Kadripäev (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Kadripäev

hukkas. Keiser proovis ta usku proovile panna, kuid Katariina pööras oma veenjad hoopis ristiusku. Legendi kohaselt lagunesid koost piinariistad, millega teda piinata püüti. Lõpuks hukati ta pea maharaiumise läbi. Loe veel ... Meile tulnud? Püha Katariina müüt tekkis 9. sajandil ning oli oma tipul 12. sajandil meile tuligi see koos ristirüütlitega. Olemasolevast sügistööde pühast sai püha Katariina päev ehk Kadripäev. Rahvas ise aga on arvanud ka, et see püha näiteks vene keisrinna Katariina järgi on nime saanud. Kaitsepühak? Katariina on noorte neidude ja naisõpilaste kaitsepühak. Kuna Katariina sümboliks on ratas, on tema kaitse all ka kõik rataste jõul töötavad mehhanismid. Teoloogid, filosoofid, kõnepidajad ja teadlased pöördusid tema poole, et ta neid inspireeriks. Katariina kuju oli pea kõigis kirikuis ning talle on pühendatud

Kirjandus

7

doc

Kadripäev

kui lammaste patrooni Katariina austamise ja teenimise päevale. Kindlasti nii sulasidki kaks kommet ühte ja sügistööde pühast sai püha Katariina päev. Et vanadel algsetel seletustel ja põhjustel on tavaks ununeda ja seoseid luuakse alati käepäraste uuemate teadmistega, selle kohta on mitmeid näiteid ka kadripäevaga seoses. 19. sajandi rahvapärastes seletustes on arvatud, et see püha on näiteks vene keisrinna Katariina järgi oma nime saanud. Teise seletusena on oletatud, et kadripäev on seotud hoopis Martin Lutheri naise Katariinaga, kelle auks toimuvat perede külastamine ja andide kogumine.  Maskeerimine Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud eeskätt naisteks. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad, vaid eeskätt nägu varjavad ­ varem oli väga oluline, et tulijaid ei tuntaks ära. Pererahvas omakorda püüdis igati mõistatada, kes neile saabusid. 20. sajandi

Kirjandus

10

docx

Kadripäev - Mardipäev

Mõnikord peeti selliseid pulmi mitu päeva. TOIT Mardipäevaks tapeti mõni loom,küpsetati vorsti või verekäkki,pruuliti õlut ja küpsetati karaskit,et jätkuks oma perel süüa ja ka martidele anda. Mardipäeval söödi ka sepikut ka kartuleid ja muud talutoitu. Vanaks mardipäevatoiduks on ka seapea keedetud naeriste või kaalikatega. Laual olid ka kali,õlu,mesi ja õunad. VANASÕNAD JA RAHVALIKUD ÜTLEMISED Mart ja Mihkel on vennad ja Kadri nende õde. Mardi-,mihkli-ja kadripäev on ühel aastal alati ühel ja samal nädalapäeval. Kui mardipäeval on udu,siis jõuludeks hanged. Mart ripsib riidega,kadri kapsib kasukaga. Ilmad on nüüd juba muutlikud ja külmad. Kui mardipäeval kuu selgest taevast maha vaatab,tuleb soe talv ja kuiv suvi. Mardipäeva lumi toob hea vilja-aasta ja palju õunu. Mardipäeval ei tohi kedrata,muidu jäävad lambad pimedaks.tuleb,et maa müdiseb:maa külmetand.

Kultuurilugu

17

docx

„Eestlaste pärimuskultuurilised traditsioonid ja tavad – rahvamängud“

mardiemal on peos väike kivike ning selle pere lapsed peavad mõistatama, kummas käes on kivi. Kes selle õigesti ära arvab, saab kiita. Kolmanda mänguna tooksin välja ,,Konnade võidujooksu". Selles mängus kükitavad lapsed kahes reas näod vastamisi. Mängijad peavad hüppama kükakil vastasreani, seejärel tagasi pöörama ning oma kohale jõudma. Esimesena tagasi jõudnud rida on võitja ning võitjale plaksutatakse.  2.2. Kadripäev Kirikukalendris on kadripäev Püha Katariina surmapäev ning seda tähistatakse 25. novembril. Eesti rahvakalendris tähendas kadripäev aga talve algust. Kadripäeval lõppesid tüdrukute tööaasta ja naiste sügistööd. Keelatud oli igasugune villane töö ­ ketramine, kudumine, nõelumine ­ et mitte kahjustada lambaid. Lammaste pügamine see-eest oli aga soovitatav. Peamine oli kadripäeva eelõhtul sandiks käimine. Kadrisantideks olid vallalised külanoored, algselt tüdrukud, hiljem ka noormehed

Rahvakultuur

8

doc

Eesti Rahvakalender

EESTI RAHVAKALENDER 4a TTG JAANUAR. Kolmekuningapäev, 6. jaanuar. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele ­ neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Taliharjapäev ehk kanutipäev 14 jaanuar. Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kale

Eesti keel

3

docx

Rahvakalendri tähtpäevad

kaasas omavalmistatud mardisokk. Mardisantidele anti liha, kartuleid, tangu jms. Hiljem jagati kraam omavahel ära, pidades ,,mardipulmi". Mardipäeval söödi mardihane ja joodi mardiõlut. Sel päeval oli keelatud villa kraasida ja kedrata ning lina puhastada. Teati, et kui mardipäeval lehed puus, siis tuleb külm talv; kui mardipäeval külm, siis sula jõul; külm mardipäev tähendas sooja kadripäeva jne. KADRIPÄEV, 25. NOVEMBER Ringi käisid kadrisandid, naisterahvad. Kadripäev on naiste püha, kombed sarnased mardipäeva omadega. Vahe seisnes selles, et kadrid soovisid peamiselt lambaõnne. Mindi lauta ja tehti lambahäält. Kadrisante kostitati tangupudruga. Lammaste hea käekäigu pärast oli keelatud kedrata, õmmelda ja kududa. Kadripäeva nimi tuleb pühak Katariina nimest. Legendi järgi olnud tegu ilusa targa noore neiuga, kes võitnud avalikus vaidluses 50 paganlikku õpetlast ja pööranud nad ristiusku. Selle

Kirjandus

2

doc

Meie pere traditsioonidest

arvatavasti kaovad peagi nende tähtpäevade eripärad. Välismaa traditsioonid erinevad paljuski eestimaistest tavadest. Näiteks on Ameerikas väga populaarne Halloween. Kuigi see püha kogub ka Eestis huvi, on meil veel selles valdkonnas arenemisruumi. Ameerikas on tavapärane käia kostüümides ringi ja kõrvitsatest kujusid voolida. Eestis eelistatakse siiski kõrvitsat eelkõige marineerida ja jõululauas verivorsti kõrvale haugata. Samas on meil Halloweenile vastu panna mardi- ja kadripäev ning volbriöö. Nooremana sain ka ise tunda kostüümis ukselt uksele käimist. Minu arvates oli see igati tore komme ja boonusena anti maiustusi. Kindlasti ei pea kombed kaasnema ainult pühadega. Traditsioonid võivad olla tekkinud pika aja vältel ning olla omane ainult oma pereringile. Meie peres on tavaks teatrietenduste külastamine. Sel puhul võtame aega enda sättimiseks ning naudime kõike väljaskäimisega kaasnevat. Samuti püüame võimalikult palju reisida. Erinevates

Eesti keel

17

docx

Rahvakalender

Rahvakalender Küünlapäev, küünlamaarjapäev, ka pudrupäev ­ 2 veebruar Rahvakalendri järgi on küünlapäevaks pool talve möödas. Küünlapäevaks pidi alles olema pool inimeste ja loomade talveks varutud toidust. Vanasti oli küünlapäeval kombeks valmistada küünlaid. Inimesed arvasid, et sellel päeval tehtud küünlad annavad heledat valgust. Vanasti inimesed ütlesid, et küünlapäev on naiste püha. Sel päeval läksid naised külla või kõrtsi. Mehed tegid kodus naiste töid. Vanasti alustasid inimesed küünlapäeval kangakudumist. Seda tööd tegid nad jüripäevani. Jüripäev on 23. aprillil. Küünlapäeval keedeti söögiks tanguputru ja sealiha. Joogiks sobis kõige paremini punast värvi jook. Näiteks punane mahl või vein. Vanasti jõid inimesed ka punaseks värvitud õlut või viina. Võis süüa ka punaseid marju. Inimesed arvasid, et küünlapäeval punase joogi joomine teeb põsed ilusaks punaseks. Punased põsed näitavad, et inimene on terve.

Kultuur

Meedia

Kommentaarid (0)