1927 „Tuletorni juurde“. Peetakse Woolfi parimaks romaaniks. Koosneb kolmest osast. Tuletorn on kauge ja kättesaamatu õnne- ja selgusehetke sümbol. 1928 romaan „Orlando“. Fantastiline romaan 16. sajandi inglise mehest, kes seikleb mitmetel maadel, elab mitu sajandit, jääb nõiaunne ja muutub tegevuse käigus naiseks, lõpetades 1928. aastal. 1929 essee „Oma tuba“. Eristas naisi kui kujutuse objekte naistest kui kujutuse autoritest. Väitis, et suur teadvus on androgüünne („androgüün“ – kreeka keeles „meesnaine“), see tähendab, mõlemasooline. 1931 romaan „Lained“. Woolfi kõige eksperimentaalsem romaan. Ta ise ei nimetanudki seda romaaniks, vaid „playpoem“, näidendluuletuseks. 1938 essee „Kolm ginit“ käsitleb fašismi, igasuguse diktatuuri ja patriarhaalsuse seoseid. 1941 viimane romaan „Vaatuste vahel“. 1941. aasta 28. märtsil uputas Virginia Woolf end vaimsete häirete ja 2. maailmasõja hirmude tõttu Oise’i jõkke.
Peategelane, kui noor, alles 15-aastane poiss, ei olnud loomulikult veel ennast leidnud, kuid ka teose teised tegelased tegelesid selle temaatikaga. Saeki oli nt. ennast juba 15-aastasena kaotanud ning oma viiekümnendates aastates polnud ta ennast siiamaani nö. tagasi leidnud - siiamaani kinni vanas armastuses, millest lahti lasta ei osanud. Nõustus Kafkaga magama ka arvatavasti sellepärast, et ta oli kinni enda 15- aastase faasis ja nägi Kafkas oma nooruspõlve armastust. Oshima, kes oli androgüün, oli oma eneseotsingud juba läbinud, kuid ka neid käsitleti teoses mingis mõttes. Kafka näol elas ta oma eneseotsinguid taas uuesti läbi. Nakata puhul see eneseotsing ei kehti - temal oli pigem missioon, mida ta sihikindlalt täitis ja millega ta teiste eneseotsingutele kaasa aitas.
Nendega rändab ka türklase ahv. Türklane ahistab poissi, poiss kägistab ta. Ahv kägistab poisi. Initsiatsioon- Poiss puutub kokku täiskasvanute maailma pahupoolega. ,,Inimese vari" Ema Maret ootab sõjast poega koju, leiab vigastatud noormehe, keda usub enda poeg olevat. Mees sureb, tekib kahtlus, et mees oli poja mõrvar. Kuuliaugud ei läinud kokku haavadega kehal. Kunstilises mõttes tugev novell. Saatuse iroonia. ,,Androgüüni päev" Omanäoline. Androgüün- isik, kes saab oma sugu vahetada. Peategelane ärkab ja mõtleb, et kellena ta täna ärgata tahaks, otsustab ärgata printsessina, lõpetab päeva aga rentslis. Järgmine hommik ärkab jälle ja mõtleb, kellena ta täna ärgata tahaks. Tegelikult on elu teater, me mängime rolle. 10 III periood 1925-1971 Valitseb psüühiline realism. Palju redigeerimistööd, parandab varem ilmunud loomingut. O. Vilde on Tuglast sügavalt mõjutanud, ka Poe. Novelli ehituses mõjutanud pr
kõrvus. Hoolimata esimesest värsireast pole tegu rahvalauluga, aga nõnda ta mõjub (vist peabki) veidi erandlikuna järgnevate tunduvalt lüürilisemate või iroonilisemate tekstide taustal. Omamoodi kogu kreedo võib see avameelne salm ollagi. Edasi läheb Rooste põhilisega: jumalikkus, rist ning naine (naiselikkus). Ajaloo mõjukamaid naiskangelasi astub meie ette (lk. 9) eestimaisena autori kehastuses. Romaanis "Liilia märgi all" on idee, et Jeanne d'Arc oli androgüün. Androgüünsus oli moes kahekümnendail ning nüüdki (lk. 15). Siurulikkus luules ja pealkirjaski. Sisust lähtudes on võetud kaanele mitte vaba ja lendav eevatütar, vaid ristilöödu. Põhimõtteliselt peavad Jürgeni luuletused olema tõesed stambid, ranged vormid. Naised (neli) lüüakse risti küll otseselt ja kaudselt, kuid feministliku kiiksuga naine on siiski parem kui mees ja jumalikum. Rooste võrdub Renoir, kel õrn tugevam sugu on eluallikas ja maailmanaba
Sümboolne sisaldab jutustuse ja jutustaja eraldumist prototüübi kehast sümboolse patriarhi hirmu all. Kujuteldav kord soovitab jutustust või jutustajat täielikult samastada prototüübi kehaga, ilma igasuguse hirmuta patriarhi ees. 9 3. 2. Põhimõisted 9 http://www.geocities.com/Athens/Academy/4573/Lectures/feminism.html (dr Visam Mansuri) 10 Androgüün seksuaalsusrollid pole kindlalt defineeritud, mehe ja naise rollid võivad olla lõimunud ja vabalt väljendatud. Kasutati tihti 1970ndatel selleks, et kirjeldada ähmasust või kombinatsiooni soorollidest nii et kumbki (maskuliinsus, feminiinsus) ei oleks domineeriv. Vastureaktsioon S. Faludi mõiste; naistest eemalduv või naiste vastane liikumine 1980ndatel Ecriture feminine filosoofia, mis edendab naiste kogemusi ja tundeid. Hélène Cixous: naised
realismile. ,,Prantuse sümbolism" Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades Baudelaire androgüünsus = mees-nais-us, kahesoolisus. Baudelaire järgi läheb luuletajal oma kavatsuste teostamiseks küll vaja mehelikku tahet, kuid selleks, et tal üldse oleks poeetilist meelt, peab ta olema üles kasvanud läbinisti naiselikus õhustikus, olema teatavat sorti androgüün. Aristokratism Kattub osaliselt dändismiga.. Baudelaire arvates on ,,rahvahulkade poeesiaks" vein ja nussimine: seepärast ei tohi ükski valitsus piirata alkoholi müüki. Sotsialism on nakkus, mis toob rahvale ainult kannatusi. Vanemas eas pooldas Napoleon III diktatuuri ja J.de Maistre ´i absolutistlikke ideid. Dändism (anglitism, dandy keigar). Dändism on luuletajaks olemise eelolek, eneseküllasuse võrdkuju. Dandy teeb
Igapäevase homoseksuaalse subkultuuri kõrval oli Saksamaal arenenud erinevad seda toetavad või selle vastu võitlevad ideoloogiaid. Sotsiaaldemokraatlikud teoreetikud taotlesid homoseksuaalsuse dekriminaliseerimist, viidates sellele, et homoseksuaalid on looduse eksituse ohvrid. Esteetidest aristokraadid tõestasid omasooarmastuse ülev-vaimset iseloomu, nõudes selle ees kummardamist. Vastavalt erinesid ka „tõelise homoseksuaali“ kujud. Ühtedel oli see naiselik androgüün, teistel nooruk-efeeb, kolmandatel tugev ja toores sõjamees. (Ibd: 213) XX sajandi algul huvitusid väljapaistvad saksa proosakirjanikud homoseksuaalsuse psühholoogiast, osalt freudismi mõjutusel. Näiteks kirjanikud Robert Musili romaan „Kasvandik Törlessi hämmingud“ (1906), Stefan Zweigi novell „Tunnete segadus“. Ilmusid ka kirjandusteosed, mis näitavad homoerootikat seestpoolt, autori isikliku kogemuse valguses. Parim neist on John Henry MacKay romaan „Palgatud poiss“
Generatiivsus vs stagnatsioon Keskiga peamine sotsiaalne tegevus seotud iärglaste tekitamise ja juhendamisega produktiivsus ja loovus Terviklikkus vs meeleheide Vanadus peamine sotsiaalne rakurss on tagasivaatav leppimine saavutatuga ("olen see, mis minust järele jääb") Erikson ütleb, et areng on sujuv, ei saa tekkida idenditeedikriisi, kui pole järsku arengut. Androgüün on kas meessoost või naissoost isik, kellel on soorolli orientatsiooni järgi üsna võrdselt maskuliinseid ja feminiinseid omadusi. Näiteks võib androgüünne isik nautida nii lapsehoidmist kui ka auto parandamist. Viimase aja prospektiivne lesbidest ja geidest noorukite arengut käsitlev uurimistöö osutab, et nende seksuaalse identiteedi kujunemine algab ligikaudu vanuses 10-11 aastat, kui noored naised ja mehed muutuvad teadlikuks oma huvist samasooliste isikute vastu.
Kursuse käigus koostas ta ka minisõnastiku tähtsamatest mõistetest. Märksõnade seletuses oli ennetavaid viiteid sellele, et arusaam kirjandusest oli juba muutumas. Baudelaire androgüünsus= mees-nais-us, kahesoolisus. B järgi läheb luuletajal oma kavatsuste teostamiseks küll vaja mehelikku tahet, kuid selleks, et tal üldse oleks poeetilist meelt, peab ta olema üles kasvanud läbinisti naiselikus õhustikus, olema teatavat sorti androgüün. Aristokratism- kattub osaliselt dändismiga. Juba Poe leidis, et rahvahulk on demokraatlikus Ameerikas suurim türann. B arvates on ,,rahvahulkade poeesiaks" vein ja nussimine: seepärast ei tohi ükski valitsus piirata alkoholi müüki. Sotsialism on nakkus, mis toob rahvale ainult kannatusi. Vanemas eas pooldas Napoleon III diktatuuri ja J.de Maistre ´i absolutistlikke ideid. Dändism (anglitism, dandy keigar). Dändism on luuletajaks olemise eelolek, eneseküllasuse võrdkuju
sattudes leiavad ülespoodud tüdruku, kes on tapnud end õnnetu armastuse nimel. Saavad aru, et elu on tegelikult hirmsam kui nende mäng. Armastuse ja surma teema sees. c) "Inimese vari" ema, kes ootab poega sõjast. Ta tuleb, on raskelt haavatud. Paneb sinna kogu emaarmastuse. Lahtise lõpuga. (kahtlus, kas see oli ikka ema poeg). Peategelast peetud ema armastuse sümboliks. d) "Androgüüni päev". Androgüün on inimene, kes on võimeline oma sugu muutma. Ärkab küsimusega: "Kellena täna ärgata?" päeva lõpuks on ta sopajoodik, et järgmisel päeval jälle ärgata. Elu on teater. e) Omamoodi on novell "Rändaja" hingede rändamine f) "Taevased ratsanikud" siin ahv kui kurjuse sümbol. 3. 1925 elu lõpuni Korrigeerib varasemat loomingut. Psühholoogiline realism. Tähtsaim teos romaan "Väike Illimar". Oma mälestused
positiivsed, sest orjameelsus pole kedagi ülendanud. Temast pole ettevõtlikust, tema vajab, et keegi oleks tema isand. Aga inimene peab olema vaba inimene vabal maal. Ahvis pole loovust ega mõistmist, on lihtsalt lõhkuja. Maja õhku laskmine, kui inimesed niiviisi jätkavad, lasevad maailma lihtsalt õhku. Sümbolnovellidest on järgmine saam müütnovellid. Kus on siis reaalsus põimitud muinasjutuga, tõepärane üleloomulikuga. ,,Merineitsi" ja ,,Androgüüni päev". Androgüün on pool päeva mees, teine pool naine. ,,Merineitsi" veel huvitavam lugu kaugest saarest, kus valitsejaks keegi Kaspar Punane, kes hakkab järjekordset naist võtma. Tema heaks kalurid püüavad kalu, kogemata satub sinna merineitsi. Nendes müütnovellides ja sümbolnovellides on ängistus ja painajalik raskusevaim. Üheks teemaks on nurjunud saatusega inimesed. Üheks novelliks realistlikumat laadi, on ,,Inimese vari". Lugu ühest emast Maretist, kes ootab oma poega sõjast koju.
annaabi.ee 
