Kas olla mina ise ja minna ühiskonna vastu või suruda ennast alla ja olla ühiskonna meele järgi? Me kõik näeme, milline on elu meie ümber, millised on inimesed. Kui ühiskond piltlikult värvideks jagada, siis nn halli massi seest paistavad silma vaid eredamad. Nimetaks neid nt neoonroosadeks. Tumehalli või valgena me silmi ei püüa. Kui inimene ühel hetkel mõistab, et ta ei leia oma kohta elus, ei leia värve, mille vahele sobituda, siis mida teha? Alati on kergem vooluga kaasa minna. Vaevalt, et keegi ennast sellesse lainesse tahtlikult heidab. Inimesed armastavad mõelda ja öelda, et igaüks on eriline ja erinev, lihtsalt neid ühtemoodi erilisi ja erinevaid on palju. Neil on alati millestki rääkida, nad mõistavad üksteist, lõpetavad üksteise lauseid. Kui aga ühel hetkel avastatakse, et ei suudeta teha nii, nagu teevad teised? Kõik on vastukarva. On vaid vaid mõned head asjad, mid...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Fryderyk Chopini elu ja looming (1810-1849) Autor: Evelyn Landing Klass: 12c Tartu 2012 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Frederic Chopini varajane elu........................................................................................ 4 Väikevormid......................................................................................................... 7 Suurvormid........................................................................................................... 7 Kokkuvõte.............
1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1979 Teatriühingu aastapreemia Hamleti rolli eest. 1980 - Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1985 Juhan Liivi luuleauhind. ,,selges eesti keeles" Ilmus 1974. aastal, Jüri Üdi nime all. Üdini üdilik Üllatav keelevaist Mõttesügavam Irooniline ning tõsine ,,Mina olin jüri üdi" Ilmus 1978. aastal Juhan Viidingu nime all. Üdi paremik Uus algus Surematus Eneseotsing AITÄH! KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding http://www.slideshare.net/GAG12a/juhan-viiding http://www.slideshare.net/AnnaParts/juhan-viidingu-elulugu-12317454 http://viiding.weebly.com/slaidiesitlus.html
Kolgioja talus 3 romaani: 1)"Tõde ja õigus", 2)"Põrgupõhja uus vanapagan", 3)"Kõrboja peremees" 5)Tõde ja õigus 3 probleemi: 1)Võitlemine maaga 2)tõde, ausus, valetamine 3)Kes on peremees Põrgupõhja uus vanapagan 3 probleemi: 1)Kes on peremees 2)Töö 3)Ausus 2 raamatu sarnasus: Lapsed, rikkus, vaesus, lõputu töö, valetajad, naiste probleemid 6)Mats Traat: Sündis 23.nov 1936 "Karukell, kurvameelsuse rohi" 2 probleemi 1)Eneseotsing 2)Teekonnal olemine Ra ja Akke sarnasus: 1)Mõlemad süüdistasid ennast(Ra süüdistas ennast oma poja surmas) 2)nad ei tea, kes nad on
pahandusi- süüdistati isamaareeturiks. Suri ka isa, naine närvihaiglasse, pojal oli terviseprobleeme- hingeline kriis. Tal aitas sellest välja tulla psühhoanalüüs. 46 aastal sai kirjanduse Nobeli preemia (Klaaspärlimäng). 62 aastal suri leukeemiasse. Alustas uusromantikuna ja uusekspressionismina. Tähelepanu võitis arenguromaaniga ,,Peter Camenzind" peategelaseks nooruk, kes ei suuda kohaneda elutingimustega ja otsib enda tõelist olemust. Talle iseloomulik kohanematus ja eneseotsing. Sai tuntuse saksa kultuuriruumis, aga ses polnud midagi väga uut v nii. Räägib ka kooliajast ja abielu raskustest. ,,Demian" inimese iseendaks saamine. ,,Siddharta" idamaise teemaga enese otsimine. ,,Stepihunt". ,,Nartsiss ja Goldmund" keskaja teema. ,,Klaaspärlimäng"- peateos, kõige mahukam 1943. aastal. Iseloomulik on kõrgema poole püüdlemine ja oma tee leidmine. Palju on kujunemisromaane, sageli on takistuseks kujunemisel väärarusaamad, vaimsed kammitsad. Omalt poolt uuendas
Nähes aga oma armastatud Herminet teise mehe embuses, ei suuda ta hundile vastu võidelda ning tapab maagilises teatris Hermine. Sellega saab selgeks, et Harry peab õppima enda erinevaid osasid talitsema ning ta ei tohi lasta hundil endas võimust võtta. Harryle tehakse selgeks, et ta peab õppima taas elu nautima - alles siis saab ta uuesti sündida ja tõeliselt õnnelik olla. Ta mõistab, et inimese hingeelu on keeruline ning sellega tuleb pidevalt tegeleda, kuna eneseotsing ei lõppe kunagi. Meie isiksust ei saa vaid kaheks jagada; meil on mitmeid erinevaid tahke, mis mõjutavad meid igapäevaselt. Nagu Herman Hesse ütles, „me suudame üksteist mõista, kuid seletada võib igaüks end ise. Isiksus on meie igaühe hinges elavad võimed, tunded, mõtted. Isiksus peaks olema meie käitumise stabiilsuse aluseks. Kui uus mõte süübib meie hinge sügavale ning tekib vastandumine seniste tõekspidamiste ja elu mõttega, on isiksus lõhesumise äärel
,,Ekke Moor" Karakteri jälgimise analüüs Konflikt: Kas Ekke Moor leiab enese? Mida teeb? · Lähevad memmega laadale · Teatris, on vaimustuses Eneseotsing: unistab ametist, mõtleb, kuidas end parandada. · Tehakse ettepanek osaleda näidendis, vaidleb alguses vastu, kuid lõpuks nõustub. Lõpeb teatrist põgenemisega. · Naaseb koju Enekeni sõnad, et ta pole mees, lähevad talle hinge, otsustab rändama minna, et "meheks saada" · Käib ringi, satub praost Odja juurde, saab tööd · Lahkub, hakkab müüjaks · Öömaja Pille Riini juures, tahab talle head · Hakkab Peipsi ääres kauplusepidajaks
kuid kõik katsed nurjuvad, kohtuvõime iseloomustab anonüümsus, ligipääsmatus Josef . K ei saa teada, milles teda süüdistatakse. Romaani lõpus kutt sureb),,Loss" 1926(viimane romaan. Maamõõtja K.-st. Peategelastel pole isiksust, nad on väikesed inimesed, mutrikesed julmas masinavärgis. Võim võib nendega teha oma suva järgi, mida vaid tahab. K otsib oma seaduslikku kohta, püüab läheneda võimudele, oma seisukorra kohta selgust saada, kuid ei saavuta seda. Eneseotsing. Romaani ruum on tugevasti sümboliseeritud, K. Üritab lossi minna, et vajalikke pabereid saada, et maamõõtjana töötada, kuid ta tõrjutakse tagasi. Võõrandumine püsib sellegi romaani lõpuni.),,Ameerika" 1927( Noorukist peategelase kelmiromaanilik seiklus paiskab teda ühest olukorrast teise ja seltskonnast teise. Võõrandatus ilmneb rohkem ühiskonnasuhetes. Selles romaanis mahendab kurvemaid olukordi Kafka põgus huumor)
Eks enam-vähe saab ka ise peamisest aru, kuid et sügavama mõtteni jõuda, on vaja süveneda juba kirjutatusse. Ei piisa vaid kunstist, mida laval pakutakse. Ka kirjandis saab balletti väga hõlpsasti kasutada näiteks teemal, mis puudutab armastust, kuidas see aitab üle olla kõikidest raskustest. Kui on leitud see üks ja õige, siis ei ole olemas nii suurt kurjust mitte kellegi ega millegi näol, mis suudaks armastatuid lahutada. Samuti saab kasutada balletti veel teemadel nagu eneseotsing, kohustustest kõrvalehiilimine, kurjus ja ka headuse võit kurjuse üle. Võimalusi on palju, kuid võib juhtuda, et just see kuulus Tsaikovski ballett ei torka kirjandi ajal pähe ning hinges võib valitseda hirm, kas ballett on üldsegi aktsepteeritav näide kirjandisse. Küllap ta siiski on, sest tegemist on siiski vägagi kultuurse ning silmaringi laiendava tükiga, mis on ka omas valdkonnas täielik klassika selle teose sisust peaks olema igal inimesel mingisugune aimdus ja ülevaade.
Mingeid imelikke värve ja detaile, millest isegi aru ei saa, kuid kogu elu jooksul tundub, et just sellest oled puudust tundnud. Vabadusest väljendada elu just sellisena nagu ta on, aga tähele pannes selle erinevaid etappe. Võib-olla neid kohanud ja võib-olla ka mitte. Mingi de-ja- vu, aga kohati justkui üldse mitte. Et kas kunstnik tahtis hoopis öelda juba oma soliidses vanuses, et kogu ta elu on kunstis? Või hoopis, et kogu ta elu on abstraktsionismis? Ehk jälle nii, et eneseotsing ei lõpe kogu elu jooksul ja vabaduseihalus on tasakaalus harmooniaga see on ju just nii nagu elu pakub. Veel jäi meelde esimese saali laud. Sellel oli kunstniku vastilmunud looming u kataloog, ,,Nietzsche eetika põhjendus"(A.Kuks 1922), veel hulk ilmselt isikliku väärtusega esemeid ja kübar-peakate. Tean niipalju, et sellega võitis ta Zonta klubi kübara show ja sai preemiaks Londoni reisi. Kataloogi eesmärk on markeerida üldvaade ja teha sissepõikeid
1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all luuletusi · kogumik "Ma olin Jüri Üdi" (1978) · "Elulootus" (1980) · "Tänan ja palun" (1983) · "Osa" (1991) · Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule. · Traditsioonilisem · Sügavamalt mõttestatud · Õpetlik · Olemishirm hamletlik · Püsimistarve · Vabavorm ja segavorm "Mina olin Jüri Üdi" · 1978. a · Üdi paremik · Uus algus · Surematus · Eneseotsing · Tema luulet on tõlgitud ungari, läti, ukraina, gruusia, moldova, vene, rootsi, norra, slovaki, inglise ja jaapani keelde ning soome keeles on ilmunud kogu "Julkaistavaksi Suomen tasavallassa" (1988) · Ta on kirjutanud koos T. Rätsepaga näidendi "Olevused", mille ta ise lavastas TRA Draamateatris 1980 · Viiding on loonud ja tõlkinud laulutekste filmidele, teatrietendustele ja varieteeprogrammidele Tunnustused 1977 Ants Lauteri nimeline
*optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike 2)Saatuseluule *skeptiline ja masendunud 3)Laululisus-enim viisistatud luuletaja 4)maalaulik 5)kodumaa teema 6)sõnamäng 7)lootuse ja tõe kuulutaja 8)on lastele kirjutanud LK: *,,Maa lapsed" *Laulud tüdrukuga (töö teema) *Avalikud laulud *Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk kurbade kaitseks *Kodukäija *Punaste õhtute purpur *Üle alpide *Mõistatused V.Luik ISEL: *elamusvärske ja siiras loodusluule *inimeseluule, eneseotsing *hingemaastikud ja mõtterännak *ühiskonna ja maailmakeskne luule *sotsiaalsed eksistentsiaalsed probleemid LK: *Taevaste tuul *Lauludemüüja *Pildi sisse minek *Põliskevad *Maapäälsed asjad *Rängast rõõmust III periood: (1970ndad; 1980ndad) Üldisel: *stagnatsioon-venestamine *tugevneb tsensuur *paljud luuletajad tõmbuvad tagasi *70ndate II poolel levis seisak kultuurielus *80ndate lõpul eestlaste ühtekuuluvustunne *palju vastuolu ühiskonnas,veel ka vastuolu inimeses endas J
viiekümnendates aastates polnud ta ennast siiamaani nö. tagasi leidnud - siiamaani kinni vanas armastuses, millest lahti lasta ei osanud. Nõustus Kafkaga magama ka arvatavasti sellepärast, et ta oli kinni enda 15- aastase faasis ja nägi Kafkas oma nooruspõlve armastust. Oshima, kes oli androgüün, oli oma eneseotsingud juba läbinud, kuid ka neid käsitleti teoses mingis mõttes. Kafka näol elas ta oma eneseotsinguid taas uuesti läbi. Nakata puhul see eneseotsing ei kehti - temal oli pigem missioon, mida ta sihikindlalt täitis ja millega ta teiste eneseotsingutele kaasa aitas.
august Volberg Edgar Velbri Erika Nõva Harald Arman Nikolai Kusmin Boris Tšernov Edgar johan Kuusik Miks kuusik tähtis on Raamat “ehituskunst” Õppejõud, kunstihoone, ohvitsride kasiino(NO99). Kuusik pärit Abjalt, suurimad mõisamaad, esimene koht, kust Eestlased jõukaks saavad, ehitatakse külapank. Kanuti gildi hoone keldris restoranimööbel. Ohvitseridemaja Gonsiori tänaval. Ainuke Eesti arhitekt, kes on vabadusristi kavaler. Legendaaarne professor. Raamat kui eneseotsing, õigustus. Johani ise mõisavalitseja, surivoodil räägib saksa keeles, raamatust võib leida küsimuse, et kas eesti oleks saksastunud ilma vabadussõjata. 1. Milline oli 20. sajandi alguse Riia? Baltimaade metropol. Saksakeelne kõrgkiht, tööstus – sest on insenerid. Baltisakslased kui riik riigis. Baltimaades usk teine, mis ülejäänud liidus. Luterlus tolerantsem hariduse suhtes, kasinus, klassivahe väike. Riia juugend. 2. Milline oli arhitektuuriõpe 20. saj. alguse Riia PI-s?
jätkas haridusteed õigusteaduse alal, kuid teisel aastal otsustas ta ülikooli pooleli jätta, et keskenduda täielikult kirjutamisele. Paar aastat hiljem valmiski tema esikteos ,,Nada", raamat, mis müüb isegi tänapäeval mitutuhat eksemplari aastas. ,,Nadat" peetakse 20. saj hispaania kirjanduse klassikuks. Paljuski on see Hispaania vaste Jerome David Salingeri romaanile ,,Kuristik rukkis", puudutades selliseid universaalseid teemasid nagu eksitentsialism ja nooruki eneseotsing. Laforeti esimene ja edukaim romaan on spontaanne ja kirglik. Seda iseloomustab kalduvus rõhutada vägivalda ja groteskset kujundilisust. ,,Nada" esindab noore tüdruku vaateid, kes naaseb pärast sõda Barcelonasse ja avastab viletsa kaootilise õhkkonna ja vaimse tühjuse. Jutustav, poliitiliste ja eksistentsiaalsete elementidega teos. ,,Eimiskit" on nähtud autobiograafilisena, mille näitena võib tuua välja järgmise: peategelane
Mina sain loosiga endale referaadi teemaks lapse murdeea tutvustamise. Nii, et ma siis üritan selles kajastada kõiki muutusi, mis toimuvad inimese kehas seoses murdeeaga. Murdeiga on periood, mis kestab 12-nendast elusaastast 16-nenda eluaastani. See on tavaliselt inimese eneseotsingute ja iseendas selgusele jõudmise aeg. Murdeea psüühilised probleemid ja eneseotsing. Murdeiga algab umbes 11-12 aastaselt ning lõpeb tavaliselt 18-21-aastaselt. Kui päris väike laps mõtleb harva oma sisemiste omaduste üle, tema tähelepanu on keskendunud välismaailmale ja tema energia avaldub peamiselt tegevuses, siis murdeealisega on asi teisiti. Kiire füüsiline kasv ja suguküpsuse algus muudavad märgatavalt tema välimust ja sisemaailma, tekitades suurt huvi enda vastu. Kilpnäärme intensiivne tegevus kutsub esile
vastavaid emotsioone, olgu need siis kas üdini head või vastumeelsed. Tsiteerin: "Neid õunu ma seal sõin, ega mul raha polnudki, et poest osta, ja lugesin Dostojevskit, kooli enam ei läinud. Lõpuks hakkasin inglit unes nägema. Igal öösel: kõhn must ingel, kes seisis mu voodi jalutsis, muud ei teinud. See oli nii õudne ja magus, et ma enam muud ei tahtnudki. Sestsaadik õunte lõhn erutabki mind." Ilmselt ongi see raamat eneseotsing, eelkõige kirja kirjutajale ning ka nendele, kellel on au seda kirja lugeda. Mina, kirja ehk teose lugejana muutusin raamatuga väga lähedaseks ning tundsin paljuski ära iseennast, eelkõige sellena, kes päris täpselt seda õiget kohta kuidagimoodi ei leia ning kes piirsituatsioonides ning otsingutes pidevalt vangis on, sest: "Ma vaatan veepinda otsekui piiri, mille tagant peab algama päris maailm, millest ma
48) Millised on psühhoanalüüsi printsiibid? Freud Leibnizi monaad kui energiaallikas, lävi teadvuse ja alateadvuse vahel. Alateadvus, Ego, kaitsed, instinktid. Energia küsimus: mis motiveerib. Instinktiivne energia muutub psüühiliseks. 49) Humanistliku psühholoogia printsiibid. Rogers. Maslow · Tervikust arusaamine, mitte seletamine · Eksistents ja intentsioonid · Elueesmärgid: eneseteostus · Loovus, eneseotsing · Teraapia kui enesemõistmise vahend Rogers ja MaslowKlient patsiendi asemel (soojus ja mõistmine). Unikaalsuse eneseteostus, mis eeldab positiivset suhet ja enesesuhet. Motivatsiooni teooria. 50) Kognitiivse psühholoogia printsiibid. Neisser. Miller. Chomsky Kognitiivne psühholoogia protsesside uurimus, kuidas tekib arusaamine maailmast. Mõjusid saadud keele ja arvuti uurimusest. · Chomsky keele uuring
Teien kogumik ilmus 1914 ,,Roheline moment", see oli roheliste lehtedega. Seal ilmus ka piltluuletus ,,Vaarao tütar". Visnapuu oli kirjas Tartu Ülikoolis, aga seal ta eriti ei käinud. ,,Teataja" leht Tallinnas otsis 1917 endale toimetajat. Visnapuu kandideeris ja ka sai selle koha, sellest algas tema Tallinna-periood. Tallinna perioodi ajal oli alustavas Siurus ning kohtus oma sõbra August Gailitiga. Siuru sobis Visnapuule hästi teemad eneseotsing, õnnenauding, maailmavalu, armastus, looduspildid. 1918 kohtub Visnapuu naisega, kelle nimi on Hilde Elfride Franzdorf, kuid keda Visnapuu hüüab Ingiks. Ta pühendab naisele palju luuletusi ning ka abiellub temaga 1922. 1917 ilmub luulekogu ,,Amores" 1918 ilmub luulekogu ,,Jumalaga, Ene!" - lahkumine Siurust ja minek vabadussõtta. Hiljem on Visnapuu väga oluline isamaaluule kirjutaja. Sõja ajal 1919 1920 hindas oma vaated ümber, enne oli Eestile pigem veidi vastu. 1920 ,,Tulihari"
üle, vajadusel seada piire (kui ohustab heaolu) või lasta pettuda; õpib püstitama oma soove nii, et need ei läheks vastuollu sotsiaalsete normidega; oluline on suhe eakaaslasteg 4. Usinus või alaväärsus - 6-12 aastat kompententsuse tunde kasv läbi sotsiaalsete suhete, õpioskuste; mida edukamana laps end tunneb, seda usinamaks muutub 5. Identiteet või rollisegadus noorukiiga, ~12-20 eneseotsing, kiired fûüsilised muutused 6. Intiimsus või isolatsioon - varane täiskasvanuiga kas suudetakse sõlmida sõprussuhteid ja romantilisi suhteid (pannakse paika 1. astmes) 7. Generatiivsus või stagnatsioon keskiga tardumine või edasiarenemjne, eesmärkide saavutamine 8. Ego terviklikkus või ahastus - hiline täiskasvanuiga rahulolu või pettumus kõige tehtu, saavutatu (elu) suhtes
keskkonnaga kohaneb, mismoodi ta sellega hakkama saab. Isiksuseomaduste kombinatsioone on palju, tuleb rääkida nende omaduste suhtelise väljendumise määrast. Intelligentsus, temperament (emotsioonide avarus ja jõud), eneseväljendus (ekstra-/introvert- (mõõde mis kuulub ka temperamendi alla), esilepüüd/alistuvus, ekspansioon/eraldumine, kompensatsioon, insait, ja enesehinnang), sotsiaalsus (osalus/koostöö, eneseotsing ja agressiivne enesekehtestamine, mõjutatavus sotsiaalsetest stiimulitest). Eysenek: psühhobioloogiline tunnusjoonte teooria /faktoanalüüs/: 26 Ekstravertsus/introvertsus ja neurootilisus kui superseadumused. Dimensionaalne lähenemine- skaalad. Pööras tähelepanu sellele, et meil oleks võimalikult objektiivsed alused isiksuse mõõtmiseks. Kuda
See kõik mõjub tundlikule loomusele, sellest sai üle tänu psühhoanalüüsile. Hingelisi üleelamisi on ka loomingus ohtralt. 1946 sai Nobeli preemia eelkõige ,,Klaaspärlimängu" eest. Sureb leukeemiasse 1962. LOOMING: Alustab uusromantikuna, impressionistina. Alguses luuletab, aga tuntuse toob talle romaan ,,Peter Camenzind" (,,Mägede poeg"). Peategelane ei suuda kohaneda keskkonnaga ja asub otsima enda tõelist olemust. Märksõnad ,,kohanematus" ja ,,eneseotsing" ongi Hesse loomingus läbivad. Üks jutustus räägib koolipõlve piiratusest, teine õnnetust abielust. Teises arutleb kunstnikuabielu võimalikkuse üle. Kuigi on saksakeelses kultuuriruumis tuntud, siis ei pakkunud midagi uuenduslikku. Uuenduslikkus tuleb loomingusse pärast I MS (hingelised läbielamised) ja psühhoanalüüsi. Teos ,,Demian. Ühe nooruse lugu" - iseendaks saamine. ,,Siddharta" - idamaine temaatika, Hiina ja India filosoofiat on põimitud.