Kafka ,,Protsess" 1. Nägemus: Mida kirjanik on tahtnud öelda? Teades, et Max Brod selle raamatu peatükid ühtseks teoseks kokku pani ning mõned peatükid isegi lõppu fragmentidesse jättis, võib seda teost väga mitmeti mõista. Minu arvates tahtis Kafka selle teosega näidata avalikkusele eelkõige seda suurt varjamist, ebaõiglust ja isegi petmist. Kaebealune ei saanudki üldjuhul teada, milles teda süüdistati. Oli väga ebaõiglane, kuidas protsessi venitati. Kafka kirjutas ka seda, kuidas avaldusi (süüaluse kirjutatud) ei loetud ega tähtsaks peetud. Suhteliselt napisõnaliselt või endassetõmbunult olid edasi antud need tunded, mis valdasid teadmatuses olevat süüalust. K.-l oli raske, sest ta vahistati täiesti ootamatult, enda kodust ning õige pea teadis sellest juba terve linn. Kindlasti tahtis Kafka sellega
Keskajal mõisteti selle all katoliku kiriku politsei- ja kohtuorganisatsiooni, mida juhtis paavst isiklikult. Inkvisitsioon ja ketserite piinamismeetodid Rikides, kus ilmalikud võimud andis ikvisitsioonile vabad käed, tundsid inimesed selle salandusliku organisatsiooni ees lausa paanilist hirmu. Inkvisitsioon näis olevat kõikvõmas, teadvat kõike ja ohustavat igaüht. Kui ka inkvisitsiooni kätte saanud inimese ,,süüd" ei suudetud kindlaks teha, ei pääsenud kaebealune kahtluse alt ja elas alalises hirmus. Inkvisitsiooni tegevus antud linna või maakohas algas inkvisiitori saabumisega. Sellest oli kohalikule piiskopile varakult ette teatatud, et inkvisiitorile oleks tagatud väärikas vastuvõtt, korralik eluase ja ustavad abilised. Pidulikul jumalateenistusel tutvustas piiskop kirikliku juurdlusorgani esindajat kogudusele. Ikvisiitor omakorda nõudis, et kõik kes teavad midagi kohalikest ketseritest, annaksid sellest paari lähema päeva jooksul märku
tahtmatult ohtlik ümbrusele ega mingil kombel ei satuks soovimata isikute kätte. Hooletuse läbi kaduma läinud või rikutud kaitseliidu poolt väljaantud relva, selle üksikute osade, laskemoona või muu varustuse väärtus nõutakse süüdlaselt sisse. Ei ole kaitseliitlane vabatahtlikult nõus tasuma tema süü või hooletuse läbi kaitseliidule tekkinud kahju, nõutakse temalt vastava varustuse väärtus sisse kohtu teel. Enne kohtuprotsessi alustamist eemaldatakse kaebealune kaitseliidust, sest kaitseliit põhimõtteliselt oma liikmetega kohut ei käi. Kaitseliidu relva või varustuse sihiliku rikkumise, edasimüümise või omandamise eest langevad süüdlased kohtu alla. § 133. Kaitseliitlane ilmub alati oma teenistuskohuste täitmisele temale väljaantud relvaga, kui see käsu korras ei ole teisiti korraldatud. Kaitseliidu relva kandmine on keelatud väljaspool kaitseliidu tegevust, kus
Javert oli väga täpselt seadusi järgiv ka iseenda suhtes karm. Peale sunnitöölaagris töötamist töötas Montreuil-sur-mer'is politseiülemana samas linnas, kus Jean Valjean oli linnapeaks ''Kas Te ei tunne mind ära?'' küsis ta. Kõik kolm vaikisid ja raputasid pead , märgiks, et nad ei tunne teda. Hirmunud Cochepaille tervitas sõjamehelikult. Härra Madeleine pöördus vandemeeste ja kohtu poole ning ütles lahke hääleha: ''Härrad vandemehed. Laske kaebealune vabaks. Härra eesistuja, laske mind arreteerida. Mees, keda otsite, ei ole tema, see olen mina. Ma olen Jean Valjean.'' Nii saame lugeda ühest lõigust raamatu keskel, kus raamatu peategelane, Jean Valjean, annab end ise üles kui endise sunnitöölise keda on kaua otsitud. See lõik näitab raamatu peakangelase põhiolemust vaatamata tema elus olnud kannatustele, ei ole ta kaotanud ausat meelt ja kaastundlikkust.
seepärast võivad kõik riigid, erinevalt midagi kajastada Uudis ja ajakirjandus on vahendamine Ajakirjaniku ülesanne on sndmust adekvaatselt kajastada, aga tegelikult on selle adekvaatne edastamine võimatu, see aga tähendab et proovima peab ikka :D lol.. Väärtus – ideaal Tõekspidamised – meie endi kogemustel põhinev Vabaajakirjanduse väärtused: Erapooletus Sõltumatus tasakaalustatus –nii süüdistaja kui kaebealune peavad olema esindatud Faktid materjali kontrollimine oma arvamuse välistamine emotsioonide välistamine Avalik arvamus peab kujunema alt üles Need väärtused on kujunenud pika aja joksul ja praktilistel kaalutlustel Väärtused on fiktsioonid(illusioonid) aga need moodustavad vaba ajakirjanduse kultuurilise aluse Priming(kruntimine) Agenda-setting – meediamõju teooria, tematiseerimisteooria (lyengar and kinder) –news that matters
2003 4. 3. Kolmandat välistav reegel. Kahest vasturääkivast otsustusest, millest ühes jaatatakse seda, mida teises eitatakse, on kindlasti kehtiv üks ((principium exclusi tertii). A A Reegel kõneleb sellest, et kahest vasturääkivast otsustusest (väitest, arutlusest) on üks kehtiv (tõene), teine ei kehti (on väär), kolmandat võimalust ei ole tertium non datur. Näide: kaebealune kas on süüdi või ei ole seda vahepealset (kolmandat) ei ole antud. Vasturääkivaid ehk kontradiktoorseid otsustusi tuleb mõista kui vastastikku teineteist eitavaid, välistavaid (alternatiivseid). Vasturääkivad on järgmised otsustuse vormid: a) Kõik S on P & Mõni S ei ole P b) Ükski S ei ole P & Mõni S on P c) See S on P & See S ei ole P Viimase paari puhul on tegemist täismahulise subjektiga üldises otsustuses
kirikukaristuste süsteemi (mitmesugused rahatrahvid, häbipingil põlvitamine ja kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine). Hermann Samsonist sai aga luterliku fundamentalismi silmapaistvaim esindaja. Tema poolt välja antud nõidade ära tundmise juhend andis hoogu juurde uutele nõia protsessidele. Kaebealuste suhtes rakendati esiteks ,,veeproovi" : jalad ja käed seoti kinni ning lasti vette (usuti, et nõid jääb pinnale). Kui veeproov näitas, et tegemist on nõiaga, pidi kaebealune jõhkra piinamisega omaks võtma lausa absurdseid süüdistusi. Lisaks karistati inimesi ka libahunti jooksmise ja kuradiga suhtlemise eest. Levinuim karistuse nõidumise eest oli põletamine (viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus Eestis 1699). 15. Pühajõe mäss. 1642.aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda
vältida teise kihelkonna sagedast külastamist, mis oleks äratanud tähelepanu. Siiski külastasid teise kihelkonna velised Königseeri. Muutuse tõi Rõuge köstri poeg Peter, kes läks riidu oma isaga ning paljastas pastorile oma isa hernhuutliku tegevuse täies ulatuses, sh ka Königseeri. Königseeri vastu koostati kaebekiri. Königseerile esitatu 21 punktist koosnev süüdistus, millega paluti hernhuutlik tegevus alatiseks likvideerida. Haritud kaebealune suutis paljud punktid enda kasuks siiski pehmendada. Kohus leidis, et kaebealune tegeleb rohkem usuasjade kui meditsiinig, kuna tõlgib raamatuid ja jutlusi ning on tulnud selleks, et levitada hernhuutliku eksiõpetust. Lõplikku otsust süüasjus kohus ei langetanud. Liivimaa kindralkubermanguvalitsus keelas Königseeri tegutsemise arstina, sest tal puudus vastav luba ja haridus. Königseer ootas oma elukohas sündmuste käiku. Vähe oli lootust, et tal lubatakes
või pikaajalise vangistusega. Kriminaalprotsessis brutaliseeris veel 18.sajandilgi veel piinamine ja õiguse ebakindlus. Juriidilis-tehniliselt põhines selle tõendikontroll legaalsel tõenditeoorial, kus tõendid olid rühmadesse jaotatud ja nende tõendusjõud formaalselt määratletud. Nii oli ülestunnistus esimene ja parim tõend. Kui kahe tunnistaja ütlused langesid kokku, loeti seda täiuslikuks tõestuseks. Kui kaebealune süüd üles ei tunnistanud ning kahte tunnistajat ei suudetud leida, ei saanudki teda süüdi mõista. Suvalise kriminaalprotsessi ja eriti piinamise vastu suunasid valgustusliikujad eesotsas Voltaire'i ja Beccariaga oma raevuka kriitika. Valgustusliikujate võitlust piinamise vastu kroonis edu, 18.saj lõpuks oli see kadunud peaaegu kõikide Euroopa riikide kriminaalprotsessidest. 19.saj lõpul lõi saksa kriminalistide koolkond laiendatud programmi, kus
[(p → q) ˄ q] → ? kui on tagajärge kinnitatud. _ _ [(p → q) ˄ q] →? kui p siis mitte q, ja väiksem eeldus q. Kui on suured külmad, siis vili hävib. Vili hävis (tollens-hävitama). Moodus tollens: [(p → q) ˄ q] →? Kui on tugev tuul, siis viib ta lehed puult. Eestimaal on viimastel päevadel olnud tugev tuul (väiksem eeldus). Moodus ponens: [(p → q) ˄ p] →q Kui kaebealune on süütu, siis mõistetakse ta õigeks. Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T Kaebealust ei mõistetud õigeks. _ _ Moodus tollens: [(p → q) ˄ q] → p 21.10.14 Näited: p- alus q- tagajärg Kui inimene tunneb end milleski süüdi, siis ta punastab. Kati punastab sageli.
ÜLESANDEID: 8.1. Kui on suured külmad (K), siis vili hävib (V). K V Vili on hävinud. V _ ? (tj) ? (K V) & V ? (tj) 8.2. Kui vesi on soojenenud (V), siis ta aurab (A). V A Vesi on soojenenud. V __ J: Vesi aurab. (MP) A (V A) & V A (MP) 8.3. Kui kaebealune on süütu (S), siis mõistetakse ta õigeks (O). S O Kaebealust ei mõistetud õigeks. ¬O _ _ J: Kaebealune pole süütu (= k.alune on süüdi). ¬S 25_fl_vi-x (S O) & ¬O ¬S (MT) 8.4. Kui kasta lilli, siis nad ei närtsi. Teie lilled on närtsinud. See pole süllogism, sest Teie lilled pole sama mis lilled
kõige olulisemaid asju ja apellatsioone. · Koja või suurkoja liikmeks on alati kaebealusest riigist valitud kohtunik. Kohtusse saab kaebuse esitada: · Üks riik riigi vastu, kui esimene leiab, et teine on rikkunud konventsiooni või selle protokolli sätteid. · Isik, isikute grupp või valitsusväline organisatsioon, kui nad leiavad, et nad on konventsioonis ja selle protokollides sätestatud sätteid rikkunud. · Kaebealune on alati riik. · Riikidevahelised kaebused saadetakse otse kotta. Kaebus võetakse arutusele, kui : · Tegemist on ühe või mitme konventsiooni prima facie rikkumisega. Erinevus Aafrika süsteemist, kus saab esitada kaebus · Kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud. · Kaebus on esitatud on 6 kuu jooksul pärast lõplikku siseriikliku otsuse tegemist. Individuaalkaebused lükatakse tagasi, kui kaebus on · Anonüümne
õigust nad kasutavad.Sellle, mida ta kuulis, kuulutas ta otsusena välja.Üksnes kuningakohtus ei juhatanud istungit kohtunik.(krahv) Kohtunik istus kohtu ees, silmapaistval toolil. Kohtunikul on mantel õlgadel, sau käes ja ei kandnud relva.Kohus oli lõppenud, kui ta saua käest pani.Kohtuniku käske täitis kohtuteener , kelle oli ka sau. Kohtunik istus vaatega itta, tema ümber olid poolringis otsusetegijad. Vaatega läände seisid pooled, kaebaja paremal ja kaebealune vasakul. Otsustajad pidid olema head inimesed, hea maine, suursugususe ja vanuse poolest silmapaistvad. Otsustajad läksid eemale nõu pidama. Otsustajatele ei kuulunud viimane sõna, pidid saama kohtukogukonna heakskiidu.(1 vastu). Pärast juuresolijate heakskiitu kohtunik kuulutas otsuse välja. Arhailise õigus seisnes vormiranguses. 8.Tõde Arhailises õiguses oli protsessi ül õiguse taastamine , õigusolukorra muutumine.Kõigepealt ei pidanud asjaolusid selgeks tegema
millist õigust nad kasutavad.Sellle, mida ta kuulis, kuulutas ta otsusena välja.Üksnes kuningakohtus ei juhatanud istungit kohtunik.(krahv) Kohtunik istus kohtu ees, silmapaistval toolil. Kohtunikul on mantel õlgadel, sau käes ja ei kandnud relva.Kohus oli lõppenud, kui ta saua käest pani.Kohtuniku käske täitis kohtuteener , kelle oli ka sau. Kohtunik istus vaatega itta, tema ümber olid poolringis otsusetegijad. Vaatega läände seisid pooled, kaebaja paremal ja kaebealune vasakul. Otsustajad pidid olema head inimesed, hea maine, suursugususe ja vanuse poolest silmapaistvad. Otsustajad läksid eemale nõu pidama. Otsustajatele ei kuulunud viimane sõna, pidid saama kohtukogukonna heakskiidu.(1 vastu). Pärast juuresolijate heakskiitu kohtunik kuulutas otsuse välja. Arhailise õigus seisnes vormiranguses. 8.Tõde Arhailises õiguses oli protsessi ül õiguse taastamine , õigusolukorra muutumine.Kõigepealt ei pidanud asjaolusid selgeks tegema
Enamikes Euroopa riikide krim.protsessis leidus 19 saj algul vananenud jooni. Kohus töötas üheaegselt nii kohtuniku kui süüdistajana. Kohus oli menetlusega otseselt seotud ning vastutas selle eest. Uurimise teel pidi kohus kohtuasjas õiguse leidma. Protsess avaldus Carolina seadusandluses. See süsteem lubas piinamist, kui kaebealuse suhtes oli piisavalt kahtlusi. Ilma selle piinamiseta oli protsess väheefektiivne, kuna see põhines legaalsel tõendite hindamisel. Kui kaebealune oma süüd üles ei tunnistanud, nõuti kuriteo tõestamist kahe tunnistaja poolt. Üks tunnistaja oli vaid pool tõestust ja see ei lubanud kahtlustatavat veel süüdi mõista. Kaudsete tõendite olemasolu ei lubanud kedagi vahistada. Püüti täiustada vande andmist: kostjalt võis nõuda mõõgavannet. Pärast piinamise ärakaotamist kasutati teisi sunnivahendeid või rahulduti sellega, et ei vabastatud isikut kohtuotsuse alusel. Süüdistatav vabastati ``ajutiselt``
sajandist. Kõrgeim võimuorgan oli maapäev, millest võtsid osa kõik meessoost täiskasvanud immatrikuleeritud aadlikud. See toimus kolme aasta tagant, seal valiti rüütelkondade juhid, ametiisikud, määrati kohalikud maksud, võeti vastu omavalitsuse eelarve, arutati kiriku- ja kooliolude korraldust ning suhteid riigivõimuga. Kohtuvõim: Kohtukorraldus kubermanguti oli erinev. Igale seisusele olid loodud oma kohtud. Kohtuasja arutati tavaliselt selles kohtus, mille alla kaebealune kuulus. Eestimaal jäi 1889. aastani kõrgeimaks kohtuks ülem-maakohus, järelevalvet teostas kubermanguprokurör ja appeleerida sai Senatisse. Ülem-maakohus koosnes 12 maanõunikust, täitis nii tsiviil- kui kriminaalkohtu funktsioone peamiselt aadlike suhtes. Liivimaa kõrgeim kohtuasutus oli õuekohus, mis asus Riias. Järelevalvet teostas kubermanguprokurör. Seoses talurahvaseaduste sisseseadmisega loodi spetsiaalne õukohtu departemang Saaremaale. Kahe maakonna kohta tegutses üks
Kuid kohtunik, kel aimugi polnud, et kohtualune ka kurt on, arvas, et talle juba vastati, nagu seda harilikult kõik süüalused teevad, ja jätkas mehhaanilise ja juhmi enesekindlusega: «Hüva. Ja kui vana te olete?» Quasimodo ei vastanud ka sellele küsimusele. Kohtunik arvas aga vastuse saaduks ja jätkas: «Nii. Ja teie amet?» Ikka sama vaikus. Pealtkuulajad hakkasid üksteisele otsa vaatama ja sosistama. «Küllalt,» jätkas vankumatu õigusemõistja, oletades, et kaebealune vastas ka kolmandale küsimusele. «Teid süüdistatakse: primo', öise rahu rikkumises; secundo2, riivatus kallaletungimises ühele kergete elukommetega naisele, in praejudicium meretricis3; tertio 4, vastuhakkamises ja mittealistumises tema majesteedi kuninga, meie valitseja küttide vastu. Andke seletust kõigis neis punktides. Kirjutaja, kas olete süüaluse senised vastused kõik üles kirjutanud?»
annaabi.ee 
