, vaalad, hülged ja esimesed londilised; neogeen:
Graad- evolutsiooni aste 72. Monofüleetilised, parafüleetilised ja polüfüleetilised taksonid. (rühmad)? Monofüleetiline on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest.Monofüleetilised rühmad on näiteks imetajad ja linnud . Parafüleetiline rühm on organismide rühm, millesse kuulub rühma kõigi liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma. Parafüleetilised rühmad on näiteks kalad , roomajad , sammaltaimed ja protistid . Polüfüleetiline rühm on ( kladistikas kasutatava määratluse järgi) organismide rühm, mille hulka ei kuulu nende viimane ühine eellane. Kladistika seisukohalt on polüfüleetilised rühmad kunstlikud, nende selgudes rühm klassifitseeritakse ümber. Polüfüleetilised rühmad on näiteks lendavad selgroogsed ja vetikad . Polüfüleetiliseks võib nimetada ka rühma, mis on moodustunud mitme eellasrühma
Hingamise etapid (1-3): 1. Gaasivahetus hingamiselundis läbi hingamispinna; 2. Hapniku liikumine rakkudesse, enamikul verega. 3. Rakkudes toimuv hingamine: toitainetest energia saamine hapniku toimel. Hingamise valem: Glükoos +Hapnik =Süsihappegaas +Vesi +Energia * Mis tingimustel pääseb hapnik keskkonnast organismi? * Miks liigub CO2 rakust välja? --- 49 Kuidas hingavad selgroogsed, kuidas selgrootud? Õhuhapnikku hingavatel selgroogsetel on kopsud ja vees hingavatel (kaladel) lõpused. Mida sopilisem on hingamispind, seda tõhusam on hingamine. Suur hingamispind on n-ö kokku pakitud, et see võtaks vähem ruumi. Selgroogsetel transpordib gaasi veri, sest suures loomas ei jõuaks hapnik muidu kõikide rakkudeni. Kuna selgrootute kehaehitus on palju mitmekesisem kui selgroogsetel, on ka nende hingamisviisid väga erinevad. Lihtsaim viis on hingata kehapinnaga. Kõik selgrootud
osaleine puudus (vaegus), millega kaasnevad üldised meditsiinilised häired (väsimus, unisus, töövõimelangus, nõrgad lihasvalud, nakatumise sagenemine jne). Avitaminoon vitamiini täielik puudus, kujuneb selgete kliiniliste tunnustega pöördumatu kahjustus, mis lõppeb süvenedes surmaga, vitamiin A puhul kuivsilmsus (pimedaks jäämine), hüpovitaminoosi puhul kanapimedus, vitamiin C avitaminoos on skorbuut. (surma põhjus on see, et verevarustus suureneb ja vereringe hakkab üle minema avatuks). Vitamiin D avitaminoos on rahhiit (koljulge kaob ca 2 aastaselt, koljuõmblused kasvavad kokku ca 18). Vitamiinipuuduse põhjused ühekülgne toit, maksa ja soolestiku haigused, kõrgenenud vajaduse mittearvestamine (enneargsed vastsündinud, rasedad, tippsportlased, imetavad emad , vanurid, suitsetajad, anorektikud, tiheda antibiotikumiravi tagajärjel jne). Vitamiinide üleküllus
abdomen Kõht crus säär antebrachium käsivars digitus sõrm; varvas brachium õlavars dorsum selg caput Pea epigastrium kõhu ülaosa cerebellum väikeaju femur reis cerebrum Aju pelvis vaagen collum Kael pulmones kopsud cor Süda sternum rinnak costa Roie thorax rindkere Sõnaliited Paljud mõisted moodustatakse ees- ja järelliidete abil, mis liidetakse sõnatüvele. Toome ära mõned sagedamini esinevad sõnaliited. Sõnaliide Tähendus Näide a-, an- ilma, puudus apnoe (hingamisseisak)
annaabi.ee 
