Esimene veejõuseade oli Kunda jahuveski, mis ehitati Kunda mõisa juurde. Seal töötasid kaks turbiini: GIRAR- ja FRANCIS-turbiinid. Teine veejõuseade töötas 1870. aastast vana tsemendivabriku juures (nüüd silla all) 2,7 km jõesuust. Riia firma R. H. Mantel valmistas selle 110 hj turbiini. Klinkriveski neli kivipaari jahvatasid mehaanilise jõuülekanne kaudu klinkrit tsemendiks. Teine täisautomaatne hüdroelektrijaam rajati OÜ IMG Energy poolt vana jõuseadme tammile, kus veelang on 6 meetrit. Hüdroelektrijaam käivitus 16. aprillis 2003 Kunda jõe silla all. Jaamas töötab Soome firma WARERPUMPS WP turbiin ja kaks generaatorit. Elektrijaama hüdroturbiinide toodetud elektriline võimsus on kokku 336 kW ja ta on ühendatud Eesti Energia jaotusvõrguga. Kolmas veejõuseade ehk Kunda hüdroelektrijaam rajati 1893. aastal seoses tsemenditehase põhjaliku rekonstrueerimisega. Elektrijaam ehitati eelmisest pool kilomeetrit allavoolu, kus Kunda jõe
nurk korrastamist ning samas oli vaja midagi erilist, et jalutajaid Luigetiigist kaugemale meelitada. Eesmärgiks oli luua tõeline jaapani aed, mitte aed jaapani aia ainetel. Seepärast pidi kujundajaks kindlasti olema jaapanlane. Aiakujundaja Masao Sone on omal alal tunnustatud nii Jaapanis kui ka Euroopas. Tema firma hooldab mitut olulist ajaloolist jaapani aeda. Jaapani aed toetub filosoofiale, elu ringkäigule, samas ka looduse väljendusrikkusele. Väikese hundikuristiku looduslik veelang, kivirikas astang ning olemasolev tiik pakkusid jaapani aia kujundamiseks häid eeldusi. Aias puuduvad pingid ja valgustused. Jaapani aias on kivid ja vesi taimestuse kõrval väga olulised elemendid. Kivide paigutus, neile vaatajapoolse õige külje või lameda astumiskoha leidmine on jaapani aias elementaarne. Masao Sone püüdis kivide paigutusega järele aimata Tallinna vanalinna katuseid. Jaapanis valmistatud ning siiin taas kokku pandud on ka aia kivist sillad.
Minu arvates on Vagula järve reostus varsti järgi jõudmas teistele saastunud veega järvedele. Seda näitab juba seegi, et järve kaldad hakkavad tasapisi veetaimedega kinni kasvama. Reostust võivad põhjustada ümberkaudsed tööstusettevõtted, järvel kihutavad mootorsõidukid. (Mäemets A. Eesti järved ja nende kaitse, Tln, 1977) Kuid ega Vagula reostus ei ole veel väga suur. Seda näitab kas või järve kalade liigirikkus. Võhandu jõgi on 162 km pikk, Eesti pikim jõgi. Veelang on 40 m, mis teeb Võhandu jõe kiirevooluliseks jõeks, mida käredamadki pakased ei suuda kaanetada. (Mäemets A. Eesti järved ja nende kaitse, Tln, 1977) Võhandu jõe reostus võrreldes Eesti teiste suuremate jõgedega on keskmine. Orgaaniliste ainete sisaldus on aastatega natukene vähenenud, selle suurus on praegu umbes 2,1 mg/l (milligrammi liitri vee kohta). Lämmastiku sisaldus Võhandu jões koos Pärnu jõega on väikseim - 1,5 mg/l. Fosfori hulk aga on 0,08 mg/l, üks suuremaid
järvedele. Seda näitab juba seegi, et järve kaldad hakkavad tasapisi veetaimedega kinni kasvama. Reostust võivad põhjustada ümberkaudsed tööstusettevõtted, järvel kihutavad mootorsõidukid. 2 Kuid ega Vagula reostus ei ole veel väga suur. Seda näitab kas või järve kalade liigirikkus. Võhandu jõgi on 162 km pikk, Eesti pikim jõgi. Veelang on 40 m, mis teeb Võhandu jõe kiirevooluliseks jõeks, mida käredamadki pakased ei suuda kaanetada. Võhandu jõe reostus võrreldes Eesti teiste suuremate jõgedega on keskmine. Orgaaniliste ainete sisaldus on aastatega natukene vähenenud, selle suurus on praegu umbes 2,1 mg/l (milligrammi liitri vee kohta). Lämmastiku sisaldus Võhandu jões koos Pärnu jõega on väikseim - 1,5 mg/l. Fosfori hulk aga on 0,08 mg/l, üks suuremaid. MIKS PEAME KAITSMA VETT?
järvedele. Seda näitab juba seegi, et järve kaldad hakkavad tasapisi veetaimedega kinni kasvama. Reostust võivad põhjustada ümberkaudsed tööstusettevõtted, järvel kihutavad mootorsõidukid. Kuid ega Vagula reostus ei ole veel väga suur. Seda näitab kas või järve kalade liigirikkus. Võhandu jõgi on 162 km pikk, Eesti pikim jõgi. Veelang on 40 m, mis teeb Võhandu jõe kiirevooluliseks jõeks, mida käredamadki pakased ei suuda kaanetada. Võhandu jõe reostus võrreldes MIKS PEAME KAITSMA VETT? Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee
Sinivetikate õitsemine suvel ja sügisel on erakordselt tugev. Minu arvates on Vagula järve reostus varsti järgi jõudmas teistele saastunud veega järvedele. Seda näitab juba seegi, et järve kaldad hakkavad tasapisi veetaimedega kinni kasvama. Reostust võivad põhjustada ümberkaudsed tööstusettevõtted, järvel kihutavad mootorsõidukid. Kuid ega Vagula reostus ei ole veel väga suur. Seda näitab kas või järve kalade liigirikkus. Võhandu jõgi on 162 km pikk, Eesti pikim jõgi. Veelang on 40 m, mis teeb Võhandu jõe kiirevooluliseks jõeks, mida käredamadki pakased ei suuda kaanetada. Võhandu jõe reostus võrreldes Eesti teiste suuremate jõgedega on keskmine. Orgaaniliste ainete sisaldus on aastatega natukene vähenenud, selle suurus on praegu umbes 2,1 mg/l (milligrammi liitri vee kohta). Lämmastiku sisaldus Võhandu jões koos Pärnu jõega on väikseim - 1,5 mg/l. Fosfori hulk aga on 0,08 mg/l, üks suuremaid. MIKS PEAME KAITSMA VETT?
annaabi.ee 
