• Meie silmade läbi oli ta pigem “kõrvaline peategelane”, kes pigem abistas teisi ja aitas neil leida oma sisemist rahu. • Mõistuse asemel omas ta üleloomulikku võimet rääkida kassidega ja nt. muuta ilmastikku (kutsuda esile kaanisadu, kalasadu) • Loomuselt heatahtlik tegelane, inimesed nägid temas ainult head ja nii ei osanud ka tema inimestes halba näha. Oshima • Oli raamatukogupidaja, kes aitas peategelast Kafkat pärast kodust põgenemist. • Oli Kafkale esimeseks ja ainsaks sõbraks selle raamatu jooksul. • Väga empaatiline inimene ja mõistis, mida Kafka vajab (ja mitte ainult Kafkat, ka proua Saekit nt). Oskas alati nõu anda. • Ta oli väga meeldiv tegelane. Hoshino • Rekkajuht, kes pakkus küüti Nakatale. Teda köitis Nakata juures miski ning ta otsustas vanamehe missiooni aidata täide viia, kuigi see tundus algul arulage.
Kafka 1. Kuidas suhtus Kafka tööandja Kafkasse? Mida juhataja talle ette heitis? Kafka tööandja julgustas Kafkat healoomulisel moel olema vähem tundlik ja muutma oma käitumist, mis meenutas tööandjale rohkem üksikut hunti kui funktsioneerivat inimest, heites Kafkale ette tema vaikset olemist ja üksildast eluviisi. 2. Kes olid Kafkale lähedased inimesed filmis? Kafkale oli kõige lähedasem inimene filmis tema töökaaslane ja hea sõber Edward Raban ning mõningal määral ka Edwardi sõbratar preili Rossmann. 3. Miks anti Kafkale abilised? Anna hinnang nende tegevusele.
magas kafka isaga ning sünnitas kafka ning kafka õe ning pärast neid lahkus. Saeki ei olevat kunagi armastanud tema isa ning vihast ta tahtis, et Kafka oma isa tapaks ning magaks temaga (Saekiga). Sel ööl nad lähevad koos randa ning seksivad uuesti raamatukogus. Proua Saeki ütleb kafkale, et tema teooria on vale, aga kafka veenab teda, et tal ei saa tõsi olla. Sel ööl nad seksivad uuesti. Pärast kõnet politseist, otsides kafkat, oshima viib kafka tagasi mägimajja, et too ära peita. Oshima viis kafka mägimajja. Mägimajas olles teisel päeval, kafka hakkab sügavat metsa uurima. Sel ööl on tal värvikas unenägu, kus ta seksib sakuraga, kes väidab, et ta on tema õde, kuid mitte vere kaudu. Kafka avastab, et ta on kas üht või teist pidi täitnud oma isa ennustuse. Kuna kafkal polnud enam mitte midagi kaodata, läheb ta sügavale metsa. Kafka jookseb sügavamale metsa ning leiab kaks südurit vanast armeest
suurim ja piinavaim armastus. Kafka ja Jesenska tutvusid 1920.aastal Merani linnas. Milenal tekkis mõte tõlkida mõned Kafka novellid saksa keelest tshehhi keelde ja mõne aja pärast ilmuski "Kütja". Sellest sai alguse intiimne kirjavahetus, mis peagi arenes kirglikuks ja siiraks suhteks. Kafka kirju Milenale on nimetatud kõige ilusamateks, mis saksa keeles üldse kirjutatud. Kuid keelatud ning väär suhe tõi kahe armastaja vahele konflikte, sest Jesenka armastas mõlemat, Kafkat kui ka oma oma seaduslikku kaasat Ernst Pollakit. Raske on lõpetada seda, mis on äärmiselt meeldiv, omamoodi sõltuvus, kuigi teades, et asi on ületanud igasuguse piiri. Keeruline on teha seda õiget valikut, kui ei taha kumbagi käest lasta, üritades leida seda kuldset keskteed. Lõppude lõpuks lõpeb kõik siiski ühe kaotuse, ühe võiduga, või hoopis täieliku kaotusega? Kirjavahetus oli muutunud kahe armastaja vahel ohtlikuks, kirjade järele oli tekkinud meeletu
jälitamise ees, teadmata, kes meid jälitab ja miks, siis räägitakse kafkalikust tundest. See tähistab hirmu ja mahajäetuse ürginimlikku kogemust, mille Franz Kafka on jäädvustanud kirjandusse nii iseloomulikul viisil, et tema nimest tehti omadussõna. Kui Prahast pärit autor 1924.aastal 41aastaselt tuberkuloosi suri, ei pandud seda eriti tähele, sest ainult vähesed tundsid tema teoseid. Praegu peetakse Kafkat üheks maailmakirjanduse tähtkujuks. Kafka elus oli vähe kordaminekuid. Töö juristina kindlustusettevõttes oli talle koormav, armastuses polnud tal õnne ja tema tervis oli alati kehv. Pidevalt saatsid teda meeleheide ja depressioonid. Rõõmu valmistas vaid kirjutamine, see oli tema ainus kirg. Looming ei olnud Kafkale eriti tähtis, ta nimetas oma töid kritseldusteks. Eluajal ta seega trükis palju ei avaldanud.
MARCEL PROUST -inimene piirsituatsioonides (nt sõjaolukord) Peateos: ,,KADUNUD AEGA OTSIMAS" (1913-1927) -inimese traagika õigluse otsingul Ülesehitus: koosneb piltidest, millel puudub kronoloogiline korrastus -unenäolisus, üleloomulikkus. (nagu päris aga pole ka) (Kafkat Eesmärk: Enda poolt läbi elatud lähimöödaniku jäädvustamine. Proustile nimetatakse maagiliseks realistiks) ei olnud olulised mineviku n-ö välised pinged, vaid üksnes see, mis oli -hoiatus totalitaarse ühiskonna ees. puudutanud tema sisimat olemust, hinge, ja kujundanud tema Kafka romaanidest: intiimteadvust. ,,Ameerika"- võõrandumine ilmneb ühiskonnasuhetes
ranud põletamisele. Kafka looming jaguneb kahte suurde gruppi: novellid ja romaa- nid. Kui esimestest osad ilmusid juba Kafka eluajal, siis kolm lõpe- tamata romaani «Ameerika», «Protsess» ja «Loss» on ilmunud postuumselt. Olulisemad eesti keeles avaldatud teosed: Franz Kafka «Ameerika. Protsess. Loss» (Tallinn: Eesti Raamat 1987). Franz Kafka «Hiina müüri ehitamisel. Kõik lühemad ja lühilood» (Varrak 2002). Mõneti põhjendatud on pidada Kafkat just lühivormide meistriks, ning vastandada tema teravas, kujundlikus, kohati ka absurdses stiilis jutte lõpetamata jäänud romaanidele, mille avaldamisele ta ka ise vastu oli. Kirjanduslooliselt on Kafka positsioon erandlik. Oma tunnus- joontelt võiks tema loomingut seostada kirjandusliku eksistentsia- lismiga kuid see tekkis liikumisena alles tunduvalt peale Kafka surma, ning oli hoopis ise temast mõjustatud. Samal põhjusel on
a ,,Maa-arst''. 1915. aastal ei pidanud Kafka osalema I maailmasõjas, kuna tema tööd peeti riigile vajalikuks. Hiljem ei saanud ta teenistusse tuberkoloosi tõttu, mis diagnoositi 1917.a. Ülejäänud elu jooksul veetis ta pikki perioode sanatooriumides. 1917 kolis ta õe Ottilie ja tema abikaasa Karl Hermanni tallu, kus tegeles kirjutamisega. Seda aega kirjeldas ta oma elu parimana, kuna tal ei olnud kohustusi. Kafka ei abiellunud kunagi, kuid oli kolm korda kihlatud. Brod kirjeldas Kafkat kui seksuaalselt piinatud inimest, mis peegeldub tema suhetest naistega. 1914.a tutvus Kafka Felice Baueriga, kellega kihlus kaks korda. Esimene tühistati kahe nädala pärast, teine 1917.aastal tuberkuloosi tõttu. Nad suhtlesid enamjaolt kirjade kaudu ning kohtusid harva. Felice kirjad pole säilinud, kuid Kafka omad avaldati pealkirja all ,,Kirjad Felicele''. 1920.a paiku oli ta kihlatud Julie Wohryzeki, vaese ning harimatu hotelliteenijaga. Otsustati
putukas-koletis kutsub end Gregor Samsaks, kui proovib üht inimtegelast võrgutada Jack Feldstein lõi tribüüdi neoonanimatsiooniga "Shmetamorfoos", mis räägib putukast, kes hüsteeriliselt hüppab psühholoogi juurde, anudes päästmist. 14 Koomiksites Kurikuulus Ameerika animaator Robert Crumb joonistas illustreeritud adaptsiooni, mis esineb raamatus "Tutvustades Kafkat". Koomiksiraamatus "Johnny, sarimõrvarlik maniak", painab Johnnyt prussakas, kes ilmutab end tema majja, olenemata mitu korda Johnny on talle juba otsa peale teinud. Putuka nimi on "Mr. Samsa" "Simpsonite" raamatus "Õuduspuumaja" tegi Matt Groening "Metamorfoosist" paroodia tituleerides teose "Metamorphosimpsonsiks". Peter Kupe on teinud koomiksiloo "Metamorfoosist". Muusikas Gregor Samsa on ühe Ameerika post-rocki viljeleva bändi nimi.
Ta kõlas võltsimatult nagu unelm. Ta laulis mu hingele mõistetamatu ja väljendamatu eatut tarkust ühe vastammuse õhtu kollases tolmuorkaanis. Õhtute mägikollane tolm. Õhtute kadukollane tolm. Õhtute heledalt elukollane tolm. Eelõhtute ägenev tolm. Teostumisõhtute sädelev tolm. Järelõhtute värelev tolm. Jumekalt kumendav tolm teeb õhtute sumeda nukruse talumatult kindlaks ja kauniks. Tuleb ingel ja puudutab vett Franz Kafkat lugedes Sa veenad marru sukelduma laeva. Surm heliseb kui muusika-etüüd. Öö kaldal keegi valvet algab aeva, kõõrsõnad suus ja ihul võõrad rüüd. Sa oled igatsuse hiigelvõpe, piir, mille taga hing on hirmust tumm. Seal tajub paiku ta, kus ükskord lõpeb hõõghetki laulma pannud lennulumm. Sa oled karje vaiksest viigisalust, kus vigastatud unelm ravib end ja toibub pettumuse piigivalust, et meenuks taas too targu ununend, kui ammugi sind paaritanud paine,
Viidikas) Metafoor varjatud võrdlus, sõna kasutamine ülekantud tähenduses Öö suhkrusaias tüdrukud kui väikesed rosinad (H. Talvik. Simmanil) Metafoor: laev Noa laev (kiudpilvemoodustis) Õhulaev (dirizaabel) Kõrbelaev (kaamel) Elulaev (saatus, elukäik) Riigilaev (riik) (M. Mäger. Stilistika) Metonüümia ülekanne külgnevuse kaudu Põhjus tagajärje asemel või tagajärg põhjuse asemel (autor tema tööde, aine asja asemel jne): Raud ja teras külvasid surma. Lugeda Kafkat Koht selle asemel, mis asub selles kohas: Siis läks tema juurde välja Jeruusalemm ja kõik Juudamaa Aeg sündmuste või sellel ajal elavate inimeste asemel: Keskaeg uskus nõidust Anum selle sisu, märk märgitava asja, isik talle kuuluva asja, omadus isiku või eseme asemel: Meie naaber põleb. Alaliike: Sünekdohh: Ainsus mitmuse või mitmus ainsuse asemel, osa terviku asemel või tervik osa
See on protsess mida Horkheimer nimetab valgustuse enesehävitamiseks. Autonoomia on midagi, mis saavutatakse millegi allasurumise kaudu. Adorno - ta nägi kultuuritööstuses kõike hõlmavat printsiipi... 19.09.2013 Adorno põhilisi ideid käsitlus kunsti autonoomiast Autonoomia võimeline iseennast määratlema Kunstiteos on ühiskonnaga seotud, kuid kunstiteos ei taasloo sotsiaalset reaalsust, norme. Kunstiteos samas avab teatud vaateviisi, mis toimub maailmas jms. Uuris Kafkat. Kunstiteaduse autonoomsuse me leiame kahel tasandil. Kunstiteos on alati mittetäielik, pole kunagi lõpetatud, see on märk sellest, et maailm pole tervikuna realiseerunud, maailm pole lõpetatud. Kunstiteos on kui lõpetamatuse märk. Positiivne/negatiivne reproduktsioon(taasloomine). Negatiivne on see, mis võimaldab meil maailmast aru saada. Vaimu emantsipatsioon valgustus kunsti sfääris, kunst ei pidanud olema enam võimu või religiooni ülistamiseks
käitumis- ja mõtlemisskeem. Risoomse ülesehitusega on nt. Franz Kafka teosed.Traditsioonilise tõlgendusmudeli järgi on tegemist unenäo struktuuri jäljendavate juttudega või veider-õudsate situatsioonide kirjapanekuga.Vertikaalsed tõlgendusvariandid (nt.psühhoanalüütiline või strukturalistlik) toovad välja kujundeid ja sümboleid ning eeldavad,et neil on mingi kindel tähendus.Aga nii on see vaid nii kui interpreteerida Kafkat hierarhilise mudeli järgi.Deleuze ja Guattari arvates selline kirjeldus Kafka puhul ei tööta, sest ühelt poolt ei tähenda kujundid ja sümbolid tema unenäoloogikat järgivates teostes mitte midagi, kuid teisalt võivad need tähendada peaaegu ükskõik mida. Kogu see risoomne liikumine baseerub masina mõistel.Masin ja masinlikkus tähendavad Deleuzi ja Guattari filosoofias mitteteadvuse tööpõhimõtet, mis seisneb korduvates ühendustes ja katkestustes
romaani loob. Isiklik pool ja pagulastunde pool on tõlgendused. Üks pakutud ja klassikaline võimalus on veel see, et hakkame otsima kirjanduslikke taustu ja loomulikult neid leiab. Kirjutamisviisis on kindel inspireerija H. Hesse "Stepihunt". Teine asi on veidi keerulisem: nimelt on räägitud väga palju sellest, et kuidagi R "Hingede öö" haakub otseselt Kafka loominguga, mis on produktiivne, aga selle juures tuleb arvestada, et R polnud Kafkat lugenud. "Lossi" ja "Hingede öö" kompositsiooniline sarnasus. Siis kindlasti L. Carrolli Alice'i lood fantaseeriv vabadus andis ka R-le vabadust. Kasutab väga palju luulet, Eur 20. saj keskpaiga mod luule taust on tugev: T. S. Eliot, soome luulest U. Kailas. Ei soovita ka nagu taustadele taandada kogu lugemist, sest kuidagimoodi on tunne, et kui võtta R impersonaalsus, siis selle juures on "Hingede öö" isiklikum kui mõni teine asi. V-o
Kolm osa: Surnud mehe maja, Kiri proua Agnes Rohumaale, Seitse tunnistajat. Ise määratleb oma teost kui realistlikku muinasjuttu maailma, milles üsna reaalsed üksikosad on kuidagi võõriti kokku pandud, või jälle on üksikosade dimensioonid moonutatud. Seitsmes tunnistajas puudub igasugune seos formaalloogikaga, protsess on pea peale pööratud. Ristikivi ise näeb impulsina teose kirjutamiseks Hesse Stepihunti, kriitikud on märkinud ka Kafkat ja L.Carrolli. AJALOOLINE TEMAATIKA:Esimene ajalooline triloogia (Põlev lipp1961, Viimne linn1962, Surma ratsanikud1963) Ise on autor neid nimetanud ajaloolisteks kroonikateks. Kirjeldavad keskaja ummikseisu. Imede saar 1964 Imiteerib utoopilist romaani. Raamjutustus paigutatud 14.sajandisse. Müstifikatsioon. Allotria elukorraldus toob tegelikult esile 20.sajandi ebakõlad.
annaabi.ee 
