118 varjupaigataotlust miljoni elaniku kohta, võtab Austria vastu ligi 3300 inimest miljoni inimese kohta, Ungaris üle 4300 ja Rootsi võttis vastu üle 8300. Slaid 8: Eurostati andmetel on Euroopa Liidu liikmesriigid 2014. aastal saanud üle 626,000 asüülitaotluse. See number on suurim alates 1992. aastast, kus saadi umbes 672,000 taotlust. Asüüli anti rohkem kui 185 tuhandele varjupaigataotlejale. Asüülitaotlejate arv kahekordistus 2015 aastal-varjupaigataotlejaid oli pea sama palju kui eestlasi-üle 1,25 miljoni inimese. Neli Euroopa Liidu riiki-Saksamaa, Rootsi, Itaalia ja Prantsusmaa said üle kahe kolmandiku Euroopa liidu asüülitaotlejate avaldusest ning tagasid umbes kahele kolmandikule neist ka varjupaiga. Samas olid Rootsi, Ungari ja Austria enim rahvastikuarvu kohta varjupaigataotlejaid vastu võrnud riigid. Slaid 9: Eesti on olnud seni konservatiivse pagulaspoliitikaga ning meile on saabunud
välispoliitikat. Kui arengutööstusega toetatakse inimõigusi ja demokraatiat, siis Eesti vasrjupaigapoliitika jätab ukse taha inimesed, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma. Kuigi teisest küljest on loodud organisatsioone pagulaste abistamiseks näiteks pagulasabi ning Eesti inimõiguste keskus. 3. Mil moel Eesti pagulasi aitab? Eestis tegutseb pagulasabi organisatsioon. Organisatsioon loodi juba 2001. aastal eesmärgiga toetada ja nõustada Eestis elavaid pagulasi ja varjupaigataotlejaid. Tänasel päeval tegeleme peamiselt pagulaste töö- ja karjäärialase nõustamisega, alates Eesti tööturu toimimise põhialuste selgitamisest, karjäärivõimaluste kaardistamisega, lõpetades näiteks eesti keele ja arvutiõppe korraldamise, töökoha ning elukoha otsimisega. Eesti Inimõiguste Keskus tegeleb pagulasvaldkonnas huvikaitsetegevusega, sh kommenteerime õigusaktide eelnõusid ning seisame selle eest, et pagulaste inimõigused oleks tagatud 4
Vabariigi immigratsiooniseadus). Varjupaiga saamine on inimese põhiõigus ja selle võimaldamine on rahvusvaheline kohustus. 1951. aastal toimus Genfis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee koosolek eesmärgiga töötada välja konventsioon, mis reguleeriks täpsemalt põgenike staatust ja sellest tulenevaid mõisteid. 1997. aastal 1951. aasta Genfi konventsiooni (edaspidi konventsioon) ja selle 1967. aasta protokolliga liitunud riigid võtsid kohustuse võtta vastu varjupaigataotlejaid ja pakkuda kaitset riiki asunud pagulasstaatust omavatele isikutele ning mitte saatma neid tagasi riiki, kus on põhjendatud oht nende elule, turvalisusele ja vabadusele. Pagulasstaatus antakse isikule, kes on põgenenud kodakondsusjärgsest riigist tagakiusukartuse: rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse rühma kuulumise või poliitiliste vaadete pärast. Oluline on teada, et 5
kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. 2. Sätet ei kohaldata pagulasele, kelle suhtes on põhjendatud kartus, et ta võib asetada ohtu riigi julgeoleku või kes on kohtuotsuse alusel mõistetud süüdi eriti raskes kuriteos ja on seetõttu ühiskonnaohtlik. Põhjused kolmanda riigi kodanikule lahkumisettekirjutuse mitte väljastamiseks Pagulasi, varjupaigataotlejaid ja rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid ei saadeta riigist välja, kui pole alust arvata, et isiku Eestis viibimine ohustab avalikku korda ja julgeolekut. Järgida tuleb väljasaatmist keelavat põhimõtet, mis ei luba saata isikuid riikidesse, kus nende elu ja turvalisus võivad olla ohus. Samuti ei tehta lahkumisettekirjutust eestlasele kes võib olla kolmanda riigi kodanik. Eestlasele tehakse seadustamisettekirjutus,
annaabi.ee 
